KULLA FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED (0)

Sarnased õppematerjalid

5

rtf

Referaat

Rakvere Ametikool Referaat Koostas:Helena Aare Õppegrupp: EV09 Juhendaja: Linda Ruuto Rakvere 2010 Kuld on keemiline element järjenumbriga 79. Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 197. Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega. Kuld on väärismetall. Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatuur on 1064°C. Kuld mineraalina Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. Kullal on metalliläige. Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis. Omadused Kollane, pehme (kõvadus 2,5), raske (tihedus 19 300 kg/m3) metall. Sulab temperatuuril 1337.33 K (1064.18 °C). Hea elektrijuht (eritakistus 2,2·10-8 Wm)

Keemia

4

docx

Kuld ja Alkeemi

Hiina imperaatorite paleede silmipimestavas luksuses, India pagoodide hämmastavas azuuris, Budda tempel pidulikus monumentaalsuses ei olenenud kullast kaunistused hariduseks. Kuld oli hästi tuntud ka muistse Mehhiko elanikele asteekidele. Puhtast kullast valmistatud kettad olid selle rahva mõnedel suguharudel Päikese sümboliks, mida nad kummardasid. Kulla hinnalisus ja kultuuri ajaloo hilisematel etappidel püüe rikastuda viisi selleni, et hakati ostma meetodeid kulla võltsimiseks. Mõned nendest meetodeist olid teada juba antiik- Aleksandria juveliiridele. Pärast Aleksandria vallutamisi araablased poolt läks kulla võltsimine kunst üle Hispaania, mille araablased olid sammuti vallutanud. Hispaaniast levis see kunst Euroopasse. Keskaja maailmavaade, mis oli kiriku diktaktuuriga suletud harimatuse, ebausu ja müstika kindlasse kesta ning mis täitis maailma imede ja nõidusega, määras ka vankumatu usu

Keemia

6

doc

Kuld, kulla omadused, kulla saamine

Kuld Kuld on keemiline element järjenumbriga 79.Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 197.Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega.Kuld on väärismetall.Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatuur on 1064°C.Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. Kullal on metalliläige.Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis. Koostis / struktuur Keemiline element kuld (Aurum, Au), kristallstruktuur ­ tahkkeskendatud kuubiline võre. Omadused Kollane, pehme (kõvadus 2,5), raske (tihedus 19 300 kg/m3) metall. Sulab temperatuuril 1337

Tööõpetus

5

doc

Kuld

Aastal 1970 toodeti seal 79 % maailma kullast, mis oli umbes 1000 tonni. Kuid aastal 2007 tootmine kahanes 272 tonnini, sest erinevad faktorid mõjutasid kullatootmist. Aastal 2007 võttis maailma juhtiva kullatootja positsiooni üle Hiina, tootes 276 tonni kulda. Teised põhilised tootjad on Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Hiina,Venemaa ja Peruu. Kulla sünteesimine teistest ainetest on tänapäeval võimalik, aga majanduslikult on see mõttetu, sest kulla sünteesimine läheb maksma tunduvalt rohkem kui saadud kulla enda väärtust on. Kuid juba vanadel aegadel üritati seda saavutada, antud nn teaduse nimi oli alkeemia. Kulla leikohad. Kasutamine Kuld kui raha Kulda on kasutatud müntide tegemiseks erinevates riikides sajandeid. Kuna kuld ise on tavakasutamise jaoks liiga pehme, siis on vase või mõne muu metalli lisamisega teda tugevdatud. Kulla puhtust mõõdetakse karaatides (k), puhas kuld on 24k.

Keemia

11

doc

Kuld-metallide kuningas

Teda kasutatakse kõikvõimalikel aladel. Näiteks on kuld pehme ning elastne ja tänu sellel on teda lihtne töödelda. Samuti kasutatakse teda palju elektroonikas- kaetakse klemmid kullaga et need ei oksüdeeruks. Üritan all toodud faktidega tõestada, et kuld tõesti on metallide kuningas. 3 Mida kuld endast kujutab Kuld on keemiline element, mille sümboliks on Au (lad. Aurum). Kulla sulamistemperatuur on 1065 kraadi. Kuld on I perioodi element, mille järjenumber on 79 ja aatommass on 196,9665. Puhtal kujul on kuld helekollane, läikiv, pehme ja plastiline. Ühe grammisest kullatükist võib venitada kolme kilomeetri pikkuse traadi või valmistada kullast lehtmetalli (0,0001mm), mis on 500 korda õhem inimese juuksekarvast. Valguskiir paistab sellisest lehest läbi roheka valgusena. Kuld on väga pehme. Teda võib küünega kriimustada

Keemia

6

doc

Väärismetallid

seisukohalt on väärismetallid ka vask ja elavhõbe. Väärismetallideks loetakse ka plaatinametalle. Plaatinametallid on plaatina ja 5 sellele keemilistelt omadustelt lähedast metalli. Need metallid on iriidium, osmium, palladium, ruteenium ja roodium. 19. Sajandil oli väga kõrge hinnaga väärismetall alumiinium. See oli isegi kullast kallim. Kuigi seda peitub maakoores üsna palju, on seda sealt väga raske kätte saada. [1] Kuld. Kuld on väärismetall nimega aurum, lühendatult Au. Kulla järjekorranumber on 79 ning selle aatommass on 197. Kuld on kollase tooniga, pehme ja raske metall (tihedusega 19 300 kg/m3). Sulab temperatuuril (1064.18 °C). Kuld on ka hea elektrijuht. [2] Kulda leitakse looduses ehedana, nt. mineraal kvartsi pragudes, terakestena kulda sisaldunud kivimitest tekkinud liivasm, mida leidub enamjaolt jõgedes või teistes veekogudes. Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897-1898 Alaskal). [2]

Keemia

4

docx

Keemia referaat - KULD

hindudele ja teistele Aasia rahvastele.Kuld oli hästi tuntud ka muistse Mehhiko elanikel-asteekidele.Puhtast kullast valmistatud kettad olid selle rahva mõnedel suguharudel Päikese sümboliks,mida nad kummardasid. Kulla hinnalisus ja kultuuri ajaloo hilisematel etappidel püüe rikastuda viidi selleni, et hakati ostma meetodeid kulla võltsimiseks.Mõned nendest meetodeist olid teada juba antiik-Aleksandria juveliiridele. Pärast Aleksandria vallutamisi araablaste poolt läks kulla võltsimine üle Hispaania, mille araablased olid samuti vallutanud. Hispaaniast levis see kunst Euroopasse. KULLA KASUTUSALAD Juveliirid on läbi aegade armastanud kulda selle ilu ja töödeldavuse pärast. Kuld on piisavalt pehme-seda annab vormi valada, sepistada ja vormida, et talle soovitud kuju anda. Seda annab sulatada kokku erinevate metallidega, et lisada talle tugevust ja saavutada erinevaid värvitoone. Enamus kulda ei lähe siiki eheteks ega isegi mitte

Keemia

9

docx

Väärismetallid

Seal asub ka maailma rikkaim kaevandus Witwatersrand. Teised tähtsamad riigid on Ameerika Ühendriigid (California, Nevada, Colorado, Alaska), Venemaa, Hiina, Kanada, Austraalia, Zimbabwe, Tsiili, Boliivia, Brasiilia, Filipiinid, Ghana, Paapua Uus-Guinea ja Peruu. Kulda on kaevandatud ka meie põhjanaabrid soomlased (1980. a. 1,3 tonni). 1935. a. leiti Saariselkält 392,9-grammine ehe tükk ja mõni aasta tagasi Ivalojoe lisajõekesest 145-grammine kullapala. Kulla tootmine on aastati väga erinev ja sõltub suuresti tehnika täiustumisest, nõudmise ja pakkumise vahekorrast ning õnnelikest leidudest. Näiteks toodeti LAV-s kulda 1970. a. 1000 tonni, aga 1982. a. kõigest 656 tonni. Kulla keskmiseks aastatoodanguks loetakse 1500-1800 tonni, millest LAV annab umbes 500-700 (1995. a. 522,4), Venemaa 200-300 (1995. a. 142,1), Kanada 100-150 (1995. a. 150,3), Hiina 50-150 (1995. a. 136,4), USA 200- 330 (1995. a. 329,3) ja Austraalia 200-300 (1995. a

Geograafia

Kommentaarid (0)