Enamasti kaasneb haigusega kaalukaotus Kuid nõrgad lihased võivad jääda rasvakihi alla, mistõttu võidakse sarkopeenia avastada alles reiest tehtud magnetpildi abil Kes võivad haigestuda? Teadlased ei ole suutnud avastada, kellel ja kuidas sarkopeenia täpselt areneb Sarkopeenia ilmnemist täheldatakse alates neljakümnendatest eluaastatest See kiireneb oluliselt alates 75. eluaastast Oht haigestuda on ka kehaliselt aktiivsetel indiviididel Sarkopeenia massilist esinemist võib täheldada just inaktiivsetel indiviididel Enamasti on see siiski vananemisega seotud fenomen Kuid sarkopeenia võib esineb ka kehaliselt aktiivsetel indiviididel Sarkapeenia teke on multifaktoraalne protsess Füüsiline inaktiivsus pole sarkopeenia ainus põhjus Sarkopeenia teke ja areng on multifaktoraalne protsess Mis põhjustavad ja soodustavad sarkopeeniat?
Kardiovaskulaarsed haigused Kardiovaskulaarsed haigused ehk südame- ja veresoonkonnahaigused on rühm haigusi, mis mõjutavad südant ja veresooni (artereid, kapillaare või veene). Kardiovaskulaarhaiguste põhjused on mitmesugused, aga kõige tavalisemad on ateroskleroos ja hüpertensioon. Vananemisega kaasnevad mitmed füsioloogilised ja morfoloogilised muutused, mis suurendavad kardiovaskulaarhaiguste riski ka tervetel, ilma nähtavate sümptomiteta indiviididel. Kardiovaskulaarsed haigused on peamine surmapõhjus kogu maailmas, kuigi alates 1970.-datest aastatest on kardiovaskulaarse suremuse määr langenud kõrge sissetulekuga riikides. Madala ja keskmise sissetulekuga riikides on aga suremus südame- ja veresoonkonnahaigustesse oluliselt kasvanud. Vaatamata sellele, et kardiovaskulaarsed haigused mõjutavad tavaliselt eakaid indiviide, algab ateroskleroosi väljakujunemine juba varases eas. Seetõttu on esmane haiguse ennetamine vajalik
alleelide ning genoomi muude elementide kogum. *Pudelikaelaefekt geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb populatsiooni arvukuse ajutises olulisest vähenemisest. *Rajajaefekt - (Asutajaefekt) geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uut populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest. *Stabiliseeriv valik loodusliku valiku tüüp; säilitab ja kinnistab olemasolevaid kohastumusi, kujundab regulatsioonimehhanisme, mis aitavad indiviididel kohaneda teatud piirides varieeruvate keskkonnatingimustega. *Suunav valik loodusliku valiku tüüp; tavalisest vormist erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine. Suunava valiku toimel kujunevad uued ja täiustavad olemasolevad kohastumused. *Adaptsioon organismide ehituse ja talituse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. *Bioloogiline isolatsioon (ristumisbarjäär) mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist
(õndraluu-saba, ussripik-pimesool, karvapüstitaja lihas.) Molekulaargeneet. Võrdlus- Annab ümberlükkamatuid tõendeid elu evolutsioonilise arengu kohta. Pseudogeenid- normaalsete talitlevate geenide vigased ja mitteAvalduvad koopiad. Kohastumine-Evolutsioonilne adaptsioon , organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Stabiliseeriv valik.- LVT, säilitab ja kinnitab olemasolevaid kohastumisi , kujundab regulatsioonmehhanisme , mis aitavad indiviididel kohaneda teatdu piirides varieeruvate keskkonnatingimustega. Suunav valik-loodusliku valiku tüüp, tavalisest vormist erineate tunnustega isendite eelispaljunemine Lõhestav valik-LVT, liigi kesmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega. Liik-Populatsioon või populatsioonide rühm , mille isendid on üksteisega sarnasemad, kui teiste liikide isenditega ja ristuvad omavahel andes viljakaid järglasi.
isendite migratsiooni ja ristumise teel 10. Looduslik valik- populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäävus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest muudab järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kohasuse suunas. Adaptiivse evolutsiooni põhitegur. 11.Stabiliseeriv valik- loodusliku valiku tüüp; säilitab ja kinnistab olemasolevaid kohastumisi; kujundab regulatsioonimehhanisme, mis aitavad indiviididel kohaneda teatud piirides varieeruvate keskkonnatingumustega Suunav valik- loodusliku valiku tüüp; tavalisest vormist erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine. Suunava valiku toimel kujunevad uued ja täiustuvad olemasolevad kohastumused. Lõhestav valik- loodusliku valiku tüüp; liigi keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega; selline valik toimib juhul, kui nende isendirühmade vahel on vaba ristumine osalt piiratud. 12
Fiskaalpoliitika eesmärgiks on peamiselt töötuse vähendamine, luues uusi töökohti või koolitades/arendades töötuid ja makstes erinevaid toetusi ja ühishüvesid. Indiviidide toimetulekut mõjutavad suuresti inimeste endi sotsiaalne staatus ehk ühiskondlik positsioon. Kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem resursse, seega neil on rohkem oskuseid, tutvusi, teadmisi, võimu ja muidugi ka raha, kui madalamatesse klassidesse kuuluvatel indiviididel, kes võivad ennast sageli tunda ühiskonnas tõrjutuna. Majandusedu võib peale maksupoliitika ka majanduspoliitika mõjutada. Majanduspoliitika alandab peamiselt tööpuudust (ehk reguleerib tööhõivet) ja inflatsiooni. Majanduspoliitika eesmärkideks on ka õiglaste sissetulekute jaotamine ja hindade stabiilsus ehk inflatsioon. Maksusüsteemis kasutatakse peamiselt kahte süsteemi, milleks on proportsionaalne ja progresseeruv maksussüsteem.
3.loeng: Organisatsioon ja organisatsiooniline evolutsioon Organisatsioon on inimeste grupp, kes on ühinenud selleks, et saavutada ühised eesmärgid. · Igal organisatsioonil on kindel funktsioon · Organisatsioonid eksisteerivad selleks, et saavutada kindleid eesmärke ja rahuldada liikmete vajadusi · Vasavalt funktsioonile ja eesmärgile on olemas väga palju erinevaid organisatsioonitüüpe · Organisatsioonid võimaldavad saavutada eesmärke, mida indiviididel eraldiseisvalt pole võimalik saavutada · Organisatsioonid lisavad indiviidide tegevusele tänu koostöö sünergilise efekti 8S: strateegia, struktuur, inimesed(staff), oskused ja teadmised (skills), juhtimisstiil, süsteemid seda kõike hoiab koos ühised väärtused. Tegevuse või ärimudeli jaoks tarvilikud vahendid on asjad ja raha. Eesmärgid-mida? inimesed-kes?struktuur-kuidas?ressursid-millega? Ning oskused ja asjad
Majanduselu ja indiviidi toimetuleku mõjutamiseks on mitmeid mooduseid. Pidevaid vaidlusi põhjustavad tulu- ja käibemaksu tõusud (või langused). Parempoolne ideoloogia pooldab pigem madalamat tulumaksu ja kõrgemat käibemaksu. See tagab riigile kindla sissetuleku ja annab võimaluse erinevate teenuste (toit, ravimid, ka luksuskaubad) näol lisatuluks. Taoline maksupoliitika on sobivam ka eraisikutele, kuna algsest palgast on reaalse sissetuleku protsent suurem. Mida rohkem on indiviididel vaba raha, seda rohkem nad tarbivad. Selline pidev tarbimine võib majanduse ülekuumenemiseni viia, millest järeldub, et riigi maksupoliitika ei saa olla väga stabiilne ja peab muutuma vastavalt majandustsüklite vaheldumisele. Aktsiisimaksudega saab mõjutada indiviidi ja kaudselt ka majandust. Aktsiisid kehtestatakse nii- öelda luksuskaupadele tubakale, alkoholile, kütusele. Need kaubad on nii mõnelegi hädavajalikud
Lihtrahva käest võisid küsida, aga ei pruukinud kõige õigemat vastust saada. Türanniat pidas Platon kõige madalamaks ning riigis polnud sellele kohta. Platonile oli veel vastuvõtmatu timukraatia, kus kodanike võimed ei olnud otsustavad, vaid nende õigused sõltusid varandusest ja seisusest. Päris poolt ei ole, et Platon demokraatiat nii seletas, kuna kui valitseks riiki isikud, kes on kõrgemast seisusest, siis ei oleks lihtkodanikel üldsegi sõnaõigust ja indiviididel, kes kuuluvad madalamasse seisusse, polekski võimalik eksisteerida. Igal inimesel on sõnaõigus mingi tähtsa sündmuse otsustamisel või kaasa aitamisel. Kindlasti ei sa väita, et kas üks või teine ühiskonna kiht teeb midagi valesti või õieti, sest kõik mis me teeme ühiskonnas, teeme me seda enda nimel, et ühiskonnas oleks hea elada. Kindlasti oli Platonil oma seisukoht demokraatiast. Selliselt kuidas seletas Platon demokraatiat, mina ei nõustu
muutusele (nt. kodu kaunistuses või mööbli paigutuses). Peale nende spetsiifiliste diagnostiliste tunnuste võib autismiga lastel sageli avalduda hulk teisi mittespetsiifilisi nähte: kartused/foobiad, une- ja söömishäired, ärritus- ja agressiivsushood. Ka enesevigastamine 2 (näiteks randme hammustamine) on üsna laialt levinud, eriti neil juhtudel, kui kaasneb raske vaimne alaareng. Enamikul autismiga indiviididel avaldub oma tegevuse organiseerimisel ja vaba aja sisustamisel aspontaansus, initsiatiivitus ja loomingulisuse puudumine, raskused otsuste tegemisel (isegi siis, kui ülesanded vastavad nende võimetele). Lapse vanemaks saades autismi spetsiifilised avaldused muutuvad, kuid puuded nende isiksuse struktuuris püsivad ka täiskasvanueas, ilmnedes üldjoontes samasuguste sotsialisatsiooni- ja kommunikatsiooni probleemidena. Lapse autismi diagnoosi püstitamiseks on nõutav, et
kohasuse suunas. Looduslik valik on adaptiivse evolutsiooni põhitegur 24.Lõhestav valik On loodusliku valiku tüüp : liigi keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega ,selline valik toimib juhul ,kui nende isendirühmade vahel on vaba ristumine osalt piiratud 25.Stabiliseeriv valik Loodusliku valiku tüüp säilitab ja kinnistab olemasolevaid kohastumusi,kujundab regulatsioonimehhanisme,mis aitavad indiviididel kohaneda teatud piirides varieeruvate keskkonnatingimustega 26.Suunav valik. Loodusliku valiku tüüp : tavalisest vormist erinevate tuunustga isendite eelispaljunemine. Suunaava valiku toimel kujunevad uued ja täiustuvad olemasolevad kohastumused
Populatsiooni genofond- genofond. Pudelikaelaefekt- geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest. Rajajaefekt (asutajaefekt)- geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uut populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest. Ristumisbarjäär- bioloogiline isolatsioon. Stabiliseeriv valik- loodusliku valiku tüüp; säilitab ja kinnitab olemasolevaid kohastumusi, kujundab regulatsioonimehhanisme, mis aitavad indiviididel kohaneda teatud piirides varieeruvate keskkonnatingimustega. Suunav valik- loodusliku valiku tüüp; tavaliselt vormist erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine. Suunava valiku toimel kujunevad uued ja täiustuvad olemasolevad kohastumused.
Kas sooline võrdõiguslikkus on Eestis probleem ? Eesti ühiskonnas on suur disskusioon tekkinud meeste ja naiste vahelisest võrdsusest . See on inimõiguste, avaliku hüve ja demokraatia küsimus. Demokraatia ja majanduse arengu eelduseks on, et indiviididel on võrdsed võimalused end ühiskonnas teostada soost sõltumata. Eesti riigis ei saa kohe kindlasti rääkida täielikust soolisest võrdõiguslikkusest. Soolise võrdõiguslikkuse probleem kerkis üles juba 1990-ndate keskpaigal, kui võeti vastu esimesed naisteõigusi kaitsvad seadused, ning on probleemiks tänaseni. Eesti on patriarhaalne riik, kus kehtivad aegunud arusaamad naise ja mehe rollist ühiskonnas. Naise roll oleks justkui kodus
Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksupoliitikal on väga suur roll mõjutamaks majandust ning üksikisikut. Kaasaegsel maksusüsteemil on eelkõige fiskaalne funktsioon, mis seisneb ühishüviste pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse. Maksupoliitika on väga palju vaidlusi tekitanud aga just üksikisiku toimetulekul nimelt väidavad proportsionaalse maksusüsteemi pooldajad, et kõigil indiviididel peaks maksuprotsent olema ühesugune, sõltumata sissetuleku suurusest. Progresseeruva maksusüsteemi pooldajad eeldavad indiviidi maksumäära suurenemist, kui tolle sissetulek suureneb. Seega peaksid nende arvates jõukamad inimesed ainult selle pärast rohkem makse tasuma, kuna nende sissetulek on suurem. See poleks ilmselgelt enam võrdne. Lisaks vaidlustele mõlema maksusüsteemi pärast, on leidnud kajastust ka maksude tõstmise/langetamise probleem.
= institutsioon · Institutsioon on termin ühiskondlikult mõju omavate struktuuride ja mehhanismide tähistamiseks. Institutsioon võib olla ka mingi asutus või organisatsioon · Sotsiaalne institutsioon on rollide kogum, mis arvestab teatud sotsiaalseid vajadusi. Näiteks on perekond ja abielu on sotsiaalne institutsioon. · Institutsioonid struktureerivad meie igapäevast maailma ja vähendavad määramatust. Ühiskonnas on indiviididel üheaegselt nii ühised kui ka vastandlikud huvid kuid ühiste huvide olemasolu ei vii iseenesest koostööle ja erihuvid on seotud nii koostöökasude loomise kui ka jaotamisega. Institutsioonide mõte on koostöö võimaldamises ning mõnel juhul ka takistamises. · Politoloogias eristatakse poliitilisi institutsioone (erakond), võimuinstitutsioone (parlament, volikogud, riigipea administratsioon), valitsemisinstitutsioone (valitsus,
· Kas erinevused on pärilikud või tingitud välistest teguritest? · Francis Galtoni vaimsete võimete uuringud 1860ndatel Korrelatiivsed, mitte põhjuslikud seosed Psüühiliste omaduste mõõtmine ega geneetika polnud sel ajal veel arenenud Psüühiliste omaduste erinevusi võib vaadelda: · Alternatiivselt Osal inimestel on mingi psüühiline patoloogia, teised on terved ehk normaalsed · Kvantitatiivselt Tunnus avaldub indiviididel erisugusel määral Näiteks ühed on intelligentsemad või agressiivsemad kui teised On vaadeldav pidev üleminekute jada minimaalsete ja maksimaalsete seisundite vahel Geneetilise uurimise meetodid Genealoogiline meetod suguvõsa uurimine · Sobib monogeensete (ühe geeniga seotud) ja keskkonnast sõltumatute tunnuste uurimiseks · Saab kasutada mitmete pärilike haiguste puhul · Värvipimedus ehk daltonism (puna- või rohepimedus)
erinevaks mõisteks: ─ poliitiline kosmopolitism pooldab ühtset globaalselt valitsetud ühiskonda ─ kultuuriline kosmopolitism rõhutab multikultuursuse olulisust ning iga kultuurikogukonna õigust oma traditsioonidele ning eluviisidele ─ majanduslik kosmopolitism pürib globaalselt ühtse ja võimalikult vaba turu poole ─ eetiline kosmopolitism rõhutab, et indiviididel on üksteise suhtes rahvus- ja riigipiiriüleseid moraalseid kohustusi Need omakorda jagunevad: ─ range kosmopolitism, mis väidab, et meie moraalsed kohustused partikulaarsete (kaaskodanikud, perekond jms) seotuste vastu ei ole kunagi tugevamad kui kohustus aidata võõraid ─ mõõdukas kosmopolitism, mis väidab, et vähemalt mõnedel juhtudel on meie lähedased moraalselt olulisemad
3 Luustiku areng Varases lootelise arengu faasis koosneb loote luustik kõhrkoest , millest enamik ülejäänud luid hiljem välja kujuneb (protsess kestab aastaid peale sündi). Kolju ja rangluu moodustuvad sidekoest protsessi käigus, mida nimetatakse intramembranoosseks ossifikatsiooniks. Sünni hetkel on vastsündinul üle kolmesaja luu, samal ajal kui täiskasvanul on keskmiselt kakssada kuus luud (numbrid võivad kergelt varieeruda erinevatel indiviididel). Vahe tekib sellest, et teatud arv väikesi luid kasvab kokku kasvuperioodil, näiteks ristluu ja õndraluu. (Lepp,A.Inimese anatoomia,Tartu 1974) 1.4 Skeleti ülesehitus Kehatüve skelett (80 luud) moodustub lühisambast, rinnakorvist (12 paari roideid ja rindluu) ning koljust (22 luud ja 7 lisaluud). Kehatüve skelett juhib pea, keha ja ülajäsemete raskuse alajäsemetele puusaliigeste tasemel ja on seetõttu vastutav inimkeha püstiasendi eest
Kile paindumine ei lase välja voolata vett, mis on ettevaatlikult valatud küllalt tihedale sõelale. Niisiis on võimalik "sõelaga vett kanda". See näitab, kui raske on mõnikord isegi parima tahtmise juures öelda midagi tõeliselt mõttetut. Ka riie on tegelikult sõel, mille moodustavad üksteisest läbipõimitud niidid. Pindpinevus takistab tugevasti vee imbumist riidesse ja seepärast ei tungi vesi otsekohe riidest läbi. Kui suurel hulgal indiviididel on kalduvus üksteist külge tõmmata või nad püüavad omast vabast tahtest üksteisele läheneda, siis on tulemus alati üks ja sama: nad kogunevad tihedaks "kobaraks", mis sarnaneb mesilasperega. Igaüks püüab tungida "kobara" sisemusse, mistõttu "kobara" pind väheneb ja läheneb kerapinnale. See on pindpinevuse tekkimise mudel. Väikest kõrvalekaldumist piiskade kerakujulisusest põhjustab õhutakistus. Kosmoselaeva kabiinis
elanikkonna kasvavaid nõudmisi elukvaliteedile. Eesti paistab välja arenenud riik, kus kõik on olemas, kuid palgad jäävad alla inimese suutlikusele kõiki hüvesid tarbida. Heaolu sisu käib käsikäes ühiskonna arenguga ning väärtuste muutumisega. Elukvaliteedi vundament on tervis. Inimesed paigutavad oma vara üha rohkem tervishoidu, eriti just vanemad inimesed. Majanduslik areng loob paremad võimalused heaolu tõusuks läbi jõukuse kasvu. Mida rokem on indiviididel raha käes, seda paremini näeb, kuidas raha kasutatakse, ning saab aidata kaasa heaolu arengule. Tehnoloogiline areng toob kaasa palju uusi võimalusi uute vajaduste rahuldamiseks. Tehnoloogiline areng meditsiinis on juba praegu toonud kaasa inimeste parema tervise ning võimalusi ka invaliididel paremaks eluks. [1] Ühiskonna sidusus ehk sotsiaalne sidusus on ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. Sidus
selge võimuasutuste hierarhia. Komponendid- asutused ja institutsioonid, riigibürokraatia, õigusnormid. Majandusliku võimu puhul on mõni firma ja kompanii küll teistest mõjukam, ent tema juhtpositsioon oleneb majandulikust edukusest. Kultuuri valdkonnas on võimu tunda ja näha veelgi raskem. Siin saab rääkida pigem populaarsusest, autoriteedist ja prestiizist. Parempoolsed ideoloogiad: libearism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust. Indiviididel peab olema nii et oleks loodud maksimaalne tegevusvabadus. Riigi vabaduse kindlustamises seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil. Majanduses pooldatakse vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist. Sotsiaalsed nõudmised on majanduspoliitikaga tihedalt seotud. Lähtutakse heaolu tagamisel samuti vabaduse, konkurentsi ja individualismi põhimõtetest. Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võimalus otsustada
meelest hooplemine ja kolmanda jaoks maitselagedus. Mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus - Durkheim. Mehhaaniline solidaarsus- traditsioonilised ühiskonnad- individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solidaarsus saab kasvada ainult isiksuse vähenemise arvelt. Orgaaniline solidaarsus-kaasaegsed ühiskonnad- inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus. Kuigi indiviididel on vähe ühist, sõltuvad nad üksteisest siiski rohkem kui mehaanilise solidaarsuse korral. Ühiseid uskumusi on vähem. Gemeinschaft” (kooskond)-valitseb loomulik tahe, instinktiivsed vajadused, harjumused, veendumused, kalduvused. Isiklikud sidemed on oluliseimad. Harjumused, traditsioonid. Rollide terviklikkus. Nt küla. “Gesellschaft” (assotsiatsioon)- valitseb ratsionaalne tahe. Mõistus, kalkuleerimine, ratsionaalsed arvestused. Mitteisiklikud, formaalsed suhted inimeste vahel
isenditega ja ristuvad omavahel, andes viljakaid järglasi. Lõhestav valik-loodusliku valiku tüüp: liigi keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega; selline valik toimub juhul, kui nende isendirühmade (alamliikide, tekkivate liikide) vahel on vaba ristumine osalt piiratud. Stabiliseeriv valik-loodusliku valiku tüüp; säilitab ja kinnistab olemasolevaid kohastumusi, kujundab regulatsioonimehhanisme, mis aitavad indiviididel kohaneda teatud piirides varieeruvate keskkonnatingimustega. Suunav valik-loodusliku valiku tüüp; tavalisest vormist erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine. Suunava valiku toimel kujunevad uued ja täiustuvad olemasolevad kohastumused. Mikroevolutsioon-populatsiooni- ja liigisisesed evolutsioonilised muutused, populatsiooni geneetilise struktuuri ajas püsivasuunaline muutumine tavaliselt kohastumise suurenemise suunas.
Ühiskonna üldine progress saab kokkuvõttes võimalikuks just tänu teatud individuaalset vabadust ja privileege nautivate isikute eksperimentide kaudu avastatud uutele teadmistele. Viimaks on võimalik öelda, et inimelu arengu võtmeks on Hayeki nägemuses üheainsa printsiibi järgmine, milleks on individuaalse vabaduse kindlustamine. Sunnivõim on Hayeki kohaselt väär peaasjalikult seetõttu, et piirates just seda sama tähelepanu keskmes olevat isikute vabadust, takistab see indiviididel panustamast ühiskondlikku hüvangusse. Üldise hüve saavutamist ei toeta liberaalist mõtleja nägemuses mitte riigi karmikäeline poliitika, vaid individuaalse vabaduse ja teatava isikukesksuse austamine, sest just inimestel oma enese huvides tegutseda laskmisega saavutatakse Hayeki sõnul parim tulemus ka ühiskkonna kui terviku seisukohalt. Nõnda on teos The Constitution of Liberty võimaldanud Hayekit analüüsida mitte üksnes tuntud liberalismi ja
3) Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia. mehhaaniline solidaarsus - individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solidaarsus saab kasvada ainult isiksuse vähenemise arvelt. TRADITSIOONILISED ÜHISKONNAD orgaaniline solidaarsus - inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus. Kuigi indiviididel on vähe ühist, sõltuvad nad üksteisest siiski rohkem kui mehhaanilise solidaarsuse korral. KAASAEGSED ÜHISKONNAD. anoomia sotsiaalsest muutusest tingitud (traditsiooniliste) normide kadumine; tähendusepuudus, sihitus, äng. Anoomia on kahjulik nii üksikindiviidile kui ka ühiskonnale tervikuna. 4) Weber: sotsiaalse muutuse olemus; kapitalismi põhitüübid; domineerimistüübid; religiooni (protestantismi) ja kapitalismi arengu omavaheline seos
Nende vägivallaliikide aluseks eeldatakse olevat erinevaid neurobioloogilisi mehhanisme. Kaasegseteks juhtivateks uurimissuundadeks vägivaldse käitumise põhjuste leidmisel on neurobioloogiline ja arenguline suund. Praeguste tulemuste alusel on püstitatud hüpoteesid: - indiviidid erinevad oma kalduvuse poolest vägivaldseks käitumiseks; need erinevused on olemas juba varasel eluperioodil; - agressiivsusel ja vägivaldsusel on ühiseid elemente isiksusejoontega, mida eeldatakse olevat indiviididel stabiilselt olemas; - agressiivsuse ja vägivalla aluspõhjused on omistatavad varases elueas olemasolevatele faktoritele, eriti neurobioloogilistele faktoritele. 5. Psüühikahäirete käsitluse erinevused juriidilises ja kliinilises kontekstis Mõiste "psüühikahäire" sisu on on psühholoogias ja õiguses oluliselt erinev, sellest tulenevalt erinevad arvamused ka selles osas, milliste eriteadmistega spetsialisti (psühhiaater; psühholoog) on õiguslike probleemide lahendamisel vaja
Samal ajal, seoses globaliseerumise ja majandusliku integratsiooniga on poliitikute võim vähenenud. Individuaalsel tasemel tunduvad kõige võimsamad olevat isikud, kes on oma võimu rajanud kombineeritud allikatele. Näiteks teadmiste ja kaasaegse tehnoloogia kombinatsioon on teinud võimsaks Linus Torvaldsi, juhtpositsioon koos majanduslike ressurssidega Bill Gatesi, poliitiline toetus ja kontroll meedia üle tõid võimule Silvio Berlusconi. Organisatsiooni tasemel on indiviididel teadmistel põhinev võim, mis võib olla väga efektiivne, ehkki passiivne ja nähtamatu. Arendades oma kompetentse ja kasutades oma ekspertvõimu, võivad nad blokeerida informatsiooni, keelduda pakkumast oma tööandjale kõiki oma teadmisi, muutes passiivse võimu seeläbi aktiivseks. Võimu uurimine on seega seotud majanduspsühholoogia ja käitumisökonoomikaga. Võimu saab uurida mitmel tasandil:
Polümorfsed markerid; Tandem(kordus)järjestus (STR) ja SNP (ühenukleotiidne erisus/varieeruvus). Konspekt + Õp lk 50 - 56. Tuvastamine: vt vihikust STR, SNP jms. DNA sõrmejälgede metoodika- põhineb nähtusel, et iga inimese sõrmejärljed on kordumatud. Genoomis palju muutlikke piirkondi, mida saab eristada fragmentide pikkuse järgi. Genoomi restriktaasidega töödeldes saadakse eri pikkusega DNA-fragmendid, mille pikkusemuster on eri indiviididel erinev. POLÜMORFSED MARKERID- kahe või enama alleelina esinev tunnus STR- lühike kordusjärjestus; suur varieeruvus, et iga indiviid on teistest eristatav. Analüüsi käigus kordistatakse proovis kindlaid DNA järjestusi. SNP- üksiku nukleotiidi polümorfismid. Haigusi ei põhjusta enamasti, kuid aitavad kindlaks määrata haigestumise tõenäosust. 7. Transgeensed organismid, GMO (geneetiliselt muundatud organismid - õp lk 38-46), positiivsed küljed ja ohud
5. Kuidas me võiksime Eestis rakendada farmakogeneetikat? Farmakogeneetika võimaldab leida patsiendispetsiifiliselt sobivaid ravimeid ja nende annuseid indiviidide geneetilisi erinevusi arvesse võttes. Ka üldisemalt, teades eestlastele omast geneetikat, saab seda arvesse võtta medikamentide valmistamisel. Üheks võimaluseks uute ravimimärklaudade otsingul on assotsiatsiooniuuringud, kus võrreldakse geneetiliste mutatsioonide esinemissagedusi tervetel ja haigetel indiviididel. 1% Eesti rahvastikust on ülegenoomselt genotüpiseeritud, protsendi tõustes saab tõhusamalt rakendada just Eestlastele suunatud personaalmeditsiini. 6. Mis on farmakokineetika ja farmakodünaamika? Mis neid mõjutab? Farmakokineetika uurib ravimi metabilismi ja imendumist. Farmakodünaamika uurib ravimikoguse vastust. Neid mõjutavad inimeste geneetilised ja füsioloogilised erinevused nagu haigused, vananemine või teised ravimid. 7
Järelikult peab asendatavuse piirmäär samuti sõltuma hüviste kogustest ehk ta ei saa olla iga koguse korral sama. Geomeetriline: asendatavuse piirmäär mingis punktis J on definitsiooni järgi samakasulikkuse kõvera puutuja tõus punktis J. Samakasulikkuse kõver on aga nõgus ja puutuja tõus igas punktis on erinev. Seega: asendatavuse piirmäär erinevates samakasulikkuse kõvera punktides on erinev. 14. Miks on vahetus Pareto-efektiivne siis ja ainult siis, kui kõigil indiviididel on hüviste tarbimise piirasendatavuse määrad samad? Sest erinevate eelistuste korral oleks hüvede ümberjaotamise korral võimalik kellegi olukorda parandada nii, et teise olukord ei halveneks - see oleks Pareto-efektiivsuse definitsiooniga vastuolus. Pareto-efektiivses olukorras ei saa olla võimalik, et kellegi olukorda on võimalik veel parandada nii, et teise olukord ei halvene. 15. Esitage I heaoluteoreemi (täiuslikul turul on vahetus efektiivne) tõestus?
nende siirdamist. Üha laiemalt rakendatavaks on saanud nn. DNA-sõrmejälgede metoodika. See nimetus on tuletatud 19. sajandi lõpul avastatud nähtusest, et iga inimese sõrmejäljed on kordumatud. Inimese DNA-järjestuste uurimisel selgus, et genoomis on rohkesti muutlikke piirkondi e. lookusi, mida saab eristada fragmentide pikkuse järgi. Genoomi restriktaasidega töödeldes saadakse eri pikkusega DNA-fragmendid, mille pikkusmuster on eri indiviididel märgatavate erinevustega. Eri pikkusega DNA-fragmendid eraldatakse elektroforeesiga. Tulemuseks saadakse pilt, mis sarnaneb ribakoodiga. Suurima läbimurde DNA-sõrmejälgede metoodika arengusse tõi 1983.a. leiutatud polümeraasse ahelreaktsiooni meetodi kasutuselevõtt. See meetod võimaldab mõne raku olemasolu korral paljundada kindlat DNA-lõiku mõne tunni jooksul miljonis koopias, mis annab võrdlevaks uurimiseks piisavalt materjali. DNA-sõrmejälgede meetod, mida nüüd
nõuame. Nagu nad tihti ütlevad: ,,pole ühtegi õiget teed, teha midagi valesti". Mitmekesisus - Pidevalt otsides värskeid lähenemis viise, uusi ideid ja erinevaid väljavaateid, ehitavad oma edu ja kindlustavad oma tuleviku. Meeskonnatöö - Kõige esimesest kuni viimaseni, nad võtavad iga sammu kõik koos, nagu üks meeskond. Võitmise vaim - Nad saavad maailma juhtivaks tarbija lahenduste kompaniiks. Nende kultuur ja väärtushinnangud võimaldavad indiviididel ja meeskondadel jõuda harukordsetele teostus tasanditele, mis loovad meeskonna vaimu, uhkuse ja võimed väljapaistvatele tulemustele. Whirlpooli innovatsiooni on erinevuse strateegia, millesse usk annab meile märgatava konkureeriva eelise. Innovatsioon samuti viib neid lähemale tarbijatele ja võimaldab neil kohtuda nende kohtumata vajadustega 8 Kokkuvõte
Tõeline sidumus võib ka esineda kaudselt. 9. Mis vahe on universaalsel üldistusel, induktiivsel üldistusel ja presumptiivsel üldistusel? Universaalne üldistus - seda laadi väide on mõeldud kehtima objekti- või olendiklassi absoluutselt kõigi liikmete kohta. Niisuguse üldistuse kummutamiseks piisab ühest ainsast kontranäitest. Induktiivne üldistus on määratletav kui väide, mis ütleb, et objekti- või olendiklassi teatud hulgal indiviididel on kindel omadus. Kui hulga suurus täpsustatakse arvudega, saame statistilise üldistuse, kui aga piirdutakse sõnadega nagu enamik, paljud, suurem osa jne, on tegu mittestatistilise induktiivse üldistusega. Statistilise induktiivse üldistuse võivad kummutada alternatiivsed või uuemad statistilised andmed, samas kui arvude abita sõnastatud induktiivse üldistuse puhul jääb ebamääraseks, missugune olukord oleks kummutus.
Aristotelese teoses. Järgnes 18.saj lõpu "Soti valgustusajastu" ja Adam Smith, David Hume ning Adam Ferguson. Sotsioloogia sünniks vajalike eeltingimuste hulka kuulusid nii traditsiooonide nõrgenemine, arusaama tekkimine, et sotsiaalne kord pole jumaliku päritoluga, kui ka suurenev sotsiaalne mitmekesisus. Modernsus. Moderniseerumine võimaldas lihtsa traditsioonilise ühiskonna killustumine esile kerkida iseseisvatel indiviididel, keda vähemalt abstraktsel tasandil peeti võrdseteks. Samaaegselt egalitaarsuse levikuga tekkis ka ideoloogia mis seda õigustas, ning need kaks nähtust toeatsid teineteist vastastikku. Egalitaarse individualismi esilekerkimine muutis nii ühiskonna ülesehitust (eriti mis puudutab suurenenud vabadust eraelus ja suurenenud piiranguid avalikus elus) kui ka meie nägmust oma ideedest ja väärtushinnangutest. Anoomia ja ühiskondlik kord. Robert Mertoni hinnangul on kuritegevus ja hälbimine
labasteks, kurjadeks, kahtlustavateks. Areneb töövõimetus. Haiguse lõppetappidel kujuneb välja dementsus ja organite hulgikahjustus. Eelduse alkoholismile Inimese geneetika uuringud on näidanud, et alkoholism on inimese käitumuslik reaktsioon, mis on tingitud erinevatest geneetilistest mehhanismidest. Konkreetset alkoholismi geeni ei eksisteeri, ehkki pärilik kalduvus alkoholismile esineb inimesel kui bioloogilisel liigil üldises mõttes. Ühtedel indiviididel väljendub see rohkem, teistel vähem. Alkoholismi geneetiline faktor, s. t selle haiguse ilmnemise seesmine põhjus esineb rohkem naistel. Kuid sotsiaalsete ja muude väliste tegurite survel muutuvad alkohoolikuteks sagedamini ju mehed. Siiski on näidatud, et ka meestel mängib alkoholismi arengus geneetiline faktor oma rolli. On tõestatud, et kalduvus alkoholismile on kõrgenenud neil inimestel, kellel esineb
2.Kes ja millal alustas inimese psüühiliste omaduste päritava urrimist? - Francis Galton alustas 1860. aastatel vaimsete võimete ja iseloomuomaduste päritavuse uurimist statistikate alusel . 3.Millised on inimestevahelised psüühiliste erinevuste tüübid? -Psüühilisi erinevusi saab jagaga põhiliselt kahte gruppi: a) alternatiivne-osal inimestel on mingi psüühiline pataloogia, teised on terved (ehk normaalsed) b)kvantitatiivne- tunnus avaldub indiviididel erineval moel ( nt ühed on intelligentsemad kui teised või agressiivsemad), kuid sealjuures on vaadeldav pidev üleminekute jada minimaalseta ja maksimaalsete seisundite vahel. Seda võib nimetada normaalseks muutlikuseks. 4.Millist laadi erinevusi saab uurida genealoogilise meetodiga? -Genealoogilise ehk suguvõsa uurimise meetodiga võib monogeensete( ühe geeni alleeliidest) ja keskkonnast sõltumatute tunnuste erinevust uurida. 5.Mis on päritavus?
3 Sooline võrdõiguslikkus ja ebavõrdsus Sooline võrdõiguslikkus on inimõiguste, avaliku hüve ja demokraatia küsimus. Kaasaegse inimõiguste kontseptsiooni kohaselt nähakse ühiskonna soolises kihistumises mitte ainult barjääri tasakaalustatud inimarengule, vaid ka inimõiguste rikkumist. Demokraatia ja majanduse arengu eelduseks on, et indiviididel on võrdsed võimalused end ühiskonnas teostada soost sõltumata. Sooline võrdõiguslikkus laiemas mõttes tähendab sellist olukorda ühiskonnas, kus kõik inimesed on vabad arendama oma isiklikke võimeid ja tegema valikuid, mida ei piira traditsioonilised soorollid ning -stereotüübid ja naiste ning meeste vaheline hierarhiline võimusuhe. Sooline võrdõiguslikkus kitsamas mõttes tähistab poliitikavaldkonda, mis tegeleb ühiskonna
hõlmikpuu. melanism putukatel, vormina, perioodiliselt Ülduniversaalsed Galapagose vindid niidetavatel aladel 2 protsessid nagu (kohastumused vastavalt vormi. Läänemere räim valgu süntees. elupaigale) jaguneb: kevadräim ja Ülduniversaalsed sügisräim. rakustruktuurid nagu ribosoomid Suguline valik esineb lahksugulistel indiviididel, kes eelistatult on polügaamsed. Toimub paardumisedukust tagavatel tunnustel. Näiteks: kirev sulestik isaslindudel, sarvede suurus isashirvedel, laul isaslindudel. (Edukus sugulises valikus ei taga edukust looduslikus valikus, kuna kirev sulestik suurendab ründeohtu, suured sarved takistavad liikumist). Ka püsivate paarisuhete puhul mõtlevad mõlemad osapooled eeskätt oma geenide edukale levitamisele (luiged).
vähe. 13.Miks on asendatavuse piirmäär erinevates samakasulikkuse kõvera punktides erinev? Asendatavuse piirmäär on erinevates samakasulikkuskõvera punktides erinev, sest samakasulikkuse kõver on nõgus ning asendatavuse piirmäär on selle kõvera tõus. Matemaatiliselt on nõgusa joone tõus igas punktis erinev. Miks aga kõver nõgus on, sai seletatud punktis 12. 14.Miks on vahetus Pareto-efektiivne siis ja ainult siis, kui kõigil indiviididel on hüviste tarbimise asendatavuse piirmäärad võrdsed? Vahetus on Pareto-efektiivne ainult siis, kui kõigil indiviididel on hüviste tarbimise piirasendatavuse määrad samad. Pareto- efektiivsus juba olemuselt eeldab seisundit, kus ei ole võimalik kellegi heaolu tõsta, kui see just ei too kaasa kellegi teise heaolu langemist. Seega efektiivseks vahetuseks peab olema seis, kus saab vahetada võrdväärseid hüviseid.
rohkem haavatavad, et kindlustada neile vajaliku terviseteabe kättesaamise, ning luua neile eeldused ja tingimused oma tervisepotentsiaali täielikuks väljaarendamiseks. Võrdsed võimalused peaks olema loodud kõigile hariduse, eluaseme, töö ning tervishoiuteenuste osas. Nendes valdkondades ei tohiks lähtuda soost, rahvusest ja sotsiaalsest positsioonist, vaid kõiki tuleks võtta üheselt. See kõik oleks eelduseks Eesti elanike tervise ja elukvaliteedi jätkuvale paranemisele. Kõigil indiviididel peaks olema võimalus aktiivselt osaleda oma kodukandi ja ühiskonna elu ja keskkonda mõjutavate otsuste tegemisel ja probleemide lahendamisel. See tähendab sotsiaalset kaasatust, et kõik inimesed saavad osaleda täisväärtuslikus ühiskondlikus elus, samas töötada ning olla majanduslikult aktiivsed. See aga on tervist toetava elukeskkonna aluseks, milleks ongi vaja inimeste aktiivset osalemist otsuste tegemisel.
soovitud kvaliteediga partnerid täita suudavad. Siin räägitakse ka sõelumisest (screening). Näited:Võib pakkuda erinevaid kindlustuslepinguid. Ühel juhul on preemia madal ja omavastutus kõrge, teisel jälle vastupidi. Esimene tõmbab ligi suhteliselt väheriskantseid kliente, teine jälle ,,ekstreemsportlasi". Stiimul - Situatsioonist tulenevad ja tegevust suunavad kasuootused. Stiimulid on põhjused, mis on indiviididel nii- või teistsuguseks käitumiseks: Indiviidid järgivad situatsiooni stiimuleid. Professori, tudengi või autokaupmehe käitumine oli selgelt määratud situatiivsete stiimulitega (stiimulstruktuuridega). Tegevusteooria põhiidee - Indiviidid maksimeerivad oma kasu kõrvaltingimuste/kitsenduste piires Dominantne strateegia reetmine, omakasu Konfliktimängud (nullsummamängud) - Neid iseloomustab olukord, kus kõik see,
siis varem või hiljem võib tekkida ellujäämisprobleem. Seega, kui organisatsioonid uurivad oma strateegiaid, siis peaksid nad võimalikult palju pöörama tähelepanu oma algsetele 4 arusaamadele keskkonna ja soovide kohta, et kinnitada need arusaamad enne eesmärkide ja abinõude otsustamist. 3) Arusaamad inimsuhetest Iga kultuuri keskmes on arusaamad sellest, missugune on sobilik viis indiviididel omavaheliseks suhtlemiseks, et grupp oleks turvaline, mugav ja produktiivne. Kui sellised arusaamu ei ole, siis on tegemist anarhiaga ning sotsiaalse regulatsiooni puudusega. Kui enne kirjeldasime grupi suhteid välise keskkonnaga, siis nüüd vaatleme arusaamu grupi enda olemusest ning grupiliikmete loodud sisekeskkonnast. Millised probleemid tuleb lahendada? Arusaamad suhetest peavad iga liikme jaoks lahendama neli põhiprobleemi:
elu juhtida, optimistlikkuse puudus tuleviku suhtes. Masenduse häire all kannatanul tekivad ka kroonilised valud ning haigus võib lõppeda suitsiidiga. 5 1.3 Depressiooni sümptomite jaotus, ravimeetodid ja psühhosotsiaalsed aspektid Depressioon on haigus, mida on inimestel keerukas ära tunda, sest erinevalt näiteks külmetusest on depressiooni sümptomid palju hägusemad ning mõned sellele häirele omased tunnused esinevad paljudel indiviididel näiteks peale rasket tööpäeva. Haiguse sümptomeid rühmitatakse üldiselt mõtlemise-, tunnete-, käitumise- ja füüsilise mõju alusel. Kõik sümptomid mõjutavad üksteist ning viivad inimese üha enam füüsilisse ja vaimsesse rahulolematusse. Järgnevalt on toodud joonis depressiooniseisundile vastavate sümptomite valdkonnadadega. Joonis 1. Depressiooni sümptomid (Allikas: Bates 2000: 16). Ravimisel on peamine põhimõte see, et näiteks korduva depressiooni puhul tuleb
meeltest, on lihtsate ideede aluseks ning nendest algelistest ideedest moodustuvad keerulisemad ideed. Kui Descartes ütles, et Jumala idee põhjuseks on Jumal ise, siis Hume ütles, et jumal on keeruline idee, mille on loonud lihtsad ideed lihtsatest aistingutest. Seega idee Jumalas ei vaja Jumalat ega tõesta tema olemasolu. Hume väidab, et üldised ideed ei ole midagi muud, kui teatud ideed seotud vastava sõnaga, mis annab sellele ideele laiema tähenduse ning võimaldab ka teistel indiviididel ennast selle ideega siduda. Hume ütleb, et sarnasuste leidmine erinevates situatsioonides aitab meil ideid ja sõnu meelde tuletada. Näiteks saame me mingi asja värvust teada ainult siis, kui mõtleme mingile teisele sama värvusega asjale. Hume väidab ka, et ideed ja aistingud ajast ja ruumist ei ole lõputud, sest mõistusel on piirid. Seega ei saa mõistus tajuda midagi, millel on lõputult osi. Hume ütleb ka, et inimese ,,mina" koosneb teatud hulgal tajudest. ,,Kirgedest"
1.1 Tekkepõhjused Hüperkineetilised häired tekivad alati lapse varasel arenguperioodil (tavaliselt esimese viie eluaasta jooksul). Nende põhilisteks tunnusteks on küllaldase püsivuse puudumine tunnetustegevuses; püüd minna ühelt tegevuselt teisele, ühtegi neid lõpetamata; desorganiseeritud ja halvasti juhitud tegevus, ülemäärane aktiivsus. Need probleemid püsivad tavaliselt kogu kooliaja ja isegi täiskasvanueas, kuigi paljude indiviididel täheldatakse aja jooksul tähelepanu ja motoorse aktiivsuse olulist paranemist. (RHK- 10, 1995:225) ATH põhjused on tingitud virgatsainete (noradreliin, serotoniin, dopamiin) puudulikkusest ajus, või kui üks nendest ainetest mingil põhjusel ei täida oma funktsiooni. Ajusiseste biokeemiline analüüs näitab, et ATH-lapse ajus on tunduvalt vähem dopamiimi. See aine määrab otsustavat rolli närviimpulsside ühelt närvirakult teisele ülekandumist, mis viib
instantsi vastu, mis püüab neid filtreerida, hierarhiseerida, korrastada mingi tõese eriteadmise nimel. Erinevalt teadusest, millele on omane teadmiste paigutamine võimuhierarhiasse, oleks genealoogia seega katse päästa valla ja vabastada ajaloolisi teadmisi, s.o. teha nad suuteliseks seisma ja võitlema ühtse, formaalse ja teadusliku teoreetilise diskursuse surve vastu. Eelnev puudutab eelkõige teadlast ja tema professionaalset sfääri. Mis võimalused on aga teistel indiviididel ja kõigil, ka teadlastel, oma eraelulises sfääris? Seda enam, et Foucault meelest on turvaliselt avalikkuse ees, kõigi silme ja kontrolli all tehtav ratsionaalne ühiskonnakriitika üleüldse mõttetu, sest see eeldab ennekõike ikkagi allumist teatud keelepruugile, kõnekasutusele, üksnes taastoodab kehtivat maatriksit ning on lubatud üksnes lojaalsetele kodanikele, kes eraelus alluvad kehtivatele moraali- jms. normidele. Foucault pakub vastukaaluks välja "esteetilise
· Sisemine motviatsioon 67. Nimetage vähemalt kolm rahuloluteooriat · Maslow vajaduste hierarhia/teooria · Alderfer ERG-teooria (Olelusvajadus soov füüsilise ja materiaalse heaolu järele.Seotusevajadus soov rahuldada suhtevajadust.Kasvuvajadus soov jätkata arengu ja enesearendamise järele) · Herzberg kahe faktori teooria 68. Nimetage vähemalt kaks protsessiteooriat · Vroom ootuste teooria (Teooria põhineb kahel põhilisel seisukohal: indiviididel on tunnetuslikud ootused tasude suhtes, mida nad oma tegevuse tulemusena saavad, ning indiviididel on nende tasude osas omad eelistused) · Adams võrdsuse teooria(See teooria põhineb ebavõrdsusel kui motiveerival aspektil ja väidab, et inimesed, kes usuvad, et neid on ebavõrdselt koheldud võrreldes teistega, püüavad ebamugavust kõrvaldada ja taastada võrdsust.) 69. Kes oli Abraham Maslow?
- Director, veebruar 2011. 10 LISAD Lisa 1. Eesmärgi seadmine ja saavutamine Eesmärk Kas on selge, mis on eesmärk? Vastutused Kas on selge, millised on töötajate vastutused? Kas need on piisavad ja rikastavad selle töö jaoks? Töötingimused Ressursid Kas on piisavalt autoriteeti, raha, materjale jne? Autoriteet Kas käsuliinid on selged? Treenimine Kas grupil ja indiviididel on piisavalt oskusi vastava ülesande jaoks? Prioriteedid Kas planeeritakse aega? Progress Kas kontrollimine käib piisavalt ja regulaarselt? Supervisioon Kas vajadusel on töötajatel toetus ja ”kate” ? 11 Lisa 2. Meeskonna ehitamine ja säilitamine Eesmärgid Kas meeskond mõistab ja aktsepteerib neid? Reeglid Kas meeskonnaliikmed teavad tegutsemisreegleid ja aktsepteerivad neid?
Väärtuskonfliktide ennetamiseks on tähtis õppida olema tolerantne ehk salliv teistsuguste arvamuste, huvide, õiguste ja vajaduste suhtes. Eesmärgikonfliktid - konflikti osapooltel on erinevad eesmärgid ja isiklikud ootused, mille vahelised vastuolud viivad vastandlike seisukohtadeni. Eesmärgikonfliktide lahendamise tüüpilisemaks võtteks on läbirääkimine. Vajaduste konfliktid - teadvustamine, et indiviididel on erinevad vajadused, aitab ära hoida halvustavat suhtumist inimesse, klienti. 2.2 Konflikti tagajärjed Konflikti tagajärjed võivad olla nii kasulikud kui kahjulikud, olenemata sellest, kas konflikt on suhteid parandav või suhteid lõhkuv. Konflikti eeliseks on selle edasiviiv jõud, sest see sunnib inimesi leidma paremaid lahendusi ja looma uut. Konflikti käigus võivad päevavalgele tulla varjatud probleemid ja see aitab inimestel üksteises selgusele jõuda
POPULATSIOONI GENEETILINE STRUKTUUR- alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus populatsioonis. POPULATSIOONI GENOFOND- populatsiooni (liigi) kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi muude elementide kogum. PUDELIKAELAEFEKT- geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest. STABILISEERIV VALIK- loodusliku valiku tüüp; säilitab ja kinnistab olemasolevaid kohastumusi, kujundab regulatsioonimehhanisme, mis aitavad indiviididel kohaneda teatud piirides varieeruvate keskkonnatingimustega. SUUNAV VALIK- loodusliku valiku tüüp; tavalisest vormist erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine. Suunava valiku toimel kujunevad uued ja täiustuvad olemasolevad kohastumused. ADAPTIIVNE RADIATSIOON- evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike.
annaabi.ee 
