Kuivõrd maksupoliitika kaudu saab mõjutada majanduselu ja indiviidi toimetulekut? (0)

Kuivõrd maksupoliitika kaudu saab mõjutada majanduselu ja indiviidi toimetulekut?
Eesti maksusüsteem on proportsionaalne, samas kaheastmeline. Riigi üheks ülesandeks on kontrollida maksupoliitikat nii, et majandus üle ei kuumeneks ega madalseisu vajuks. Majanduselu mõjutamine maksupoliitika kaudu on üks tõhusamaid meetodeid .
Majanduselu ja indiviidi toimetuleku mõjutamiseks on mitmeid mooduseid. Pidevaid vaidlusi põhjustavad tulu- ja käibemaksu tõusud (või langused). Parempoolne ideoloogia pooldab pigem madalamat tulumaksu ja kõrgemat käibemaksu. See tagab riigile kindla sissetuleku ja annab võimaluse erinevate teenuste (toit, ravimid, ka luksuskaubad) näol lisatuluks. Taoline maksupoliitika on sobivam ka eraisikutele, kuna algsest palgast on reaalse sissetuleku protsent suurem. Mida rohkem on indiviididel vaba raha, seda rohkem nad tarbivad. Selline pidev tarbimine võib majanduse ülekuumenemiseni viia, millest järeldub, et riigi maksupoliitika ei saa olla väga stabiilne ja peab muutuma vastavalt majandustsüklite vaheldumisele.
Aktsiisimaksudega saab mõjutada indiviidi ja kaudselt ka majandust. Aktsiisid kehtestatakse nii-öelda luksuskaupadele – tubakale, alkoholile, kütusele. Need kaubad on nii mõnelegi hädavajalikud (eelkõige kütus) ja sageli ei piirata nende tarbimist ka kõrgete hindade puhul. Piltlikult on aktsiisid rahva paljaksröövimiseks; riigikassale mõjuvad need positiivselt. Arvan, et aktsiisimaksud mõjutavad indiviidi toimetulekut pigem negatiivselt.
Riik kehtestab ka makse, mis võivad ühiskonnas palju poleemikat tekitada. Näiteks on tuline diskussioon töötuskindlustusmakse suuruse ümber. Suurem maksuprotsent (4%) oli majanduslanguse perioodil sobilikum riigikassale ja töötutele, kellele maksti töötuabiraha. Maksumaksjast indiviid ja samuti ka ettevõte pidid maksma riigile suurema summa, mis mõjus riigi ja rahva suhtele halvasti. Siiani on tunda, et eestlased ei usalda oma riiki piisavalt. Kirgi kütab ka sotsiaalmaksu ümberjagamise viis. Kõige sagedamini peetakse naeruväärseks vaid 19€ suurust lastetoetust, mida siiani on antud kõigile lastele. Arvan, et vanemad, kes on niigi jõukad, ei peaks saama riigilt igakuist lisaraha . Selle asemel tuleks aidata peresid, kellel on hädasti vaja lastetoetust, kuid mis võiks sel juhul suurem summa olla. Öeldakse, et kõik inimesed peaksid olema riigi ees võrdsed, kuid maksupoliitika puhul on kuldse kesktee leidmine võrdlemisi raske.
Leian, et maksupoliitika õige reguleerimine aitab mõjutada majandust ja indiviidi toimetulekut. Maksud tuleks hoida piisavalt madalad, et inimesed saaksid tarbida vastavalt oma vajadusele. Samuti peaksid maksuprotsendid olema kõigile samad, et säiliks sotsiaalne võrdus ja motsivatsioon parema elu nimel.