Baroki ja klassitsismi kordamisteemad (0)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Barokkluule

Andaluusia looduse kirjeldamine. Igapäevane ja ,,madal" põimub tihedalt mütoloogiliste vihjetega. Gongora eesmärgiks näib olevat metafooride kaudu igavikustada ja poetiseerida kaduvaid hetki nii looduse ilus kui igapäevases, n-ö tavalises inimelus. Kogu poeem on kirjutatud eleegilis-lüürilises laadis. Gongora stiili võõristati kaua, kuni see sai eeskujuks luule ,,1927. aasta põlvkonnale", eesotsas Garcia Lorcaga. 17. saj luules olid lähedased veel manerism (renes ja baroki vaheline stiil), marinism (itaalia luuletaja Marino järgi, tundeline ja sensuaalne stiil) ja pretsioosne kirjandus (aristokraatlik salongikirjandus 17.saj alg Pr-l); neid kõiki ühendas peen ja valitud kujundlikkus. QUEVEDO (1580-1645) oli hispaania luuletaja, kes sai juba varakult kuulsaks satiirikuna. Ta liikus ringi õukonnas, kus talle aga tõi rohkelt pahandusi satiir ja Hispaania allakäigu kriitika. See tõi talle pagenduse ja vangla. Quevedo looming on ulatuslik ja mitmekesine

Kirjandus

6

doc

Barokk ja Klassitsism

missiooniga läbi Eesti ja Venemaa Pärsiasse. F matkis oma sonettides ja muudes armastusluuletustes Petrarcat, kuid oli palju siiram, avatum ja tundelisem. Ka tema lüürika kujundid polnud kunagi nii rafineeritud kui Gongoral või Donnel. Ta armastatu Elsabe ei vastanud poeedi tunnetele täielikult- nii kipub hingevalu ja kurbus F luuletustes valitsema unistuste üle harmoonilisest armuõnnest. Tema üks luuletus oli ntks. ,,Vastuoli iseendas" LA FONTAINE- (1621-1695)prantsusmaal klassitsismi suurkuju. Descartes'ilik ratsionalism ei köitnud teda. Seevastu hindas ta kõrgelt loodust ülistavaid kirjanikke nagu Boccaccio ja Rabelais, kellelt laenaski materjali oma esimeseks menurikkaks teoseks ,,Värssjutud ja novellid". Sai mõjutusi kaasaegsest vabameelsest epikuurilik-materialistlikust filosoofiast. La F sädelev iroonia ja vaimukus jätkusid ,,Valmides". Valmid olid kirjutatud nõtkes klassikalises riimitud vabavärsis, kus tähtis oli ilmtingimata leidlik sõna-ja riimikasutus

Kirjandus

5

doc

Barokk ja klassitsism

Luule, metafüüsiline, metafüüsika- käsitlus kogemusvälisest tegelikkusest. Metaf luule kasutab väga selget kõnekeelt. Ka keerukas kujundlikkus sünnib luuletekstis otsekui sundimatult, rääkimise käigus. John Donne ,,Luuletused" 1650. manerism: peen ja valitud kujundlikkus. Sai nime Marino järgi, tähistades Marinole omast tundelist ja sensaalset, tugevasti mütoloogiale toetuvat kujundlikkust. Manerismina on mõnikord mõistetud renessansi ja baroki vaheliset metafoorset stiili tervikuna. Marino ,,Adonis" (1623) John Donne. (1572-1631) Tema loomingus ilmneb lähedus barokile. Rõhutud intellektuaalsus, teadlikud vaimumängud. Metafüüsiline luuletaja. Hilisem luulelooming on peamiselt usulis-filosoofilise kallakuga nt. ,,Jumalikud luuletused". Ta kasutab filosoofilise alltekstiga luuletustes kõnekeelt ja üleva teemaga näilikult kokkusobimatut olmelist kujundlikkust

Kirjandus

24

doc

Maailmakirjandus II eksamikonspekt

Maailmakirjandus II ­ Keskajast klassitsismini Maailmakirjandus II ­ Keskajast klassitsismini 1. Keskaja kultuuriline olustik · Pmst Lääne-Rooma riigi lagunemisest (5 saj) kuni renessansi alguseni (15. saj) · Keskaeg valmistas ette uusaegsete kultuuri ja identiteedi sündi. · Uute religioonide tormiline levik: kristlus, islam, budism. · Vanade rahvaste ulatuslik ümberpaiknemine, kokkupõrked, võitlused eluruumi tõttu. · Peamiselt germaani hõimud tungisid põhja ja idapoolsest Euroopast lõuna ja lääne poole (senistele Rooma riigi aladele) ja võtsid omaks ristiusu, mida innukalt paganate seas levitama hakkasid. · Roomast sai paavstivõimu keskus · Kultuur arenes vastavalt ühiskondlikele muutustele: 2 etappi: üleminek sugukondlikult korralt feodaalsuhetele (kuni 10 saj) ja väljakujunenud feodaalriikide ajastu. (11-13 saj) · Esimesest perioodist v

Kategoriseerimata

21

doc

Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini)

1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Keskaja mõiste pole kultuuriteaduses ühene. Osa õpetlasi arvab, et Ida rahvaste ajaloole on jagunemine kesk- ja uusajaks võõras. Euroopa kohta valitseb seisukoht, et keskaeg kestis Lä-Rooma keisririigi lagunemisest (5.saj) renessansini (15.saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus. Suure rahvasterände (4.­6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest Euroopast lõunasse ja läände senistele Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid, saksid) võtsid 5.­6.saj ristiusu omaks, mida hakkasid paganatele levitama. 4.saj keiser Constantinuse ajal oli kristlus ametlikult tunnustatud Roomas, kuhu rajati

Kirjandus

26

doc

Maailmakirjanduse konspekt

Nt esseed kannibalidest ja vankritest, mis on ameerika teemadel. Räägib, et see euroopa kultuur ei ole see, mille järgi kõik teised peaksid lähtuma, maailmas on ka teisi mõistmisi. 14. aprill 16.sajandi lõpus peale Montaigne'i suuri kirjanikke ei ole. 17.sajandil tuli esseistlik- humanistlik proosa. Hakkab muutuma mõneti keerulisemaks, väljenduse vabadust ja avarust enam niipalju ei ole. Järjest enam hakkab tulema filosoofias traktaadilik-teaduslik kallak. 1630ndad, klassitsismi algus. Klassitsism - mõistuspärasus, kus umbusaldati kirgi ja tundeid, arvati, et mõistus peab valitsema elu. Alates 1630ndate keskpaigast. Arukus oli olline, kus filosoofiline arutlus kaldub teaduse poole. Rene Descartes on üks kuulsamaid sellise filosoofia esindajaid, 1630ndatel, traktaat "Arutlus meetodist" (1637). Tegeles ka loodusteadustega. "Discrours" (diskursus, diskurss) on descartes'likkus. Teooria suur tähtsustamine, meetodid, need tulid nö sõnavarasse just 17.sajandil

Kirjandus

Kommentaarid (0)