ja inimese vahel . Tema perioodil lõppesid ka kodusõjad . Talle vastandiks võime tuua valitseja Nero , kes hoidis inimesi hirmu all , tappes oma lähikondlasi ja senaatoreid. Tema tegi endale nime , olles julm ja ülekohtune . Üleüldiselt oli keisririigi valitsemine suuresti sõltuv valitsejast , kes parasagu võimule oli saanud . Hilisemas keisririigi ajajärgus tekkis ühe keisri soovi tõttu lausa kaks erinevat riiki . Nendeks said Lääne-Rooma ja Ida- Rooma. Kuid kõikide imperaatorite ühiseks jooneks oli piiramatu võim , mis oli täielikult süvenenud hilise keisririigi ajajärgu alguseks . Mida aeg edasi , seda suurem oli keisri võim tavakodaniku ja ametniku üle . Näiteks olid senaatorid hiliseks ajajärguks täielikult oma võimu riigi asjade kontrolli üle kaotanud . See jõustus keiser Dioclitanuse keskvõimu suurendamise ja kodanike vabaduse kärpimise tõttu . Imperaatorite võimuses oli valida ametnikke ja ühtlasi suurendada bürokraatiat
vaene mees seda enda kasuks kasutada, kui ta teab millised õigused tal on. Teiseks demokraatias on sõnavabadus, see on tänapäevases ühiskonnas väga hea ja vajalik. Näiteks teise maailma sõja ajal, kui oli Hitleri ja Stalini aeg, kui öeldi nende kohta midagi halba ja keegi seda kuulis, siis kohe tapeti ta ära. Tänapäeva demokraatias kõik saavad öelda seda, mida nad soovivad ja mitte midagi sellist ei ole. Samuti sellel ajal ei tohitud kirjutada raamatuid, mis rikuksid imperaatorite maineid ega võinud mainida midagi, mis oli nende poolt sobimatu. Näiteks eesti puhul ei tohtinud midagi vabariigi kohta mainida. Kindlasti väga positiivne on see, et demokraatias on omane võimude lahusus, kõik kolm võimu- täidesaatev võim, seadusandlik võim ja kohtuvõim. Üks teeb seadusi, teine kirjutab alla, kolmas kontollib. Kui on aga riigis üks valitseja siis ta võib seda kõike ise teha ja võib tappa neid, kes midagi valesti teevad.
vaene mees seda enda kasuks kasutada, kui ta teab millised õigused tal on. Teiseks demokraatias on sõnavabadus, see on tänapäevases ühiskonnas väga hea ja vajalik. Näiteks teise maailma sõja ajal, kui oli Hitleri ja Stalini aeg, siis kui nende kohta öeldi midagi halba ning kui keegi seda kuulis, siis kohe ta tapeti ära. Tänapäeva demokraatias saavad kõik öelda seda, mida nad soovivad, sest neil on sõnavabadus. Samuti tol ajal ei tohitud kirjutada raamatuid, mis rikuksid imperaatorite mainet ega võinud mainida midagi, mis oli nende poolt sobimatu. Näiteks eesti puhul ei tohtinud midagi vabariigi kohta mainida. Kindlasti väga positiivne on see, et demokraatias on omane võimude lahusus, kõik kolm võimu-täidesaatev võim, seadusandlik võim ja kohtuvõim. Üks teeb seadusi, teine kirjutab alla, kolmas kontollib. Kui on aga riigis üks valitseja, siis võib ta seda kõike ise teha ja võib tappa neid, kes midagi valesti teevad
Cicero jutu järgi avaldus juristide tegevus kolmel kujul : Cavere, mitmesuguste juriidiliste aktide jaoks sobivate näidiste koostamine st eraisikute abistamine tehingute sõlmimisel Respondere. Juristide vastused üksikisikute järelepärimistele vaieldavate juriidiliste küsimuste kohta Agere, nõuded hagide koostamiseks ja protsessi ajamiseks. Rooma juristid kohtus ei osalenud. Printsipaadi ja absoluutse monarhia aeg Imperaatorite seadusandlik tegevus. Edictum perpetuum. Juristide tegevuse õitseng Rahvakoosolekud kaotavad igasuguse tähenduse. Õiguse peaallikateks kujunevad imperaatori ainuisikulised korraldused. Imperaator oli seadustest kõrgemal. Constitutiones- imperaatori korraldused esialgu Korraldusi oli 4 liiki: 1. Edicta-üldkorraldused kogu impeeriumi rahvastikule. 2. Mandata- instruktsioonid mitmesugustele ametiisikutele , peamisel provintside valitsejatel 3
Keskaja inimese mõttemaailm. Pahed. Keskaja inimest kummitas patt, 12. sajandil oli neid seitse- uhkus, ihnus, liigsöömine, lihahimu, viha, kadedus, laiskus. Mälu. Paljud keskaja inimesed olid kirjaoskamatud. Aga selle eest oli neil hea mälu. Kohtuprotsessidel ja lahkarvamuste korral eelistati vanade inimeste tunnistusi: ühiskonnas, kus eluiga oli lühike, olid pika mäluga inimesed hinnas. Värvid olid sümboolsed ning moodustasid väärtuste süsteemi. Imperaatorite värv oli punane, taevasinine oli Neitsi Maarja ja Prantsusmaa kuningate värv, valge – musta süsteem oli ideoloogiline, roheline oli „kahepalgeline” võrgutava ja ohtliku nooruse värv, halb oli ka kollane värv, kuid eriti suure ohuga oli triibuline ja kirju. Kulda peeti kõige õilsamaks tooniks. VASTA KÜSIMUSTELE. 1. Kui pikk oli keskaeg? 1000 aastat ehk 10 sajandit 2. Täida tabel, mis iseloomustab neid muusikaliike.
meeles pidada (tarkused, moraalsed ja usulised õpetused jms). See omakorda tagas neile hea mälu. Näiteks kohtuprotsessidel ja lahkarvamustes eelistati vanade inimeste tunnistusi, sest pika mäluga inimesed olid hinnas. Keskaja inimeste jaoks olid tähtsad sümbolid; arvati, et reaalsus on varjatud ja inimene suudab haarata vaid märke. Inimestele avaldasid suurt mõju kujundid ja värvid, kuna nad ei tundnud kirja. Näiteks sinine oli prantsuse kuningate ja Neitsi Maarja värv, punane imperaatorite, roheline nooruse ja võrgutamise ning kollane pettuse värv. 2. Millal kujunes Gregooriuse laul ja miks selline nimi? Lõplikult kujunes välja 7.- 8. sajandil. Nimi tulenes Gregorius Suurest, kes ühtlustas liturgilised tekstid, mis said ühtse lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. 3. Iseloomusta Gregooriuse koraali. Gregooriuse laulus on alati peamised tekst ja sõnum. Selle üldnimetuse alla mahub palju mitmesuguseid esitusstiile
KULLA FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED Metall on plastiline, seega kergesti töödeldav ja võimaldas sepistada väga erineva kujuga esemeid. Kõige plastilisemad metallid on kuld, hõbe, vask, tina Enamik metalle on hõbevalged, raud on mustjas hall, kuld - kollane, vask -roosakaspunane ja veel mõned on valkjad , ainult helgivad kas sinkjalt või kollakalt. KULD Kuld oli juba iidsetest aegadest alates tuntud hiinlastele, hindudele ja teistele Aasia rahvastele. Hiina imperaatorite paleede silmipimestavas luksuses, India pagoodide hämmastavas azuuris, Budda tempel pidulikus monumentaalsuses ei olenenud kullast kaunistused hariduseks. Kuld oli hästi tuntud ka muistse Mehhiko elanikele asteekidele. Puhtast kullast valmistatud kettad olid selle rahva mõnedel suguharudel Päikese sümboliks, mida nad kummardasid. Kulla hinnalisus ja kulduuri ajaloo hilisematel etappidel püüe rikastuda viisi selleni, et hakati ostma meetodeid kulla võltsimiseks
Elva Gümnaasium ''Alkeemia ja kuld'' Referaat keemiast Jason Max Värk 9.B klass 2008/2009 õppeaasta Sisukord Kuld *Kulla kasutusalad *Kulla puhtus ja hind Alkeemia KULD Kuld oli juba iidsetest aegadest alates tuntud hiinlastele, hindudele ja teistele Aasia rahvastele. Hiina imperaatorite paleede silmipimestavas luksuses, India pagoodide hämmastavas azuuris, Budda tempel pidulikus monumentaalsuses ei olenenud kullast kaunistused hariduseks. Kuld oli hästi tuntud ka muistse Mehhiko elanikele asteekidele. Puhtast kullast valmistatud kettad olid selle rahva mõnedel suguharudel Päikese sümboliks, mida nad kummardasid. Kulla hinnalisus ja kultuuri ajaloo hilisematel etappidel püüe rikastuda viisi selleni, et hakati ostma meetodeid kulla võltsimiseks
kullakilega. KULLA FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED Metall on plastiline, seega kergesti töödeldav ja võimaldas sepistada väga erineva kujuga esemeid. Kõige plastilisemad metallid on kuld, hõbe, vask, tina Enamik metalle on hõbevalged, raud on mustjas hall, kuld - kollane, vask -roosakaspunane ja veel mõned on valkjad , ainult helgivad kas sinkjalt või kollakalt. KULD Kuld oli juba iidsetest aegadest alates tuntud hiinlastele, hindudele ja teistele Aasia rahvastele. Hiina imperaatorite paleede silmipimestavas luksuses, India pagoodide hämmastavas azuuris, Budda tempel pidulikus monumentaalsuses ei olenenud kullast kaunistused hariduseks. Kuld oli hästi tuntud ka muistse Mehhiko elanikele asteekidele. Puhtast kullast valmistatud kettad olid selle rahva mõnedel suguharudel Päikese sümboliks, mida nad kummardasid. Kulla hinnalisus ja kulduuri ajaloo hilisematel etappidel püüe rikastuda viisi selleni, et hakati ostma meetodeid kulla võltsimiseks
Juristi arvamus sententia/opni iriscnsult Peremeeste hooletus culpa dominrum Kohtualuste õigusrikkumised dlicta rerum Mehe raha pecunia vir Tehingute arv numerus negti Eestkostja autoriteet auctrits ttris Riikide piir fnis cvittum Venna testament testmentum frtris Kodanike tavad mors cvium Preetori edikt dictum praetris Pärija hagi cti hrdis Vaenalste linn urbs hosts Tütre kaasavara ds filiae Tunnistajate nimed nmina testium Imperaatorite korraldused constittins/decrta/praecepta impertrum Hageja tunnistus testimnium ctris Juristide lepingud contracti/pacta iriscnsultrum
Ka Vanas Testamendis mainitakse mitmetes kohtades kulda. Mali impeerium (riik Lääne-Aafrikas, 12351645) oli vanas maailmas kuulus oma kullavarude poolest. Põhiliseks kulla eksportijaks sai impeeriumi valitseja Mansa Musa, kes vahendas Põhja- Aafrika riikidesse nii palju kulda, et sellest tekkinud inflatsioon tekitas majanduskriisi, mis kestis rohkem kui 10 aastat. Kuld oli juba iidsetest aegadest alates tuntud ka hiinlastele, hindudele ja teistele Aasia rahvastele. Hiina imperaatorite paleede silmipimestavas luksuses, India pagoodide hämmastavas azuuris, Budda tempel pidulikus monumentaalsuses ei olnud kullast kaunistused harulduseks. Kuld oli hästi tuntud ka muistse Mehhiko elanikele - asteekidele. Puhtast kullast valmistatud kettad olid selle rahva mõndadel suguharudel Päikese sümboliks, mida nad kummardasid Kuna kuld on hävinematu (ei põle ega roosteta) ja teda leidub üle kogu maakera, on kulda peetub
3 Impeerium (printsipaadi aeg 27ekr-284 a; Dominaadi aeg 284-476a) Hakkab õigusteaduse allakäik. Pütsantsi keiser Justinianuse surmaga lõppes rooma õigus. Jaguneb avalik õigus ja eraõigus-kviriitlik õigus, rahvaste õigus suhted roomlaste ja mitee roomlaste vahel(lepingud), magistraatide õigus, loomulik õigus- sai korrigeerida positiivset õigust 2. Rooma õiguse allikate liigid Tavaõigus,magistraatide ediktid,juristide tegevus,seadused,senati otsused,imperaatorite korraldused. Tavaõigus-Vanima Rooma õiguse allikad, Preestrite osa oli oluline. Nemad olid tavade hoidjad. Seadused-Vabariigi perioodi ajal hakkasid seadused tekkima. LEX-seadus, see oli rahvakoosoleku otsus. Esimene seadus võeti vastu 451-45o ekr, mis oli kirja pandud. 12 tahvli seadus. Magistraatide ediktid-Preeturitele oli antud võim impeerium, seda impeeriumi kasutades nad võisid luua norme, mis olid kohtunike jaoks kohustuslikud, Senati
koonuse kujulise, teravatipulise peakatte, laiaäärelise kujuga, milliseid kannavad ka tänapäeva Toskaania talunikud. Tihti määras kantav müts inimese vastavasse sotsiaalsesse gruppi. 5. sajandi lõpust eKr sai tavalisemaks mütsi mitte kanda. Samuti alates viiendast sajandist eKr hakkasid mehed habeme kandmise asemel end rasseerima ja kandma lühikesi mütse. Aumärgid hilisemast Rooma ajast, nagu lilla mantel Rooma imperaatorite seljas, on pärit etruskidelt. Kasutatud kirjandus http://www.mysteriousetruscans.com/ http://web.zone.ee/toomaskal/sormused.htm http://www.khulsey.com/jewelry/jewelry_history_etruscan.html http://www.mmdtkw.org/VEtrusJewelry.html "Etrusk Vulca" Roberta Angeletti, 1998, Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus "Etruskide kuulsus ja langus," Jan Burian, Bohumila Mouchova, 1973, Tallinn, "Valgustus" Varase etruskide perioodi jooksul (7 saj. - 5 saj
kasutama diplomaatia võimalusi. Bütsantsi võimsuse tippajaks oli Justinianuse valitsemisaeg (527-565). Rahvusvahelise süsteemi mõistmiseks tuleb aru saada, mis toimub riikide poliitilises süsteemis. Justinianus oli ise talupoeglikku päritolu. Keiser Justinus, tema talupojast eelkäija, sai võimule tänu oma väejuhi staatusele ja upitas võimule Justinianuse. Olulist rolli mängis ka abikaasa Theodora. Ta ütles, et midagi ei otsustata ilma temata. Naiste mõju jätkus ka hilisemate imperaatorite õukondades. Justinianus kombineeris oskuslikult diplomaatilist mängu täpsete sõjaliste löökidega. Tal õnnestus piire Läände nihutada ning 555 aastal ühendada endaga Lääne-Rooma keisririigi alad. Tema välispoliitika eesmärgiks oli Rooma impeeriumi taastamine Ida poolt. Lahkarvamused kristluse küsimuses mängisid olulist rolli Rooma riigi lõhestumises. See on omaette teema, millest peab rääkima, kui tahame mõista selle aja rahvusvaheliste suhete süsteemi.
Ainuke tõseslt võetav vaenlane olid Sassaniidid, kellel oli arenenud riik ja sõjavägi. Vandaalide riik Põhja-Aafrikas, kunagine kardetud vaenlane oli sisekonfliktide tõttu nõrgestaud. Lääne-Goodi kuningriik Hispaanias, oma geograafilise paiknevuse tõttu ei saanud ohustada Bütsantsi huve Vahemere basseinis. Pärast oma onu Justin I Vanema surma 527. Aastal pääses võimule unistaja Justinianus I, kes nägi endas muistsete Vana-Rooma Imperaatorite järeltuliat ning seega pidas oma püha missiooniks õigeusu edendamise maailmas ning endise Rooma Impeeriumi taastamist Bütsantsi võimu all. Lausa fanaatiline püüdlus oma unistuse teostamisel ning korraga julm ja praktiline lähenemine probleemidele iseloomustas seda inimest. Juhtudel, kui Justinianusel tekisid nõrkushood, toetas teda ta ustav naine Theodora, kes läks ajalukku kui üks huvitavamaid, talendikamaid, targemaid ja sihikindlamaid naisi. Nooruses oli Theodora tuntud oma
kullaga. Kuid kullaga käib kaasas kõige rohkem "subjektiivset" hinnangut, sest kõik kuld, mis on kunagi toodetud, on ikka veel alles ning moodustab väga suure osa võrreldes aastase toodanguga, andes võimaluse kullahinna suurteks kõikumisteks. Kulla hind võib tõusta erinevate kriiside ajal nagu näiteks majanduskriiside ja sõdade ajal. Kuld oli juba iidsetest aegadest alates tuntud hiinlastele, hindudele ja teistele Aasia rahvastele. Hiina imperaatorite paleede silmipimestavas luksuses, India pagoodide hämmastavas azuuris, Budda tempel pidulikus monumentaalsuses ei olenenud kullast kaunistused hariduseks. Kuld oli hästi tuntud ka muistse Mehhiko elanikele asteekidele. Puhtast kullast valmistatud kettad olid selle rahva mõnedel suguharudel Päikese sümboliks, mida nad kummardasid. Kulla hinnalisus ja kultuuriajaloo hilisematel etappidel,püüe rikastuda viis selleni, et hakati ostma meetodeid kulla võltsimiseks
töötlemise tehnoloogilist skeemi. 1. sajandil e.m.a. oli Egiptuses palju kullamaardlaid, kus töötas hiigelhulk orje, peamiselt sõjavange. Töö käis nii päeval kui ka ööl, ilma vaheaegadeta ülevaatajate järelevalve all. Egiptuse hieroglüüfid kirjeldavad kulda juba aastal 2 600 eKr. Ka Vanas Testamendis mainitakse mitmetes kohtades kulda. Kuld oli iidsetest aegadest alates tuntud ka hiinlastele, hindudele ja teistele Aasia rahvastele. Hiina imperaatorite paleede silmapaistvas luksuses, India pagoodide hämmastavas azuuris ning Budda templite pidulikus monumentaalsuses ei olnud kullast kaunistudes harulduseks. Kuld oli hästi tuntud ka muistsete Mehhiko elanikele- asteekidele. Puhtast kullast valmistatud kettad olid selle rahva mõnedel suguharudel Päikese sümboliks, mida nad kummardasid. 6 Kulla hinnalisus ja kultuuriajaloo hilisematel etappidel püüe rikastuda viisid selleni, et hakati
Arheoloogid on kõikide vaarao dünastiate püramiididest avastanud hiigelkoguses kullast ehteid ja tarbeesemeid. Püramiididest on leitud ka esemeid ja tahvleid, millel on kujutatud kulla tootmise ja töötlemise tehnoloogilist skeemi alates kulla pesemisest ja sulatamisest kuni eseme valmimiseni. (Hergi Karik, Mosaiik, Tallinn . ,,Valgus" . 1984 lk.15) Kuld oli juba iidsetest aegadest alates tuntud hiinlastele, hindudele ja teistele Aasia rahvastele. Hiina imperaatorite paleede silmipimestavas luksuses, India pagoodide hämmastavas azuuris, Budda tempel pidulikus monumentaalsuses ei olenenud kullast kaunistused hariduseks. Kulla kasutusalad Ajalooliselt on väljakujunenud peamiselt kaks kulla funktsiooni: raha ja ehete valmistamise materjal. Alates ürgajast on kuld olnud ehtemetall ja kuna seda leidub looduses harva, siis sümboliseerib kuld rikkust ja selle kaudu ka võimu. Umbes kaks ja pool tuhat
Arenes ekstraordinaarne protsess, milles puudub staadiumidesse jaotus. Absoluutse monarhia ajal oli see ainukeseks protsessivormiks. Cognitio extraordinaria- erakorraline juurdlus, isik pöörgus magistraadi poole, et teda kaitstaks administratiivsete vahenditega Cognitio- administratiivse asja arutamine Seda korda rakendasid konsulid ja tsensorid. Imperaatorid kasutasid seda võimu väga palju, et vähendada kohtute sõltumatust. See protsess levis kiiresti imperaatorite provintsis. Provintside valitsejad võtsid üle imperaatori võtted ja lahendasid asja algusest lõpuni ise. Provitsi valitseja otsuse peale võis edasi kaevata. Imperaator määras ametniku, kelle ül oli kohtuasja läbivaatamine. Asja arutamise ettevalmistamiseks olid eri isikud: assessores-kohtu kaasistujad ja consiliarii- nõuandjad. Lisaks olid kohtute juures abistava personaliga kantseleid. Kohus muutus bürokraatlikuks. Kohtute juurde tekkisid advokaatide kolleegiumid. Protsess
kogum, mis on sanktsioneeritud riigivõimu poolt ja mille täitmist tagatakse riigi poolse sunniga. Rooma vanimale tavaõigusele on iseloomulik läbi põimumine usunditega. Vabariigi perioodil saab seadus tavaõiguse kõrval oluliseks õigusallikaks, olulisemaks Rooma õiguse allikateks ongi XII tahvli seadus, Gaiuse Institutsioonid ja Corpus Iuris Civilis. Lisaks olid õiguseallikateks magistraatide ediktid, juristide arvamused, seadused, senati otsused ja imperaatorite korraldused. 1. XII tahvli seadus (Leges duodecim tabularum) Rooma õigusallikate seas on tähtsalt kohal XII tahvli seadus, mida loetakse Rooma õiguse alustalaks ning mille kirjapanemise ajendiks olid u 450 eKr rahva hulgas tekkinud rahutused, mis olid tingitud patriitside ja pleibede vastasseisust. Tekkis vajadus avalikult väljakuulutatud ja igaühele kättesaadavaid seaduste järele, mille täitmine oleks kohustuslik kõigile, nii patriitsidele kui ka pleibedele3.
numereerimata algust nim principium Corpus iuris civilise II osa digesta seu pandectae o Digestid, tähistatakse D. Või Dig. o 530-533 o 50 raamatut, raamatud on jagatud pealkirjastatud peatükkideks(titulus), peatükid jagunevad fragmentideks ja fragmendid §-ks Corpus iuris civilis III codex iustiniaus o Koodeks C. Cod. CI. CJ o Esimene versioon koostati a 529, uus 534 o 12 raamatut, jagatus peatükkideks, nendes nummerdatult imperaatorite korraldused(constitutiones) pikemad jaotatud § Coprus iuris cilis IV osa novellae o Novellisd, Nov. o 556 o Sisaldab pärast Koodeksi koostamist vastuvõetud keisri korraldusi(novae legis Institusiooniline süsteem: o Saanud alguse gaiuse ints. st o Eraõigus jaguneb- isikuteks, asjadeks, hagideks o Personae- isikute, isikute seotud õigus o Res- asjad- asjade omandamise alusel
Neid muudatusi nimetatakse glosseemideks ehk Justinianuse-eelseteks interpolatsioonideks. Digestide koostajad ise muutsid vajaduse korral teadlikult vana redaktsiooni, terminoloogiat, tegid täiendusi ja ka lühendeid. Neid Justinianuse-aegseid muudatusi nimetatakse emblemata Triboniani. 3. Seadustekogu kolmas osa Codex Iustinianus on märksa vähema tähtsusega. Selle koodeksi esimene redaktsioon Novus codex Iustinianus koostati juba 529.a. Koodeks sisaldab imperaatorite korraldusi constitutions. 530.a.andis Justinianus 50 korraldust, mis pidid lahendama vastuolu õigusallikate vahel. 534.a anti koodeks välja uues redaktsioonis nime all Codex Iustinianus repetitae praeloctionis. Koodeks koosneb 12 raamatust, raamatud tiitlitest. Igal tiitlil on pealkiri. Tiitlitesse on paigutatud nummerdatud korras üksikud constitutions. Pikemad constitutions on jaotatud paragrahvideks. Codex Iustinianuse tähtsus on klassikalise rooma õiguse
Nt: Inst.2.1.pr.: Superiore libero… Digestid, tähistatakse ka D. Või Dig. Koosatati 530 – 533 50 raamatut, raamatud on jaotatud pealkirjastatud peatükkideks (titulus). Peatükid jagunevad fragmentideks ja fragmendid paragrahvideks Koodeks, tähistatakse ka C. Või Cod. Või CI. Või CJ. Esimene versioon koostati aastal 529, uus 534 12 raamatut, jagatud peatükkideks. Nendes nummerdatult imperaatorite korraldused (constitutiones) (pikemad jaotatud paragrahvideks). Novellid, tähistatakse tavaliselt Nov. Koostati ca 556 Sisaldab pärast Koodeksi koostamist vastuvõetud keisri korraldusi Õiguse süstematiseerimine 1) Institutsiooniline süsteem: (Nii nimetus kui sisu on alguse saanud Gaiuse „Institutiones“-st G.1.8.) Personale – isikud Res – asjad Actiones – hagid 2) Pandektiline süsteem
Oluliseks liigituseks saab: 1) res immobiles 2) res mobiles st. liikumata või liikuvad asjad, nüüdisajal öeldes- kinnisasjad & vallasasjad. See liigitus saab oluliseks Justinianuse õiguses! (justinianuse koodeksist, ida-roomas kirja pandud rooma õiguse n-ö viimasest kihist) ager publicus- avalik omand Res immobiles- tähtsaim asjade liik. Õiguslikku vahet hakati tegema res mobiles ja res immobiles vahel imperaatorite ja praefectus praetorio reskriptides. igamine- kokkulepe aegub../kokkulepe ei kehti enam. õiguse võib aja jooksul kaotada. Omanikuks olek on kohustus. Maatüki puhul vajatakse igamiseks kaks aastat, muude asjade jaoks üks aasta. ! Teiseks asjade liigituseks, mis ka praegu rakendatav: 1) käibelised (res in commercio) 2) käibevälised ehk käibetud (res extra commercium) ((Vanemaid maju ostes- piirilepingute kontrollimine!! tuleb kutsuda teine omanik ja koos
aasta arheoloogilisi avastusi 8851,8 km (peamüüri pikkus 2400 km) ja praegu ulatub müür mererannikult Pekingist idas kuni Gobi kõrbeni Gansu provintsis keset Hiinat. Müür on 9 meetrit kõrge, ülaosas 5,5 meetrit lai ning varustatud müüripealse tee, vahitornide, väravate ja kantsidega, millest juba vahitorne on kokku loetud umbes 20 000 (hiina ajaloolased väidavad, et kunagi võis see arv olla 60 000). [9] Suur Hiina müür on traagiline mälestis Hiina imperaatorite muinasjutulisest rikkusest, kõrkusest ja vägevusest. Hiina meistermeeste uskumatust tööarmastusest ja kannatlikkusest ning tulututest suurtest ohvritest, sest lõppkokkuvõttes ei täitnud müür ju ettenähtud rolli. Suurtest linnadest ja peasuundadest eemal pole aga müür sugugi nii aukartustäratav kui Pekingi lähedal. Mõnes kohas kujutab ta endast vaid poollagunenud mullavalli. See kehtib eriti ta harude kohta, mis on ehitatud tuhat ja tükati isegi kaks tuhat aastat tagasi
Digestid tähistatakse ka D. või Dig. Koostati 530-533 50 raamatut, raamatud jaotatud pealkirjastatud peatükkideks (titulus). Peatükid jagunevad fragmentideks ja fragmendid paragrahvideks. CORPUS IURIS CIVILIS'E III OSA: "CODEX IUSTINIANUS" Koodeks, tähistatakse ka C. või Cod. või CI. või CJ. esimene versioon koostati aastal 529, uus 534 12 raamatut, jagatud peatükiks. Nendes nummerdatult imperaatorite korraldused (constitutiones) (pikemad jaotatud paragrahvideks). CORPUS IURIS CIVILIS'E IV OSA: "NOVELLAE" Novellid, tähistatakse tavaliselt Nov., koostati ca 556 Sisaldab pärast Koodeksi koostamist vastuvõetud keisri korraldusi (novae leges), on käesoleva sissejuhatava kursuse puhul vähemtähtis ja seda ka klassikalise Rooma õiguse uurimise seisukohalt ÕIGUSE SÜSTEMATISEERIMINE 1. Institutsiooniline süsteem: a
Rooma õigus jagas mittesguküpsed (impuberes) kahte rühma lapsed kuni 7 a. vanuseni (infantes) ja lapsed 7-14 a. vanuses (infantiae maiores). Lapsi kuni 7 a. asendas täielikult eestkostja. Lapsed 7-14 a. vanuses omasid piiratud teovõimet, näiteks võisid nad sõlmida tehinguid puhtakujuliseks vara omandamiseks. Isikud üle 14 a. loeti Roomas üldreeglina täiskasvanuks. Hiljem muudeti lisaks liigitust isikud alla 25 a. ja kõik üle 25 a. olid täisealised. Imperaatorite ajal leiti, et mõnel juhul on 25 aastane teovõime piir liiga kõrge.Constantinuse ajal määrati teovõimelisuse vanusepiiriks 18 aastat. Eestkoste naiste üle. Vanimad õigussüsteemid loevad naise teovõimetuks isegi siis, kui ta ei ole mehe võimu all. Sel ajal õiguskaitse, seega tema omaminegi, eeldasid isiku võimet kanda relva. Elutingimuste arenedes eestkoste naissoost isikute üle kaotas oma mõtte. Roomas vabariigi lõpul oli tal vaid veel formaalne tähendus
Petroniuse (surnud 66 pKr) sulest arvatakse pärinevat satiiriline novell ,,Satyricon". Petroniuse teos on pikk, aga säilinud on üksikud lõigud, mis annavad siiski aimu, kuidas ülemklass Roomas elas. 76. Iseloomustage Martialise ja Juvenalise loomingut. Martialis (u 40u 102 pKr) on eelkõige epigrammiklassik. Ta kirjutas 1560 epigrammi, mis anti välja 15 raamatuna. Tema epigrammidel oli tohutu menu. Martialise epigrammid on teravad ja pilkelise puänteeritud, temaatikaks on lipitsemine imperaatorite ees ja obstsöönsste kasutamine. Juvenalis (u 60pärast 127) on tuntud eelkõige satiiri klassikuna. See zanr muutus tema loomingus iseäranis teravaks ja sageli liialdavaks. Juvenalis oli kirglik kombelanguse ja linnaelu pahede sarjaja. Säilinud on 16 heksameetreis kirjutatud satiiri, mis ilmusid 5 raamatus. 77. Millist valdkonda käsitleb Quintilianuse looming? Quintilianus (u 35u 96 pKr) oli 1. saj pKr Roomas suurim kõnekunsti ja stiiliküsimuste teoreetik
Cicero jutu järgi avaldus juristide tegevus kolmel kujul : Cavere, mitmesuguste juriidiliste aktide jaoks sobivate näidiste koostamine st eraisikute abistamine tehingute sõlmimisel Respondere. Juristide vastused üksikisikute järelepärimistele vaieldavate juriidiliste küsimuste kohta Agere, nõuded hagide koostamiseks ja protsessi ajamiseks. Rooma juristid kohtus ei osalenud. Printsipaadi ja absoluutse monarhia aeg Imperaatorite seadusandlik tegevus. Edictum perpetuum. Juristide tegevuse õitseng Rahvakoosolekud kaotavad igasuguse tähenduse. Õiguse peaallikateks kujunevad imperaatori ainuisikulised korraldused. Imperaator oli seadustest kõrgemal. Constitutiones- imperaatori korraldused esialgu Korraldusi oli 4 liiki: 1. Edicta-üldkorraldused kogu impeeriumi rahvastikule. 2. Mandata- instruktsioonid mitmesugustele ametiisikutele , peamisel provintside valitsejatel 3
kohtukõnepruuki ja eepikat. 55. Kes olid Plinius Vanem ja Plinius Noorem? Plinius Noorem oli vanarooma riigitegelane, jurist, kirjanik ja teadlane. Plinius Vanem oli vanarooma õpetlane, Plinius Noorema onu. 56. Iseloomustage Martialise ja Juvenalise loomingut Martialis ongi eelkõige epigrammiklassik kirjutas 1560 epigrammi, mis anti välja 15 raamatuna. Tema epigrammidel oli tohutu menu. Martialise epigramme iseloomustavad: 1) lipitsemine imperaatorite ees; 2) obstsöönsste kasutamine. Kasutas peamiselt eleegilist distihhoni. ( epigrammide loomisel ) Kirjanduslukku on Juvenalis jäänud satiiri klassikuna. Säilinud on 16 heksameetreis kirjtatud satiiri, mis ilmusid 5 raamatus. 57. Milliseid kristlikke rooma kirjanikke teate? Hieronymus ( 347 420 pKr ) Aurelius Augustinus ( 354-430 pKr )
Meus, a, um (m, f, n) (minu) Rea mea est (asi on minu oma) Fundus meus est (maatükk on minu oma) ...ex iure Quiritium (kviriitliku õiguse alusel) · Eitavad asesõnad (Pronomina negativa) Nemo (mitte keegi) Nihil (mitte miski, mitte midagi) Ladina keeles on vaid ühekordne eitus! HARJUTUS 18 LK 85 Illius vicini tolle naabri (genitiiv) Ei actori sellele hagejale (daativ) Horum imperatorum nende imperaatorite (genitiiv) Hoc edictum see käsk/seda käsku (nominatiiv/vokatiiv/akusatiiv) Illi mores toonased tavad (nominatiiv) ARVSÕNAD (NUMERALIA) Tabel lk 114 2013 MMXIII Duo milia tredecim (cardinalia) Annus bis millesimus tertius decimus (ordinalia) (mitmes aasta?) Annus, i m. Millal? abl. Anno (Domini) (a.D.) bis millesimo tertio decimo.(2013ndal aastal meie ajaarvamise järgi) VI
kodusõda.Eepose sisu pärines peamiselt Liviuselt. Lucanus pidi L. Calpurnius Piso vandenõu ühe juhina endalt elu võtma. 75. Milline teos arvatakse pärinevat Petroniuse sulest? 76. Iseloomustage Martialise ja Juvenalise loomingut. Martialis · Martialis ongi eelkõige epigrammiklassik kirjutas 1560 epigrammi, mis anti välja 15 raamatuna. Tema epigrammidel oli tohutu menu. · Martialise epigramme iseloomustavad: 1) lipitsemine imperaatorite ees; 2) obstsöönsuste kasutamine. Juvenalis · Juvenalise eluloo kohta on vähe andmeid, tema kirjandus- ja retoorikaalane haridus oli kindlasti hea. · Kirjanduslukku on Juvenalis jäänud satiiri klassikuna. · Säilinud on 16 heksameetreis kirjutatud satiiri, mis ilmusid 5 raamatus. · Juvenalis oli kirglik kombelanguse ja linnaelu pahede sarjaja. Samas ei saanud ta impeeriumi tingimustes kasutada otsest ja isiklikult ründavat laadi
psühholoogiline läbitungivus ja värvi tundelisus. Hieronymous Bosch - sümboolsed fantastilised, hallutsinatsioonilised visioonid. Pieter Bruegel vanem mõistatuslikud, ärevusttekitavad, rahutud maalid, mille välise realismi varjus peitub tähenduslik allegooria. Peter Paul Rubens - (flaami kunstnik, kelle maalid on Prados kõige arvukamalt esindatud) säilitas tihedad sidemed Hispaania kuningakojaga. Imperaatorite Karl V., tema poja Felipe II ja kultuurse Felipe VI. valitsemise ajal laienes kuninglik kollektsioon itaalia maalidega. Peenutseva Veneetsia maalikunsti esindajad: Tintoretto, Veronese, Bassano, Mantegna, Tizian (Karl V portreed), Giovanni Battista Tiepolo, tema poeg Gian Domenico. Samuti eksponeerib Prado veel paljude teiste itaalia kunstnike töid alates Botticelli hingelistest maalidest kuni (mõjutused Marsilio Ficinolt ja
rituaalid ning kirjapandud pühad tekstid. · Sikhism ja bahai on mõjutusi saanud aabrahmlikest usunditest aga ka veedausunditest. KALENDER: · Igal usundil ja kultuuril on oma kalender aastate määratlemiseks ning aastate tähistamiseks. · Kristlaste usundijärgi ajaarvamine on hiljutine nähtus. · Kalender sisaldab endas kuude nimetusi, mis tulenevad Rooma jumalate ja imperaatorite nimedest. - Neid hakkati kalendrisse märkima alates Jeesuse sünnist. · Kristlased märgivad aega eKr (enne kristust) ja pKr (peale kristust). Igale usundile see ei sobi ning siis kasutatakse aja märkimiseks lühendeid m.a.j (meie ajaarvamine järgi) ja e.m.a (enne meie ajaarvamist). USUNDID MAAILMAS: · Kristlus: 2.1 miljardit · Islam: 1.5 miljardit · Hinduism: 900 miljonit · Hiina omausundid: 394 milj
Samuti vallutasid nad ka mitmed Vahemere saared. Siiski suutis Bütsants oma iseseisvust kaitsta. Bütsantsi riik jäi peale välisvaenlaste vallutusi väiksemaks, kuid seda oli kergem juhtida. Sõduritele hakati jagama maad, mida nad rahuajal harisid enda ülalpidamiseks. Nii ei pidanud enam riik sõduritele palka maksma.Bütsantsi kirikut juhtis Konstantinopoli patriarh. Patriarh ei olnud sõltumatu ja ta pidi kuuletuma keisrile. Keiser oli piiramatu võimuga ja nad pidasid end Rooma imperaatorite järeltulijateks ning elasid luksuslikku elu. Peale Bütsantsi tugevnemist suutsid nad võita tagasi Vahemere saared, Süüria, Armeenia ja Itaalia lõunaosa. Kõige raskemaks kujunes aga võitlus Balkani poolsaarel elavate bulgaarlastega. Sõjad Bütsantsi ja Bulgaaria vahel kestsid vahelduva eduga enam kui paarsada aastat. Otsustava võidu saavutas keiser Basileios II, kes tungis oma väega bulgaarlaste aladele ja hävitas nad
norme. C.I.C. koosnes kokku neljast osast, neist kolm suuremat osa: 1. Institutiones (jaotatud omakorda kolme suuremasse rühma: isikud (personae), asjad (res) ja hagid (actiones). 2. Digesta ehk Pandectae , mis sisaldas väljavõtteid vanemate juristide töödest. Teise osa paralleelsest kreekakeelsest nimetusest pandectae ongi tuletatud tänapäeval tuntuima tsiviilõiguse süsteemi nn pandektilise süsteemi nimetus. 3. Codex Iustinianus sisaldab imperaatorite korraldusi (constitutiones) ning vähemtähtis. 4. Novellae, kuhu on paigutatud pärast codex iustinianuse koostamist välja antud constitutiones ehk imperaatorite korraldused. Mida kujutab endast C.I.C teise osa järgi nime saanud nn pandektiline süsteem. Selle süsteemi järgi eraldatakse kogu tsiviilõigusest üldised küsimused ning nendest moodustatakse üldosa, millele järgneb neljast osast koosnev eriosa: asjaõigus, obligatsiooniõigus (e võlaõigus),
norme. C.I.C. koosnes kokku neljast osast, neist kolm suuremat osa: 1. Institutiones (jaotatud omakorda kolme suuremasse rühma: isikud (personae), asjad (res) ja hagid (actiones). 2. Digesta ehk Pandectae , mis sisaldas väljavõtteid vanemate juristide töödest. Teise osa paralleelsest kreekakeelsest nimetusest pandectae ongi tuletatud tänapäeval tuntuima tsiviilõiguse süsteemi nn pandektilise süsteemi nimetus. 3. Codex Iustinianus sisaldab imperaatorite korraldusi (constitutiones) ning vähemtähtis. 4. Novellae, kuhu on paigutatud pärast codex iustinianuse koostamist välja antud constitutiones ehk imperaatorite korraldused. Mida kujutab endast C.I.C teise osa järgi nime saanud nn pandektiline süsteem. Selle süsteemi järgi eraldatakse kogu tsiviilõigusest üldised küsimused ning nendest moodustatakse üldosa, millele järgneb neljast osast koosnev eriosa: asjaõigus, obligatsiooniõigus (e võlaõigus),
(õiguse alliakd: 12t seadused, tavaõigus, senati ja magistraatide korraldused,rahvakoosoleku otsused, kokkulepped isikute vahel) - 27 e.m.a – 283 – toimub üleminek vabariigist monarhistlikuks impeeriumiks. Printsipaadi ajajärk.Alguses jätkub klassikaline õiguse areng, kuid järjest enam hakkab taanduma juristide osa õiguses jaõigus läheb üle keiserlikesse seadustesse ja keisri kohtuaktidesse. (õiguse alliakd: imperaatorite aktid,senati otsused, preetorite ediktide kogu) - 283 – 527. dominaadi periood. Toimub lääne-roomas klassikalise jurisprudentsi allakõik ja õiguseprutaalsus. Samas ida-roomas jurisprudentsi üleskäik. - 528 – 565. kodifitseerimise periood. 2.1 Riigikorrast lähtudes: • 754-510 kuningriigi aeg 510-27 vabariigi aeg 27 e.m.a – 565 m.a.j keisririik , mis jaguneb kaheks: 27 e.m.a. - 284 m.aj.-printsipaat 284-534/565 - dominaat 2.2. H. Ylikangase periodiseering:
Neid muudatusi nimetatakse glosseemideks ehk Justinianuse- eelseteks interpolatsioonideks. Digestide koostajad ise muutsid vajaduse korral teadlikult vana redaktsiooni, terminoloogiat, tegid täiendusi ja ka lühendeid. Neid Justinianuse-aegseid muudatusi nimetatakse emblemata Triboniani. 3. Seadustekogu kolmas osa Codex Iustinianus on märksa vähema tähtsusega. Selle koodeksi esimene redaktsioon Novus codex Iustinianus koostati juba 529.a. Koodeks sisaldab imperaatorite korraldusi constitutions. 530.a.andis Justinianus 50 korraldust, mis pidid lahendama vastuolu õigusallikate vahel. 534.a anti koodeks välja uues redaktsioonis nime all Codex Iustinianus repetitae praeloctionis. Koodeks koosneb 12 raamatust, raamatud tiitlitest. Igal tiitlil on pealkiri. Tiitlitesse on paigutatud nummerdatud korras üksikud constitutions. Pikemad constitutions on jaotatud paragrahvideks. Codex Iustinianuse tähtsus on klassikalise rooma õiguse tundmaõppimise
õppimisel on kaks lähtekohta, avalik ja eraõigus. Avalik õigus on see, mis reguleerib Rooma riigis kehtivat korda, eraõigus see, mis arvestab üksikisiku kasu [s.t huve].) 3) Codex Iustinianus (Koodeksi esimene versioon koostati aastal 529, uus redaktsioon anti välja 534, viitamisel kasutatakse lühendeid C. või Cod. või CI. või CJ.) on jaotatud 12 raamatuks, raamatud pealkirjastatud peatükkideks. Peatükkidesse on paigutatud nummerdatuna üksikud imperaatorite korraldused (constitutiones), millest pikemad on omakorda jaotatud paragrahvideks. Nt: CJ.1.53.1pr.: Quicumque administrationem in hac florentissima urbe gerunt, emere quidem mobiles vel immobiles res vel domus extruere non aliter possint, nisi specialem nostri numinis hoc eis permittentem divinam rescriptionem meruerint. / …/ (Igaüks, kes selles õitsvaimas linnas tehinguid teeb, ei või vallas- ega kinnisasju osta ega maja ehitada ilma, et nad oleksid saanud neile (tegevustele) meie
võimatu rääkida ühestki individuaalsest aiakunsti viljelusest enne Peeter I valitsemisaega 18. saj esimesel kolmandikul. Pargi või iluaia valmistamine oli tollal küllaltki kallis ja seda said teha ainult üksikud, sageli Lääne-Euroopas väljaõppinud aiaarhitektid. Nii pidi isegi Peeter I pakkuma 5000 kuldrubla aastapalgaks aiaarhitektile A. Le Blondile, et viimane loobuks Louis XIV õuearhitekti kohast ja asuks tööle Venemaal Moskva imperaatorite suveresidentside kohta on informatsioon väga kasin. Kuni 17. saj lõpuni ei leia muud kui puitehitisi, mis olid väga sõltuvad tuleohust. Nende ümber oli aedasid (Peeter I valitsemisajal). Ent pärast Peterburi rajamist tekkisid imperaatorite paleedele lisaks ka uued aiad. Tsaar oli oma reisidel Hollandisse, Inglismaale ja Saksamaale näinud Euroopa aiakunsti. Ta teadis tunduvalt paremini, kuidas kaitsta oma aedu barbarite rünnakute vastu, kui seda, kuidas
pöörduda kõigi kuningriigi kohtute poole. Aga Prantsusmaa häbimärk! Oo! See teotas mu pääsmatult.» See oli Feltonile liig. Ta seisis liikumatult, kahvatuna, masendatud kohutavast pihtimusest, pimestatud naise ebamaisest ilust, kelle juures häbitunde puudumine oma katmatuse pärast oli Feltoni jaoks millekski ülevaks. Ta langes mileedi jalgade ette, nii nagu põlvitasid esimesed kristlased puhaste pühade märtrite ees, keda imperaatorite tagakiusamine saatis tsirkustesse rahuldama masside verejanu. Kadus häbimärk, järele jäi ainult ilu. «Andestage,» hüüdis Felton, «Oo, andestage!» Mileedi luges tema silmist: «Armastan teid.» «Mida te andeks palute?» küsis mileedi. «Seda, et olin teie piinajate killas.» Mileedi sirutas talle käe. «Nii ilus, nii noor!» hüüdis Felton, kattes ta käe suudlustega. Mileedi vaatas talle otsa pilguga, mis teeb orjast kuninga.
annaabi.ee 
