Euroopa Liidu majanduslik olemus "Ühise huvi küsimus" Majanduspoliitika eesmärk Tagada püsiv majanduskasv Suurem tööhõive Tagada paremad sotsiaaltagatised Ühtse turu ja suure kaubandusbloki kooskõlastamine Majandus- ja rahaliit (EMU) EMU esimene tugisammas põhineb: - Majandus- ja eelarvepoliitika kooskõlastamine - Stabiilsus- või konverentsiprogrammid - Maastrichti kriteeriumide täitmine - Eelarvetetasakaalu nõuete järgimine Maastrichti kriteeriumid Inflatsioonikriteerium Intressikriteerium Vahetuskursi kriteerium Riigieelarve kriteerium Riigivõla kriteerium EMU teine tugisammas: - Ühtne rahapoliitika - Teostavad eurosüsteem ja Euroopa Keskpank - Eesmärgiks madal inflatsioonitase ehk hinnastabiilsus
3. Leiboristlik partei (võimul 1997-2010) 4. Liberaaldemokraadid (koalitsioonis Kp-ga) 5. Plaid Cymru (1 koht europ.-s, 3 alamkojas) 6. Soti rahvuspartei (Soti iseseivuse eest, 6 kohta alamkojas) Pulmad Prints William ja Kate Middleton 29.04.2011 Westminster Abbey's Esimene kohtumine 2001 St. Andrews'i ülikoolis 1900 külalist Majandus Maailmas suuruselt kuues, Euroopas kolmas majandus Töötus: 7,9%; inflatsioonitase: 3,3% (2010) SKP/tööjõu jaotumine sektoritesse: põllumaj. 0,9%/1,4%, tööstus 22,1%/18,2%, teenindus 77%/80,4% Suurimad impordi- ja ekspordipartnerid: USA, Saksamaa, Holland Londoni pommirünnakud 07.07.2005 enesetaputerroristid Sihtmärgiks tsiviilelanikud Hommikuse tipptunni ajal ühistranspordis 56 hukkunut, üle 700 vigastatu Kasutati peroksiidil põhinevaid isetehtud seljakottidesse pandud pomme 21.07.2005 teine katse, ebaõnnestunud Londoni olümpia 2012
II maailmasõda Hitleri agressiivse poliitika tulemus 1918. aastal Saksamaa kaotusega lõppenud esimene maailmasõda tõi riigile kaasa raske aja, sest võitjad seadsid Saksamaa pinnal loodud Weimari vabariigile väga kõrged reparatsioonimaksud. Võitjate ja kaotajate vahel püsib pinevus. Saksamaa püüdleb pärast Versailles' rahu (1919) revansi, seal on raske majanduskriis ja inflatsioonitase. 1933. aasta määras Weimari Vabariigi viimane president Paul von Hindenburg (1848- 1934) Hitleri Saksamaa valitsusjuhiks ehk kantsleriks. Koos Saksa rahvusparteiga tulidki natsid võimule ning 1933. aasta märtsikuu lõpus võttis Reichstag vastu seaduse, mis kehtestas riigis eriolukorra ja andis Hitlerile neljaks aastaks piiramatu võimu. Demokraatiast ja parlamentaarsest riigikorrast, sõna- ja kodanikuõigusest ei jäänud midagi alles
(27,3%), valgevenelased (3,7%), ukrainlased (2,5%) ja poolakad (2,4%). Läti rahvaarv väheneb alates 1990ndate algusest negatiivse loomuliku iibe ja väljarände tõttu. Suuremad religioossed rühmad on katoliiklased, luterlased ja õigeusklikud. Väiksemad usurühmad on judaistid, muslimid ja uuspaganad (Dievturba). 10 suuremat sadamat, suurim on Ventspilsi vabasadam. Aprillis 2007 kuulutati kõrge inflatsioonitaseme tõttu välja inflatsioonivastane plaan. Inflatsioonitase oli 2007. aasta juulis 9,5% ja 2007. aasta augustis 10,1%, mis oli viimase 10 aasta kõrgeim. Augustis tõusid tubaka, kütte ja majutuse hinnad. Läti keskmine palk oli 2007. aasta teises kvartalis 8741 Eesti krooni kuus (kasv 2006. aasta teise kvartaliga võrreldes 33,4%). Ülekaalus on toiduainetööstus. Inimene sai Läti territooriumile ilmuda pärast jääaja lõppu. Kui jää 13 kuni 14 000 aastat tagasi taandus, moodustus Läänemere lohus mageveeline Balti jääpaisjärv, millesse
Hinnataseme tõus vähendab olemasolevate varade väärtust, seega on väga kõrge inflatsioon negatiivne, kuna vähendab tarbijate käes olevate varade väärtust ning ei soodusta ka säästmist. Hinnataseme tõus vähendab olemasoleva raha väärtust. Kaupade väärtus üldjuhul ei halvene. Inimesed üldjuhul mõistavad, et raha väärtus pidevalt väheneb. Raha säästmist see ei soodusta. Saadud raha eest püütakse kiiresti midagi osta. Eesti inflatsioonitase Euroopa liidus: Kõige kõrgema inflatsioonitasemega võrreldes 2006. aasta septembrikuu hindadega on Läti 11,5protsendilise kasvuga. Eesti asub 7,5 protsendiga kolmandal kohal, teisele kohal oli Bulgaaria 11,0protsendilise hindade tõusuga. Võrreldes eelmise aastaga on elukallidus Leedus suurenenud septembris 7,1 protsenti, mis asetab riigi neljandale kohale. Madalaima näitajatega riigid on Malta (0,9 protsenti), Taani (1,2 protsenti) ja Holland (1,3 protsenti). Mis mõjutab inflatsiooni:
miljoni peale. Perioodil 2002 – 2015 on aktsiaturule lisandunud umbes 500 ettevõtet. 2207 ettevõtet on 2015. aasta augusti seisuga Austraalia aktsiaturu (ASX) nimekirjas. 11 7. Rahapoliitilised otsused ja baasintressid (kui ujuva kursiga riik). Austraalia keskpank on Reserve Bank of Australia. Selle peamine eesmärk on paika panna rahapoliitiline suund. Selle üks eesmärkidest on saavutada madal ja stabiilne inflatsioonitase. Austraalias praegune baasintressimäär on 2%. Pangad maksavad seda intressi, mis on keskkpanga poolt määratud siis, kui nad üksteiselt raha laenavad. Sellega saavutab Keskpank kontrolli turul toimuva üle ja soovi korral saab seda siis langetada või tõsta. Otseselt on selle muutmisega seotud ka turul välja antud laenud ja hoiused. Perioodil 1990-2015 on keskmine baasintressimäär 5,04%. Kõrgeimal tasemel oli baasintressimäär 1990. aasta jaanuaris (17,5%) ja madalaimal tasemel on
riigid kriisist ilusti välja ja said SKP protsendi uuesti positiivseks. Meeldiv on näha, et Eesti riik jätkab positiivse kasvuga. KOKKUVÕTE Tabelitelt järeldus, et töötus ja inflatsioon on omavahel seotud. Töötust saab vähendada ainult kõrgema inflatsiooni hinnaga ja inflatsiooni saab vähendada töötuse määra suurenemise hinnaga. Tabelid näitavad, et kogu vaadeldava perioodi jooksul on Eestis olnud kõrgem töötusemäär, kui Taanis. Samuti on inflatsioonitase püsinud madalamana, kui Eestis. Küll on aga SKP viimaste andmete seisukohalt kõrgemal, kui Taani oma
räägib ainult väike kogukond (0,5%; 0,6%) riigi kaguosas Graubündeni kantonis. Majandus · Sveits on moodsa turumajandusega riik, kus töötus on väike ja tööjõud on kõrgelt kvalifitseeritud. Samuti on SKP ühe elaniku kohta väga kõrge. · Tööjõu arvatav suurus 2009. aasta andmete järgi on 4,103 miljonit ja töötus 2010. aasta veebruaris 4,4%. · 7,4% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri. · Sveitsi frangi inflatsioonitase on -0,5% Taimed Metsad Kolmkümmend protsenti Sveitsi territooriumist on kaetud metsaga. Alpides valdavad okasmetsad (nulud, kuused, lehised, alpi seedermännid). Alpides kaitsevad metsad laviinide ja kõrgvee eest (mets võtab vee vastu ja peab seda kinni). Mittellandis, Juuras ja Alpidest lõuna pool 1000 meetrist allpool kasvavad segalehtmetsad ja lehtmetsad.
rahvastikust. 4 Regina Peterson Soome Vabariik Mitteusklikke soomlasi on umbes 12 % rahvastikust. Ülejäänud jagunevad paljude erinevate usutunnistuste vahel. Soome majanduse tugevad küljed: tööstus tugineb ekspordile ja kauba headusele laialdane kõrgtehnoloogiasektor, maailma peamisi pabermassi- ja paberitootjad eksport saab mõõnast kiiresti üle. Madal inflatsioonitase (vähem kui 2% aastas). Väliskapitali investeerimistingimuste parandamine ja värav Venemaa ja Balti riikide majanduse juurde. Soome majanduse nõrgad küljed: 1980. Aastate tehnilisele majanduskasvule järgnesid rasked tagasilöögid ( STK vähenes aastail 1991-93 15%). Suur ühiskondlik sektor ja välisvõlg (viimane moodustab SKT-st 22%). Lääne- Euroopa suurim tööpuudus (1993. Aastal 22%) väheneb aeglaselt väike siseturg ja Euroopa ääremaa asend.
probleemi. 1.Orienteerida osa majandussidemeid ümber idast läände,sest polnud lootust,et idast saavad nähtavas tulevikus kindlaid ja usaldusväärseid äripartnereid 2.peatada hüperinflatsioon,sest just see tekitas vähegi pikemaajaliste äriplaanide tegemist. 1993-hakkas Eesti majandusolukord paranema.Kõige suurema muutuse tegi keskpank laenu andmist reguleerivate normatiivide osas. 1994-hakkasid silma esimesed positiivsed muutused.Valuutakurss püsis,inflatsioonitase alanes,ettevõtted leidsid uusi turge,pangad hakkasid finantseerima ka pikemaajalisi äriprojekte. Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank,kes hoiab käigus eesti rahasüsteemi ehk teaostab eesti rahapoliitikat(ta on sõltumatu põhiseaduslik institutsioon, kes ei allu valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele.) tagab finantssüsteemi stabiilsuse,rahvusvaheline koostöö teiste riikide pankadega,riigi maksebilansi koostamine ja majandussuhted.
Selle tulemusena pidi Euroopas kasutusele võetama ühisraha. Ühisraha pidi andma ühtsel turul kauplejatele ühtse hinnaskaala ja maksevahendi, mis pidi oluliselt lihtsustama ja elavdama kaubavahetust liikmesriikide vahel. Ettevalmistus toimus kolmes etapis, millest viimane algas 1999. aastal euro loomise ja ühtse rahapoliitika algusega. EMU on loodud Euroopa Liidu kahe keskse majanduspoliitilise eesmärgi ühtlane ja stabiilne majanduskasv ning ühtlane ja madal inflatsioonitase elluviimiseks. Ühtse rahapoliitika eesmärgiks on ühise raha, keskpanga ja intressimäärade kaudu tagada liikmesriikides tervikuna madal inflatsioonitase (kuni 2% aastas). Mitmed uurimused ja tööstusriikide aastakümnetepikkune kogemus on tõestanud, et stabiilne, madal ja kergesti ennustatav inflatsioonitase tagab kõige soodsamad tingimused pikaajaliseks majanduskasvuks. See võimaldab ettevõtetel ja eraisikutel lihtsamini planeerida oma
valgevenelased (3,7%), ukrainlased (2,5%) ja poolakad (2,4%). Läti rahvaarv väheneb negatiivse iibe ja väljarände tõttu alates 1990 aastate algusest. Suuremad religioossed rühmad on katoliiklased, luterlased ja õigeusulised. Väiksemad usurühmad on judaistid, muslimid ja uuspaganad. Majanduses on ülekaalus toiduainetööstus. 10 suuremat sadamat, suurim on Ventspilsi vabasadam. Aprillis 2007 kuulutati kõrge inflatsioonitaseme tõttu välja inflatsioonivastane plaan. Inflatsioonitase oli 2007 juulis 9,5% ja augustis 10,1%, mis on viimase 10 aasta kõrgeim. Augustis tõusid tubaka, majutuse ja kütte hinnad. Läti keskmine palk oli 2007. aasta teises kvartalis 8741 Eesti krooni kuus (kasv 2006. aasta teise kvartaliga võrreldes (33,4%). Inimene sai Läti territooriumile ilmuda pärast jääaja lõppu. Kui jää 13 kuni 14 000 aastat tagasi taandus, moodustus Läänemere lohus mageveeline Balti jääpaisjärv, millesse Daugava saabus Salaspilsi kohal. Kliima oli arktiline
maksete korrigeerimiseks, arvestades inflatsiooni mõju, annulleerimine, endine vääringuraha kuulutatakse kehtetuks ja rajatakse uus rahasüsteem. Töötuse liigid: friktsionaalne e siirdetöötus, struktuurne töötus, tsükliline töötus, hooakaline töötus, varjatud töötus Phillipsi kõver- inflatsiooni ja töötuse vahel valitseb kahanev seos, inflatsioon on enamasti kõrgem perioodidel, mil töötus on madal ja vastupidisel juhul suure töötusemäära korral on inflatsioonitase madal. Tööturupoliitikad- aktiivne ja passiivne Negatiivne e laienemise RKT lõhe- kui potentsiaalne RKT on tegelikust väiksem Positiivne e kokkutõmbumise RKT lõhe- kui potentsiaalne tootmismaht on suurem tegelikust, võib tekkida 2 viisil: *kui mingil põhjusel väheneb kogunõudlus, *kui väheneb kogupakkumine Pakkumise sokk e stagflatsioon- kogutoodangu vähenemine koos hinnatõusuga Tsüklite sisemised tegurid- investeeringud, raha pakkumine, konkurentsi puudumine
kasutuselevõttu Euroopa Liidus? Vastake eurole üleläinud riikide näitel. Näiteks tõusid palgad, kuid samas tõusid ka toidu- ning tarbekaupade hinnad. 17. Mis nõudeid peab Eesti täitma, kui ta soovib lähiajal võtta käibele euro? 1) Eelarve defitsiit ei tohi ületada 3% SKP-st 2) Riigi võlakoormus ei tohi olla suurem kui 6% SKP-st 18. Nimetage üks ülesanne, mida Eesti Pank täidab rahasüsteemi korraldades. Tagada püsivalt madal inflatsioonitase ehk tarbijahindade kasvutempo üldine stabiilsus, mis soodustab investeerimis- ja säästmistegevust, toetades seega kapitali efektiivset jaotumist majanduses ja selle kaudu majanduse pikaajalist kasvupotentsiaali. Rahapoliitika formuleerimisel ja teostamisel arvestatakse seejuures pidevalt muutuva majanduskeskkonna ning finantsturgude struktuuri arenguga. 7
tagamiseks võeti Rahvasteliidu vahendusel erilaen Inglise naeltes. Et Suurbritannia 1931 kullastandardist loobus, siis põhjustas see 1933 Eesti krooni devalveerumise. Seejärel lõpetas Eesti Pank kuldvaluuta vaba ostu-müügi. Eesti Vabariigis käibib praegu Eesti kroon, mis tuli uuesti käibele 20. mail 1992. Euro sooviti Eestis kasutusele võtta mitte enne kui 2006. aasta keskel, kuid euroraha käibeletulek on veninud seepärast, et Eesti majanduse inflatsioonitase ei vasta nõutud kriteeriumitele. Sarnast saatust jagab ka Leedu. Rahandus ühendab endas raha, riskide, aja kontseptsioone. Rahandusega tegelevad erinevad institutsioonid, millede vaatepunktist on olulised erinevad rahanduse teemad. Äriettevõtte rahandusega tegelemist nimetatakse finantsjuhtimiseks ja see keskendub keskendub kolme tüüpi otsustele: 1. Investeerimisotsused, kui otsused selle kohta, milliseid tegevusi finantseerida; 2
on olulised muutujad ln( X t ) ja ln( X t 2 ) . Lühiajaline mõjukordaja on sama perioodi sõltumatu muutuja ees olev kordaja 30. Pikaajaline mõjukordaja on kõigi viitaegade ees olevate kordajate summa 70 (70=30+25+15). Kuna sõltumatu muutuja on logaritmitud kujul ning sõltuv logaritmitud kujul, siis mõjukordajate arvuline tõlgendus on järgmine: kui raha pakkumine kasvab 1% võrra, siis samas kvartalis (samal perioodil) suureneb inflatsioonitase 30/100=0.3 protsendipunkti võrra ning pikaajaliselt suureneb inflatsioonitase 70/100=0.7 protsendipunkti võrra. Autokorrelatsiooni üle saame otsustada ülesande seades toodud Durbin-Watsoni statistiku põhjal. Kui d d lower , siis on mudelis positiivne autokorrelatsioon, kui d 4 d lower , siis on mudelis negatiivne autokorrelatsioon, kui d upper d 4 d upper ,
1.jaanuaril 2002 tulid nimetatud 12 riigis käibele euro paberraha ja mündid. Riiklikud vääringud kõrvaldati käibelt kaks kuud hiljem. Sellest ajast alates on eurotsooni riikides, kus elab enam kui kaks kolmandikku EL- i elanikest, sularahatehingute ja pangaülekannete tegemisel ainsaks seaduslikuks maksevahendiks euro. 3.5 Lähenemiskriteeriumid Kolmandasse etappi jõudmiseks peavad kõigil EL-i liikmesriikidel olema täidetud viis lähenemiskriteeriumi: hindade stabiilsus: inflatsioonitase ei tohi ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi keskmist inflatsioonitaset rohkem kui 1,5% võrra; intressimäärad: pikaajalised intressimäärad ei tohi erineda kolme kõige madalama intressimääraga liikmesriigi intressimääradest rohkem kui 2% võrra; eelarvepuudujääk: liikmesriigi eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% SKT-st; riigivõlg: ei tohi ületada 60% SKT-st; vahetuskursi stabiilsus: kahe viimase aasta vahetuskursid peavad jääma
sümfoonia viimasest osast. 21. Millistes riikides on kasutusel euro? Austrias, Belgias, Hispaanias, Iirimaal, Itaalias, Luksemburgis, Kreekas, Madalmaades, Portugalis, Prantsusmaal, Saksamaal ja Soomes, Küprosel ja Maltal. Eurot kasutatakse veel Monacos, San Marinos ja Vatikanis, mis ei ole ELi liikmed 22. Mis on euro lähenemiskriteeriumid? 1. Hindade stabiilsuse nõue Nõude kohaselt ei tohi liikmesriigi inflatsioonitase (tarbijahindade tõus) ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi inflatsioonitaset rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra. 2. Riigi rahanduse stabiilsuse nõue Riigieelarve ei tohi olla ülemäärases puudujäägis. Üldreeglina ei tohi iga-aastane avaliku sektori eelarvepuudujääk ületada 3% sisemajanduse kogutoodangust*. Erandkorras on aktsepteeritav, kui puudujääki on oluliselt ja pidevalt vähendatud ning see on
tagajärjed, mis on ühtlasi ka selle töö eesmärk. Põhjused Peale Esimest maailmasõda, kus Saksamaa sai hävitavalt lüüa ja langes sügavale kriisi tänu erinevatele sanktsioonidele, mis olid võitjate riikide poolt kehtestatud, eelkõige Versaille lepingus, mis sätestas, et Saksamaa peab Esimeses maailmasõjas tekitatud kahjud hüvitama, hakkas sealne olukord taas pingenema. Tänu sellele lepingule oli Saksamaal kõrge inflatsioonitase ja majanduskriis, millest väljumiseks nähti ainult ühte võimalust järjekordset sõda. Saksamaa eestvedajaks sõjaeelsel perioodil oli Adolf Hitler, kes sai Saksamaa kantsleriks 1933. aastal. Peaaegu kohe peale kantsleriks saamist hakkas ta jõudsalt sõjatehnikat tootma ja arendama, kuigi see oli Versailles lepingus kirjas olevaga vastuolus. Aasta pärast ametisse astumist oli saksa armee suurus märgatavalt kasvanud, oli hakatud tootma sõjalaevu,
Ei kajasta teenuste kvaliteeti SKT elaniku kohta Et võrrelda suuri ja väiksemaid riike arvestatakse SKT-d elaniku kohta Kui räägitakse majanduskasvust, siis tegemist on SKT kasvuga. Reaalne SKT võimaldab võrrelda majanduse reaalsete mahtude muutusi. THI- tarbijahinna indeks. Inflatsiooni taseme mõõtmiseks. (raha väärtuse langus) Deflatsioon (hinnalangus, rahaväärtuse tõus) Ostukorvi maksumus Intressimäär- madal- madal inflatsioonitase /kõrge- kõrge inflatsioon Inflatsioonimäär 2% madal 5-10% kõrge Devalmeerimine- raha väärtuse muutus Riigi sekkumine majandusse 1. Rahapoliitika- keskpank 2. Maksupoliitika ja riigieelarve Otsesed maksud: Tulumaks- üksikisiku/ ettevõtte 20% 170€ TM vaba miinimum Kaudsed maksud: Juurdehindlus mingi kauba hinnale Käibemaks 20%
eelistatakse kaupade ostmist • Galopeeriv inflatsioon • Hüperinflatsioon on väga kiire üldise hinnataseme tõus ja vastavalt raha väärtuse vähenemine, mis viib ulatuslikule rahvusliku raha alternatiivsete vahendite kasutamisele, hävitades riigi rahandussüsteemi. Hüperinflatsioonil on 3 peamist tunnust: 1) Raharingluse kiirus kasvab tohutult 2) Rikkuste ümberjaotumine 3) Hinnad on väga ebastabiilsed, st. ka majandus. Kõrge inflatsioonitase • on ebapopulaarne valijaskonna ja rahaka eliidi hulgas, kuna nende valduses olev raha kaotab oma väärtust, ning mõlemad üritavad leida võimalusi inflatsiooni ohjamiseks, tõstes intrssimäärasid. See omakorda peletab investeeringuid, takistades nii majanduskasvu • kui ühe kauba hind võrreldes samaväärse asenduskauba hinnaga tõuseb, eelistab tarbija odavamat asenduskaupa, samas tootjad suurendavad just sellise kauba tootmist, mille hind
rahapoliitika väljavaadete kohta. Püsivõimalused - (hoiustamine, laenamine) Eesmärgiks on juhtida lühiajalist likviidsust rahaturul. Pankadele alati kättesaadavad võimalused raha lühiajaliseks laenamiseks ja hoiustamiseks. Laenu andmisel vajalik tagatis. Kohustuslik reserv – keskpanga poolt määratud protsentuaalne osa krediidiasutuste kohustustest mis tuleb hoida reservina pangas. 21. Maastrichti kriteeriumid. • hindade stabiilsus: inflatsioonitase ei tohi ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi keskmist inflatsioonitaset rohkem kui 1,5% (2%) võrra; • eelarvepuudujääk: liikmesriigi eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% SKT-st; • riigivõlg: ei tohi ületada 60% SKT-st; • vahetuskursi stabiilsus: kahe viimase aasta vahetuskursid peavad jääma lubatud kõikumise piiresse. 22. Euroopa Liidu kujunemine – lehel
detsember. Põhiseadus on pärit 17. juulist 1919. Seaduslik süsteem on rajatud kodaniku õigusseadusele Rootsi seaduse järgi. Põhinäitajad: Koht maailmas RTK järgi 32 RTK ühe elaniku kohta: 18 850 $ Maksebilanss: 1,1 mrd$ Inflatsioon: 0,4% Tööpuudus: 18, 2% Soome majanduse tugevad küljed: tööstus tugineb ekspordile ja kauba headusele laialdane kõrgtehnoloogiasektor, maailma peamisi pabermassi- ja paberitootjad eksport saab mõõnast kiiresti üle. Madal inflatsioonitase (vähem kui 2% aastas). Väliskapitali investeerimistingimuste parandamine ja värav Venemaa ja Balti riikide majanduse juurde. Soome majanduse nõrgad küljed: 1980. aastate tehnilisele majanduskasvule järgnesid rasked tagasilöögid ( STK vähenes aastail 1991-93 15%). Suur ühiskondlik sektor ja välisvõlg (viimane moodustab SKT-st 22%). Lääne- Euroopa suurim tööpuudus (1993. aastal 22%) väheneb aeglaselt väike siseturg ja Euroopa ääremaa asend.
tõusta kuni 27C-ni. Lõunaosas on suvi mõõdukas ja lühike, talv aga külm. Aasta keskmine temperatuur on Helsingis 5C. MAJANDUS Põhinäitajad: Koht maailmas RTK järgi 32 RTK ühe elaniku kohta 18 850 $ Maksebilanss 1,1 mrd$ Inflatsioon 0,4% Tööpuudus 18, 2% Soome majanduse tugevad küljed: tööstus tugineb ekspordile ja kauba headusele laialdane kõrgtehnoloogiasektor, maailma peamisi pabermassi- ja paberitootjad eksport saab mõõnast kiiresti üle. Madal inflatsioonitase (vähem kui 2% aastas). Väliskapitali investeerimistingimuste parandamine ja värav Venemaa ja Balti riikide majanduse juurde. Soome majanduse nõrgad küljed: 1980. aastate tehnilisele majanduskasvule järgnesid rasked tagasilöögid ( STK vähenes aastail 1991-93 15%). Suur ühiskondlik sektor ja välisvõlg (viimane moodustab SKT-st 22%). Lääne- Euroopa suurim tööpuudus (1993. aastal 22%) väheneb aeglaselt väike siseturg ja Euroopa ääremaa asend
Eesti enda elektroonilistest materjalidest oli suureks abiks www.estonica.org. HÜPERINFLATSIOON Hüperinflatsiooniks nimetatakse ülikiiret inflatsiooni, mis harilikult ületab 50% aastas ning mille tulemusena raha väärtus kiiresti väheneb ja tekivad suured majanduslikud raskused. Hüperinflatsiooni saabudes kaotavad reaalse maailma varad oma väärtuse. Hüperinflatsiooni hoiatuseks on inflatsioon ning seetõttu ei tohi inflatsioonimäära liiga kõrgeks lasta. Majandusele kasulik Inflatsioonitase peaks olema napilt alla 2%, see on piisavalt madal, et hinnastabiilsusest tulenevad hüved saaksid majanduses täiel määral realiseeruda. See piirväärtus tagab ,,piisava marginaali, et vältida deflatsiooni ohtu. Kui inflatsioon annab endast märku, siis inflatsiooni reguleerimiseks on peamiselt kaks võimalust: raha- ja fiskaalpoliitika. Mõlema poliitika koosmõjul reguleeritakse majanduses ringleva raha hulka. Raha hulga suurendamine majanduses tähendab seda,
Pankadele alati kättesaadavad võimalused raha lühiajaliseks laenamiseks ja hoiustamiseks (üleöölaen, üleööhoius). Laenu andmisel vajalik tagatis (madala riskiga võlakirjad). Pankade kohustuslikud reservid keskpangas keskpanga poolt määratud protsentuaalne osa (kohustusliku reservi määr) krediidiasutuste kohustustest (kohustusliku reservi baas), mis tuleb hoida reservina pangas. 21. Maastrichti kriteeriumid Hindade stabiilsus: inflatsioonitase ei tohi ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi keskmist inflatsioonitaset rohkem kui 1,5% võrra. Eelarvepuudujääk: liikmesriigi eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% SKT-st. Riigivõlg: ei tohi ületada 60% SKT-st. Vahetuskursi stabiilsus: kahe viimase aasta vahetuskursid peavad jääma lubatud kõikumise piiresse. Stabiilsed intressimäärad: pikaajalised intressid tohivad kolme kõige stabiilsemate hindadega liikmesriigi keskmist ületada kuni 3% võrra. 22
l l Kapitali kasvu sidumine inflatsiooniga tagaks ettevõtete maksukoormuse alanemise. Seaduse kohaselt tehakse amortisatsioonieraldised nominaalväärtusel. Kui amortisatsioon põhineks reaalväärtusel, siis oleks amortisatsioonisumma suurem ning ettevõtte tulumaks väiksem. Tänapäeval on inflatsioonist tingitud maksumoonutused pälvinud vähemat tähelepanu Kui inflatsioonitase tõuseb võib probleem päevakorrale kerkida tähelepanu. kerkida. 20 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2... mistõttu kiire inflatsiooni Inflatsioon puhul tuleks kuludesse kanda tunduvalt vähem, kui oleks reaalse väärtuse korral... Seadmete
säilitab sotsiaalse ühtekuuluvuse ja stabiilsuse 15. Eurosüsteem - euroala rahapoliitika teostaja, mis koosneb Euroopa Keskpangast ja euroala riikide keskpankadest. Esmane eesmärk on säilitada hinnastabiilsus euroalal. Ülesandeks: Kujundada EL-i rahapoliitikat Hoida ja hallata liikmesriikide ametlikke välisvaluutareserve Aidata kaasa maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele 16. Maastrichti kriteeriumid - Hindade stabiilsus inflatsioonitase ei tohi ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi keskmist inflatsioonitaset rohkem kui 1,5% võrra Eelarvepuudujääk liikmesriigi eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% SKT-st. Riigivõlg - ei tohi ületada 60% SKT-st Vahetuskursi stabiilsus - kahe viimase aasta vahetuskursid peavad jääma lubatud kõikumise piiresse. Stabiilsed intressimäärad pikaajalised intressid tohivad kolme kõige
o Vähendab intresside inflatsiooniriski o Väldib tarbetut riskide maandamist- korge inflatsioon ajendab varuma reaalkaupa 16. Eurosüsteem o Euroopa keskpank koos koigi europiirkonna liikmesriikide keskpankadega o Teaostab euroala rahapoliitikat o Eesmärgiks on säilitada hinnastabiilsus euroalal 17. Maastrichti kriteeriumid o Euroopa Liidu leping ehk maatrichti leping o hindade stabiilsus: inflatsioonitase ei tohi ületada kolme koige madalama inflatsiooniga liikmesriigi keskmist inflatsioonitaset rohkem kui 1,5% vorra; o eelarvepuudujääk: liikmesriigi eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% SKT-st; o riigivolg: ei tohi ületada 60% SKT-st; o stabiilsed intressimäärad: pikaajalised intressid tohivad kolme koige stabiilsemate hindadega liikmesriigi keskmist ületada kuni 3 protsendipunkti votta.
VALUUTAKURSID 59. Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid 19 60. Ostujõu pariteedi teooria Väidab ühe hinna seadusest lähtudes, et riigi valuutakurss muutub koos hinnataseme suhtelise muutumisega ehk inflatsiooniga. Kui inflatsioon on ühes riigis kõrgem kui teises, siis selle (kõrgema inflatsiooniga) riigi valuuta väärtus langeb seni, kuni saavutatakse hindade tasakaal; kui inflatsioonitase on madalam, siis selle riigi valuuta väärtus tugevneb. 61. Valuutakurssi mõjutavad tegurid Hinnataseme muutus Tootlikkus Impordinõudluse kasv Ekspordinõudluse kasv Jooksevkonto saldo Investeerimisvõimalused Informatsiooni roll 62. Hetketehingud (viivitamatu tarnega) – välismajandustehingud ja valuutaarbitraazi tehingud 63. Forwardtehingud (valuutavahetustehing) – tehingu sõlmimise hetkel lepitakse
ühtlustamine Institutsioonid: Euroopa Parlament, Riikidel siiski palju võimu Rahandus Rooma leping 1969 Haag: Esimesed plaanid, BW probleemid 1990 Faas 1: Piirangute kaotamine 1994 Faas 2: Konvergentsi kriteeriumite loomine 1999 Faas 3: Ühisraha kasutuselevõtt Konvergentsikriteeriumid!!!!!!!!!!!! Eurotsooniga liitumise eeldus: Sisuliselt kogu rahaliidu alus Eelarve puudujääk vähem, kui 3% SKPst Paigas inflatsioon: Riigi keskmine inflatsioonitase viimase aasta jooksul ei tohi ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi keskmist inflatsiooni üle 1,5 protsendipunkti Valitsusvõlg ei tohi olla üle 60% SKPst Intressid paigas: Pikaajaiste intresside tase ei tohi viimase aasta jooksul olla kõrgem kolme kõige madalama intressitasemega liikmesriigi keskmisest rohkem kui 2 protsendipunkti Valuuta stabiilsus: Liikmesriigi valuuta peab püsima euro suhtes stabiilsena
Inflatsioon ei ole halb nähtus, küsimus on ainult inflatsiooni tasemes.Kui see on liiga madal, siis see ei kutsu majandust arendama ja see tekitab majanduse seisaku. Inflatsioon on hindade üldine ja pidev tõus ning raha ostujõu langus, mis on tingitud liigse hulga raha käibele laskmisest ja mis ületab tegelikke vajadusi. Inflatsiooni mõõtmiseks puudub ühtne metoodika ning seetõttu on ka väga erinevad inflatsioonitaseme hinnangud. EL’i astumisel on inflatsiooni norm 3% Normaalne on inflatsioonitase kuni 30% Väga kõrge inflatsioon on 100+ protsenti Hüperinflatsiooni tase on 600% Kalopeetiv inflatsioon on väga kiire arenguga Hüplev ehk kõikuv inflatsioon on kõige hullem Uuringuid koostavad: emor, rahandusministeerium, eesti pank Emor annab kõige suurema tulemuse 3%, Eesti pank annab kõige väiksema tulemuse 1%, rahandusministeerium 2% Raha väärtuse ehk tema ostujõu muutumist iseloomustatakse vastavate indeksite kasutamisega,
sarnasus 6.Hindade ja palkade paindlikkus 7. Fiskaalsete ülekannete mehhanism 8.Poliitilised faktorid Eurotsooni liitumise eeldus- sisuliselt kogu rahaliidu alus. KONVERGENTSIKRITEERIUMID: Eelarve puudujääk vähem, kui 3% SKPst. Valitsusvõlg ei tohi olla üle 60% SKPst. Intressid paigas (Pikaajaiste intresside tase ei tohi viimase aasta jooksul olla kõrgem kolme kõige madalama intressitasemega liikmesriigi keskmisest rohkem kui 2 protsendipunkti). Paigas inflatsioon (Riigi keskmine inflatsioonitase viimase aasta jooksul ei tohi ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi keskmist inflatsiooni üle 1,5 protsendipunkti). Valuuta stabiilsus (Liikmesriigi valuuta peab püsima euro suhtes stabiilsena vähemalt kaks aastat ning selle kõikumised peavad jääma määratud piiridesse). Euro olevik ja tulevik: Olevik (Osaliselt ebastabiilne, kas süsteem ikka peab? Riigid liituvad vaikselt juurde. Euroopa Stabiilsusmehhanism). Tulevik (Kas tulevad teised ka? Kreeka lahkub?)
majandustehinguid kajastav register) 1,1 miljardit dollarit. Soome inflatsiooni (Inflatsioon on kaupade või teenuste hinnataseme tõus) väärtus on 0,4%. Soome tööpuudus oli 2013. aasta aprillis 9 %. 3.2. Soome majanduse tugevad küljed Soome majanduse tugevad küljed on, et tööstus tugineb ekspordile ja kauba headusele vastab laialdane kõrgtehnoloogiasektor. Soome on üks maailma peamisi pabermassi- ja paberitootjad. Madal inflatsioonitase (vähem kui 1% aastas). Väliskapitali investeerimistingimuste parandamine ja värav Venemaa ja Balti riikide majanduse juurde tagab Soomele hea majanduse. 3.3. Soome majanduse nõrgad küljed Soome majanduse nõrgad küljed: 1980. aastate tehnilisele majanduskasvule järgnesid rasked tagasilöögid ( STK vähenes aastail 1991-93 15%). Suur ühiskondlik sektor ja välisvõlg (viimane moodustab SKT-st 22%). Soome majanduse halb tegur on asend
2000. aastast ja ületas nii OECD kui ka eurotsooni riikide keskmist. 2007. aasta majanduskasvuks prognoositakse 3,2%, 2008. aastaks 3,2%. Kui varasematel aastatel on majanduskasv saavutatud peamiselt ekspordi kasvu arvelt, siis alates 2005. aastast on majanduskasv saavutatud ennekõike suurenenud tarbimise ja investeeringute arvel. Ka järgnevatel aastatel peaks just eratarbimine olema majanduskasvu peamiseks mootoriks. 3.3.Inflatsioon Inflatsioonitase on jätkuvalt madal, olles 1.4 % juures madalaim EL-is (aluseks ka eurotsooni inflatsioonikriteeriumi määramisel). 2007. aastaks oodatakse inflatsioonimäära kerkimist 1,8 %-ni. Inflatsioonitaseme hoidmine 2% ringis on riigi rahanduspoliitika üks peamisi eesmärke. 3.4.Tööpuudus Üheks probleemiks on endiselt suur tööpuudus. 2005. aastal jäi tööpuuduse näitaja võrreldes varasema aastaga ligikaudu samaks olles ametlikult 5,9%. Kuigi näitaja on
firma tulevasest käitumisest. Mõju võivad avaldada ettevõtte varasem dividendipoliitika, tehnoloogia või toodangu uuendamine, tegevuse laiendamine (suurendab tegevust, liidab kedagi endaga) jne. Rahva rahaline sissetulek. Kui suurenevad inimeste tulud, siis soovitakse seda kas hoiustada või investeerida. Ning see loob eelduse, et osa vabast rahast paigutatakse aktsiatesse, eriti tingimuses , kus inflatsioonitase ületab deposiitide intressidemäärasid. Maksud. Ettevõtetelt võetavad maksud vähendavad nende kasumit ning maksumaksjate puhast tulu. Reeglina toob maksude tõus kaasa aktsiaturu languse ning vastupidi maksusoodustused 3 elavdavad turgu. Siin on selline psüholoogiline koht- isikute käitumist võib mõjutada ka see kuidas on korraldatud dividendide maksustamine, rohkem tuntakse huvi aktsiatesse paigutamisse , kui
b)lihtaktsiaid, nimiväärtus 10 EUR/tk, 2000 tk, emiteerimishind 20 EUR/tk Milline oli firma Int.Corp. Omakapitali struktuur seisuga 01.04.20xx? Ülekurss on aktsiate või osade emiteerimisel üle nimiväärtuse saadud tasu. 5. Rootsis on inflatsioon 3%, USA-s 6%. Intressimäärad on Rootsis 6%, USA-s8%. Kumba riiki liigub investorite raha, arvestades Fisheri efekti pariteetsustingimust ja miks? Järgmisel aastal jääb inflatsioonitase nendes riikides samaks, aga intressimäärad muutuvad vastavalt 4% ja 9%-ni. Kas investorid muudavad oma otsust, arvestades Fisheri efekti pariteetsustingimust? 1 4 200 ,,+ 100 ,+ 150 ,,+ 500 ,,+ 200 ,,- 50 ,,+ 150 ,,- kasum
Kõrgemad naftahinnad põhjustasid hinnatõusu kõigis sektorites. 2006 a. Hakkas inflatsiooni mõjutama kiire majanduskasv. 2007 a. Hoogustas üleilme toormehindade kasv inflatsiooni veelgi. Inflatsiooni tipp, 11 %, jõudis kätte 2008 suve alguses. Inflatsioon hakkas vähenema 2008. aasta keskpaigas, kui toiduainete ja energia hindade muutus võrreldes eelmise aastaga järsult vähenes. Inflatsiooni vähendas eriti langev kütusehind. 2009 jaanuaris oli inflatsioonitase kaheksa protsendi ringis" (EPL). 2011 a. Paigutas Eesti 5% hinnatõus Euroopa kiireima inflatsiooniga riikide hulka. 69.Leida järgmistele mõistetele seletused Elukindlustus - Elukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustatud isiku teatud sündmuse korral (näiteks kokkulepitud eluea saabumine, tema abiellumine, surm või lapse sünd) maksma vastavalt lepingule kokkulepitud summa. Väljamakse toimub soodustatud isikule kas ühekordse väljamaksena või perioodiliste väljamaksetena..
Rääkimata muidugi sellest, et eurot kasutades ei ole vaja peas arvutusi tegema, kui palju midagi maksab. 31. Mis on konvergentsikriteeriumid ja miks nad loodi? Miks on liikmesriikidel stabiilsuspaktist (Stability and Growth Pact) kinnipidamine raske olnud? Konvergentsikriteeriumid ehk Maastrichti kriteeriumid on tingimused, mis tuleb Euroopa Majandus- ja Rahaliidu liikmeks astuda soovival riigil täita: 1. riigi keskmine inflatsioonitase viimase aasta jooksul ei tohi ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi keskmist inflatsiooni üle 1,5 protsendipunkti; 2. pikaajaliste intresside tase ei tohi viimase aasta jooksul olla kõrgem kolme kõige madalama intressitasemega liikmesriigi keskmisest rohkem kui 2 protsendipunkti; 3. liikmesriigi valuuta ei tohi kahe viimase aasta jooksul olla devalveeritud ning selle
hindade muutust. 2) Tööstustoodangu tootjaindeks (TTHI) indeks, mis iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust käibemaksu ja aktsiisita. 3) Ekspordihinnaindeks (EXHI) hinnaindeks, mis iseloomustab Eestist välja veetavate eksportkaupade hinnaarengut 4) Impordihinnaindeks (IHI) hinnaindeks, mis iseloomustab Eestisse sisseveetavate kaupade ja teenuste hindade arengut. *Emiteerima raha käibele laskmine 9.11 Alanud on majanduskriis, inflatsioonitase on järjest kõrgem ja EKP otsustab selles olukorras langetada intressimäära (euribori). -Laenude arv tõuseb. -Hinnad võivad siiski jätkata tõusmist (rohkem raha). -Laene peab vähem tagasi maksma -Kohalikud pangad võivad intresse tõsta. 10. MAJANDUSE STRUKTUUR 1. Esmasektor e primaarsektor tooraine hankimine (põllumajandus, metsamajandus, kalandus, maavarade kaevandamine) 2. Tööstus e sekundaarsektor tooraine töötlemise ja sellest toodete valmistamisega
päeva. (1) Majandus Põhinäitajad Koht maailmas RTK järgi 32 RTK ühe elaniku kohta 18 850 $ Maksebilanss 1,1 mrd$ Inflatsioon 0,4% Tööpuudus 18, 2% Soome majanduse tugevad küljed: Tööstus tugineb ekspordile ja kauba headusele laialdane kõrgtehnoloogiasektor, maailma peamisi pabermassi- ja paberitootjad eksport saab mõõnast kiiresti üle. Madal inflatsioonitase (vähem kui 2% aastas). Väliskapitali investeerimistingimuste parandamine ja värav Venemaa ja Balti riikide majanduse juurde. Soome majanduse nõrgad küljed: 1980. aastate tehnilisele majanduskasvule järgnesid rasked tagasilöögid ( STK vähenes aastail 1991-93 15%). Suur ühiskondlik sektor ja välisvõlg (viimane moodustab SKT-st 22%). Lääne- Euroopa suurim tööpuudus (1993. aastal 22%) väheneb aeglaselt väike siseturg ja Euroopa ääremaa asend.
Inflatsiooni ja 7 töötuse vahel valitseb kahanev võrdeline seos. Inflatsioon on enamasti kõrgem perioodidel, mil töötus on madal ja vastupidisel juhul suure töötusemäära korral on inflatsioonitase madal. B A 2 Lühiperioodi Phillipsi kõver 0 Joonisel 9 on eelduseks, et majandus asub 2 6 lühiperioodi Töötusemäär Phillipsi kõveral punktis A.
Kõrgemad naftahinnad põhjustasid hinnatõusu kõigis sektorites. 2006 a. Hakkas inflatsiooni mõjutama kiire majanduskasv. 2007 a. Hoogustas üleilme toormehindade kasv inflatsiooni veelgi. Inflatsiooni tipp, 11 %, jõudis kätte 2008 suve alguses. Inflatsioon hakkas vähenema 2008. aasta keskpaigas, kui toiduainete ja energia hindade muutus võrreldes eelmise aastaga järsult vähenes. Inflatsiooni vähendas eriti langev kütusehind. 2009 jaanuaris oli inflatsioonitase kaheksa protsendi ringis" (EPL). 2011 a. Paigutas Eesti 5% hinnatõus Euroopa kiireima inflatsiooniga riikide hulka.
mille tagajärjel vähenes inflatsioon paljud inimesed olid töötud ja palgad pigem vähenesid mis tõid alla ka kaupade hinnad, 2009 aastast on majanduslik olukord parem ja ka inflatsioon suurenema hakanud. Inflatsiooni tipp, 11 %, jõudis kätte 2008 suve alguses. Inflatsioon hakkas vähenema 2008. aasta keskpaigas, kui toiduainete ja energia hindade muutus võrreldes eelmise aastaga järsult vähenes. Inflatsiooni vähendas eriti langev kütusehind. 2009 jaanuaris oli inflatsioonitase kaheksa protsendi ringis" (EPL). 5% hinnatõus paigutas Eesti 2011. aastal Euroopas kiireima inflatsiooniga riikide hulka; kiireim oli inflatsioon vaid Rumeenias. Inflatsioon, kui majandusarenguid iseloomustav nähtus sõltub väga paljudest teguritest, muuhulgas tööhõivest. Inflatsioon sõltub ka majanduskasvust või selle puudumisest. Hea näide on 2009. aasta, kui kiire majanduslanguse ja töötuse kasvu tagajärjel vähenes ka nõudlus kaupade järele ning kokkuvõttes oli ka
Kolmas etapp : rahaliidu loomine koos ühisvaluuta euro kehtestamisega. Euroopa Rahainstituut lõpetas tegevuse ja alustas Euroopa Keskpank. Sularahana tuli euro käigele 1. jan 2002. 80.Lähenemiskriteeriumid e. Maastrichti kriteeriumid (kellele, milleks, millised?) Kriteeriumid on liikmesriikidele. Need on määravaks liikmesriikide ringi määratlemisel. Liikmeks astuda sooviv riik peab täitma järgmised tingimused. 1. riigi keskmine inflatsioonitase viimase aasta jooksul ei tohi ületada kolme kõige madalama infltasiooniga liikmesriigi inflatsiooni üle 1,5 % 2. pikaajaliste intresside tase ei tohi viimase aasta jooksul olla kõrgem kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmisest rohkem kui 2 % 3. liikmesriigi valuuta ei tohi kahe viimase aasta jooksul olla devalveeritud ning selle kõikumised peavad olema jäänud Rahasüsteemi poolt määratud piiridesse
Euroopa Rahainstituut lõpetas tegevuse ja alustas Euroopa Keskpank. Sularahana tuli euro käigele 1. jan 2002. 80.Lähenemiskriteeriumid e. Maastrichti kriteeriumid (kellele, milleks, millised?) Kriteeriumid on liikmesriikidele. Need on määravaks liikmesriikide ringi määratlemisel. Liikmeks astuda sooviv riik peab täitma järgmised tingimused. 19 1. riigi keskmine inflatsioonitase viimase aasta jooksul ei tohi ületada kolme kõige madalama infltasiooniga liikmesriigi inflatsiooni üle 1,5 % 2. pikaajaliste intresside tase ei tohi viimase aasta jooksul olla kõrgem kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmisest rohkem kui 2 % 3. liikmesriigi valuuta ei tohi kahe viimase aasta jooksul olla devalveeritud ning selle kõikumised peavad olema jäänud Rahasüsteemi poolt määratud piiridesse 4
Kolmas etapp : rahaliidu loomine koos ühisvaluuta euro kehtestamisega. Euroopa Rahainstituut lõpetas tegevuse ja alustas Euroopa Keskpank. Sularahana tuli euro käigele 1. jan 2002. 80.Lähenemiskriteeriumid e. Maastrichti kriteeriumid (kellele, milleks, millised?) Kriteeriumid on liikmesriikidele. Need on määravaks liikmesriikide ringi määratlemisel. Liikmeks astuda sooviv riik peab täitma järgmised tingimused. 1. riigi keskmine inflatsioonitase viimase aasta jooksul ei tohi ületada kolme kõige madalama infltasiooniga liikmesriigi inflatsiooni üle 1,5 % 2. pikaajaliste intresside tase ei tohi viimase aasta jooksul olla kõrgem kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmisest rohkem kui 2 % 3. liikmesriigi valuuta ei tohi kahe viimase aasta jooksul olla devalveeritud ning selle kõikumised peavad olema jäänud Rahasüsteemi poolt määratud piiridesse
Kolmas etapp : rahaliidu loomine koos ühisvaluuta euro kehtestamisega. Euroopa Rahainstituut lõpetas tegevuse ja alustas Euroopa Keskpank. Sularahana tuli euro käigele 1. jan 2002. 80.Lähenemiskriteeriumid e. Maastrichti kriteeriumid (kellele, milleks, millised?) Kriteeriumid on liikmesriikidele. Need on määravaks liikmesriikide ringi määratlemisel. Liikmeks astuda sooviv riik peab täitma järgmised tingimused. 1. riigi keskmine inflatsioonitase viimase aasta jooksul ei tohi ületada kolme kõige madalama infltasiooniga liikmesriigi inflatsiooni üle 1,5 % 2. pikaajaliste intresside tase ei tohi viimase aasta jooksul olla kõrgem kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmisest rohkem kui 2 % 3. liikmesriigi valuuta ei tohi kahe viimase aasta jooksul olla devalveeritud ning selle kõikumised peavad olema jäänud Rahasüsteemi poolt määratud piiridesse
· Kas te müügihinna juures kasumit saate? · Kas teie hind peegeldab teie kliendi jaoks toote kvaliteeti? · Kui palju mõjutab hind nõudmist teie toote järele? Teisisõnu, kui te tõstate hinda, kas teie müük väheneb natuke, palju või üldse mitte? · Kas hinnad tõusevad või langevad? Kui kiiresti hinnad muutuvad? Kas teie hinnad tõusevad rohkem, vähem või sama palju kui inflatsioonitase? Märkused: 1. Kui teie hind teie konkurentide omast väga palju erineb, hakkab klient mõtlema, miks see nii on. Kui teie hind on kõrgem, peate tõestama, et teie toode ja/või teenus on kõige parem ning õigustab kõrgemat hinda. Kui teie hind on palju madalam, võivad kliendid arvate, et teie toode on võrdlemisi viletsa kvaliteediga. Kui teie toote nisiks on kvaliteet, peaks
loovutamise eest alati mingit tasu. Mida pikemaks ajaks likviidsusest loobutakse, seda kõrgemaid intresse soovitakse teenida. Lisaks kaasneb pikemaajaliste finantsinstrumentidega ka tururisk ehk üldine finantsrisk, mille eest tahetakse täiendavat tulu. Intressikõver võib olla ka negatiivne ehk langev, mis tähendab seda, et lühiajalised intressimäärad on kõrgemad võrreldes pikajalistega. Selline kõver lähtub eelkõige ootusest, et inflatsioonitase langeb ja seetõttu kaugemas perspektiivis eeldatakse madalamaid intressitasemeid. Normaalses majanduskeskkonnas on negatiivne intressiküver suhteliselt haruldane või lühiajaliselt toimiv. Seega positiivne kõber aga omasem, kuna normaalselt toimivas majanduskeskkonnas mõjutab seda pidevalt inflatsioon. Kõver võib mõnel juhul osutuda ka horisontaalsirgeks, mis on seotud sellega, et turul oodatatakse erisuunalisi võimalikke arenguid, mis tasakaalustavad turu üldise ootuse ning
annaabi.ee 
