Kuld ja alkeemia (0)

1 Hindamata

Elva Gümnaasium
„ Kuld ja alkeemia “
Referaat keemiast
Marete Hüdse
9.A klass
2012/2013 õppeaasta

Sisukord

Kuld 3
Kulla kasutusalad 3
Kullahind 4
Alkeemia 6
Tuntumad alkeemikud 6
Kasutatud kirjandus 8
Sisukord

Kuld.................................................................................................................................3

Kulla kasutusalad.....................................................................................................5

Kulla hind

Alkeemia.........................................................................................................................8

Tuntumad alkeemikud.............................................................................................7
Kokkuvõte...................................................................................................................................8
Kasutatud allikad.........................................................................................................................9

Kuld

Kuld on metallide kuningas. Ta on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall. Kuld on nii keemiline element kui ka lihtaine . Kuld esineb looduses mineraalina. Kulla keemilise elemendi sümbol on Au ja aatomnumber on 79. Kullal on omadus tappa baktereid.
Inimajaloo koidikul sai tähtsaimaks tootemiks ere läikiv kuld, millele peaaegu kõikides keeltes anti nimetus päikese järgi. Ladinakeelne aurum tuleneb sõnast aurora – koit; sellele on lähedane kreeka ja indoeuroopa tüvi helio- (kreeka helios – päike), millest kujunes inglise- ja saksakeelne Gold ; viimasest tuleneb ka eesikeelne nimetus. (Hergi Karik, Mosaiik , Tallinn . „Valgus“ . 1984 lk.13)
Puhas kuld ei oksüdeeru hapnikus ega vees, tänu millele säilib kulla kollane värvus ja läige. Keemiliselt on kuld 11.(ehk IB) rühma 6. perioodi d-bloki element. Normaaltingimustes on kuld üks inertsemaid elemente. Seetõttu esineb kulda tihti puhtal kujul suurte tükkidena, teradena kivides, kulla veenides või jõesettes. Harvem leidub kulda ka ühendites, näiteks telluuriga.(vikipeedia, 25.04.2013)
Kulda nimetatakse inimhigi, pisarate ja vere metalliks. Inimkonna ajaloos pole ilmselt ükski metall mänginud nii tähtsat osa kui kuld: selle pärast peeri sõdu , hävitati riike ning rahvaid, sooritatu kuritegused. Kollane metall andis inimesele võimu ja iga valitseja püüdis hankida seda võimalikult palju. (Hergi Karik, Mosaiik, Tallinn . „Valgus“ . 1984 lk.7)
Antiikmaailmas oli peamiseks kullatootjaks orjanduslik Egiptus. Arheoloogid on kõikide vaarao dünastiate püramiididest avastanud hiigelkoguses kullast ehteid ja tarbeesemeid. Püramiididest on leitud ka esemeid ja tahvleid, millel on kujutatud kulla tootmise ja töötlemise tehnoloogilist skeemi alates kulla pesemisest ja sulatamisest kuni eseme valmimiseni. (Hergi Karik, Mosaiik, Tallinn . „Valgus“ . 1984 lk.15)
Kuld oli juba iidsetest aegadest alates tuntud hiinlastele, hindudele ja teistele Aasia rahvastele. Hiina imperaatorite paleede silmipimestavas luksuses, India pagoodide hämmastavas ažuuris, Budda tempel pidulikus monumentaalsuses ei olenenud kullast kaunistused hariduseks.

Kulla kasutusalad

Ajalooliselt on väljakujunenud peamiselt kaks kulla funktsiooni: raha ja ehete valmistamise materjal. Alates ürgajast on kuld olnud ehtemetall ja kuna seda leidub looduses harva, siis sümboliseerib kuld rikkust ja selle kaudu ka võimu. Umbes kaks ja pool tuhat aastat tagasi hakkas kuld kandma raha funktsiooni. Ajalooliselt oli Lüüdia kuningas Kroisos 6. sajandil eKr esimene valitseja, kes hakkas vermima kuldmünte. Need mündid olid kõrge kullasisaldusega (98%).
Igal aastal tuuakse maapõuest päevavalgele kuni 1500 tonni kulda. Paradoksaalne, kuid põhiosa sellest läheb tagasi maa alla – pangahoonete keldritesse ja seifidesse. Paar protsenti kullast kulub hambakroonide valmistamiseks ja kümmekond protsenti sõrmuste, kõrvarõngaste ja muude ehete tootmiseks. Kulda kasutatakse peaaegu kõikvõimalike kõrgtehnoloogiliste seadmete juures, kus elektrilised ühendused on väga olulised . Kuna kuld on niivõrd hea elektrijuhtija ja seda annab väga kergesti teiste metallide pinnale kanda. Näiteks kõigi autode turvapatjadel on kullast vooluring. Peaaegu kõigi arvutite klaviatuuridel on klahvide all kullast ühendused ning kiipidel on kullaga kaetud osad. Aga kui kogu see kuld kokku kraapida, ei ole seda rohkem kui nõelapea suurune tükk.
Komponendid, mis on valmistatud kullast on kõrge elueaga. Peamiselt kasutatakse kulda lülitites, pistikutes, relee kontaktides, ühendustes ja joodis liidetes. Väike hulk kulda on peaaegu igas elektroonilises seadmes: telefonid , kalkulaatorid, gps-id, kellad , arvutid ja igalpool mujal
Kulla kasutus lennunduses. Kulutades mitmeid miljardeid eurosid masinale, mis saadetakse reisile, kus parandusvõimalused on täiesti nullilähedased, tuleb masin ehitada vastupidavatest materjalidest. Seepärast kasutatakse kulda sadades erinevates kohtades igal satelliidil, mis saadetakse kosmosesse. Näiteks ka määrdeainena, kuna orgaanilised määrdeained kosmoses ei tööta. ( http://kuldhobe.ee , © 2010 Gold & Silver , kasut. 27. apr. 13. a. )
Kullast on valmistatud ka praepanne, vanne ja isegi ööpotte. P. White kirjeldab ajakirjas „National Geographic “, kuidas ta 1973. A. Kuldpannil mune praadis, praepanni mass oli ligi 800g ja see maksis tollal peaaegu 3000 dollarit. Kuld juhib soojust paremini ja ühtlasemalt kui raud või alumiinium ning on keemiliselt püsiv ega riku toidu maitset . (Hergi Karik, Mosaiik, Tallinn . „Valgus“ . 1984 lk. 29)

Kullahind

Kulla hind tõuseb päeva või isegi mõne tunnijooksul mõeldamatult kõrgele, siis palavik vaibub ja hinnad langevad veidi, kuid mitte enam algtasemele, millelt hinna tõus algas. Möödub mõni aeg ja algab uus palavikuhoog, mis tõstab kullahinna jälle kõrgemale. 1971 . a. augustis maksis unts kulda maailmaturul 35 dollarit, 1972. a. 64 dollarit, 1973. a. novembris 100 dollarit, 1987. a. augustis 205 dollarit, 1979. a. detsembris 528 dollarit ja 1980. a. jaanuaris 634 dollarit. Niisiis, kui 1971. a. maksis üks gramm kulda 1,1 dollarid, siis 1980. a. juba 20,4 dollarit, seega üheksa aasta jooksul enam kui 18-kordne hinnatõus! Kulla hinna tõusul on kapitalimaailmas palju põhjusi, alates inflatsioonist ja energiakriisist ning lõpetades toodetava kulla vähesusega. Viimase viieteiskümne aasta jooksul ei ole kullatootmise maht praktiliselt üldse suurenenud. (Hergi Karik, Mosaiik, Tallinn . „Valgus“ . 1984 lk. 37)
Kulla hind sõltub erinevatest teguritest, sealhulgas selle puhtusest, kaalust, ehte kujust ja ehte valmistajast. Karaat ja grammi kaal näitavad, kui palju kulda esemes on, aga ainult see ei määra hinda. Kulla kaal ei näita, kui palju esemega tööd on tehtud ja seetõttu oleneb eseme hind ka ehte konstruktsioonist ja kavandist. Hästi valmistatud klassikaline ehe pakub eluks ajaks silmarõõmu ja kui seda korralikult hooldada , jagub temast rõõmu veel järeltulevatelegi põlvedele.
Joonisel on kujutatud aastate lõikes, mil kulla hind on saavutanud oma madalaimad punktid ja kõrgeimad punktid.
Madalaim hind kullal on saavutatud perioodil Jaanuar-Mai. Välja arvatud üks erand – 2008. Kui wall street hakkas 2008 oktoobris kokku kukkuma . Dow langes lühikesel perioodil üle 50%, paljud firmad läksid pankrotti , abipaketid ulatusid 700 miljardi dollarini.
Kuld on oma kõrgeima punkti saavutanud tavaliselt perioodil September-Detsember. Välja arvatud aastatel 2006 ja 2008. Peamiseks põhjuseks on toodud pulmad Indias, Hiinas ja muudes Ida-Aasia riikides, kus peamiseks kingituseks oli kuld. Nagu teada elab seal väga väga palju inimesi, mis viibki nõudluse üles. Kindlasti on ka teisi mõjutajaid. Samuti ka sel aastal saavutas kuld oma kõigi aegade rekordi sel perioodil. 1409.80$ maksis kuld novembri alguses. ( http://kuldhobe.com/kuidas-muutub-kulla-hind/ , kasut. 27. apr. 13. a.)

Alkeemia

Keemia ajaloo käsitlemisel ei saa ei ümber ega üle ühest märkimisväärsest ajajärgust, mis kestis 2-17. sajandini ja mis kandis alkeemia nime. Nimetus alkeemia tuleneb vanaegiptuse sõnast chemi , mida tõlgendatakse erinevate autorite poolt isemoodi . Keemia tähendavat musta maad või musta maagiat (maagide ja nõidade käsitööd) või metallide sulatamise kunsti. Araablased lisasid eesliite al- ja nii kujuneski sõna “alkeemia.” Alkeemikute põhieesmärkideks oli filosoofilise ehk tarkade kivi, elueliksiiri ja universaalse lahusti ehk alkagesti leidmine. Filosoofiline kivi tähendas seda, et selle abil loodeti väheväärtuslikest metallidest saada väärtuslikke metalle nagu näiteks kulda. Elueliksiiri abil loodeti ravida kõiki haigusi ja pikendada eluiga või tagada hoopis igavese elu. Universaalne lahusti aga tähendas seda, et selle lahustiga sai lahustada kõiki aineid ja seetõttu teha kõiki katseid kõikide ainetega.
Alkeemia oli prototeaduslik valdkond, mis hõlmas tänapäeva keemia, füüsika, astroloogia , kunsti, semiootika , metallurgia, meditsiini ja müstika elemente. Alkeemia ei olnud tänapäeva mõistes teadus. ( http://et.wikipedia.org , kasut. 27. apr. 13. a.)
Juba keskaja inimesele oli hästi tuntud alkeemik. Nüüd hoogustus alkeemikute tegevus veelgi, mis oli endiselt väga ohtlik. Otsiti veelgi agaramalt Tarkade Kivi, püüti väärtusetutest ainetest kulda ja hõbedat valmistada. Praktiliselt kõik valitsejad pidasid ülal alkeemikuid, kes kinnitasid et nad kulla valmistamise saladusele täiesti lähadal on. Alkeemikud tegid aga keemia arendamisel ära suure töö katse-eksituse meetodil, riskides oma eluga.
Alkeemiaga tegelesid keskajal peamiselt teadlased, kuid ka kloostrivaimulikud. Esimestena jõudsid alkeemiani araablased. Isegi maailmakuulus teadlane Isaac Newton , kelle järgi on nimetatud jõu mõõtühik njuuton ja kes oma elust ei raisanud ühtki sekundit selle peale, mida ta pidas mõttetuks ja mittevajalikuks, tegeles alkeemiaga mitmeid aastakümneid.

Tuntumad alkeemikud

Esimesed tuntumad alkeemikud olid araablased. Kuningaks teaduses nimetasid nad suurt õpetlast Džabir ibn Hajjani (u. 721 – u. 813), keda paljud teatmeteosed peavad araabia alkeemia rajajaks. Džabir arvas , et metallid koosnevad põlevuse kandjaks väävlist ja metallilisuse kandjast elavhõbedast. Kui võtta neid alkeemilise algeid õiges vahekorras, siis tekibki kuld. Looduses kulgeb protsess aeglaseslt. Kui kiirendada seda nn. Medikamendiga, võib kulda saada 40 päevaga, kui aga nn. Eliksiiriga , tekib kuld koguni ühe tunniga. Džabir uuris, kirjeldas ja valmistas litriole , maarijaid , salapeetrit , väävel-, lämmastik- ja äädikhapet, kasutas destillatsiooni , sublimatsiooni, kristallimist jm. Euroopas tuntakse Džabiri latiniseeritud nime all Geber. (Hergi Karik, Mosaiik, Tallinn . „Valgus“ . 1984 lk. 9)
keskaja suurim alkeemik oli Abu Ali Ibn Sina (980-1037), kes sai euroopas tuntuks avicenna nime all. Ibn sina töötas välja alkeemilise õpetuse metallide loomusest. Ta arvas, et elavhõbe on metalliliste omaduste kandja, väävel aga annab metallidele võime muutuda tule mõjul. Erinevalt teistest alkeemkutest arvas Ibn Sina, et ühte metalli pole võimalik muuta teiseks. Oma töös „Tervekssaamise raamat“ taväidab , et keemiliste muutuste mõjul võib punane metall muutuda valgeks, nii et ta sarnaneb väga hõbedaga, või kollaseks, kullasarnaseks , metalli sisemine olemus jääb aga endiseks. (Hergi Karik, Mosaiik, Tallinn . „Valgus“ . 1984 lk. 9-10)
" Alkeemiku laboratoorium "
Alkeemiku tavalised nõud, mida ta kasutas uute ainete otsimisel.
"Alkeemiku laboratoorium" kujutab vaadet alkeemiku tööruumile 17.-18. sajandil. Näha on alkeemikute poolt välja töötatud laboratooriumitarbed: retordid, samotist, rauast, tinast tiiglid ja hoiunõud, samuti kuumutus-, segamis- ja destileerimisseadmed.

Kasutatud kirjandus

http://www.annaabi.ee/Alkeemik-ja-alkeemia-m49321.html
http://kuldhobe.com/kuidas-muutub-kulla-hind/
http://kuldhobe.ee/uudised-ja-videod/news-and-videos/2012/03/Kulla-ja-h%C3%B5beda-n%C3%B5udluspakkumine/
http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/renessanss/renessanss_exe/astroloogia_ja_alkeemia.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Alkeemia
http://et.wikipedia.org/wiki/Kuld
Hergi Karik „Vask, kuld ja raud olid esimesed“, Tallinn . „Valgus“ . 1984 (Mosaiik)
8

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 5 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-05-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Mammu531 Õppematerjali autor

Keemia referaat põhikoolile.
Kuld
Kulla kasutusalad
Kullahind
Alkeemia
Tuntumad alkeemikud
Kasutatud kirjandus

Keemia referaat kuld alkeemia. metall alkeemik kulla hind alkeemikud tuntumad alkeemikud

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Kuld ja Alkeemi

kindlasse kesta ning mis täitis maailma imede ja nõidusega, määras ka vankumatu usu "Filosoofilise kivi" eksisteerimisse, mille omandamine muutus elu peamiseks eesmärgiks. Sellepärast otsivad "filosoofilist kivi" fanaatiliselt mitte ainult alkeemikud, astroloogid ja arstid, vaid ka papid ja kardinaalid, printsid ja mungad, kerjused ja hulkurid. Juveliirid on läbi aegade armastanud kulda selle ilu ja töödeldavuse pärast. Kuld on piisavalt pehme - seda annab vormi valada, sepistada ja vormida, et talle soovitud kuju anda. Seda annab sulatada kokku erinevate metallidega, et lisada talle tugevust ja saavutada erinevaid värvitoone. Ja kulda annab uuesti üles sulatada, et sellest uusi esemeid valmistada. Kulla kasutusalad Enamus kulda ei lähe siiski eheteks ega isegi mitte kuldmüntideks, vaid seda kasutatakse mujal. Kuna kuld on hea elektrijuht ning seda annab kanda väga kergesti teiste metallide

Keemia

doc

Keemia ajalugu ja alkeemia

Nad alluvad rangetele seadustele, mille jälile võime saada ainete ehitust uurides. Näiteks nüüd juba osatakse keemia seadustele tuginedes põhjendada, miks viinamarjamahl muutub kääritamisel veiniks jne. Kuid siiski on olemas ka veel siiani selliseid seadusi, mille jälile pole veel jõutud ja mis on alles mõistatuseks. Keemia ajaloo käsitlemisel ei saa ei ümber ega üle ühest märkimisväärsest ajajärgust, mis kestis 2-17. sajandini ja mis kandis alkeemia nime. Nimetus alkeemia tuleneb vanaegiptuse sõnast chemi, mida tõlgendatakse erinevate autorite poolt isemoodi. Keemia tähendavat musta maad või musta maagiat (maagide ja nõidade käsitööd) või metallide sulatamise kunsti. Araablased lisasid eesliite al- ja nii kujuneski sõna "alkeemia." Alkeemikute põhieesmärkideks oli filosoofilise ehk tarkade kivi, elueliksiiri ja universaalse lahusti ehk alkagesti leidmine. Filosoofiline kivi tähendas seda, et selle abil

Keemia

docx

Referaat: kuld

Jõgeva Gümnaasium Simmo Säärits Kuld Referaat 10. a klass Juhendaja: Ulvi Tiisler 2010/2011 Omadused Kuld on keemiline element, mille sümbol on Au ( ladina keeles: aurum). Järjenumber on 79. Kuld on väärismetall, mis on suure tiheduse (19,7 g/cm³), läikiv, pehme ning kõige paremini vormitav ja kõige plastilisem metall

Keemia

doc

Kuld-metallide kuningas

Jõgeva gümnaasium KULD METALLIDE KUNINGAS referaat Jõgeva 2008 1 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. Mida kuld endast kujutab 4-5 2. Kuld ajaloos. 6-7 3. Kuld tänapäeval. 8-9 KOKKUVÕTE 10 KASUTATUD KIRJANDUS 11 2 Sissejuhatus Kirjutan elemendist nimega aurum ehk siis kuld. See on tahke metall ning enamik meist on seda näinud, katsunud ja ka omavad seda. Kuld on väga heade omadustega metall ning suures osas ka tänu sellele kõrgelt hinnatud. Teda kasutatakse kõikvõimalikel aladel. Näiteks on kuld pehme ning elastne ja tänu sellel on

Keemia

doc

Keemia - FOSFOR

FOSFOR P (kr.k. phosphoros - valguskandja) Leidumine Fosforit ehedalt looduses ei leidu. Seevastu ühendites on fosfor looduses levinud element ja sisalduselt maakoores on ta orienteeruvalt 11. kohal. Tuntakse umbes 200 fosforimineraali, aga tähtsamateks peetakse kaltsiumfosfaati sisaldavaid mineraale nagu näiteks apatiit(Ca5[PO4]3X ;X on F või Cl), fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab5 - 35% P2O5) jt. Apatiit. Fosforiit. Ligikaudu pool Maa fosforivarudest leidub Aafrikas. Ka Eesti fosforivarud on suured(umbes 350 miljonit tonni), tänu Põhja-Eestis leiduva fosforiidi tõttu, mida peetakse Eesti üheks tähtsamaks maavaraks. Fosforiit on tekkinud ordoviitsiumis meres elanud käsijalgsete (Obolos) fosfaatidest koosnevatest karpidest. Kuna fosforiit asub Eestis sügaval maapõues, siis tehnilistel ja ka keskkonnakaitselistel põhjustel meil fosf

Keemia

pdf

Fosfor

FOSFOR - P (kr.k. phosphoros - valguskandja) (Pildiallikas: http://www.theodoregray.com/periodictabledisplay/Samples/015.1/s9.JPG ) Leidumine Fosforit ehedalt looduses ei leidu. Seevastu ühendites on fosfor looduses levinud element ja sisalduselt maakoores on ta orienteeruvalt 11. kohal. Tuntakse umbes 200 fosforimineraali, aga tähtsamateks peetakse kaltsiumfosfaati sisaldavaid mineraale nagu näiteks apatiit (Ca5[PO4]3X ;X on F või Cl), fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab 5 - 35% P2O5) jt. Apatiit Fosforiit (Pildiallikad: http://www.exceptionalminerals.com/TC409Apatite.jpg ja http://www.ut.ee/BGGM/maavara/obulus2.jpg ) Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 1 Ligikaudu pool Maa fosforivarudest

Keemia

304

doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID   Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D ?

Keemia

docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus

Rohkem sarnaseid