Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

EESTI JA TAANI SKP NÄITAJAD ANALÜÜS SISSETULEKU MEETODIL AASTATEL 2007-2011 (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
TALLINNA ÜLIKOOL
Jürgen Leesmann , Triin Piile , Risto Kals
Panus on kõigil võrdne
EESTI JA TAANI SKP NÄITAJAD ANALÜÜS SISSETULEKU MEETODIL AASTATEL 2007-2011
Kodutöö õppeaines majanduse alused
Tallinn 2012

SISSEJUHATUS



Käesolev kodutöö õppeaines majanduse alused on koostatud analüüsimaks SKP, töötuse ja inflatsioon omavahelisi seoseid Eesti ja Taani näitel ajavahemikus 2007-2011. 
Aluseks on võetud esimese seminari materjalid.
Kodutöö esimeses peatükis käsitleme Eesti ja Taani inflatsioonimäärasid, teises peatükis Eesti ja Taani töötuse näitajaid ja kolmandas samade riikide SKP muutusi.
INFLATSIOONIMÄÄR (%)
2007
2008
2009
2010
2011
Eesti
6.6
10.4
-0.1
3.0
5.0
Taani
1.7
3.4
1.3
2.3
2.8
Tabel Eesti ja Taani inflatsioonimära kohta
Inflatsioon on üldise hinnataseme märgatav ja püsiv tõus. Inflatsiooni tulemusena väheneb kindla suurusega rahasumma ostujõud. Üleval olevalt tabelilt on näha, kuidas majanduse buumiajal tõusis Eestis inflatsioon kõrgustesse. Eesti majandusbuumi ja hiljem -kriisi põhjuseks oli kinnisvara hinnatõus. 2009.aastal kui majanduskriis algas, oli Eesti inflatsioon äärmuslikult madalale langenud. Näiteks kinnisvara kaotas veerand kuni pool oma väärtusest. Itaalias on inflatsioonimuutused toimunud sama mustriga kui Eestis, kuid palju väiksemates ulatustes.
Üks olulisemaid majanduspoliitilisi näitajaid, millel on seos inflatsiooniga , on töötus. Samas 2009. aastal, kui inflatsioon langes rekordiliselt madalale, tõusis töötuse määr peaaegu kaks korda.
TÖÖTUS(%)
2007
2008
2009
2010
Eesti
4.7
5.5
13.8
16.9
Taani
3.8
3.3
6.0
7.4
Võrdlus Eesti ja Taani tööpuuduses 2007-2010
Eestis tõusis töötus 2009 ja 2010. aastal üle kahe korra, mis oli 2008 a. Siin on selgelt näha, et majanduskriisi tõttu läks paljudes firmades koondamiseks. Võib järeldada, et majanduskriisi puhkedes, olidki esimeseks kulude kokkuhoiuks personalikulud. Kuid kui võrrelda Eestit ja Taanit, siis jääb silma kohe, et Taanis on töötus olnud kogu aeg selgelt madalamal tasemel. Kuna 2011 aasta andmeid ei olnud maailmapanga lehel, siis kahjuks seda aastat võrrelda ei saa, kuid kui vaadata eelmist inflatsiooni tabelit, siis võib eeldada, et töötus on Eestis vähenenud. Sama saab öelda ka ilmselt Taani kohta.
SKP (%)
2007
2008
2009
2010
2011
Eesti
7.5
-3.7
-14.3
2.3
7.6
Taani
1.6
-0.8
-5.4
1.3
1.0
Võrdlus Eesti ja Taani % SKPs
Sisemajanduse koguprodukt näitab teatud perioodi jooksul toodetud lõpptoodete ja -teenuste väärtuste (lisaväärtuse) summat . Tabelist on võimalik näha, et Eesti SKP muutus majanduslanguse aastate jooksul kõvasti rohkem, kui Taani oma, ilmselt mõjutas majanduskrris meid rohkem, kui Taanit. Küll on siit, aga näha, et 2010 aastal tulid mõlemad riigid kriisist ilusti välja ja said SKP protsendi uuesti positiivseks . Meeldiv on näha, et Eesti riik jätkab positiivse kasvuga.
KOKKUVÕTE
Tabelitelt järeldus, et töötus ja inflatsioon on omavahel seotud. Töötust saab vähendada ainult kõrgema inflatsiooni hinnaga ja inflatsiooni saab vähendada töötuse määra suurenemise hinnaga. Tabelid näitavad, et kogu vaadeldava perioodi jooksul on Eestis olnud kõrgem töötusemäär, kui Taanis. Samuti on inflatsioonitase püsinud madalamana, kui Eestis. Küll on aga SKP viimaste andmete seisukohalt kõrgemal, kui Taani oma
EESTI JA TAANI SKP NÄITAJAD ANALÜÜS-SISSETULEKU MEETODIL AASTATEL 2007-2011 #1 EESTI JA TAANI SKP NÄITAJAD ANALÜÜS-SISSETULEKU MEETODIL AASTATEL 2007-2011 #2 EESTI JA TAANI SKP NÄITAJAD ANALÜÜS-SISSETULEKU MEETODIL AASTATEL 2007-2011 #3 EESTI JA TAANI SKP NÄITAJAD ANALÜÜS-SISSETULEKU MEETODIL AASTATEL 2007-2011 #4 EESTI JA TAANI SKP NÄITAJAD ANALÜÜS-SISSETULEKU MEETODIL AASTATEL 2007-2011 #5 EESTI JA TAANI SKP NÄITAJAD ANALÜÜS-SISSETULEKU MEETODIL AASTATEL 2007-2011 #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 108 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor exekillan Õppematerjali autor
Anneli kommeri majandusseminar 2

Sarnased õppematerjalid

Eesti ja Gruusia analüüs-seminar 2
2
docx

Eesti ja Gruusia analüüs, seminar 2

Eesti ja Gruusia analüüs Töö eesmärgiks on analüüsida Eesti ja Gruusia majandust, täpsemalt võrrelda SKP, inflatsiooni ning töötuse muutusi aastatel 2007-2011. Töö aluseks on võetus esimese seminari materjalid. Antmete otsimisel kasutasin saiti The World Bank. GRUUSIA JA EESTI SKP VÕRDLUS 2007 2008 2009 2010 2011 Gruusi SKP muutus võrreldes eelmise perioodiga (%) 12,3 2,3 -3,8 6,3 7,0 Eesti SKP muutus võrreldes eelmise perioodiga (%) 7,5 -4,2 -14,1 2,6 9,6 Nagu eelmises seminaritöös juba öeldud, on tabelist näha, et Eesti SKP on tunduvalt kõrgem antud aastate vältel kui seda on Gruusias

Majanduse alus
Austraalia ja Uus Meremaa majanduskasv ja üldine rikkuse tase võrreldes Eestiga
28
docx

Austraalia ja Uus Meremaa majanduskasv ja üldine rikkuse tase võrreldes Eestiga

ka tol hetkel käimasolevast ülemaailmsest majanduskriisist tingituna lühiajaliselt vähenes, suudeti suhteliselt hästi püsida positiivses tsoonis – pole esinenud majanduslangust. Alates 1995 aastast on sisemajanduse koguprodukti ( edaspidi SKP) tõus olnud samas tempos kasvav; Austraalia läbi aastate SKP kasv on 3,3 protsenti ning Uus-Meremaal 2,9 protsenti. Erinevatel põhjustel üsnagi ebastabiilse ja hüpleva kuid prognoosi järgi stabiliseeruva Eesti SKP keskmine näitaja on parem kui Austraalial või Uus- Meremaal, tänase seisuga 4,6 protsenti. Täielik SKP 1,600,000 1,400,000 1,200,000 1,000,000 800,000 600,000 400,000 200,000 0 Australia New Zealand Estonia Joonis 1. Total GDP, in millions of 2014 US$ (converted to US$ using 2014 market exchange rates). Allikas: https://www.conference-board.org/data/economydatabase/

Makroökonoomika
Majandusalused 2-KT ELA
22
doc

Majandusalused 2-KT ELA

edasimüügiks. Sisemajanduse koguprodukti koostisesse kuuluvad lõpphüvised arvestatakse kokku nende turuhindade abil. Hüvised, millel ei ole turuhinda, võetakse sisemajanduse koguproduktis arvesse vastavalt nende loomiseks tehtud kulutustele (näiteks haridus ja tervishoid). SKP suurust on võimalik kindlaks teha kolme meetodiga: sissetulekumeetod, kulutuste meetod ja tootmismeetod. Tabel 1. SKP arvutamise meetodid Tootmismeetod Sissetuleku meetod Kulutuste meetod Lisandväärtused Põllumajanduses Eratarbimine Tööstuses Töötajate palk +Avaliku sektori tarbimine Teeninduses +Ettevõtete kasumid +Koguinvesteeringud Valitsussektoris +Põhivara kulum +Kaupade ja teenuste eksport =SKP =SKP -Kaupade ja teenuste import +Kaudsed maksud +Kaudsed maksud -Subsiidiumid -Subsiidiumid

Majanduse alused
Makroökonoomika
196
pdf

Makroökonoomika

Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust.

Makroökonoomika
Makro 2 KT- EKSAM
53
docx

Makro 2 KT- EKSAM

VALE,Vabatahtlik ehk mittesunnitud töötus ..... 42. Heidutatud ja ,,põrandaaluste" töötajate arvu kasv suurendab otseselt ka töötusemäära näitajat. VALE, .....ei suurenda otseselt töötusemäära näitajat 43. Tööpuudus on kulukas nii individuaalsel kui ka ühiskonna tasandil ega too absoluutselt mingit kasu. VALE, ...kuid võib tuua ka kasu 44. Tööjõus osalemise määr LFPR on arenenud turumajanduslikes riikides viimastel aastatel järjest kahanenud, kuna naised valivad järjest sagedamini tööalase karjääri kodus olemise asemel. VALE, ....LFPR .... viimastel aastatel järjest kasvanud, ........... 45. Statistiline töötusemäär võib näidata tegelikust madalamat töötuse laset, kuna on olemas ka heitunud isikud 46. Koduperenaine, kes kasvatab ka oma kahte alaealist last, kuulub: väljaspool tööjõudu olevate inimeste hulka 47

Makroökonoomika
Majanduse alused
72
docx

Majanduse alused

tootmiseks kasutada:haritav maa;maavarad;matsad;veeressursid;kliima Mittelooduslik toodetud ressurss ehk kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud vahendeid, mis on loodud varasema majandustegevuse käigus:tootmisvahendid;tootmishooned;masinad;seadmed;materjalid Finantskapital- Finantskapital ei kujuta endast klassikalise majandusteooria kohaselt majandusressurssi Postivistlik ja normatiivne analüüs Positivistliku majandusanalüüsiga on tegemist, kui majandusteadlased kirjeldavad majandust ja konstrueerivad mudeleid, mis võimaldavad prognoosida võimalikke muudatusi majanduskeskkonnas. Normatiivse majandusanalüüsiga on tegemist juhul kui majandusteadlased hindavad alternatiivseid majanduspoliitilisi otsuseid ning võimalikke tulusid ja kulusid, mida need otsused kaasa toovad. Majandusanalüüsi vahendid

Majanduse alused
Seminar 1 - Eesti majandus
55
pdf

Seminar 1 - Eesti majandus

Seminar 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2010 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Probleemid algasid ammu enne taasiseseisvumist 20 20.08.1991 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades).

Majandus
Makroökonoomika-Konspekt 2010
98
pdf

Makroökonoomika. Konspekt 2010.

Eksport miinus import on netoeksport (NX). Saadakse järgmine valem: Y = C + I + G + NX, (1) kus C tähistab tarbimiskulutusi, I investeerimiskulutusi, G avaliku sektori kulutusi ja NX netoeksporti. SKP arvutamist kaupade voo alusel nimetatakse SKP arvutamiseks tarbimis- ehk kulutuste meetodil. Teine võimalus SKP mõõtmiseks on kasutada tulude voogu. Joonisel 1 kajastab tulude voogu joonise alumine osa. Tulude voo baasil arvutatakse SKP väärtust kahel erineval meetodil: sissetulekute meetodil ja tootmismeetodil. Kuna SKP mõõdab toodetud toodete ja teenuste turuväärtust, siis üks võimalus selline väärtus leida on liita kokku kõik tootmisprotsessis tekkivad tulud:

Majandus (mikro ja makroökonoomika)




Kommentaarid (1)

kadrivalk profiilipilt
kadri valk: Väga algeline töö, mida kindlasti ühegi töö tegemisel aluseks ei tasuks võtta. Töös on mitmeid valesid fakte ning veidraid järeldusi.
20:22 25-02-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun