Demokraatia plussid ja miinused (0)

Demokraatia plussid ja miinused
Abraham Lincoln  ütles kunagi „Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva
huvides.“ Nii see ka on, demokraatia on võimu teostamise vorm, mille puhul kõik inimesed on
seaduse ees võrdsed ja kõigil on võrdne ligipääsvõimule. Aga demokraatial võivad olla ka mitmed
miinused ja plussid.
Demokraatia positiivsed küljed on näiteks sellised, et inimeste põhiõigused  ja  vabadused  on kaitstud
põhiseadusega. Ega keegi ei taha, et teda koheldakse halvasti ja vääralt, aga kui põhiseaduses on
kõik olemas, mis õigused inimestel on – tänu sellele teavad inimesed moraalsusest ja kohtlemisest
võrdsete inimestega. Keegi pole parem ega halvem , kõik on ühel pulgal. Näiteks kui  miljonär  tuleb
ja hakkab vaest meest sõimama, peksma ja halvasti kohtlema, tänu sellele, et ta on vaene, saab
vaene mees seda enda kasuks kasutada, kui ta teab millised õigused tal on.
Teiseks demokraatias on  sõnavabadus , see on tänapäevases ühiskonnas väga hea ja vajalik. Näiteks
teise maailma sõja ajal, kui oli Hitleri ja Stalini aeg, siis kui nende kohta öeldi midagi halba ning kui keegi seda kuulis , siis kohe ta tapeti ära. Tänapäeva demokraatias saavad kõik öelda seda, mida nad
soovivad, sest neil on sõnavabadus. Samuti tol ajal ei tohitud kirjutada raamatuid, mis rikuksid
imperaatorite mainet ega võinud mainida midagi, mis oli nende poolt sobimatu. Näiteks eesti
puhul ei tohtinud midagi vabariigi kohta mainida. Kindlasti väga positiivne on see, et demokraatias on omane võimude lahusus, kõik kolm võimu-täidesaatev võim, seadusandlik võim ja  kohtuvõim . Üks teeb seadusi, teine kirjutab alla, kolmas
kontollib. Kui on aga riigis üks valitseja, siis võib ta seda kõike ise teha ja võib tappa neid, kes
midagi valesti teevad. Igal asjal on ka oma negatiivsed pooled, nii ka demokraatias. Winston Churchill  ütles: „Demokraatia on halvim mõeldav valitsemisvorm, kuid paremat pole kahjuks välja mõeldud. ”Demokraatias aga on nii, et otseselt pole rahval võimu, aga ikkagi nad valivad riigikogu ja presidendi, kes nende eest otsused ära teevad. Kuigi  president  ei tee põhimõtteliselt midagi ja enamus otsuseid teeb riigikogu, siis peale jääb ikka enamuste arvamus, aga võib-olla paljud ei ole sellega nõus, mida enamus otsustab, aga nad ei saa sinna midagi teha. Negatiivne on ka see, et tänapäeva rahvast saab väga kergelt mõjutada. Iga kord kui on  valmised teevad erakonnad suuri lubadusi ja lubavad kõik korda saata, peamiselt lubatakse palga ja pensjoni tõusu ning midagi muud. Rahvas jääb seda uskuma ja valivadki sellise erakonna, mis neile kõige paremini sobib ja millisel on kõige paremad lubadused. Tegelikult ei tea rahvas põhimõtteliselt üldse, mis riigikogus toimub ja paljusid see ei huvitagi. Negatiivsetest faktidest olenemata pooldan siiski minagi demokraatiat. Kui inimest ikka huvitab , mis nende riigis toimub on neil sellele natukenegi võimalus ligi pääseda.