takistab see indiviididel panustamast ühiskondlikku hüvangusse. Üldise hüve saavutamist ei toeta liberaalist mõtleja nägemuses mitte riigi karmikäeline poliitika, vaid individuaalse vabaduse ja teatava isikukesksuse austamine, sest just inimestel oma enese huvides tegutseda laskmisega saavutatakse Hayeki sõnul parim tulemus ka ühiskkonna kui terviku seisukohalt. Nõnda on teos The Constitution of Liberty võimaldanud Hayekit analüüsida mitte üksnes tuntud liberalismi ja individualismi eestkõneja, kui pelgalt negatiivse vabaduse manifesteerijana, vaid ka kui utitilitaristliku joonega ideede esitlejana. Antud essee koostamiseks vajalikud materjalid on võetud kogumikust ,,Freedom: a philosophical anthology": Hayek, F. A. ,,The Constitution of Liberty" - Carter, I; Kramer, M.H.; Steiner, H. (koost. ja toim.) Freedom: a philosophical anthology (Blackwell, 2007)
arvatakse, et kõrgrenessansiaegne kunst on üliväärtuslik igal ajal omanäoline kunst kõrgrenessansiaegne kunst ei saa olla igavesti hea kunsti etalon erinemine renessansist tänapäeval paljudele huvitav ja lähedane Mida taotlesid maneristid? veendumust, et kunstil on väärtust tema enese jaoks hinnati keeruliste ülesannete lahendamist ei taotle harmooniat ja sümmeetriat manerism soosis individualismi ja isikliku omapära otsimist paljud manerismi kunstnikud olid äärmuslikud ka iseloomult võeti omaks fantaasia ja ebamaisus kunstis Mis iseloomustab maneristlikku maali? Ruumikujutuse ähmastamine nn. mürgiste värvitoonide eelistamine Tegelased olid tihti paigutatud pildile võrdhaarse kolmnurga kujuliselt Inimeste anatoomiat kujutatakse moonutatult Manersim skulptuuris&arhitektuuris
Inimene on eriline olev, kelle puhul ei eelne tema eksistentsile ehk olemasolule mingit l Asjade, eriti artefaktie puhul eelneb nendele etteantud olemust ega ideed, vaid inimene alles idee, kavand või projekt, mille järgi need loob selle endale. valmistatakse. Kriitika Eksistentsialiste on kritiseeritud, kuna nad jutlustavad individualismi ja relativiseerivad üldkehtivaid väärtusi. Filosoofid on eksistentsialismi kritiseerinud selle poolest, et see lõhestab inimese ja maailma suhet. Mõjutanud l Suurem jagu eksistentsialiste on ateistid, kuid on olemas ka kristlikke eksistentsialiste, nt Gabriel Marcel. l Eksistentsialismist mõjutatud l Eksistentsialismist on mõjutatud palju
BAROKK · Kirjanduse juhtteema Baroki kirjanduse ja kunsti juhtteema oli maise elu tühisus ja kaduvus. Maailma kujutati absurdse ja mõttetu näitelavana. Kirjanduses valitses pessimistlik elukujutus. · Suhtumine inimesse võrreldes renessansikirjandusega Inimest kujutati barokis moraalituna ja hingelt tasakaalutuna. KLASSITSISM Eeskuju võeti antiikkirjandusest · Kardinal Richelieu' taotlused Võitles individualismi vastu. Püüdis maksma panna riigi huvidele vastavad põhimõtted. · Kunstiteostele esitatavad reeglid 1. Eristati ,,madalat" ja ,,kõrget" kunsti. 2. Tragöödias (,,kõrge") ei tohtinud olla midagi labast. Tragöödia aine pidi olema kreeka ja rooma ajaloost või mütoloogiast, kangelased kõrged isikud. Tragöödia pidi olema viievaatuseline, keel värsistatud, ülev ja pidulik. 3
vastandlik kultuuritüüp klassitsism pani end seevastu maksma Prantsusmaal. Kui barokk ühendas vastandid, siis klassitsism lahutas need. Klassikalise esteetika põhimõtted saavutasid suure mõju juba renessasis. Juba Aristo ja Tasso järgisid oma näidendeis kolme ühtsuse printsiipi(ajaühtsus, kohaühtsus ja tegevusühtsus). Ametlikuks kultuuriideoloogiaks muudeti klassitsism siiski alles absolutistlikul Prantsusmaal. Absolutism võitles nii poliitilise kui ka kultuurilise individualismi vastu, püüdes maksma panna ühtsed ja üldised, riigi huvidele vastavad põhimõtted. Au sisse tõsteti mõistus ja mõistuspärasus, mis pidid allutama individualismi ja egoistliku kire. Mõistuspärasus kunstis samastati selguse ja korrapäraga. Välditi juhuslikku, segast, korratut. Toetudes antiigi esteetikale, töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima. Klassitsistlik tragöödia pidi puhastama ja õilistama. Selles ei tohtinud olla midagi labast või ''madalt''
aktiviseerusid vasakradikaalid loodi Kommunistlik Partei toimus mitmeid terroriakte jne. Laiemat klapinda vasakpoolsed vaated kiire majanduskasvu ja heaolu paranemise tingimustes aga ei saavutanud. 1920-1933 kehtis alkoholi keeluseadus, mis soodustas salakaubanduse, kuritegevuse ja seadusetuse kasvu (niteks Al Capone ja itaalia maffia tus USA-s). 1921-1933 vimul Vabariiklik Partei, kelle phimteteks oli: riik peab vimalikult vhe sekkuma hiskonnaellu propageerisid individualismi ja Ameerikat, kui kigi vimaluste maad, kus igast ajalehepoisist vib saada miljonr. Vabaturumajanduse rakendamine viis esialgu tusuteed ja perioodi 1920-1929 nim itsengu ajajrguks (NB! samal ajal vliskaubanduses rakendati protektsionismi (ranged tolliseadused). 1929.a. alanud majanduskriisi Vabariiklik Partei / H.Hoover esialgu sekkuda ei kavatsenud ja leiti, et USA majandus vljub sellest ise, ilma riikliku sekkumiseta. Hilisemad riigi poolsed sammud (toetused ettevtjatele: Euroopa
Nii maalikunstis, arhitektuuris kui ka kirjanduses- kujundipeenus ja ornamentaalsus 2.Klassitsismi üldiseloomustus Klassitsismis levis vastandite lahutamine Antiikesteetika põhimõtted- 3 ühtsuse printsiip(aja-, koha-ja tegevusühtsuse), ranged reeglid: selge piir ,,kõrge" ja ,,madala" vahel kunstis, tragöödia (,,kõrge" zanr) pidi puhastama ja õilistama, ei midagi labast või ,,madalat", komöödias hinnati õpetlikkust, moraalselt üldistust. Absolutism võitles nii pol. kui ka kul. Individualismi vastu, püüdes maksma panna ühtsed ja üldised, riigi huvidele vastavad põhimõtted. Au sees mõistus ja mõistuspärasus. Rene Descartes ,,Arutlus meetodist", ,,mõtlen, järelikult olen". Mõistuspärasus kunstsis samastati selguse ja korrapäraga, välditi juhuslikku, segast ja korratut. 3.17.sajandi luule John Donne- nn metafüüsiline luuletaja-rõhutatud intellektuaalsus, teadlikud vaimumängud (paradoksid ja nendele toetuvad kontseptid) ,,Jumalikud
2)Juhid: G.Suits, F. Tuglas, V. Grünthal- Ridala, J. Aavik, B. Linde. 3)loosung: Olgem eestased, aga saagem ka eurooplasteks. 4)ilmus 5 albumit. 5)taotlesid rohkem haridust, linna kultuuri arendamist, tõlkida palju põhjamaade ja pr. Kirjandust, hakata looma kõrgkunsti. Siuru rühmituse kohta faktid: 1)tegutses Tallinnas 2)loosung: loomise rõõm- see olgu me ainus tõukejõud 3)jätkasid Noor- Eesti suunda 4)propageeriti modernismi, linna kultuuri arendamist, rõhutati individualismi 5) M. Under, H. Visnapuu, J. Semper, A. Adson, F. Tuglas, A. Gailit. Tarapita rühmituse kohta faktid: 1)A.Kivikas, M.Under, A.Atson, J. Barbus, F. Tuglas 2)loosung: Elagu Eesti vaba ja iseseisev vaimukultuur. 3) Uus kirjandusvool ekspressionism 4)tegutses 1921-1922 5)võitles kirjanduse ja kirjanike koha eest uues ühiskonnas Kirjandusvoolud, mis valitsesid paralleelselt sellel ajal: realism, uusromantism Populaarseim kirj
Enamlaste(bolsevike)riigipre '1917 24.okt toimus oktoobrirevolutsiooon *vim lks Eestis J.Poskalt eestimaa nukogude titevkomiteele(jaan anvelt; V.Kingsepp) *asutava kogu valimistel said enamlased 40% hltest , tnissoni ja ptsi liit kokku 29% ' OPOSITATSIOON LALALI EI SAADETUD Rahvusveosad jid alles maapev jtkas ebaseaduslikult tegevust. kpmmunismi mratlus tunnuste ja vrtuste kogumina *hiskonna ssteem mille aluseks oli harmoonia , vrdlus ja koost *pe hiskonna poole , mis letab individualismi , konkurentsi ja isekuse. kommunism vastandas ennast olemasolevatelle hiskonnakordadele * courtois "kapitalismi must raamat" , "kommunismi must raamat" Iseseisev vljakuulutamine ja saksa okupatsioon *1917 sept. hivasid sakslased saaremaa ja hiiumaa *28 nov tegi maap2eva istungi kuulutades end krgeima vimu kandjaks *maapev aeti toompeal tliste poolt laiali 1918 jaanuari asustava kogu vahevalimistel vitsid enamlased 37% enamlaste reformid *Maa ja suurettevtted natsionaliseeriti
Kuidas Wall Street'i krahh mõjutas inimeste igapäevaelu? Usalduse kadumine Tööpuudus Säästmine Langenud elatustase Pankade pankrotistumine 13 miljonit töötut Hoover Hurtsiklinnad Hooveri külad Külade nimetus tuleb Ameerika poliitiku Herbert Hooveri nime järgi, kes aastatel 1929-1933 oli presidendiks ja kes ei võtnud midagi ette, et töötute rasket olukorda veidigi leevendada. Range individualismi põhimõte Roosevelt 1932 presidendivalimised võitjaks tuli demokraatide kandidaat Franklin Delano Roosevelt Kuidas president Roosevelt tuli toime majanduskriisiga? Oma vailimiskampaania ajal 1932. aastal aastal kõneles Roosevelt "uue kursi" kehtestamise Roosevelti peamiseks eesmärgiks oli taastada usaldus Ameerika föderaalvalitsuse vastu Rahvale soovis Roosevelt pakkuda kolme asja Kergendus, Taassünd ja Reform.
4.Tagada:ÜRO ülemaailmne keskkonnastrateegia"Agenda 21" soovitused rahvuslikuks arengustrateegiaks. TEOORIAD 1)A.Smith"Rahvaste rikkusest"-rikkust toodab töö e tööväärtusteooria/maj.liberalism/indiviidi egoism 2)K.Marx- 2põhiklassi:konfliktiteooria/ 2 kapitalismi tõukejõudu on toota kasumit ja püsida konkurentsis 3)M.Weber "protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" 4)E.Durkheim- tööstusühiskond suurendab individualismi/Anoomia-puuduvad üldtunnustatud väärtused ja normid ühiskonnas
Kas Vana Kreekas oli demokraatlik ühiskond ? Vana Kreekas kehtestati demokraatia Cleisthenes'i poolt vastava reformiga aastatel 508 507 eKr. Sõna ,,demokraatia" tähendab rahvavalitsust ning pärineb Antiik Kreekast. Demokraatia kujunemine kulgeb erinevates maades erinevalt, kuid sellele vaatamata on demokraatia põhijooned ühesugused. Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet : konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Antud arutluses annan ülevaate Kreeka kodanikest, Sparta riigi valitsemisest, naiste ja meeste erinevustest, nende õigustest, polistest ning valitsemisvormidest. Samuti otsin vastust ka küsimusele kas Vana-Kreekas oli demokraatlik ng ühiskond? Kreeka ühiskonnas erinesid naised meestest väga mitmel erineval põhjusel ning neil olid ka erinevad õigused, kuna naistel praktiliselt puudusid kodanikuõigused ning iseseisvus ka muus elus. Nimelt tegelesid mehed põl...
Tulemusena ma aktsepteeriksin ka seda, kui inimeste materiaalne seis erineks kordades või kümnetes kordades, aga kas see peab olema just sadades kordades? Leian, et riigi ülesanne olekski seda maksusüsteemiga pisut korrigeerida. Viimane, kuid samas eelmistest pisut ebamäärasem oleks ,,vendlus". Üldjoontes pean silmas igasugust kollektiivsust ja seltsimehelikkust kas või lihtsalt sõbralikkust. Seda võiks ühes riigis küll oluliselt rohkem olla ning kõikvõimalikku äärmuslikku individualismi ja egoismi jälle vastavalt vähem. Eestil on läinud seni riigi iseseisvumise seisukohalt paremini, kui loota oleksime osanud. Kõige tähtsam on oskus kokku hoida ja oma maad ja rahvast armastada. Et see oskus olemas on, näitab kas või laulupidu.
liikuma nii poliitilise kui ka kirjanduselu, kuigi 1914. aastal puhkenud Esimene maailmasõda tähendas eesti kultuurielule tagasilööki ja kirjandus ei olnud enam nii tähtis, aga Veebruarirevulutsioon tõi kirjanduse uuesti tagasi. 2) 1905. aastal alustas tegevust Noor-Eesti rühmitus, mis küll algul ei mänginud nii olulist rolli, aga 20. sajandi alguses esindab eesti kirjanduse ja kultuuri uusi suundmusi uusromantism. 3) Individualismi tõusmine keskseks eluhoiakuks, pani levima ühiskonnateooriaid, millega püüti selgitada sotsiaalset kihistumist. Populaarseks said vasakpoolsed poliitilised õpetused, eeskätt marksism, mis taotles ühiskondliku ebavõrdsuse hävitamist. Ideoloogiad, moraal ning esteetika sattusid pidevate ümberhinnangute keerisesse, need mõjutasid oluliselt kirjanduse mõttelaadi ning kunstivoolu. 2. -ül 1 (Vaata lisa)-mõistekaart
vahendajate poolt. 5. Millised on 6 põhisammu RT-se kommunikatsioonis 1. Määratleda, milline kommunikatsiooni probleem peab saama lahendatud 2. Identifitseerida sihttarbijad 3. Defineerida turunduseesmärgid sihttarbijate mõjutamise mõttes 4. Valida reklaamiteemad ja loominguline strateegia 5. Kujundada meediaplaan 6. Käivitada reklaamikampaania ja kontrollida seda 6. Millistes riikides on kõrge individualismi tase USA, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa Rahvusvaheline turundus Nimi Kadi Lõiv Õpperühm TU2 Kontrolltöö 2.3 7. Millistes riikides on keelatud võrdlev reklaam Belgia, Itaalia, Saksamaa 8. Millega peab arvestama nn reklaami loomingulises osas Keelebarjäärid on üks peamisi takistusi efektiivse kommunikatsiooni teel. Reklaam kasutab kõnekeelt, mis peab samas olema väga täpne
hiilguse rõhutamiseks kutsusid väljapaistvamaid vaimuinimesi (kunstnikke) Kõrgrenessanss · 16. sajandi alguse kunsti nimetus · pole ainult vararenessanssi ideaalide teostumine, vaid ka nendest eemaldumine; uute eesmärkidega · omane kunstniku isiku tähtsuse enneolematu tõus rõhutati kunstniku erinevust tavainimesest · erinevus loomise ja lihtsalt tegemise vahel · kunstnik = jumalasarnane looja · soosis tegelikult kunstnike individualismi, auahnust ja eneseteostuse otsinguid Leonardo da VINCI · pärandanud rikkaliku kogu kavandeid ja ideid kunstide, teaduse ja tehnika vallas · tegeles tegelikult pidude korraldamisega ja töötas sõjaväeinsenerina, selle kõrvalt kunst · kunst on üldistav ja suurejooneline, loomisel toetub kogemustele ja teadmistele · kõige mitmekülgsem teadlase tüüpi bioloogia, anatoomia (lahkamine) joonistus ''Loode''
ikka saab nooruk oma väärtushinnangud kodunt, kui neid pole olnud terve tema lapsepõlve, siis on väga raske kasvatada teda ümber ka hiljem, kuna teadagi kõige kergem on noorukit kasvatada siis, kui ta on veel laps. Oma eeskuju saab siiski see nooruk oma vanematelt. Kui näiteks üks vanematest on töötu, teisel on probleeme alkoholiga, siis pole loota, et midagi uut tuleb ka koolist. Meie ühiskond on loonud meile ettekujutuse, et me kõik peame iseseisvalt hakkama saama. See on individualismi ühiskond. Kui ühiskond ei toeta meid meie iseseisvaks ja küpseks saamisel peale lapsevanemate, siis ei suuda seda ka üksinda kool. Ma arvan, et ilma koostööta pole ka tulemusi. Inimene, kes soovib olla hea ja õnnelik, peaks oma südametunnistuse järgi tegutsema ning arvestama teiste persoonide tunnetega.
Vasco da Gama jõudis Indiasse, saab vürtse ja kalliskive Christoph Kolumbus Ameerika avastamine Amerigo Vespucci andis Ameerikale nime, uuris Lõuna-Ameerika rannajoont, mõistis, et tegu on uue mandriga Fernao de Magalhaes eesmärk leida Hispaania jaoks läänepoolne meretee Indiasse Renessanss ja humanism. Olulisemad isikud ja teadlased. Renessanss vaimne ja kultuuriline murrang, antiikkultuuri iluideaali taassünd Olulisel kohal inimese ainulaadsus, rõhutatakse individualismi, ideaaliks universaalinimene, kes on pädev kunstis ja teaduses. Eeldused: kaubandusele tuginev majanduslik tõus, rikkuste kogunemine ja panganduse teke, uute ja varakapitalistlike suhete kujunemine Humanism keskpunktis ei olnud enam jumalus, vaid inimene. Taganes kiriku filosoofilistest ja moraalsetest vaadetest, kuid lõplikult kirikust lahti ei löödud. Isikud: Niccolo Machiavelli poliitiline mõtleja (makjavellism salakaval poliitika), Rotterdami Erasmus
võtmeküsimusega. Iga kultuur on kujundanud neile omad vastused. Identiteet – Üksikisiku ja rühma vaheline suhe, ning seda võib vaadelda kui spektrit, mis ulatub individuaalsest identiteedist ehk individualismist rühmaidentiteedi ehk kollektivismini. Enamiku maailma jõukate maade kultuurid on küllalt individualistlikud ja vaesemate maade omad kollektivistlikud. Kollektivismi puhul võib täheldada kohanemist vaesuse ja väheste ressurssidega, individualismi korral aga jõukuse ja arvukate ressurssidega. Äärmusliku individualismi tuumväärtuseks on individuaalne vabadus. Aus inimene ütleb seda, mida mõtleb; eelistatakse otsekohest eneseväljendust; kohustused on olulisemad kui inimsuhted; reeglid ja õigused on kõigile ühesugused; eksimused toovad kaasa süütunde ja eneseaustuse kaotuse; kõigil peab igas küsimuses olema oma arvamus; ülemuse ja alluva vahel ning vanema ja lapse vahel
1933. Aastal algatas D.Roosevelt kava “Uus kurss”, see tõi endaga kaasa kontrolli panganduse üle, loodi töökohti, arendati majandust. Riik hakkas rohkem reguleerima majandust ja kaubandust. See päästis USA majanduskriisist. 4. Demokraatia levik USA, Suurbritannia, Prantsusmaa. USA Rahvas oli sõjast tüdinenud, USA hoidis aastakümneid ennast Euroopa asjadest eelmal. 20-ndad olid USAs majanduse õitseng, ülistati ameerika individualismi ja riigipoolset mittesekkumist. Majanduskriis hävitas kõik. Presidendiks sai Roosevelt, kelle uus kurss nägi ette ranget kontrolli pankade üle, toetusi põllumeestele ja töökohtade loomist. Tema populaarsus aina kasvas. Suurbritannia oli parlamentaarse monarhiaga riik. Oluliselt laiendati valimisõigusega inimeste ringi- tööerakonna esiletõus. Prantsusmaa oli äärmiselt kirju poliitilise maastikuga, koalitsiooniid olid paljuparteilised ja lühiajalised
Kultuurid ei erine mitte üksnes ühe maa piiris vaid ka eri piirkondades. Kultuur ei saa olla ühtemoodi hea kõigi inimeste silmis... Hofstede viis kirjeldada kultuuri Kultuurid on jaotatud viie erineva dimensiooni vahel: Identiteet Hierharhia Sugu Tõde Ajaline mõju Identiteet Enamik jõukamate maade kultuurid küllalt individualistlikud Vaesemate maade kultuurid kollektivistlikud Kollektivismi puhul võib täheldada kohanemist vaesuse ja väheste ressursidega Individualismi puhul jõukuse ja arvukate ressursidega Hierarhia Ebavõrdsuse määr, mida peetakse inimeste vahel normaalseks. Nimetatakse ka võimudistantsiks Suure võimudistantsiga ühiskonnas ei pea keegi inimesi võrdseks. Põhja- ja Lääne-Euroopa kultuurides võimudistants väiksem kui Ida- ja Lõuna- Euroopa riikides Sugu Soorollid ja suhtumisest võitlusse Naiste ja meeste ebavõrdne rollijaotus langeb kokku maskuliinsema
See seriaal on ühest mitmelapselisest perest, kus puututakse kokku probleemidega, mis on meie pereeludes ja ühiskonnas üldlevinud. a. Milliseid väärtusi ühiskonnas naturaliseeritakse e loomulikustatakse? Nooremate inimeste väärtusteks olid pere, sõbrad ja populaarsus sõprade seas ning vanemate inimeste väärtuseks olid pere, sõbrad ja töö. b. Millised väärtused tõstetakse esiplaanile: sõpruse, hoolimise individualismi, konkurentsi, perekonna vms teema. Selles seriaalis väärtustatakse kõige rohkem perekonda ja oma religiooni (kristlik perekond). Näidatakse kuidas pere armastab ja hoolib üksteisest ning see juures aidatakse ka teisi abivajajaid. Seriaali eesmärk ongi näidata üht tavalist Ameerika mitmelapselist peret, jutsustades siis nende pereväärtustest, probleemidest ja pereelust. c
Saksa kultuur: tunded varjutavad mõistuse; mõttekäik on ähmane, pikad laused; andub ohjeldamatutele kirgedele; meeltest esikohal "süda" (romantism, ekspressionism); armastab koera (täidab käsud). Prantsuse kultuur: tunded allutatud mõitusele; armastab selgust ja lakoonilisust; armastab vaimuteravust ja elegantseid naudinguid; meeltest on esikohal "silm" (realism, naturalism, impressionism); armastab kassi (graatsia ja individualismi sümbol). Debussy loomingu rahvusliku omapära leidmisele aitas kaasa ka sõbrutsemine sümbolistidega. Tema loomingu põhiosa moodustavad lühiteosed. Nende hulgas on klaveripalu, üheosalisi orkestriteoseid ja romansse. Suurteoseid lõi Debussy harva. Debussy impressionistliku stiili tähtsamateks teosteks on: 1) sümfoonilised palad: "Fauni pärastlõuna" (1894) "Nokturnid" (1899) "Meri" (1903-1905) 2) ooper"Pelléas ja Mélisande" (1892-1902)
kui ka ettevõtjate ja töötajate vahelistes suhetes. Sotsialism ongi reaktsiooniks liberaalsetele ideedele ja varasele kapitalismile. Sotsialistlikud parteid olid enamuses linlaste ühendused, mistõttu maaelu probleemidele ei pööratud tähelepanu arvati et eraomandus on kõige halva algus (kuna tootmisest võtab osa kogu ühiskond, tuleb toode kogu ühiskonna vahel ära jagada). Loomulikult selline asi maarahvale ei meeldinud. Kommunistlik sotsialism eitab individualismi ja tähtsad pole ka traditsioonid ja religioon. Eitatakse ka rahvuslust. Selle asemel rõhutatakse töölisklassi internatsionaalse koostöö vajadust (kõigi maade proletaarlased ühinege!). See vähendas aga sotsialismi mõju rahvusliku rõhumise all kannatavate rahvaste juures. Tuntud esindajad: K.Marx, F.Engels, V. Lenin.
· Aristotelese vaimu jätkaja: teadliku mõistuse rõhutamine. · Allutas filosoofia religioonile(puudub vahetu kontakt Jumalaga). · Vaimu klassifikatsioon: ratsionaalne, sensitiivne ja vegetatiivne. 19) Mis on nominalism ja realism? Realism universaalid ehk üldine eksisteerib reaalselt nagu mingi olemus või vorm. Nominalism üldine eksisteerib kui nimetus, mark. 20) Milles avaldus uue aja psühholoogia? · Individualismi teke: huvi indiviidi vastu, kes kaotab sidemed kogukonnaga. Külakogukond laguneb, sellega koos ka ühtsustunne. Linnastumise algus, mis toobki kaasa individualismi tekke. Mina esilekerkimine. · Aristotelese mittetunnustamine, kuna tema õpetus ei tee inimest paremaks. · Maailm võib paremaks minna optimism · Progressi idée lavaletulek. · Maadeavastused
uskumus, et inimene kuulub maale ja et Maa on Ema. Maad kasutatakse põllupidamiseks, mis on majanduslik kasuallikas. Inimene hakkab kasu taotlema, maa muutub lihtsalt vahendiks. Indikaatortunnused: tegevused – elatise hankimise viis, (küttimine, karjakasvatus), vähene kaubavahetu. teadmised - teadmiste hulk looduses toimuva kohta. hoiakud/väärtused- looduslähedus loodusega, linlikkus Millieid sotsiaalseid tagajärgi võib endaga kaasa tuua individualismi suurenemine. Inimested muutuvad erakuteks ning puudub oskus teistega koostööd teha. Toimub üksiktöö ja see ei pruugi ühiskonnale ega majandusele olla sama tõhus, kui meeskonnatöö. Langeda võivad töö/asjade kvaliteet ja kiirus, sest meeskonnaga suudetakse kiiremini ja efektiivsemalt töö ära teha kui üksi. Muutused Eesti majanduselus perioodil 1710-1914. Muutuste põhjused ja taustsüsteem. 1710-1715 Suur katk. Kujuneb välja teedevõrk Euroopasse, inimesed saavad reisida. Tekib
Norra prosaist ja dramaturg, kes ona oma näidenditega saavutanud maailmakuulsuse. 1864. aastal sai kirjandusliku stipendiumi. LOOMING: I periood: rahvusromantiliste mõjudega värssdraama ,,Catilina"(mässumeelne) ,,Jaaniöö"(õnneotsingud ja armastus) ,,Keiser ja galilealane"(usuteemaline) II periood: terav ühiskonna ja individualismi kriitika ,,Brandt"(inimene, kes ei suuda olla painduv, omad tõekspidamised) ,,Peer Gynt" III periood:puhas realism ,,Nukumaja"-"Nora" ,,Viirastused"-"Tondid" ,,Rahva vaenlane" Sümbolismi väljendavad: ,,Metspart" ,,Ehitusmeister Solness" ,,Kui me, surnud, ärkame" August Strindberg Rootslane, keda võib pidada XX sajandi näitekirjanduse üheks alusepanijaks
5 saj. E.m.a olid kujud siiski ideaaltüübid, konkreetseid isikuid ei kujutatud. 4. saj. E.m.a algas Kreekas ajajärk, mida iseloomustab süvenenud ükskõiksus ühiskonna suhtes ja kodanike huvid jäid eelkõige iseenda õnne ja heaolutaotluse juurde. Muutunud meeleolud valitsesid ka kunstis, skulptuurid muutusid meelelahutuslikumaks ja maalilisemaks, esialgne mehine kindlus taganes õrnuse ja pehmuse suunas. Skulptorid hakkasid rohkem kujutama naisi. Individualismi arengu tõttu muutus oluliseks porteekunst. Tuntumad skulptorid Lysippos (Kaapija) ja Praxiteles (Knidose Aphrodite). Kuigi kreeklased ise hindasid kõrgelt maalikunsti, ei ole sellest ajast palju säilinud. Rohkem tunneme aga kreeklaste keraamika ja sellega seostuva vaasimaali ajalugu. Vaase kaunistati algul vaid geomeetriliste ornamentidega, kuid hiljem hakati vaasidel kujutama inimfiguure. Vaasimaalil oli kujutatud vabamalt kreeklaste igapäevast elu, seetõttu on kreeka vaasid
Kool kui ühiskonna peegel Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik, mis oma korda koosneb väiksematest ühiskondlikest kogumitest. Nii saame rääkida ka koolist kui ühiskonna väikesest mudelist. Ka koolis näeme konkurentsi, individualismi, kiusamist, alandamist, üksteise mittemõistmist, käegalöömist ja ükskõiksust. Kool on osa ühiskonnast ja seal on samad probleemid mis ühiskonnas. Kool ja ühiskond on ühte nägu. Ühiskonnas toimuvad protsessid mõjutavad koolis ja hariduselus toimuvat kõige otsesemalt. Kuigi kool on olemuselt konservatiivne ning allub muutustele aeglaselt, mõjutab tänapäeva infoühiskond koolis toimuvat tugevamini kui iial varem. Ühiskonna poolt on peale pressitud edukultus
Usundid: Kristlus- vanus 2000 aastat; rajaja Jeesus Kristus; püha raamat- piibel- Uus Testament. Harud: katoliiklus (Kesk-, Lääne-, Lõuna-Euroopa, Ladina-Ameerika); protestandid jagunevad luterlased, metodistid, baptistid, nelipühalised, anglikaanid (Põhja-Ameerika, Põhja-Euroopa); õigeusk (Venemaa). Kristlus väärtustab inimeste võrdsust, armastust, halastust, individualismi. Islam- tekkis 7. sajandil; rajajaks Muhamed; püha raamat- koraan; jumal- Allah; sallimatu teiste usundite suhtes; levik: Põhja-Aafrika, Edela-, Kesk-Aasia; usu tugev mõju haridusele, ärile, kultuurile, poliitikale, käitumisele; kindlad traditsioonid: riietud, 5 korda päevas palvetamine, ei tohi alkoholi juua ja sealiha süüa, üks kord elus tuleb Mekas palverännakul käia, paastumine, olulisel kohal perekond. Budism- tekkis 5-6 sajand eKr; Buddha õpetus-
tema suurim looming. Arhitekt Antonio Gaudi andis oma elust rohkem kui nelikümmend aastat, et luua 20. sajandi jaoks oma unistuste katedraal. Kui ta 1926. aastal 74- aastaselt suri, jättis ta endast järele hiiglasliku ehitusplatsi. Valmis oli ainult katedraali põhjakülg ning plaanitud kaheksateistkümnest sambast oli paigaldatud ainult üks. Kõigest hoolimata on ehitise korpus Barcelona sümbol ning üks maailma tuntuim sakraalehitis. See on ka kunstniku individualismi sümbol, mis hoolib vähe majanduslikest kaalutlustest Teine koht on kuhu ma lähen on Pariis. See on mitmenäoline ja romantilisem linn. Kõigepealt ma läksin vaatama maailmakuulsat Eiffeli torni.Seda hakati ehitama aastatel 1887 ja valmis 1889 Pariisi maailmanäituseks , et sellega tähistada Suure Prantsuse revolutsiooni 100 aastapäeva. Torn on 324 m pikk ja ta kaalub 7 tonni. Ma nägin teda õhtul kui linnatuled põlesid.
ühteliitumise kindlustab rahvuslik eneseteadvus ja selle loomise oluliseks vahendiks on kunstikultuur. Paljud rahvad otsisid oma iseseisvusele õigustust oma ajaloost ja kultuuri omapärast. Rahvuslikult meelestatud kunstnikud tahtsid täita oma rahva ootusi. Nad said tuge uusromantismi ideoloogiast, mis pidas väärtuslikuks eksootikat ja ürgset primitiivsust. Seda suutsid pakkuda Euroopa äärealade rahvad, sealhulgas meie naabrid Põhjamaades. Lääne Euroopa uusromantism soosis individualismi ja kunstniku originaalsust, Põhjalas aga põimus uusromantism rahvuslusega. See tõi kaasa sümbolistlike teemade asendumise rahvusromantilistega. Sümbolismile olid tähtsad kordumatu üksikisiku elamused või hoopis ajatud, üldinimlikud, kosmopoliitilised teemad. Rahvusromantism aga tahtis väljendada kollektiivseid ideaale ja tõlgendas oma rahva ajaloo, rahvaluule ja mütoloogia tegelasi kangelastena ning rahvusliku ühtsuse sümbolitena.
Parempoolsed ideoloogiad: libearism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust. Indiviididel peab olema nii et oleks loodud maksimaalne tegevusvabadus. Riigi vabaduse kindlustamises seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil. Majanduses pooldatakse vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist. Sotsiaalsed nõudmised on majanduspoliitikaga tihedalt seotud. Lähtutakse heaolu tagamisel samuti vabaduse, konkurentsi ja individualismi põhimõtetest. Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võimalus otsustada. Sotsiaalliberaalid tõlgendavad vabadust kui isiksuse arengu tingimust, mitte kui omaette eesmärki. Konservatismis tugineb ühiskond traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. Pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist. Majanduses on
,,Paan", 1898 ,,Victoria" need on lüürilis-romantilised romaanid. 1920 ,,Kuningriigi väravail", ,,Elumäng", ,,Õhtupuna" need on näidenditriloogiad. 1917 ,,Maa õnnistus", sellega pälvis Nobeli kirjandus preemia. 1949 ,,Rohtunud radadel" tema autobiograafia. Hendrik Ibsen (1828-1906) -19.saj keskpaiku tekkinud ja tugevnenud Norra iseseisvusliikumise mõjul valitses Ibseni esimese loomeperiood ja see oli rahvus romantistlik. ,,Catilina" 1849, ,,Jaaniöö" 1853. Terav ühiskonna ja individualismi kriitika 1865 ,,Brand", see toob tunnustuse ja teeb ta kuulsaks kui näitekirjaniku. Tema tipp teos on ,,Peer Gynt"1867. Hiljem ilmus veel sari meisternäidendeid ,,Seltskonna toed" 1877, ,,Nukumaja"1879, ,,Kummitused"1881, ,,Rahva vaenlane"1882. Viimased teosed- ,,Metspart"1884, ,,Naine merelt" 1888, ,,Ehitusmeister Solnes" 1892. August Strindberg- (1849-1912)- Strinberg kirjutas 60 lavateost
olla kõigest rahvuslik iseärasus, kuid see võib tekitada ka probleeme. Portugali kirjamees João Lopes Marques (2010) näiteks ei nõustu meie „Rääkimine hõbe, vaikimine kuld“ vanasõnaga. Ta on öelnud: „Võin ju nõustuda, et see on ilus poeetiline pildike. Kahju ainult, et see ka Eesti ühiskonna suurimaid probleeme varjab: ma räägin üleüldisest suhtlusvaegusest. Inimestevahelisest ja sotsiaalsest suhtlusest.“ Niiberg (2011) arvab: „Eestlaste vaikuse talumine on pigem individualismi väljendus. Eestlane ei taha, et tema üksiolemist häiritaks.“ Kui järele mõelda, kasvõi minu enda näitel, siis ma tõesti hindan seda vähest aega, mis mul on ainult iseendale, ning mulle ei meeldi, kui keegi seda häirib, isegi, kui tal on kõige paremad kavatsused. Niisiis. Kas rääkimine on hõbe, ning vaikimine kuld? Võibolla tõesti. Kuid need mõlemad on omaette kunst, mida tuleb osata vallata. Suur hunnik hooletult loobitud hõbedat ei oma suuremat
Huvitavaid fakte Talle pakuti võimalus maalida sixtuse kabeli lage. Ta keeldus pakkumisest ja soovitas Michelangelot Ta suri väga noorelt, 37. aastaselt enda sünnipäeval Tema surma loetakse ka Itaalia renssansi lõpuks Küsimused Milliseks muutus kõrgrenessansi perioodil kunstniku positsioon ühiskonnas? Hakati rõhutama kunstnike erinevust lihtrahvast ja kunstnike hakati loojateks. Selline mõtteviis soosis kunstnike individualismi ja auahnust. Küsimused Millega tegeles ja millest huvitus Leonardo da Vinci? Leonardo töötas Milano hertsogi õukonnas sõjaväeinsenerina ja pidude korraldajana. Selle kõrvalt tegeles ta maalikunsti, skulptuuri ja arhitektuuriga Küsimused Millist piibli sündmust kujutab Leonardo maal "Püha õhtusöömaaeg"? See kujutab Kristuse ja tema 12 jüngri koosviibimist, kus Kristus teatab, et nende hulgas on äraandja. Iga
Feminiinses ehk elu kvaliteedile suunatud ühiskonnas õpivad poisid ja tüdrukud olema vaoshoitud ning vähenõudlikud, auahnust ja konkurentsi ei peeta vooruseks, õppetöös on rõhuasetus rohkem kooperatiivsetel töömeetoditel. Õpitakse olema kaastundlikud endast nõrgemate ja saamatute vastu ja üksteist toetama. Kultuuridimensioonid. Kollektivism-individualism (G.Hofstede´i järgi). Individualistlikud vs. kollektivistlikud kultuurid Psühholoogias kasutas individualismi mõistet esimesena Geert Hofstede (1980, 1991), kes defineeris individualismi ja kollektivismi kui suhte üksikisikute ja gruppide vahel, kuhu need isikud kuuluvad. Tema arvates on ühiskond individualistlik siis, kui sidemed üksikisikute vahel on nõrgad ning igaüks hoolitseb enda ja oma lähemate perekonnaliikmete eest ise (Realo jt, 2002, p.165). Harry Triandise (1993,1995) käsitluses on individualism ja kollektivism kultuurisündroomid ehk
15 riiki, hiljem ühines veel 48. uut maailmasöda paktid ära ei hoidnud. Demokraatlikud riigid 1919-1939: Ameerika Ühendriigid- W.Wilson(1913-1921) Demokraatlik partei pooldasid riigivöimu sekkumist ühiskonna probleemidesse selleks, et ühiskonda reformida. 1920. said naised valimisöiguse. Töötajate naiste arv kasvas 10miljonile. H.Hoover (1929-1933)Vabariiklik partei riik peab vöimalikult vähe sekkuma ühiskonnaellu. Propageerisid individualismi ja Ameerikat kui köigi vöimaluste maad, kusajalehepoisist vöib saada miljonär. · F.D.Roosevelt (1933-1945) New Deal kehtestati kontroll paganduse üle tegutseda vöisid ainult valitsuselt loa saanud pangad. Devalveeriti dollar ja suurendati makse, et aidata kaasa majanduse elavnemisele · Suurbritannia 1928 said naised valimisöiguse. Leiboristlik partei (1924; 1929-1931)- sots.demokraatlik partei, mis esindas tööliste huve
20)Kibyõshi- naljaugu.pildid+jutt. Kyõsha senryuu, shareboni teravmeelsus, huumor. Tekst peamiselt kanas,milles anti edasi pildil toimuv nii proosatekstis kui ka dialoogi abil (nt. Koikawa Harumachi). 21)Shizenshugi- naturalism Jaapani kirjanikud pöördusid naturalismi poole osaliselt vastureaktsioonina Ken`ysha`le, aga osalt ka Euroopas olnud kirjandusvoolu autoriteetsuse tõttu. Kõige silmatorkavamaks omaduseks oli individualismi otsingud. Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Nad kirjeldasid elu inetut ja triviaalset poolt, ilma ideaalide ja väärarvamusteta. Tüüpilised naturalistide teosed portreteerisid autoreid endeid, nende pere ja sõpru. Tõe jutustamise tähtsuse tõttu muutus lugu kohati ekstreemseks. 22)Shishsetsu (watakushi-shsetsu), mina-romaan, Väljend shishsetsu tuli käibele 1920ndate lõpus, määramaks eelkõige autobiograafilisi tekste. 23)Shinkankaku-ha
vabariiklased (presidendid Harding 1921 1923 ja Coolidge 1923 1929). Coolidge deklareeris: "Ameeriklaste põhitegevus on äritegevus!". Vabariiklased kehtestasid kõrged tollimaksud, sellega loodi USA ettevõtjaile monopol kodumaa turgudel. Vähendati ettevõtete makse stimuleerimaks investeeringuid uutesse ettevõtetesse. Anti soodsalt laene ehituseks. Raudteed ja kaubalaevastik anti eravaldusse. Propageeriti "Ameerika individualismi": a) Ameerika on võrdsete võimaluste maa b) "Ajalehepoisist miljonäriks" kujunes populaarseks loosungiks c) Põhimõte: igal inimesel on võimalus omandada ühiskonnas selline koht, mis vastab tema võimetele, iseloomule, auahnusele jne. 4. USA ja Saksamaa reparatsioonid. USA tahtis, et reparatsioonide määramisel lähtutaks Saksamaa maksuvõimest. Seda ei tehtud
1922. a. ilmus tollase kaubandusministri (hiljem president) H. Hooveri traktaat “Ameerika individualism,” kus leidsid kõige selgemalt kajastamist Ühendriikide erijooned võrreldes teiste riikidega. Nimelt on Ameerikas igal indiviidil võimalus ühiskonnas omandada selline koht, mida võimaldab talle tema intellekt, iseloom, võimed ja auahnus. Ameerika on selle traktaadi põhjal võrdsete võimaluste maa. Selles ongi Ameerika individualismi üleolek kogu maailmast. Selle individualismi vaenlaseks on riiklik sekkumine, mis tähendab juba sotsialismi. See aga on maailma kõigi viletsuste allikas. Esialgu tagas selline poliitika ka edu. Majandus liikus tõusuteed ja seda ajajärku on Ühendriikide ajaloos tähistatud sõnaga “õitseng” - “Prsosperity.” III MAJANDUS 1930. AASTATEL 24. X 1929. a. New Yorgi börsil tekkinud pidev aktsiakursside langus muutus
Kuressaare Gümnaasium Gerhard Munthe Kuressaare 2007 Sisukord 1. Sissejuhatus 3. 2. Elulugu 4. 3. Kasutatud kirjandus 7. 4. Lisad 8. Sissejuhatus Gerhard Munthe on õelnud:''Kui me räägime muistsetest aegadest, tuleks seda kutsuda individualismi ajaks kunstis, seda võib kirjeldada pärisorjusest vaba perioodina, aega, mis on võidelnud end vabaks endise ühetaolisuse ahelaist. Seal on neid kes raputavad päid kõigele sellisele vabadusele.'' Gerhard Munthe (1849-1929), kõikehõlmaja, maalija ja disainer, oli üks Norra laiemalt tuntud kunstnikke. Tema unikaalne stiil sai kiiresti positiivset vastukaja ning tema looming, mis hõlmas Norrat selle kaugeleulatuvates mastaapides sai tuntuks veelgi kaugemale.
kaksikideaali: vabaduse ja isiksuse poolest. Sparta pole seevastu jätnud maailmale ühtiki geeniust. Võrreldes Ateenaga võib Spartat nimetada sõjalaagriks mehed sõdurid, lapsed algajad sõdurid ja naised inimliku sõjamaterjali vabrikud. Spartalased ei tunnustanud isiklikku vabadust, isiklikku omandit, isiklikku kultuuri, ei mingit eraelu. Nad olid täiesti lülitatud riigi külge. 2 sajandit oli Kreeka lahinguväljaks kahevõitlusele Ateena ja Sparta vahel : individualismi ja sotsialismi, isikukultuse ja riigikultuse, vabaduse ja riigi totaalsuse vahel. 4. Vabaduse ajalugu Prantsuse revolutsioon sai inimõiguste ja põhimõtte ,,vabadus, Võrdsus, Vendlus" kuulutajaks ning läbi selle võitis vabamõtlemine absolutismi. 5. Demokraatia ja parlamentarism Demokraatia on printsiip, parlamentarism on meetod ja vabadus on ideaal. Demokraatia tugevus seisab valitsejate sõltuvuses valitsetavaist. Demokraatia ttegi lõpu
Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!"" Eesmärgid ja seisnevus Eesmärgiks oli edendada eesti kirjandust, arvustust ja tõlkekultuuri, kus ideaaliks võeti tõlkida algkeelest. Enesetäiendamiseks loeti maailmakirjandust ning ühiskonnaõpetus käsitlevaid teoseid. Laialt levinud euroopluse ideed hõlmasid uusromantismist lähtuvaid ühiskondlikke ja esteetilisi taotlusi. Üritati tähtsustada ja seostada Eestit ja Euroopat, sotsialismi ja individualismi, eneseteadlikku loomingulisust ja süvarahvuslikku tingitust, realismi ja romantismi, esteismi ja teaduslikkust ning mehelikku ja naiselikku loomingualget. Otsiti kunstide vahel seoseid. Tugeva saksa ja vene kultuuri mõju vastukaaluks hakati tähtsustama skandinaavia, prantsuse ja itaalia eeskujusid. Õieti alles Noor-Eestiga tekib eesti kirjandusse stiil. Ühiskondlike, rahvahulki erutavate probleemide asemel tõstsid nooreestlased imetletavaks üksikisiku kordumatuse ja individuaalsuse.
Paradigmas on palju komponente, nt:töötamise võtted,instrumendid,metafüüsilised printsiibid ja metodoloogilised ettekirjutused.Katsed paradigmat liigendada on keerulised kuna paradigma on liialt ebatäpne ja avatud.Paradigmad satuvad kriisi kui sel esineb suur hulk anomaaliaid ja tuleb konkureeriv paradigma. Aga kui kaks paradigmat omavahel võitlema hakkavad siis tuleb mängu hulk omavahel seotuid põhjusi mis paneb teadlase raskusesse hülgama üht paradigmat teise kasuks. Individualismi all mõistetakse tea tud isiku teaduslike veendumusi mis püsivad nende endi peas.Mingi teaduslik veendumus peab muidugi põhinema mingile sellisele, mis on juba tõestatud.Sellega on muidugi see probleem, et sellele otsusele toetudes mis on tõestatavale sobivaks siis kuidas saab tõestada tõestatavaid otsuseid.On võimalus mis paneb aga korduma lõputut regressi.Selle peatamiseks oleks vaja hulka otsuseid mis oleks isetõestuvad.
vabaduse kindlustamises seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil. Vabaduse ideest lähtuvad ka kõik teised liberaalide vaated. Majanduses pooldavad nad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist. Kõrged maksud ja rohked seadused ning eeskirjad pärsivad nende meelest ettevõtluse arengut. Liberaalide sotsiaalsed nõudmised on majanduspoliitikaga tihedalt seotud. Nii lähtutakse heaolu tagamisel samuti vabaduse, konkurentsi ja individualismi põhimõtetest. Kuigi sünnilt on kõik inimesed võrdsed, sõltub igaühe elujärg isiklikest jõupingutustest. Nagu öeldakse, on igaüks oma õnne sepp. Seepärast pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võimalus otsustada, kas ta kulutab teenitud raha toidule, eluasemele, lõbustustele, haridusele või oma tulevikupensioni kindlustamisele. Riik ei peaks tegelema kulukate sotsiaalprogrammidega, vaid motiveerima inimesi rohkem töötama.
Just need hakkavad asjade üle otsustama nii,et kujutluse ja reaalse eristamine muutub sageli võimatuks. Postmodernismi kunstikultuur. Suurem osa postmodernistlikust kirjandusest on pühendatud viimaste aastakümnete kultuuripraktika, eriti meediakultuuri analüüsile. Kõrvuti üldiste joonte väljatoomisega vaadeldakse ka erinevaid kunstiliike ja –žanreid. On kadumas individuaalne stiil, hääl, identiteet. Imagosid ja varasemaid stiile segatakse nii,et nende kaudu saaks pakkuda individualismi illusiooni (olla lahe, ihaldatud, seksikas, haritud). Sisu pole oluine. Vanad vormid äratatakse ellu (ornament arhitektuuris). Märgid ei viita enam märgitavale, vaid uutele märkidele. Kunstil nagu puuduks iseloomulik arengusuund. Kasutatakse varem loodut. Arhitektuur oli teatavasti üks neid kunstiliike, kus postmodernism avaldus kõige varem. Postmodernistid taotlesid uut ehituslaadi – hulgiühendatavust. Pöörduti tagasi erinevate ajalooliste stiilide ja võtete juurde.
Nii kunstnikud ise kui ka neid ümbritsev ühiskond hakkasid rõhutama kunstnike erinemist tavalistest inimestest. 16. sajandil hakati toonitama erinevust loomise ja lihtsalt millegi tegemise vahel. Kui varem oli peetud ainult Jumalat loojaks, siis nüüd hakati kasutama sama mõistet ka seoses geniaalsete kunstnikega ning viidati sellega kunstniku inspiratsiooni jumalikule päritolule või koguni tema enda jumalasarnasusele. Selline mõtteviis soosis kunstnike individualismi, auahnust ja eneseteostuse otsinguid. Mõnel juhul võis eelkirjeldatud mõtteviis õigustada igasuguste loovate ideede tähtsamaks pidamist nende teostamisest. Kõrgrenessansi esimene suurmeister Leonardo (Lisa 1) on meile pärandanud suhteliselt vähe lõpetatud teoseid, see-eest aga uskumatult rikkaliku kogu kavandeid ja ideid kunstide, teaduse ja tehnika vallast. Milano hertsogi õukonnas töötas ta
· kardetakse kommunismi · saadakse läbi Venemaaga, ka kommunistid kuuluvad parteidesse ja valitsusse USA: · 2 parteid: vabariiklased ja demokraadid · president kuni 1921a. Wilson demokraatide juht, rikkus tradiotsioone(lahkus riigist), ei arvestanud vabariiklastega. · Ameeriklased ei andesta, et USA sõtta sekkus · 1921-1923a võimul vabariiklased, Juht: Hoover · vabariiklik partei toetab vabaturumajandust e. Ameerika individualismi, see paneb aluse majandusõitsengule. · 1920a. Keelatakse alkoholi müük, tarbimine ja tootmine see põhjustab: organiseeritid kuritegevus, salakaubandus · Al Capone organiseeritud kuritegevuse eestvedaja maffiaboss · 1922a. Kehtestati esimene kvoodinorm, kardeti immigrante, et nad võtavad töö ära. · USA tööstus areneb: telefon, raadio, pesumasin, auto masstootmine parandab olmevahendite kättesaadavust 4
16 sajandi kunsti nimetatakse kõrgrenessansiks. Kõrgrenessanss pole vararenessansi tipp, pigem uute eesmärkide ja rõhuasetustega kunst. Kõrgrenessanss tõi kaasa kunstniku isiku enneolematu tähenduse kunstnikke hakati vastandama nn tavalistele inimestele. Loojateks hakati pidama nüüd peale jumala ka kunstnikke, viidati kunstnike inspiratsiooni jumalikule algele. See sünnitas kunstnike individualismi, auahnust ja eneseteostuse tahet. Perioodile on iseloomulik suur hulk lõpetamata kunstitöid idee oli tähtsam kui selle teostamine. Inimese välimuse jäljendamisel püütakse saavutada eriline täiuslikkus. Ülevaade Leonardo da Vinci loomingust Tegutses Firenzes, Milaanos ja Roomas. Elu kaks viimast aastat Prantsusmaal. Töötas Milaano hertsogi sõjaväeinseneri ja pidude korraldajatega. Säilinud palju tehnilisi visandeid. Tegeles maalikunsti, skulptuuri ja arhitektuuriga
annaabi.ee 
