Omariikluse taastamine ja taasiseseisvumine (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

24

docx

Uus ärkamisaeg ja taasiseseisvumine

Rahvas tähistas võitu 17. juunil lauluväljakul massimeeleavaldusega (150 000 inimest), mis kujunes surveavalduseks uuele juhtkonnale: seista Moskvas Eesti huvide eest. Nädal hiljem andis Eesti NSV Ülemnõukogu sinimustvalgele lipule rahvuslipu staatuse. Septembris aga korraldati Rahvarinde eestvedamisel Lauluväljakul järjekordne massiüritus “Eestimaa laul”, millest võttis osa ligi 300 000 inimest. Sellel üritusel kõlas laia avalikkuse ees ka üleskutse omariikluse taastamiseks. Jätkus rahva ajaloomälu taastamine. Selles etendas olulist osa tsensuuri kammitsatest vabanev ajakirjandus ja televisioon, kes aitasid rahvani tuua minevikusündmuste tõepärasemat käsitlust. 5  IMPEERIUMIMEELSETE JÕUDUDE KOONDUMINE Uuenenud juhtkonnaga EKP püüdis tormiliselt kulgevate sündmustega sammu pidada, asudes toetama vabariigi isemajandamise ideed, rahvuslippu ja eesti kelle kuulutamist riigikeeleks

Ajalugu

12

odt

Eesti taasiseseisvumine

Rahvas tähistas võitu 17. juunil lauluväljakul massimeeleavaldusega (150 000 inimest), mis kujunes surveavalduseks uuele juhtkonnale: seista Moskvas Eesti huvide eest. Nädal hiljem andis Eesti NSV Ülemnõukogu sinimustvalgele lipule rahvuslipu staatuse. Septembris aga korraldati Rahvarinde eestvedamisel Lauluväljakul järjekordne massiüritus “Eestimaa laul”, millest võttis osa ligi 300 000 inimest. Sellel üritusel kõlas laia avalikkuse ees ka üleskutse omariikluse taastamiseks. Jätkus rahva ajaloomälu taastamine. Selles etendas olulist osa tsensuuri kammitsatest vabanev ajakirjandus ja televisioon, kes aitasid rahvani tuua minevikusündmuste tõepärasemat käsitlust. SUVERÄÄNSUSDEKLARATSIOON 1988. aasta lõpuks oli Eesti poliitilisel maastikul välja kujunenud kolm arvestatavat suunda. Rahvuslike jõudude (ERSP, EMS) kandvaks ideeks oli omariikluse taastamine, mida aga impeeriumimeelsed jõud täielikult välistasid

Eesti ajalugu

3

doc

Eesti Iseseisvumine ja taasiseseisvumine

vabariigi aastapäeva tähistamist. 1988. aastal kujunes mõlemast tähtpäevast välja suur massiüritus, mida võimus ei suutnud takistada. 17. juunil 1988. aastal toimus lauluväljakul massimeeleavaldus, mis kujunes aga surveavalduseks uuele juhtkonnale seista Moskvas Eesti huvide eest. 1988. aasta septembris korraldati RR-i eestvedamisel lauluväljakul uus massiüritus ,,Eestimaa laul", kus kõlas laia avalikkuse ees ka üleskutse omariikluse taastamiseks. 1989. aasta suvel moodustasid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine) ning sügisel Töökollektiivide Ülemnõukogu. 23. augustil 1989. aastal korraldasid Baltikumi rahvarinded Moskvale surve avaldamiseks enneolematu protestiaktsiooni. Moodustati nimelt katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni (Balti kett). 16. novembril 1988. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega kuulutati

Ajalugu

3

doc

Eesti taasiseseisvumine

EESTI TAASISESEISVUMINE 24.02.1918 Eesti Vabariigi sünd 28.11.1918 02.02.1920 Vabadussõda 23.06.1919 võit Landeswer´i üle 02.02.1920 Tartu rahu 23.08.1939 MRP Euroopa jagamine 17.06.1940 EV okupeerimine 14.06.1941 massiküüditamine 25.03.1949 massiküüditamine 20.08.1991 taasiseseisvumine 1985.a Nõukogude Liidule murranguline aasta , võimule Gorbatsov. Algas perestroika ajastu, glasnost. Eestis mingeid muudatusi ei toimunud. Fosforiidikampaania * 1986.a lõpp * protest ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma * Moskva käskis rajada uue fosforiidikaevanduse. * tänu sõnavabadusele võis ajakirjandus võtta selle kohta sõna * allkirjade kogumine * kaevandusest loobuti * poliitiline ärkamine oli aset leidnud MRP-AEG 1987

Ajalugu

5

doc

Nõukogude Liidu lagunemine

1988 16- november ­ Eesti NSV võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. 1989 23. august ­ moodustati Balti kett. 1989 ­ Moskvas tunnistati MRP salaprotokollide olemasolu ja need mõisteti õigustühisteks. 1989 jaanuar ­ Võeti vastu keeleseadus, millega sai eesti keelest riigikeel. 1989 ­ pandi alus kodanike komiteede liikumisele, mille eesmärk oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel. 1989 24. veebruar ­ Pika Hermani tornis heisati sinimustvalge rahvuslipp. 1990 veebruar ­ toimusid Eesti kongressi valimised. 1990 märts ­ toimus esimene Eesti Kongressi istung. 1990 kevad ­ EKP lõhenes kaheks (rahvuskommunistid ja impeeriumimeelsed) ja kaotas lõplikult juhirolli ühiskonnas. 1990 märts ­ Esimesed demokraatlikud valimised ENSV Ülemnõukogusse. 1990 30. märts ­ Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest.

Ajalugu

5

docx

Ajaloo olümpaaadi konspekt

Nii kujunes välja võimukriis, mis lahenses 1988 a juunis Vaino Väljase nimetamisega uueks parteijuhiks. Korraldati üritus ,,eestimaa laul" kus lauldi 5 Alo Mattiseni isamaa laulu. Tallinna Vanalinnapäevad kujunesid öölaulupidudeks, kus 100 000 inimest(enamasti noored) tantsisid ja lualis sinimustvalgete lippude lehvides terve öö. Suveräänsusdeklaratsioon 1988 a lõpuks oli Eesti poliitilisel maastikul välja kujunenud 3 arvestatavat suunda: 1. EMSi ja ERSP kandvaks ideeks oli omariikluse taastamine, mida impeeriumi meelsed jõud välistasid 2. RR ja rahvuskommunistlik osa EKPst . Nad pooldasid liidu lepingut , millega loodeti saada suuremat iseotsustamisõigust ja konföderaadi staatust NSV liidu . Moskvas ei tahetud sellest midagi kuulda. · 16 november 1988 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes

Ajalugu

3

doc

Eesti iseseisvuse taastamine

) 4) NSV Liidu majanduskasvu takistamine lääneriikide poolt (alandati naftahindu, majandusblokaad jne.) kõige selle tulemusel oli NSV Liit minemas pankrotti. 5) Mihhail Gorbatsovi võimuletulek märtsis 1985 (Gorbatsov mõistis uuenduste vajalikkust) 6) Läbikukkunud perestroikapoliitika, see ei uuendanud sotsialistlikku ühiskonda vaid viis impeeriumi lagunemiseni. 7) tagurlike jõudude riigipöördekatse NSV Liidus augustis 1991, mis andis impeeriumi väikerahvastele võimaluse omariikluse taastamiseks. Fosforiidikampaania - 1986.aasta lõpul avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. Hirvepargi miiting - 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi- Ribbentropi pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939

Eesti keel

40

pdf

Eesti taasiseseisvumine ja sündmused

Rahvarinde kaks liidrit Edgar Savisaar ja Marju Lauristin telesaates “Mõtleme veel” 20 aastat tagasi. Siis veel tihedas koostöös. 17. juuni 1988 - Rahvarinde ja loomeliitude korraldatud 150 000 osavõtjaga meeleavaldus Tallinna lauluväljakul  ERSP • 1988.a. aug.-s asutati ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei) esimene kommunistlikust parteist sõltumatu erakond Eestis, mille programmiliseks eesmärgiks oli Eesti Vabariigi taastamine. Esimeheks L. Parek.  11. september 1988 “Eestimaa laul” Laulev revolutsioon – poeetiline nimetus sündmustele Eestis 1988.a. kevad- suvel, mis oma olemuselt oli nõukogudevastane rahvarevolutsioon. Uuesti tekkisid erakonnad jm poliitilised ühendused. laul 11. september 1988 “Eestimaa laul” 11. sept 1988.a. toimus Tallinna

12. klassi ajalugu

Kommentaarid (1)