Referaat (0)

Rakvere Ametikool
Referaat
Koostas:Helena Aare
Õppegrupp: EV09
Juhendaja : Linda Ruuto
Rakvere 2010
Kuld on keemiline element järjenumbriga 79.
Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 197.
Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall . Ei reageeri vee ega hapetega.
Kuld on väärismetall.
Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatuur on 1064 °C.
Kuld mineraalina
Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal . Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. Kullal on metalliläige.
Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis.
Omadused
 
Kollane, pehme (kõvadus 2,5), raske (tihedus 19 300 kg/m3) metall. Sulab temperatuuril 1337.33 K (1064.18 °C). Hea elektrijuht (eritakistus 2,2·10-8 Wm). Keemiliselt inertne – viimane väide aga lakkab olemast õige, kui tegemist on väga väikeste kullaosakestega. Nn. nanokuld on näiteks väga efektiivne vingugaasi (toatemperatuurse) osüdatsiooni katalüsaator. 
Saamine
               
Kulda leitakse looduses ehedana, nt. mineraal kvartsi pragudes (“kullasooned”), terakestena kulda sisaldunud kivimitest tekkinud liivas (kullaliiv). Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897 - 1898 Klondikes Alaskal).
 
Rakendused
 
Kuld on tuntud ja kasutusel juba väga vanadest aegadest , sh müntide valmistamiseks – kuld on paljude maade rahandussüsteemide aluseks. Dekoratiivsed rakendused - kuldehted. Hambaproteesid . Klaasi toonimiseks. Infrapunakiirguse peeglite kattena optilistes instrumentides (sh. kosmoseaparaatides), satelliitide kaitseks päikese soojuskiirguse eest ( kullatud  mylar-( plast -)kile). Soojuskiirgust peegeldavate aknaklaaside kattekihina. Elektroonikas kontaktide katteks. Elektronmikroskoopias kaetakse uuritavad objektid elektrijuhtivuse tagamiseks õhukese kullakilega.
KULLA FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED
Metall on plastiline, seega kergesti töödeldav ja võimaldas sepistada väga erineva kujuga esemeid. Kõige plastilisemad metallid on kuld, hõbe, vask, tina
Enamik metalle on hõbevalged, raud on mustjas hall, kuld - kollane, vask -roosakaspunane ja veel mõned on valkjad , ainult helgivad kas sinkjalt või kollakalt.
KULD
Kuld oli juba iidsetest aegadest alates tuntud hiinlastele, hindudele ja teistele Aasia rahvastele. Hiina imperaatorite paleede silmipimestavas luksuses, India pagoodide hämmastavas ažuuris, Budda tempel pidulikus monumentaalsuses ei olenenud kullast kaunistused hariduseks.
Kuld oli hästi tuntud ka muistse Mehhiko elanikele ― asteekidele. Puhtast kullast valmistatud kettad olid selle rahva mõnedel suguharudel Päikese sümboliks, mida nad kummardasid.
Kulla hinnalisus ja kulduuri ajaloo hilisematel etappidel püüe rikastuda viisi selleni, et hakati ostma meetodeid kulla võltsimiseks. Mõned nendest meetodeist olid teada juba antiik-Aleksandria juveliiridele. Pärast Aleksandria vallutamisi araablased poolt läks kulla võltsimine kunst üle Hispaania , mille araablased olid sammuti vallutanud. Hispaaniast levis see kunst Euroopasse.
Keskaja maailmavaade, mis oli kiriku diktaktuuriga suletud harimatuse, ebausu ja müstika kindlasse kesta ning mis täitis maailma imede ja nõidusega, määras ka vankumatu usu “Filosoofilise kivi” eksisteerimisse, mille omandamine muutus elu peamiseks eesmärgiks. Sellepärast otsivad “filosoofilist kivi” fanaatiliselt mitte ainult alkeemikud, astroloogid ja arstid, vaid ka papid ja kardinaalid, printsid ja mungad , kerjused ja hulkurid.
Juveliirid on läbi aegade armastanud kulda selle ilu ja töödeldavuse pärast. Kuld on piisavalt pehme - seda annab vormi valada, sepistada ja vormida, et talle soovitud kuju anda. Seda annab sulatada kokku erinevate metallidega, et lisada talle tugevust ja saavutada erinevaid värvitoone. Ja kulda annab uuesti üles sulatada, et sellest uusi esemeid valmistada.
Enamus kulda ei lähe siiski eheteks ega isegi mitte kuldmüntideks, vaid seda kasutatakse mujal. Kuna kuld on hea elektrijuht ning seda annab kanda väga kergesti teiste metallide pinnale, kasutatakse seda peaaegu kõikvõimalike kõrgtehnoloogiliste seadmete juures, kus elektrilised ühendused on väga olulised. Näiteks kõigi autode turvapatjadel on kullast vooluring. Peaaegu kõigi arvutite klaviatuuridel on klahvide all kullast ühendused ning kiipidel on kullaga kaetud osad. Aga kui kogu see kuld kokku kraapida, ei ole seda rohkem kui nõelapea suurune tükk.
Vanadel aegadel omistati kullale tervendavaid omadusi - kulda kanti ja isegi neelati alla. Ka tänapäeval kasutatakse kulda meditsiinis - kontrastainetes. Kulda segatakse uut tüüpi ravimite valmistamiseks proteiinidega ja hambaarstid kasutavad igal aastal kroonide, plommide ja sildade valmistamiseks 13 tonni kulda.
Teine laialdasem valdkond, kus kulda kasutatakse, on reservkullana. Ühendriikide keskpank hoiab Fort Knoxis sadu tonne kulda, mida kasutatakse valitsuse maksevõime garantiina.
Eelpool mainitud kasutusalad näitavad ka seda, miks kuld on niivõrd hea ehtematerjal - ta ei ole toksiline , ei tõmbu õhuga kokku puutudes mustaks, et määrdu, on hüpoallergiline ja säilitab oma väärtuse. Ja kulla pehmus teeb sellest ideaalse materjali ka kõige keerulisemaks töötlemiseks.
Kõige populaarsem kulla toon on naturaalne kollane. Ehetes kasutatav kollane kuld sulatatakse tavaliselt kokku hõbeda või vasega. Praegu moemaailmas väga populaarne valge kuld saavutatakse kulla sulatamisel nikli , pallaadiumi, tsingi ja vasega. Vasega sulatamine annab roosa kulla, hõbeda, vase ja tsingiga sulatamine aga rohelise kulla.
Ehete ostmisel vaadake alati, kui puhta kullaga on tegemist. Puhas 24-karaadine kuld on ehete valmistamiseks liiga pehme, seetõttu sulatatakse see kokku teiste metallidega, et talle tugevust anda. 18-karaadine kuld on kolme neljandiku osas puhas kuld ning juveliirid märgistavad seda 18k või 750. Lisaks karaadimärgile peab iga kuldese olema valmistaja märgi ja mõnikord ka valmistajamaa templiga varustatud. Need templid näitavad, et ostate ehtsast kullast eseme.
Mõnel ehtel on märge "kullaga täidetud" - see tähendab seda, et vähemalt 10-karaadine kuld on kuumutatud alusmetalli külge. Kuld peab andma vähemalt kümnendiku sellise eseme kaalust . Kullatud tähendab seda, et 10-karaadise või puhtama kulla kiht on elektrolüütiliselt või mehhaaniliselt kantud alusmetall peale. Kulda võib sellises esemes olla alla viiendiku, aga kasutatud kulla kogus peab olema ära näidatud. Kinaver viitab vähemalt 15 mikroni paksusele kullakihile.
Ühendriikides on kõige levinum kulla puhtus 14 karaati ehk 583. Ühendriikides ei ole lubatud müüa alla 10-karaadist kulda, kuid paljudes riikides müüakse ka 8- ja 9-karaadist kulda.
Kulla hind sõltub erinevatest teguritest, sealhulgas selle puhtusest, kaalust, ehte kujust ja ehte valmistajast. Karaat ja grammi kaal näitavad, kui palju kulda esemes on, aga ainult see ei määra hinda. Kulla kaal ei näita, kui palju esemega tööd on tehtud ja seetõttu oleneb eseme hind ka ehte konstruktsioonist ja kavandist. Hästi valmistatud klassikaline ehe pakub eluks ajaks silmarõõmu ja kui seda korralikult hooldada , jagub temast rõõmu veel järeltulevatelegi põlvedele.
Kasutatud kirjandus:
http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Kuld.ht m
http://miksike.ee/documents/main/referaadid/kuld2.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Kuld