Läti - tutvustus (0)

Läti.
Läti on vabariik Euroopa kirdeosas. Läänemere – äärne Läti on üks kolmest Balti riigist. Riik piirneb põhjs Eestiga , idas Venemaaga, kagus Valgevenega ja lõunas Leeduga.
Läti ala moodustab osa Ida – Euroopa lauskmaast. Ta on kaetud liustikusetetega, millest mõned on moodustanud künkad. Lääne Lätis on Kurzeme kõrgustik, mis ulatub üle 180 m merepinna . Kirde – Lätis on Vidzeme kõrgustik, millel on üle 300 m ulatuvaid tippe ja Läti ühtlasi kõrgeim on Gaizinkalns (312m). Kagu – Lätis on madalam Latgale kõrgustik, kus leidub palju järvi. Enamik maast on madalik . Riigi keskosas on Zemgale tasandik . Vidzeme kõrgustikku ümbritsevad Kesk – Läti madalik ja Ida – Läti madalik. Need on kohati soised, seal leidub väikeseid järvi ning neid läbib arvukalt jõgesid, millest suurem on Daugava . Riigis on üle 12 000 valdavalt väikese jõe ja 3000 järve. Läti kliima on parasvöötme üleminekukliima, sarnaselt Eestile. Kliima on pilvine , jahe ja niiske. Riia laht kipub talvel külmuma, kuid ülejäänud rannik on jäävaba. Suur osa Lätist (44%) on kaetud metsaga.
Läti põlisrahvused on liivlased ja lätlased. Kui liivlaseid on säilinud vaid paarsada inimest, siis lätlased moodustavad 58,8% rahvastikust. Suuremad vähemused on venelased (27,3%), valgevenelased (3,7%), ukrainlased (2,5%) ja poolakad (2,4%). Läti rahvaarv väheneb negatiivse iibe ja väljarände tõttu alates 1990 aastate algusest. Suuremad religioossed rühmad on katoliiklased, luterlased ja õigeusulised. Väiksemad usurühmad on judaistid, muslimid ja uuspaganad.
Majanduses on ülekaalus toiduainetööstus. 10 suuremat sadamat , suurim on Ventspilsi vabasadam. Aprillis 2007 kuulutati kõrge inflatsioonitaseme tõttu välja inflatsioonivastane plaan. Inflatsioonitase oli 2007 juulis 9,5% ja augustis 10,1%, mis on viimase 10 aasta kõrgeim. Augustis tõusid tubaka, majutuse ja kütte hinnad. Läti keskmine palk oli 2007. aasta teises kvartalis 8741 Eesti krooni kuus (kasv 2006. aasta teise kvartaliga võrreldes (33,4%).
Inimene sai Läti territooriumile ilmuda pärast jääaja lõppu. Kui jää 13 kuni 14 000 aastat tagasi taandus, moodustus Läänemere lohus mageveeline Balti jääpaisjärv, millesse Daugava saabus Salaspilsi kohal. Kliima oli arktiline. Paljastele moreenidele ilmus tundrataimestik (sammal, puusammal, tundrakask – ja paju). Loomadest olid esindatud põhjapõder, ilves, rebane , hunt ja teised. Moodustusid muutuvad jõe-, mere- ja järvekaldad, millest tekkisid tänaseni säilinud pinnavormid kaldaterrasside ja – nõgudega. Juba 9. aastatuhandel eKr olid Läti territooriumil Balti jääpaisjärve, Lubansi järve ja sellesse suubuvate jõgede kallastel inimeste elualad.
Pealinn on Riia, pindala on 64 589 km, ametlik keel on läti, rahvaarv on 2 281 000. Rahvastiku tihedus on 35,5 in/km, riigikorraks on parlamentaarne vabariik, president on Valdis Zatlers ning on peaminister on Ivars Godmanis. Iseseisvus kuulutati Venemaast 18.11.1918, tunnustati 19.08.1920. Rahaühik on latt (LVL).
Daugavpils on linn Lätis Daugava ääres. Ta on Latgale ajalooline keskus. Linnaõigused sai Daugavpils aastal 1582. 1893 – 1917 oli linna ametlik nimi Dvinsk. Daugavpils on Daugavpilsi rajooni keskus ja omaette 1.järgu haldusüksus – keskalluvusega linn. Linna elanikest olid 2007. aastal 53,3% venelasi , 17,8% lätlased ja 14,75 poolakad.
Rezekne on linn Lätis Latgales. Rezekne on Rezekne rajooni keskus ja omaette 1.järgu haldusüksus – keskalluvusega linn. Elanikke 37 200. Umbes pooled linna elanikest on venelased .
Liepaja on linn (aastast 1625) Läti edelaosas Kurzemes. Liepaja on sõjasadam ning Liepaja rajooni keskus ja omaette 1.järgu haldusüksus – keskalluvusega linn. Elanikke 83 700.
Jelgava on Kuramaaa hertsogiriigi pealinn. Ta on Zemgale ajalooline keskus ja Jelgava rajooni keskus. Lisaks on linn 1.järgu haldusüksus, millel on rajooniga sarnane staatus – keskalluvusega linn. Jelgava on linn (aastast 1573) Lätis Zemgales Lielupe keskjooksul . Elanikke 61 200.
Jurmala (tõlkes mererand) on linn Lätis Vidzemes Liivi lahe lõunakaldal Lielupe jõe ja mere vahelisel kitsal alal. Ta on keskalluvusega linn. Linn moodustati mereäärsete kalurikülade – kuurortasulate ja kahe linna Kemeri ja Sloka liitmiel 1959 . aastal. Läänest itta on Jurmala linnaosad kemeri, Jaunkemeri, Sloka, Kauguri, Vaivari, Asari, Melluži, Pumpuri, Jaundubulti, Dubulti, Majori, Dzintari, Bulduri ja Lielupe. Elanikke on 55 600. Pindala 100km.
Ventspils on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõe suudmes . Ta on Ventspilsi rajooni keskus ja omaette 1.järgu haldusüksus – keskalluvusega linn. Ventspils kuulus Hansa liitu. Ventspilsi sadam on spetsialiseerunud nafta väljaveole (sadamasse raudteed ja naftajuhet pidi). Ta on kaubakäibelt suurim sadam Lätis ja üks suuremaid Läänemeres. Elanikke 42 200.
Riia on Läti pealinn. Aub Daugava jõe alamjooksul . Riia on Baltimaade suurim linn (307,2 km ). Elanikke on 723 900. Linn on asutatud aastal 1201 piiskop Albert von Buxhoevedeni poolt. 1282. aastast kuulus Riia Hansa liitu. 1561 – 1581 oli Riia vabalinn. 1581 läks linn Rzeczpospolita võimu alla. 1710. aastal vallutas Peeter I Põhjasõja käigus Riia. 1918. aastal sai Riiast Läti Vabariigi pealinn. 1921. sõlmiti Riias Poola – Nõukogude Liidu rahuleping . Riia elanikest on lätlasi umbes 45% ja venelasi samuti umbes 45%, ülejäänud 10% on teiste rahvuste esindajad (ukrainlased, valgevenelased, poolakad ja leedulased ). Linna jagab pooleks 500 m laiune Daugava (Väina) jõgi. Selle paremal kaldal asub vanalinn , mille ümbrusse jääb suurem osa ajaloolistest vaatamisväärsustest. Leida võib Hollandi renessansistiilis korterelamuid, 13.sajandist pärit kirikuid, ja maalilisi platse , mis suudavad võistelda Euroopa parimatega. Lahkudes keskaegsest linnasüdamest ja avastada moeka kosmopoliitse linna täis saginat puiesteel, 19.sajandist parke ja Euroopa kõige kontsentreerituma juugendehitiste kogumi. Riia jätab suurlinna mulje, ehhki ta tegelikult seda ei ole. Enamik ajaloolisi vaatamisväärsusi on üksteisest jalutuskäigu või lühikese trammisõidu kaugusel.
Lätis on palju vaatamisväärset ja eestlastel jääb veel palju avastada!