Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Läti (0)

1 Hindamata
Punktid
Läti #1 Läti #2 Läti #3 Läti #4 Läti #5
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Joonas L Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
odt

Läti - tutvustus

Läti. Läti on vabariik Euroopa kirdeosas. Läänemere ­ äärne Läti on üks kolmest Balti riigist. Riik piirneb põhjs Eestiga, idas Venemaaga, kagus Valgevenega ja lõunas Leeduga. Läti ala moodustab osa Ida ­ Euroopa lauskmaast. Ta on kaetud liustikusetetega, millest mõned on moodustanud künkad. Lääne Lätis on Kurzeme kõrgustik, mis ulatub üle 180 m merepinna. Kirde ­ Lätis on Vidzeme kõrgustik, millel on üle 300 m ulatuvaid tippe ja Läti ühtlasi kõrgeim on Gaizinkalns (312m). Kagu ­ Lätis on madalam Latgale kõrgustik, kus leidub palju järvi. Enamik maast on madalik. Riigi keskosas on Zemgale tasandik. Vidzeme kõrgustikku ümbritsevad Kesk ­ Läti madalik ja Ida ­ Läti madalik. Need on kohati soised, seal leidub väikeseid järvi ning neid läbib arvukalt jõgesid, millest suurem on Daugava. Riigis on üle 12 000 valdavalt väikese jõe ja 3000 järve. Läti kliima on parasvöötme üleminekukliima, sarna

Geograafia
thumbnail
4
doc

Geograafia kk: Eesti maastik, kliima ja kaardid

9)Kuidas määratakse ristkoordinaate? Tasapinnalised koordinaadid määratakse x (otse kaugus m Ekvaatorist (N või S suunas)) ja y (otse kaugus meetrites Telgmeridiaanist) telje suhtes. Ruumilistele lisanub ka z telg. Ristkoordinaatide määramiseks on vaja topograafilistkaarti. 9)Mis vahe on kuhje ­ja kulutusrannal? Kulutusrand (tugevasti karstunud paljanduv lubjakivi, moreenrand palju kive ja rändrahne). Kuhjerannad (kliburannad > tormiga paiskuvad setted > rannavallid > maasääred Möllrand ­ lainetuse eest varjatud lahe soppides, on kaetud mudaga.) 10)Miks on vaja digitaalkaarte? Et saada täpseid andmeid kohtade kõrgustest, naaberpaikadest jms. 10)Mõjutab põhjavett kivimite lõhelisus? Vesi ei läbi nii mitmeid maakihte ja ei filtreeru niivõrd puhtaks, reostus satub kergemini põhjavee kihtidesse. 10)Kuidas on võimalik põhjavett kaitsta?

Geograafia
thumbnail
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa ­ põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa ­ maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine ­ 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu

Eesti loodusgeograafia
thumbnail
33
doc

Euroopa

Mart Reiniku Gümnaasium EUROOPA uurimustöö Koostaja: Annika Vesselov Tartu 2004 1. EUROOPA Euroopa on maailmajagu idapoolkeral, Euraasia mandri poolsaareline lääneosa. Koos saartega on Euroopa u. 10 250 000 km 2. Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered (Kara, Barentsi, Valge ja Norra meri), läänest ja lõunast Atlandi ookean ja selle osad (Põhjameri, Vahemeri, Marmara, Must ja Aasovi meri). Euroopa piir on tinglik, see kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali idanõlvu, Emba (või Uurali) jõge, Kaspia põhjarannikut ja Kuma-Manõtsi nõgu. (5 lk 634)

Geograafia
thumbnail
38
doc

Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte

EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast.

Geograafia
thumbnail
15
doc

Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte

EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast.

Geograafia
thumbnail
2
docx

Geograafia kontrolltöö Euroopa kliima

Geograafia kontrolltöö 1. Euroopa kliimavööndid. 1) Arktiline. a) Külm ja kuiv. b) Norra Teravmäed. 2) Lähisarktiline a) Põhja-Rootsi, Põhja-Soome. 3) Parasvööde. a) Mereline rohkem sademeid, temp kõigub vähe. b) Mandriline vähem sademeid, temp kõigub rohkem. 4) Lähistroopiline. a) Suvel kuum ja kuiv. b) Talvel jahedam ja niiske. c) Lõuna-Euroopa. Kliimadiagrammide lugemine, kliimadiagrammide järgi kliimavööndi määramine. 2. Mis kujundab Euroopa kliimat ja kuidas? 1) Euroopa kliimat mõjutab kõige rohkem soe Golfi hoovus. 2) Aasta ringi püsiv Islandi õhurõhumiinimum tekitab itta suunduvaid tsükloneid. 3) Assoori maksimum toodab kuiva ja sooja õhku.

Geograafia
thumbnail
1
odt

Eesti kliima ja läänemeri

Eesti ­ parasvöötme üleminekuala mereliselt mandrilisele ­ mereline alla 10´C, sademete rikas, tuulisem, mandriline üle 10´C, sademete vaene tuulevaiksem. Kliimat kujundavad tegurid päikesekiirgus (sõltub langemis nurgast 20´-52´, aastaajast suvel 18h talvel 6h, pilvisusest suvel pilves ilmaga jahedam talvel soojem, aluspinna kõrgusest kõrguse kasvades väheneb 1km 6 ´C, kaugus merest rohkem ranniku alad 1850h vähem kõrgustikud 1650h), õhumassid (suured õhukogumid ühesuguste omadustega, sageli läänest parasvöötme mereline suvel niiske jahe, talvel niiske soe, idast parasvöötme mandriline suvel kuiv kuum, talvel kuiv väga külm, harvem põhjast arktiline õhumass toob külma kuivust, lõunast troopiline õhumass toob niiskust ja väga sooja. Madalrõhkkond ­ alla 760 mm/Hg, tsüklonid liiguvad läänest itta, õhk tõuseb ja tekivad sademed ja tugev tuu või talvel sula. Kõrgrõhkkond ­ üle 760 mm/Hg, antitsüklon, õhk langeb ja toob kaasa päikest, suvel

Geograafia



Lisainfo

Lühi referaat lätist.

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun