Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kuivõrd maksupoliitika kaudu saab mõjutada majandusedu ja indiviidi toimetulekut? (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Kuivõrd maksupoliitika kaudu saab mõjutada majandusedu ja indiviidi toimetulekut?
Maksupoliitika kaudu mõjutatakse majandusedu üpriski tugevasti, alustades riigieelarvest ja lõpetades erinevate maksudega. Ühiskonna majandamisel peaks riik suutma rahuldada oma rahva vajadused. Majandusedu ja indiviidide toimetulekut reguleerivad nii rahapoliitika kui ka fiskaalpoliitika .
Rahapoliitika reguleerib nii raha hulka kui ka väärtust ehk hinda ühiskonnas. Raha hulka saab reguleerida nii, kui riik määrab palju raha on ringluses (ehk saab vajadusel käibelt ära võtta või juurde trükkida). Rahapoliitikaga tegeleb eesti riigis peamiselt Eesti Keskpank . Keskpank piirab peamiselt inflatsiooni säilitades seeläbi raha väärtust, kui ka majanduskasv . Raha väärtust ehk hinda saab reguleerida määrates minimaalsed ja maksimaalsed intressid laenude andmiseks .
Fiskaalpoliitikaga on asi veidike keerulisem. Fiskaalpoliitika eesmärgiks on peamiselt töötuse vähendamine, luues uusi töökohti või koolitades/arendades töötuid ja makstes erinevaid toetusi ja ühishüvesid.
Indiviidide toimetulekut mõjutavad suuresti inimeste endi sotsiaalne staatus ehk ühiskondlik positsioon. Kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem resursse, seega neil on rohkem oskuseid, tutvusi, teadmisi, võimu ja muidugi ka raha, kui madalamatesse klassidesse kuuluvatel indiviididel, kes võivad ennast sageli tunda ühiskonnas tõrjutuna.
Majandusedu võib peale maksupoliitika ka majanduspoliitika mõjutada. Majanduspoliitika alandab peamiselt tööpuudust (ehk reguleerib tööhõivet) ja inflatsiooni. Majanduspoliitika eesmärkideks on ka õiglaste sissetulekute jaotamine ja hindade stabiilsus ehk inflatsioon . Maksusüsteemis kasutatakse peamiselt kahte süsteemi, milleks on proportsionaalne ja progresseeruv maksussüsteem. Peamiselt eelistavad inimesed proportsionaalset maksusüsteemi, kus on maksud jaotatud võrdselt kõigi vahel, ehk kõik on võrdsed ja peavad makse maksma. Kuid samas on ka selliseid, kes eelistavad progresseeruvat maksusüsteemi, kuna siis peavad suuremapalgalised maksma rohkem makse.
Kokkuvõtteks arvan, et maksupoliitika mõjutab suuresti nii indiviidide toimetulekut kui ka majandusedu. Indiviidide toimetulekut mõjutavad suuresti nende sotsiaalne staatus, maksukoormus ja töökohtade olemasolu. Majanduse edu mõjutavad pigem just maksud, mis laekuvad riigikassasse.
Kätlin Lumi
Ülenurme Gümnaasium
Kuivõrd maksupoliitika kaudu saab mõjutada majandusedu ja indiviidi toimetulekut #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lumik12 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Ühiskonna majandamine
10
doc

Ühiskonna majandamine

Nüüdisühiskonna tunnused: arenenud turumajandus, tööstuslik kaubatootmine, heaoluriik. Heaoluriik tähendab, et inimestel ei ole vaja muretseda oma igapäevase leiva eest. Riik pakub ühsihüvesid, heaolu. · Peamised majandussüsteemid · Majandusressurssid · Vajaduste hierarhia · Riik ja majandus Peamised majandussüsteemid · Tavamajandus (kõige kauem eksisteerinud ­ ise toodan, ise tarbin) · Turumajandus (industriaalühiskonnas levinum. Saab alguse linnastumisega 19 saj kui mindi üle industriaalühiskonnale) turumajandus sattus kriisi, kui riik ei tohtinud sekkuda. Suure majanduskriisi ajal pidi riik hakkama sekkuma majandusse. · Käsumajandus (plaanimajandus) · Segamajandus (nüüdisühiskonnas levinum ­ teenindussektor) Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib, kuidas nappide (üha kahanevate) ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Me tahame reisida, haridust, mugavust.

Ühiskonnaõpetus
Riigi majandusressursid ja majandusprobleemid
34
odt

Riigi majandusressursid ja majandusprobleemid

Alljärgnevalt tutvume ressurssidega, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel ehk tootmisel. Majandusteaduses nimetatakse neid enamasti tootmisteguriteks. Tootlike ressursside ehk tootmistegurite hulka kuuluvad maa, töö, kapital ja ettevõtlikkus. Maa kui ressursi all mõistetakse majanduses seda osa looduskeskkonnast, mida inimene oma majandustegevuseks kasutab. Siia kuuluvad põllumajanduslikud maad, mida saab kasutada taime- ja loomakasvatuseks. Veekogude olemasolu on eelduseks kalandusele, kalakasvatusele ja laevandusele. Vesi ise kui loodusvara on hädavajalik tooraine paljude kaupade ja teenuste valmistamisel. Maavarasid kasutatakse toodete valmistamisel toorainena või on need energiaallikaks (näiteks nafta, gaas, põlevkivi). Metsas kasvavat puitu kasutatakse mööbli-, paberi- ja tselluloositööstuses ning ehituses. Ilmastikust ja kliimatingimustest sõltuvad paljud majandustegevused

Majandusanalüüs
MAKROÖKONOOMIKA eksam
12
doc

MAKROÖKONOOMIKA eksam

2.Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki. 1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon); 2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus); 3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta); 4) stabiilne maksebilanss. 2. J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes phjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema phitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida. Ainus jud, kes saab majandust reguleerida on riik, selleks, et tootmist elavdada, peab riik toetama investeeringuid krediitide ja laenudega. Et turgu laiendada, tuleb luua sotsiaalhoolekanne, abirahad, kehtestada paindlik maksukorraldus. Eelarve vib olla defitsiitne, tekib inflatsioon, aga majanduse saab liikuma. 1921.aasta 21.jaanuaril kaotati keeluseadus. Arendati välja sotsiaalhoolekandesüsteem: abirahad töötutele ja pensionäridele. 3. Milton Friedman ja Tema roll

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
Fiskaal- ja monetaarpoliitika
10
docx

Fiskaal- ja monetaarpoliitika

Fiskaalpoliitika Valitsuse rollid majanduses: 1. ressursside paigutamine 2. ümberjaotav roll 3. regulatiivne roll 4. stabiliseeriv roll-makroökonoomiline roll Majandusliku stabiilsuse tagamiseks mõjutab valitsus makroökonoomilist keskkonda maksude ja avaliku sektori kulutuste kaudu. Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks,et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi eelarvepoliitikaks või fiskaalpoliitikaks. Maksud:  maksud sissetulekutelt-tulumaks  maksud kulutustelt-käibemaks  maksud omandilt-maamaks Maksud: 1. otsesed maksud-isikutele, maksustatakse nii füüsilistele kui juriidilistele isikute sissetulekuid. 2. kaudsed maksud-kaupadele ja teenustele, maksustatakse kaupade tarbimist. Maksusüsteemid:

Politoloogia
Küsimused c
4
docx

Küsimused c

2. Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki - 1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon);2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus);3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta);4) stabiilne maksebilanss 3. J.M. Keynes ja Tema roll J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes pōhjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema pōhitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida. Ainus jōud, kes saab majandust reguleerida on riik, selleks, et tootmist elavdada, peab riik toetama investeeringuid krediitide ja laenudega. Et turgu laiendada, tuleb luua sotsiaalhoolekanne, abirahad, kehtestada paindlik maksukorraldus. Eelarve vōib olla defitsiitne, tekib inflatsioon, aga majanduse saab liikuma. 1921.aasta 21.jaanuaril kaotati keeluseadus. Arendati välja sotsiaalhoolekandesüsteem: abirahad töötutele ja pensionäridele. 4

Mikro-makroökonoomika
Majanduse mõisted
15
doc

Majanduse mõisted

Nõudluskõveral negatiivne tõus näitab, et tarbijad soovivad ja suudavad madalamate hindad korral osta suuremaid koguseid. Turu puudujääk - olukord, mille puhul nõutav kaubakogus ületab pakutava kauba koguse antud hinna puhul Asendusefekt - olukord, kus toode muutub teiste sarnaste kaupadega võrreldes odavamaks ning tarbija ostab seda toodet rohkem ehk asendab odavama tootega teisi, kallimaid tooteid. Sissetulekuefekt - olukord, kus pärast kauba hinna langemist saab tarbija sama sissetuleku juures seda kaupa rohkem osta. Nõudlust (nõudluskõvera nihkeid) mõjutavad tegurid : o Kauba hinna muutumine o Tarbija individuaalse maitse muutumine o Tarbija ostujõu ehk sissetulekute taseme muutumine o Tarbija krediidisaamise võimaluste muutumine o Tarbijate tulevikuootuste muutumine o Tarbijate arvu muutumine o Teiste kaupade hindade muutumine

Majandus
MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT
82
docx

MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT

Majanduse alused 9.sept 2014 Raha ei ole ressurss!! Raha eest ostame kaupu, mitte ei valmista! Nõudlus ja pakkumine määrab turul optimaalse koguse. Millest sõltub, kas ettevõte saab kauba hinda suurendada? Nõudlusest, kauba omapärast!! (osadest asjadeste ei saa loobuda, osadest saab lihtsamalt) Mida väiksem on konkurents, seda lihtsamalt saab hinda muuta. Majanduses on mitmetel põhjustel vajalik teada, kui järsk on nõudluskõver. Kui kauba nõudlus on mitteeleastne, siis on ettevõtjal lihte hinda tõsta ja see ei mõjuta tarbimist. Elastsusega mõõdetakse seda, kuidas tarbijad reageerivad kauba hindadele. Mitteelastne nõudlus (piim) (ükskõik kui kallis, ostame ikka) Elastne nõudlus (jäätis) (laps tuleb nuttes koju, kui hind tõuseb 6lt 7ni, siis ei osta jäätist, tal

Majandus alused
Ühiskonna eksam
12
odt

Ühiskonna eksam

täpselt teadma, mida ta oma käsutuses olevate vaheditega peale hakkab. Ratsionaalne majandustegevus eeldab vastamist kolmele universaalsele küsimusele. Mida ja kui palju toota? Kuidas toota? Kellele toota? Majandussüsteemi eesmärgiks on saavutada tarbija ja tootja maksimaalne heaolu. Ressursid tuleb suunata selliselt, et tulemus oleks optimaalne (st suunata sinna, kus alternatiivkulu on väikseim) Efektiivsust hinnatakse selle järgi, kui palju saab toota sama ressursikulu korral. NÄIDE: ühes firmas ehitab maja kuus kuud kümme töölist, teisel firmal kulub samasuguse maja püstitamiseks kaheksa kuud viieteistkümne töölise aega, järelikult esimene firma on efektiivsem Pilet 2 1) Ühiskonna struktuur, kodanikuühiskonna mõiste Avalik sektor - ei allu otseselt riigile, vaid korraldab oma tööd iseseisvalt. riik eraldab raha ja tellib teenust. Tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori peaülesandeks on rahvusliku

Ühiskond




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun