Miks lagunes NSV Liit? (1)

                                                                                                            ***** ***** 12A
                                            Miks  lagunes  Nõukogude Liit?
Nõukogude Liit (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ehk NSV Liit ehk  NSVL ) oli aastatel 1917–
1991   eksisteerinud   sotsialistlik   riik.   Alates   1988   hakkasid   Nõukogude   Liidu    koosseisus    olevad
liiduvabariigid  formaalseid  riiklikke  struktuure ära kasutades võtma endale järjest rohkem võimu. See
viis lõpuks Nõukogude Liidu  lagunemisele  iseseisvateks riikideks. Nõukogude Liidus oli erinevatel
aegadel  6 kuni 16 liiduvabariiki. Sellest tulenevalt tekibki küsimus, et mis teod viisid Nõukogude liidu
lagunemisele?
                             Arvatavasti algas kõik 1985. aastal  glasnost  ehk  avalikustamine , mis oli Mihhail
Gorbatšovi poolt ellu kutsutud avalikustamispoliitika. Avalikustamine tähendas salastatuse vähendamist
sovetlikus ühiskonnas ja  ametliku  ajakirjanduse üle seatud  kompartei  kontrolli mõningast kärpimist.
Massimeedia  tähendus muutus, need polnud enam ainuüksi  propaganda -, vaid ka teabevahendid. Ent
järk-järgult glasnost süvenes, kuni aastal 1990 likvideeriti Glavlit (tsensuuri  teostav  organ N. Liidus) .
Suurima   mõju   saavutas   glasnost   vahetult   enne   Nõukogude   Liidu   lagunemist.   Hiljem   on   'glasnost'
tähenduse   kaotanud,   selle   on   asendanud   universaalsem   ja   kõigile   mõistetav    sõnavabadus ,   mis   on
kaasaja  maailmas  enamikes  riikides iseenesestmõistetav.
                                                   Avalikustamisega kaasnes  perestroika -poliitika, üha vähem kasutati sovetliku
ühiskonna    juhtimiseks    administratiivmeetodeid   ja   laienes   demokraatia.   Laiemas   mõttes   mõeldakse
perestroika all Gorbatšovi võimuletulekuga 1985. aastal alanud perioodi Nõukogude Liidu ajaloos.
Lõdvenes   ühiskonna   ja   riigi    suletus ,   laienesid   kontaktid   muu    maailmaga ,   aastal   1988   lõppes
välisringhäälingu    segamine .   Samas   ideoloogiline   surve,    parteiline     järelevalve    ajakirjanduse   ja
kirjanduse   väljaandmise   üle   ja    tsensuur    ei   lõdvenenud,   muudeti   ainult   järelevalve   vorme   ja   surve
avaldamise viise.  Tugevnes  ka vastupanu.
                              1990.aastal varises Ida-ja Kesk-Euroopas  sotsialism  kokku, see näitas, et sama
saatus võib  tabada  Nõukogude liitu. Kevadel kuulutas Leedu enda isesesvuse taastatatuks, Läti ja Eesti
kuulutasid välja üleminekuperioodi.  Moskva  kuulutas need otsused seadusvastaseks ning õigustühiseks.
Mitmed   Lääne    poliitikud     leidsid ,   et    Baltimaad    õõnestavad   Gorbatšovi   positsiooni.  Avalik   arvamus
Läänes asus Balti rahvaste vabadusvõitlust  toetama .  Mais üritasid  impeeriumimeelsed  interrinded Lätis
ja   Eestis   ülemnõukogusid   laiali    ajada ,   kuid   see   ebaõnnestus.   Baltimaade   eeskuju   julgustas
iseseisvusliikumisi   kogu   NSV   Liidus.   NSV   Liidu   juhtkonnas   leiti   seisukoht,   et   impeeriumi
kooshoidmiseks   tuleb   rakendada   sõjalisimeetodeid.   Kõigis    kolmes    Balti   riigis   toimusid   suured
meeleavaldused ,   kus   inimesed   kinnitasid   tahet    vägivallale    vastu   astuda.   Esimene   rünnak   toimus
Leedus, siis Lätis ning seda oli oodata ka Eestis. Kuid rünnak Eestile jäi ära, sest EL ja USA ähvardasid
sõjaliste   aktsioonide   jätkumise   korral   lõpetada    majandusabi    andmise   NSV   Liidule.   1991.aasta
jaanuarikriis  lõppes Baltimaade võiduga, tugevdas nende rahvusvahelist positsioonu ning viis Balti
küsimuse tõeliselt rahvusvahelisele areenile.
                                        Ettevalmistused NSV Liidus erakorralise olukorra kehtestamiseks algasid juba
1991.aasta algul ning esialgu osales neis ka M. Gorbatšov. Kuid mitte pärast  kevadet . 18.–22. augustil
1991 toimus Nõukogude Liidus  riigipöördekatse  tollane   nimetus Augustiputš. Võimu ülevõtmiseks
moodustati    isehakanud    Riiklik   Erakorralise   Seisukorra   Komitee(RESK),  rühm   NLKP   Keskkomitee
juhtkonda   ja   Nõukogude   Liidu   valitsusse   kuulunud   vandenõulasi   püüdis   vägivaldselt   kõrvaldada
Mihhail   Gorbatšovi   Nõukogude   Liidu   presidendi   ametikohalt   ning   teha   lõpp   tema
perestroikapoliitikale.   19.  Augusti   hommikuks   teatas   RESK,   et   on   võimu   üle    võtnud    ning   et   ,,
haigestunud'' Gorbatšovi asendab asepresident  Janajev . Putšistide põhieesmärk oli  Gennadi  Janajevi
sõnul järgi hoida ära Nõukogude Liidu  likvideerimise  ärahoidmine. Komitee kuulutas välja  kuueks
kuuks erakorralise seisukorra, esinduskogud saadeti laiali, Moskvasse viidi väed, kohalik võim allutati
komitee   poolt   määratud   sõjaväekomandantidele,   kehtestati   massiteabevahendite   tsensuur   ning   osa
massiteabevahenditest suleti.  Riigipööre  oli halvasti ettevalmistatud ja rahvas hakkas vastu. Eesotsa
tõusis  Venemaa    president     Jeltsin ,   kes   kindlustas   end   koos   pooldajatega   Moskvas.   Jeltsin   kuulutas
RESK-i tegevuse seadusevastaseks ja riigipöörajad kurjategijateks ning teatas, et presidendi või kehtib.
                                      Kui Baltimaades hakkati  nõudma  seaduse tühistamist ja meeleavalduste
keelustamist , siis eirati neid nõudeid. 20.August 1991 kuulutas Eesti end taasiseseisvunuks ja päev
hiljem Läti. Jeltsin  tunnistas  Balti riikide iseseisvust. Sama aeg oli Moskva RESK-i poolt rünnaku
all.Öösel   rünnati   valget  maja,  kus  oli   ligi   100  000  mässulist.  Kasutati  raskerelvi.  Mässulistele   sai
selgeks,   et   nii   nad   ei   võida   midagi   ja   üritasid    sooritada     läbirääkimisi .   21. Augustiks   saabus  linna
Jeltsinile    ustavad   üksused,     RESK   lagunes.   Jeltsini   võim    taastati    ja   Moskvasse   pöördus   tagasi
Gorbatšov kelle võim oli sama hästi kui  olematuks  muutunud.
                                                  Pärast  riigipööret  oli NSV Liidu saatus otsustatud. Riigid hakkasid
üksteisejärel iseseisvuma,  impeerium  säilis peagi veel vaid  paberil . Balti riikide iseseisvumisega tahtsid
Lääneriigid  nendega taastada diplomaatilisi suhteid. Gorbatšovil ei jäänud muud üle kui olukorraga
leppida ja ta andis kõik Jeltsinile üle. 8. detsember 1991 allkirjastati  Valgevenes  avaldus, mis saatis
laiali Nõukogude Liidu ja Sõltumatute Riikide Ühenduse. Nõukogude Liit saadeti ametlikult laiali 26.
detsembril 1991, sellega oli külm sõda lõppenud. 
 
Asi arvatavasti  oligi  selles, et NSV Liit oli püsinud kaua võimsa riigina ja mingi aeg, pidi see juhtuma,
et riik langeb . Nõukogude Liit lagunes Gorbatšovi valitsemisaastatel. Kuna Gorbatšov on väga  edev  ja
mõtles ainult  iseendale , siis sellega ta jättis  riigivalitsemise  tahaplaanile. Tänu sellele, toimus tema
seljataga   palju   asju.   Lisaks   tema   vabameelne   poliitika   kinnitas   inimestes   nende   iseseisvust.  Võiks
arvata, et  Gorbatšov oligi NSV Liidu kõige nõrgemaks lüliks, millega langes kogu  riik.