Eesti Vabariigi taasiseseisvumine (0)

Noarootsi Gümnaasium
Ove Ojasalu
Eesti Vabariigi taasiseseisvumine
Referaat
Pürksi 2013
Sissejuhatus
Käesoleva referaadi teemaks on "Eesti Vabariigi taasiseseisvumine". Teema valiti sellepärast, sest see teema on huvitav ning see teema on eesti rahvale tähtis ja oluline. Selles referaadis on ülevaade eeldustest, raskustest, tegevustest ja tulemustest Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel. Antud teemas käsitletakse ka eesti rahva ohtusi ning võimalusi.

Uue ärkamisaja algus
1985. aastal, kui Gorbatšov võimule tuli, algas perestroika , kuigi see ei saavutanud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuulvust ning sundisid protestiga ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma . Seda nimetati fosforiidikampaaniaks.
Edasi hakkas rahvas looma poliitilisi ühendusi ja gruppe, näiteks Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp(MRP-AEG), mille eesmärk oli tuua päevavalgele 1939. aastal Hitleri ja Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. 23. augustil toimus Tallinna Hirvepargis poliitiline meeleavaldus MRP-AEG eestvedamisel.

Ühiskonna politiseerumine
Olulist rolli ühiskonna edasisel organiseerumisel ja politiseerumisel etendas Hirvepargi miiting. Esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon loodi 1987. aasta lõpul – Eesti Muinsuskaitse Selts(EMS). Järgmisel aastal moodustati esimese poliitilise erakonnana Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei(ERSP). Mõlemad organisatsioonid pöörasid suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste ajalooliste tähtpäevade teadvustamisele. ERSP korraldas Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamise. Mõlemast tähtpäevast kujunes 1988. aastal ulatuslik massiüritus, mida võimud ei suutnud enam takistada.
1988. aasta aprilli algus toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega ühiskonna uuenemisprotsessi lülitusid haritlased. Pleenumil pöörati suurtllase tähelepanu rahvuskultuurile ning avaldati rahuolematust Eesti juhtkonna tegevuse üle. Pleenumit toetas lai avalikkus . Aprilli keskel moodustati Eestimaa Rahvarinne , mis toetas perestroikat. Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne kõige suuremaks rahvaliikumiseks. 1988. aastal aprillis toimus muinsuskaitsepäeva, kus toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp .

Suveräänsusdeklaratsioon
16. novembril 1988. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määrtuste suhtes.
Liiduleping pidi saama suhete aluseks Nõukogude liidu keskvõimu ja liiduvabariigi vahel. Esimest korda oli nõukogu võimu tingimustes tõstatud Eesti riikluse küsimus. Järjest olulisemaks muutus Molotovi-Ribbentropi pakti õigusliku hinnangu andmine. Moskvale surve avaldamiseks korraldati Balti kett: katkematu inimektt Tallinnast Vilniuseni.
1989. aasta lõpul tunnistas Moskva 1939. aasta salaprotokolli olemasolu ning mõisteti see õigustühiseks.

Kodaniku komitee liikumine
Keeleseadus võeti vastu 1989. aasta jaanuaris, millega eesti keelele anti riigikeele staatus. Aja möödudes kuulutati 24. veebruar iseseisvuspäevaks. Pika Hermanni torni heisati sinimustvalge rahvuslipp. Taastatud iseseisvuspäeval pandi alus kodaniku komiteede liikumisele, mille eesmärk oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel. Vabariigi kodanikud kutsuti end üles registreerima, et valida hiljem esindusorgan – Eesti Kongress. 1990. aasta veebruaris toimusid valimised, kus osalesid ka väliseestlased ning umbes 30 000 Eestis elavate teiste rahvuste esindajat. Kodaniku komiteede liikumisse eitavalt suhtunud Rahvarinne ja EKP võtsid samuti osa valimistest. 1990. aasta märtsis toimus Eesti Kongressi esimene istung. Seal kinnitati tegevuskava, mis nägi ette läbirääkimiste alustamist lääneriikide ja Nõukogude Liiduga, et lõpetada okupatsioon ning taastada omariilus. Kongressi liikmetest valiti Eesti Komitte, mille esimeheks sai Tunne Kelam.

Üleminekuperiood
1990. aasta kevadel lõhenes EKP kaheks (rahvuskommunistid ja impeeriumimeelsed ) ning kaotas lõplikult senise juhtrolli ühiskonnas. 1990.aasta märtsis toimusid ka esimesed demokraatlikud valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse. Valimistel osalesid kõik olulisemad poliitilised jõud. Ülemnõukogu esimeheks valiti Arnold Rüütel,kes oli juba 1983. aastast olnud Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. Ametist lahkus senine valitsus eesotsas Indrek Toomega. Uueks valitsusjuhiks kinnitas Ülemnõukogu Edgar Savisaare. 30.märtsil 1990.aastal võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest . Sellega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. mais taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati Eesti NSV sümbolite (hümn, lipp , vapp ) kasutamine. Eesti Vabariigis pidid kehtima üksnes vabariigi enda seadused. Kuid loodetud koostööd Eesti Komitee, Ülemnõukogu ja valitsuse vahel ei kujunenud.

Iseseisvuse taastamine
Perestroikapoliitika oli 1991. aastaks end ammendanud. 1991. aasta augustis Moskvas läbikukkunud riigipöördekatse andis impeeriumi väikerahvastele võimaluse omariikluse taastamiseks.Ülemnõukogu võttis vastu 20. augustil 1991. aastal “Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest”. Peagi tunnistasid Eesti iseseisvust teised riigid. Eesti Vabariik oli taas maailma poliitilisel kaardil kui iseseisev ja suverääne riik.
Kokkuvõte
Töös leidsin palju uusi ja huvitavaid fakte, selle kohta, kuidas tegelikult Eesti taasiseseisvus . Nagu näiteks see, et Edgar Savisaar oli selles protsessis tähtis osavõtja.
Sain aimu kogu taasiseseisvumise protsessist ja leian, et seda peaksid teadma kõik eestlased, sest see on arvatavasti meie rahva kõige olulisem sündmus.
Sain teada, et see oli arvatavasti ainus aeg Eestis, kus pea kogu rahvas oli ühel meelel , korraldati massiüritusi, kus oli kohal üle poole eesti elanikkonnast ning seda ei ole peale neid sündmusi enam toimunud.
Kasutatud allikad
Internetiallikad:

http://www.slideshare.net/Terttu/eesti-vabariik-presentation ( Tomusk , Terttu-Triin 2008. Eesti Vabariik: iseseisvusest iseseisvusesse)

http://raatuse.rtk.tartu.ee/sisu/251_7718Eesti_Vabariigi_taasiseseisvumine_autor_Egert_Peramets.ppt (Peramets, Egert . Eesti Vabariigi taasiseseisvumine)

http://koolitaja.eenet.ee:57219/Waramu3Web/downloader?resourceId=1-c8b7a44e-9d00-48d6-a5d0-b95e791ba23b&attachmentId=5905 (Valdma, Margit 2010. Eesti Vabariigi taasiseseisvumine)
Kirjastused:

Värä, Einar . Tannberg, Tõnu. Lähiajalugu II osa.