Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Demokraatia plussid ja miinused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Demokraatia plussid ja miinused #1 Demokraatia plussid ja miinused #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 92 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mariliis tisler Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Demokraatia plussid ja miinused

põhiseadusega. Ega keegi ei taha, et teda koheldakse halvasti ja vääralt, aga kui põhiseaduses on kõik olemas, mis õigused inimestel on – tänu sellele teavad inimesed moraalsusest ja kohtlemisest võrdsete inimestega. Keegi pole parem ega halvem, kõik on ühel pulgal. Näiteks kui miljonär tuleb ja hakkab vaest meest sõimama, peksma ja halvasti kohtlema, tänu sellele, et ta on vaene, saab vaene mees seda enda kasuks kasutada, kui ta teab millised õigused tal on. Teiseks demokraatias on sõnavabadus, see on tänapäevases ühiskonnas väga hea ja vajalik. Näiteks teise maailma sõja ajal, kui oli Hitleri ja Stalini aeg, siis kui nende kohta öeldi midagi halba ning kui keegi seda kuulis, siis kohe ta tapeti ära. Tänapäeva demokraatias saavad kõik öelda seda, mida nad soovivad, sest neil on sõnavabadus. Samuti tol ajal ei tohitud kirjutada raamatuid, mis rikuksid imperaatorite mainet ega võinud mainida midagi, mis oli nende poolt sobimatu. Näiteks eesti

Ühiskond
thumbnail
2
docx

Demokraatia plussid ja miinused

Demokraatia plussid ja miinused Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanike osalemine poliitikas. Nad teevad seda läbi konsensuste, otseste referendumite või enda seast valitud esindajate kaudu. Kõik tundub iseenesest ideaalne, kuid nagu üles Winston Churchil:"Demokraatia on halvim mõeldav valitsemisvorm, kuid paremat pole kahjuks praegu välja mõeldud". Oma essees toon välja demokraatia plussid ja miinused. Demokraatial on muidugi palju plusspooli, kuid praegu toon välja ainult paar neist. Esiteks on demokraatia rahvavõim, kus just eelkõige rahvas määrab, kes korraldab riigi elu. Seega saavad nad ka valida enda jaoks just selle õige suuna, näiteks liberalism või sotsialism. Rahva valikust lähtuvalt hakkab kujunema ka kogu riigi süsteem, mis otseselt puudutab kodanikke. Ehk rahval on võimalus valida, millises ühiskonnas ta elada tahab.Kui võrrelda demokraatiat diktaktuuriga, kus otsustab kõik kas üks inimene või v�

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
4
pdf

Demokraatia plussid ja miinused

kokkuhoidvus- vallutas Hitler Teise maailmasõja ajal Taani ning üritas hakata riigi diktaatoriks, kus kõik temale alluma peavad. Ent see oli ebaõnnestumise äärel, kui ühtekuuluvustunde säilitanud taanlased näitasid oma tugevust, kuigi see oli nende endi jaoks riskantne. Demokraatia säilitamiseks on vaja poliitilist valmisolekut kriisiolukordade jaoks kui​ ​ka​ ​kodanike​ ​endi​ ​tahet. Kui demokraatias on kõik võrdsed seaduse ees, siis nii paraku inimesed ennast tihtilugu ei tunne. Olenemata meie tahtest, pooldab demokraatia kapitalismi ehk majandust. Sellise nurga alt vaadatuna saavad kannatada vaesemad inimesed kui samal ajal on võim jõukamate küüsis. Järelikult, kui jõukus juhib riiki, siis vähemuste poolel asetsevate kodanike huve rahuldatakse sageli harvem ning mitte eriti suurel määral. Siit tuleb välja negatiivne aspekt kuna

Ühiskond
thumbnail
2
odt

Demokraatia plussid ja miinused

pingutama rahva tugevate nõudmiste täitmise nimel ning seejuures olla ise omakasupüüdmatu, rahast mitte sõltuv, kuid nagu arvata siis päris nii see ei ole. Nii võib õelda, et rahvavõim sõltub otseselt selle rahva kvaliteedist. Kui nüüd tuua näiteks Eesti demokraatia siis siin selle kvaliteediga väga head lood ei ole. Sellealast haridust saab põhikoolis ja gümnaasiumis kokku kahe aasta jagu. Teadagi on demokraatias kõigil võimalik kandideerida riigiorganisatsiooni, igaüks võib moodustada ühinguid, erakondi. Demokraatias võib igaüks võtta oma sõna riigikorraldamises, sõltumata rahvusest, haridusest ja eesmärkidest, kuid mis viib Eestis selleni, et põhimass pooldab lihtsaid ja kiireid lahendusi, kuid need ei osutu tihtipeale kõige õigemateks lahendusteks. Demokraatia nõuab rahva huvitatavust ja soovi teha oma hääl teatavaks. Kuigi paljudel, just eriti eestlastel, see soov puudub

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
2
doc

Demokraatia plussid ja miinused

Demokraatia plussid ja miinused. Elame 21. sajandis ning meie jaoks tundub loomulik, et riik, kus elame, on demokraatlik. Valitsemisvorme on olemas mitmeid: diktatuur, monarhia, türannia, polüarhia jt. Miks paljud maailma riigid valivad enda riigikorraks just demokraatia, kui valida on ka paljude teiste seast? Demokraatia, mis tähendab oma algupärases kreeka keeles rahva võimu, on üsna laia tähendusega mõiste. See ei ole enam sama, mida pidasid silmas näiteks ateenlased. Nende jaoks tähendas see seda, kui rahvas tuli kokku ning otsustas teatud asju üheskoos rahvakoosolekutel. Seda nimetatakse otseseks demokraatiaks. Siiski on mõeldamatu, et inimestel oleks kõigil ühesugune arvamus, seega võeti kasutusele enamushäälte süsteem ­ kui enamus on poolt või vastu, on asi otsustatud. Ent tänapäeval oleks vast isegi mõeldamatu, et kogu rahvas koguneb kokku ja üheskoos otsustab. Riik, kus selline süsteem toimiks, peaks olema väga väike. Seetõttu on riigi kodanikud

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
6
docx

Demokraatia plussid ja miinused

Demokraatia plussid ja miinused Diktatuuriks loetakse vägivallaga võetud võimu, kus võim on koondatud ühe isiku kätte. Vastupidiselt dikatuurist tähendab demokraatia rahvavõimu, mille puhul peavad olema täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Demokraatia on lai mõiste ning ehkki seda peetakse üheks parimaks valitsemisvormiks, siis igas riigis on ta siiski omanäoline ning alati ei eelda põhiseaduste ja valitsemisinstitusioonide olemasolu. Oma essees aga võtan aluseks Eestis toimiva demokraatia ning toon välja selle plusse ning miinuseid, sest nagu teadagi, siis igal asjal siin elus on olemas nii positiivne kui ka negatiivne külg. Demokraatiale mõeldes olen enda jaoks selgeks teinud kaks põhimõtet, mis minu arust iseloomustavad seda kõige paremini. Esimeseks on põhimõte, mille kohaselt on tegemist õigusriigiga ning see teeb meid kõiki seaduse ees võrdseks. Kõikidel on antud õigus oma sõnale ja oma arvamusele.

Ühiskond
thumbnail
2
doc

Essee- Demokraatia plussid ja miinused

vabadus- iga inimene võib öelda, mida soovib, kuid samas peab selle eest ise vastutama. Sõnavabadus on positiivne, kuna kõigil on võimalus oma arvamust avaldada. Samas võib sõnadekasutus olla negatiivne ning teha teistele haiget. Näiteks avaldadakse Delfis sageli uudiseid autoõnnetustest ja inimestel on võimalus kommenteerida selliseid artikleid. Päris paljud kommenteerijad on väga õelad ning teevad oma solvangutega asjaosalistele haiget. Demokraatias on igal inimesel võimalus osaleda arutlustes ning otsustamises. Õigus arutlustes ja otsustamises osaleda ei tähenda aga seda, et igaüks , olenemata asjatundlikkusest, teeb suu lahti. Õigus osaleda arutlustes ja otsustamises tähendab ühtlasi kohustust vastutada nende otsuste eest, mida tehakse ja nende tulemuste ning tagajärgede eest, mis võivad kaasneda, kui neid otsuseid rakendama asutakse. Näiteks 2009

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
2
odt

Lühi arutlus 'Demokraatia plussid ja miinused'

Tänapäevase mõõdupuu järgi on teatud määral selleaegset Ateenat raske pidada demokraatlikuks, sest sel ajal oli seal samas ka orjandusühiskond. Nii tekidabki olukord küsimuse, et kui palju on vaja, et ühiskonda saaks pidada demokraatlikuks. Samas tänapäevaste inimestena mõistame ka, et selleaegne ühiskond oli täiesti teistsugune ja see oli loomulik nende jaoks, et istuti kokku ja otsustati mingeid vajalikke asju- seal toimus otsene demokraatia, vahetu hääletamise teel. Demokraatias on igal inimesel hääle,-sõna-ja mõttevabadus, see on suur pluss ja eelis näiteks diktatuuridega võrreldes, kus kodanikel tuleb vastuvaidlematult alluda valitsejate tahtele. Demokraatias on aga igal vastava riigi kodanikul õigus kaasa rääkida erinevates valdkondades, alates poliitikast ja lõpetades tänava aukudega seonduvatest probleemidest. Vabas riigis on lubatud ka kritiseerida nii riigiametnikke kui ka muid isikuid, aga viimastel on õigus kriitikat ka mitte tähele panna

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun