Demokraatia plussid ja miinused (0)

Demokraatia plussid ja miinused
Kunagi Abraham Lincoln ütles: „Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides.“ Nii see ka on, demokraatia on võimu teostamise vorm, mille puhul kõik inimesed on seaduse ees võrdsed ja kõigil on võrdne ligipääs võimule. Aga demokraatial võivad olla ka mitmed miinused ja plussid.
Demokraatias positiivset on näiteks see, et inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Ega keegi ei taha, et teda koheldakse halvasti ja vääralt, aga kui põhiseaduses on kõik olemas, mis õigused inimestel on – tänu sellele teavad inimesed moraalsusest ja kohtlemisest võrdsete inimestega. Keegi pole parem ega halvem , kõik on ühel pulgal. Näiteks kui miljonär tuleb ja hakkab vaest meest sõimama, peksma ja halvasti kohtlema, tänu sellele, et ta on vaene, saab vaene mees seda enda kasuks kasutada, kui ta teab millised õigused tal on.
Teiseks demokraatias on sõnavabadus, see on tänapäevases ühiskonnas väga hea ja vajalik. Näiteks teise maailma sõja ajal, kui oli Hitleri ja Stalini aeg, kui öeldi nende kohta midagi halba ja keegi seda kuulis , siis kohe tapeti ta ära. Tänapäeva demokraatias kõik saavad öelda seda, mida nad soovivad ja mitte midagi sellist ei ole. Samuti sellel ajal ei tohitud kirjutada raamatuid, mis rikuksid imperaatorite maineid ega võinud mainida midagi, mis oli nende poolt sobimatu. Näiteks eesti puhul ei tohtinud midagi vabariigi kohta mainida.
Kindlasti väga positiivne on see, et demokraatias on omane võimude lahusus , kõik kolm võimu- täidesaatev võim, seadusandlik võim ja kohtuvõim. Üks teeb seadusi, teine kirjutab alla, kolmas kontollib. Kui on aga riigis üks valitseja siis ta võib seda kõike ise teha ja võib tappa neid, kes midagi valesti teevad.
Igal asjal on ka oma negatiivsed pooled, nii ka demokraatias. Winston Churchill ütles: „Demokraatia on halvim mõeldav valitsemisvorm, kuid paremat pole kahjuks välja mõeldud.” Demokraatias aga on nii, et otseselt pole rahval võimu ikkagi, nad valivad riigikogu ja presidendi, kes nende eest otsused ära teevad. Kuigi president ei tee põhimõtteliselt midagi ja enamus otsuseid teeb riigikogu. Peale jääb enamus arvamus, aga võib-olla paljud ei ole sellega nõus mida enamus otsustab, aga nad ei saa sinna midagi teha.
Negatiivne on ka see, et tänapäeva rahvast saab väga kergelt mõjutada. Iga kord kui on valmised erakonnad teevad suuri lubadusi ja lubavad kõik korda saata, et palk tõuseks ja pensjon ja palju muud. Rahvas jääb seda uskuma ja valivadki sellise erakonna, mis neile kõige paremini ja millisel on kõige paremad lubadused. Tegelikult ei tea rahvas põhimõtteliselt üldse mis riigikogus toimub ja paljusid see ei huvitagi.
Negatiivsetest faktidest olenemata pooldan siiski minagi demokraatiat. Kui inimest ikka huvitab , mis nende riigis toimub on neil sellele natukenegi võimalus ligi pääseda.
Sigrid Järsk 12b