Omariikluse taastamine ja taasiseseisvumine (1)

Eesti Vabariigi taasiseseisvumine (aastad 1988-1994)
1988. a. oli EKP-s kujunenud kriis, mis lahenes parteijuhi K. Vaino tagandamisega ja eestimeelse Vaino Väljase ametisse astumisega. Selle etapi kõige suurejoonelisem sündmus toimus Tallinna lauluväljakul, kus toimus massiüritus “Eestimaa laul”. Seal kõlas ka esmakordselt üleskutse omariikluse taastamiseks. 16. november 1988 võttis ENSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati ENSV seaduste ülimuslikkust N. Liidu seaduste suhtes. Sellega ENSV faktiliselt eraldus NSV Liidust . 1989 jaanuaris- veebruaris sai eesti keel riigikeele staatuse ja 24. 02 kuulutati iseseisvuspäevaks. Ent need sündmused põhjustasid impeeriumimeelsete jõudude koondumise, mida nimetatakse Interliikumiseks ( vanameelsed eesti kommunistid , kes olid vastu N. Liidu lagunemisele ja Eesti iseseisvumisele).
1980. aastate lõpus oli kolm erinevat Eesti tulevikuvisiooni ja nende esindajat :

Eesmärk: omariikluse taastamine. Esindjad: Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ehk ERSP > Lagle Parek), Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS > Trivimi Velliste, Mart Laar), kodanike komiteed (Tunne Kelam);

Eesmärk: kõik pidi jääma endiseks. Esindajaks: impeeriumimeelsed jõud ehk Interliikumine (peamiselt muulastest liidutehaste töölised ja vanameelsed kommunistid);

Eesmärk: taotleda suuremat iseotsustamisõigust Venemaa koosseisus . Esindajad: Rahvarinne (Edgar Savisaar, Marju Lauristin).
23. august 1989 toimus Balti kett selle toetuseks , et Moskva tunnistaks MRP pakti olemasolu (Tallinnast – Vilniuseni > 660 km, 2 miljonit inimest). Samal aastal NSVL tunnistas MRP sõlmimist ning kaudselt koos sellega ka Eesti okupeerimist II maailmasõjas.
1990. aasta 30. märtsil kuulutati ENSV Ülemnõukogu poolt välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema Eesti omariikluse taastamisega. Mais võeti kasutusele Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati ENSV sümbolite kasutamine, kehtisid ainult siinsed seadused.
Kuna Moskvas toimus riigipööre, kus vanameelsed kommunistid haarasid võimu, siis eestlased kasutasid ära Venemaal oleva segaduse ning 20. augustil 1991. aastal võttis ENSV Ülemnõukogu vastu “Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest”. Selle otsusega toimus Eesti taasiseseisvumine. 6. septembril 1991 tunnustas ka N. Liit Balti riikide iseseisvust.
1991. aastal valmis Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu, mis järgmise aasta (1992) 28. juunil rahvahääletusel heaks kiideti. 1992. aastal toimusid presidendi ja parlamendi valimised. Selle tulemusel sai presidendiks Lennart Meri ning valitsusjuhiks Mart Laar (Isamaa).
1990. aastate alguses oli Eestis 40 000 Vene armee sõdurit, kelle valduses oli 2% Eesti territooriumist. 1994. aasta suvel toimus B. Jeltsini ja L. Meri tippkohtumine Moskvas. Seal kirjutati alla lepingule, et võõrväed peavad Eestist lahkuma 1994. a. 31. augustiks.