· kiirelt tekkivad kublad · sügelevad · võivad laatuda · Silmalaugude, huulte ja labakäte turse e angiödeem · võib kaasuda üldreaktsioon · Urtikaaria e. nõgestõve korral tekivad nahale piirdunud turselised, nahapinnast kõrgemad alad e. kublad · Kaasuda võivad ka üldnähud peavalu, liigeste valulikkus, hääle kähedus, kiirenenud hingamine, õhupuudustunne, iiveldus, oksendamine, kõhuvalud ja -kõhulahtisus Urtikaaria vallandumine · Immunoloogiline e. Allergiline urtkaaria · Mitteimmunoloogiline e. mitteallergiline urtikaaria · Kombineeritud mehhanismidel põhinev urtikaaria · Idiopaatiline e. tedmata põhjusega urtikaaria · Nõgestõbe põhjustab nuumrakkudest erinevate kemikaalide vabanemine, mis omakorda põhjustab naha väikeste veresoonte lekkimist ja järgnevat koe turset. · Ravimid · Toiduained · Infektsioonid · Sissehingatavad allergeenid · Insektallergeenid · Sisehaigused · Psühhogeensed tegurid
Erinevate allergiate tekkimine ja vältimine puiduga töötamisel Rasmus Varkki TP-12 Sissejuhatus Allergia on tänapäeval üks sagedamini esinevaid haigusi. Kiire elutempo, majandusliku tegevuse kasv ja meid ümbritseva keskkonna saastumine on muutnud meie organismi immuunsüsteemi. Oleme muutunud palju vastuvõtlikumaksväliskeskkonna mõjutustele. Mis on allergia? Allergia on organismi immunoloogiline ülitugev kaitsereaktsioon organismi sattuvale võõrale ainele. Sümptomid väljenduvad eelkõige hingamisteede limaskestadel, nahal,silmade sidekoel ja seedetraktis. Allergiline reaktsioon võib olla kiire ehk otsene ja aeglane ehk hiline. Milliseid allergilise reaktsiooni tüüpe esineb? allergilise reaktsiooni tüüpi ja need esinevad sulgudes nimetatud allergiatena(haigustena) näiteks: IgE vahendatud allergia (orgaaniliste tolmude poolt põhjustatud allergiline nohu,
autoimmuunse geneesiga haigus, mille puhul autoimmuunreaktsioonide tagajärjel melanotsüüdid hävivad. ESINEMINE 12 % elanikkonnast Pooltel juhtudel enne 20 eluaastat Laigud sageli näol, huultel, kätel, jalgadel ja genitaalpiirkonnas ETIOLOOGIA Etioloogia teadmata Ei ole nakkav Igas eas esinev, sageli algab meestel 19 ja naistel 24 aastaselt Palju teooriaid neuroloogiline, tsütoloogiline, keskkonna, immunoloogiline Kolmandikul patsientidest on haigusekandjaks ka sugulane Arvatavasti multigeenne VALLANDAJAD Stress Hormonaalsed muutused Kontakt teatud kemikaalidega Päikesepõletus Igasugune nahakahjustus DIAGNOOSIMINE Anamnees Lööve, päikesekahjustus jne 23 kuud enne Stress, haigus Haiguse esinemine suguvõsas o Biopsia kahjustunud nahast o Vereproov VITILIIGO EI KAHJUSTA INIMESE ÜLDIST TERVISLIKKU SEISUNDIT.
järglaste tekkimine. MERISTEEMPALJUNDUS- taimede vegetatiivne paljundamine meristeemkoest. RAKUTERAAPIA- kahjustunud või hävinud kudede ja elundite funktsiooni pranadamine või taastamine vastavalt diferentseerunud rakumasside siirdamisega. TÜVIRAKK- hulkrakse looma jagunemisvõimaline rakk, mille tütarrakud võivad diferentseeruda eri tüüpi koerakkudeks. HÜBRIDOOMITEHNOLOOGIA- rakutehnoloogiliste võtete kogum hübridoomide loomiseks- immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine, immunoloogiline testimine ja monokloonsete antikehade produtseerimine. HÜBRIDOOM- antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks. MONOKLOONNE ANTIKEHA- kitsa antigeenispetsiifikaga antikeha, mida produtseerib kindel hübriidoomikloon.
vähenemine JAGUNEVAD: GRANULOTSÜÜDID: 62% Eusinofiilid 2% Basofiilid <1% Neutrofiilid 59% MONOTSÜÜDID 7% LÜMFOTSÜÜDID 31% VALGED VERELIBLED EHK LEUKOTSÜÜDID · FAGOTSÜTOOS -bakterite hävitamine Teostajad peamiselt neutrofiilid (võime liikuda veresoonkonnast kudesse leukodiapedees) · VALGULISE PÄRITOLUGA võõrvalkude (viirused, bakterid, toksiivid jt.) töötlemine ja hävitamine Teostajad peamiselt monotsüüdid · IMMUNOLOOGILINE KAITSE Teostajad lümfotsüüdid: B-lümfotsüüdid (toodavad anti- e. kaitsekehi võõrvalkude vastu) T-lümfotsüüdid (ründavad otseselt haigustekitajatest nakatunud või muutunud rakke) tervel inimesel 1000 1500 mm3 VALGED VERELIBLED EHK LEUKOTSÜÜDID Kõige tähtsamad valged verelibled, mis aitavad kaitsta keha viiruste, seente ja bakterite ja ka sisevaenlaste- vananenud või muteerunud rakkude eest: neutrofiilid eosinofiilid lümfotsüütid
Tõsisemalt peetakse silmas näiteks parkinsonismi, insulti, südamehaigusi, diabeeti, lihasdüstroofiat, osteoartriiti ja reumatoidartriiti. Seetõttu on tüvirakkude uurimise ja rakendamisega seotud panused väga kõrged. Mis on selles positiivset? Nimelt võimaldab meetod kasutada patsiendi enda rakke. Langeb ära vajadus hankida tüvirakke doonorilt (milleks võib olla ka embrüonaalne kude), millega kaasneks alati terve rida täiendavaid probleeme: doonori leidmine, kudede immunoloogiline sobivus, siirdatavate rakkudega võimalik viiruste ülekandmine. HIIRE EMBRÜNAALSETE RAKKUDE KULTUUR.(50X SUURENDUS) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Inimese loote tüvirakk.
stabiilne, kõigub kindlates piirides. Hematokrit näitab, kui suure osa vere mahust moodustavad vererakud, normaalselt on meestel 0,4-0,5 l ja 0,36 0,47 l naistel. Funktsioonid: transport; miljöö vere enda koostis hoitakse stabiilsena ja see omakorda võimaldab hoida koevedeliku koostise stabiilsust. ; kaitse kaitse verekaotuse vastu- hemostaas, vere hüübimine; kaitse kehavõõra bioloogilise materjali vastu-immunoloogiline kaitse. NB! Funktsioonide realiseerumise eeltingimuseks on vere liikumine vereringes. Füüsikalis-keemilised omadused: Osmootne rõhk vereplasmas lahustunud ainete kontsentratsiooni näitaja 7,4 7,6 atm. Onkootne rõhk kolloidosmootne rõhk sõltub plasmavalkude hulgast. 25-30 mmHg 0,002 atm. Konstantne reaktsioon sõltub H ja OH-ioonide kontsentratsioonist. Näitaja pH 7,4. Külmumistemperatuur 0,55 kraadi.
mingil põhjusel toimuma biokeemilised reaktsioonid, mis põhjustavad allergilisi sümptomeid. q Allergeen on allergilist reaktsiooni põhjustav aine, enamasti valkaine. Allergeenid tungivad limanahkade, naha ja soolestiku kaudu organismi ja muudavad selle tundlikuks. Tundlikkus mingi aine suhtes talletub orga-nismi immunoloogilisse mällu ja kui satutakse kokku jälle samade allergeenidega, siis vallandub vastav immunoloogiline reakt-sioon. Reaktsiooni kulg Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Erinevaid allergia väljendusvorme q Nina ja ülemised hingamisteed allergiline riniit (nohu) ehk heinapalavik ninakinnisus, aevastamine, tilkuv nina, nina sügelemine
analoogid (kaudse toimega antikoagulandid) Trombotsüütide funktsioonid: adhesioon, agregatsioon ja sekretsioon, vere hüübimine, fibrinolüüs Trombotsütopeenia < 100 (ref väärtus 150-400) Põhjused: 1. Trombotsüütide produktsiooni langus Luuüdi haigused Aplastiline aneemia, Luuüdi infiltratsioon (leukeemia, kasvaja metastaasid), Ravimitest tingitud, Infektsioonid (viirused, HIV) 2. Trombotsüütide vähenenud eluiga Immunoloogiline lammutus Autoimmunne(idiopaatiline trombotsüpeeniline purpur), Isoimmunne (vereülekande järgne, neonataalne), Ravimitega seotud, Infektsioosne (mononukleoos, tsütomegaaliaviirus), HIV Mitteimmunoloogiline lammutus DIK, Hemangioom, Mikroangiopaatiline hemolüütiline aneemia 3. Hüpersplenism 4. HIV 5. Verelahjendus
Hübridoomitehnoloogia, hübridoomid, rakendusbioloogilisi meetodeid ja protseduure, monokloonsed antikehad mille puhul elusorganismidele omaseid protsesse Hübridoomitehnoloogia - Rakutehnoloogiliste kasutatakse tehnilistes seadmetes mitmesuguste võtete kogum hübridoomide loomiseks ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine; pärilikkuse muutmiseks. Viimastel aastakümnetel immunoloogiline testimine ja monokloonsete on neile lisandunud tehnilis-matemaatilised antikehade podutseerimine. rakendused bioonika ja küberneetika näol. hübridoom antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja 4.Biokeemia ja biofüüsika müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse Need on teadused, mis uurivad elusolendite antikeha saamiseks. koostise ja talitluse keemilisi ja füüsikalisi aluseid monokloonne antikeha kitsa
liigessidemed. Aastate jooksul kujunevad iseloomulikud deformatsioonid liigestes. Kauakestnud haiguse puhul tekivad kahjustused siseelundites - kopsudes, neerudes. Pilt: puusaliigese kahjustus 4 Tekkepõhjused ja mehhanismid Reumatoidartriidi tekkimise põhjus on siiamaani teadmata. Arvatakse, et olulist rolli mängib geneetiline ehk pärilik eelsoodumus. Kudede põletikku ja lagunemist selle haiguse korral põhjustab immunoloogiline protsess, mis on tingitud tundmatu antigeeni sattumisest liigespindadele. Antigeen põhjustab aga antikehade ehk vastuainete tootmise, mille eesmärgiks on kahjustav antigeen eemaldada. Autoimmuunhaiguste korral on antigeeniks organismi enda rakud ning tulemuseks on oma kudede hävitamine. Reumatoidartriidi puhul hävineb liigespindu kattev sünoviaalkiht, mistõttu häirub normaalne liigese liikuvus ja töövõime. 1. Luu 2. Liigesevedelikuga täidetud liigeses 3. Liigesekihn 4. Khr 5
hormoon - aine, mida toodavad sisenõrenäärmed ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele humoraalne immuunsus - antikehadel põhinev immuunreaktsioon humoraalne regulatsioon - elundkondade talitluse regulatsioon hormoonide abil hübridoom - antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks hübridoomitehnoloogia - rakutehnoloogiliste võtete kogum hübridoomide loomiseks - immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine, immunoloogiline testimine ja monokloonsete antikehade produtseerimine hübriidrakk - eri kudedest, eri isenditelt või ka eri liikidelt pärit rakkude liitmisel saadud jagunemisvõimeline rakk immuniseerimine - mingi antigeeni viimine organismi sisekeskkonda, mille tagajärjel organismi immuunsüsteem paljundab vastava spetsiifikaga lümfotsüüte ja produtseerib antigeniga reageerivaid antikehi. Paljusid nakkushaigusi ennetavaks immuniseerimiseks kasutatakse vastavaid vaktsiine
UVK eest kaitsevad: 1) hüdrolipiidkiht ja selles leiduv urokaniinhape 2) rasu 3) melaniin Kaitse patogeensete mikroobide eest: Naha happelisus- mikroobid ei suuda paljuneda. Naha normaalne mikrofloora- bakterite vahel on konkurents elupaiga suhtes ja kehtib printsiip “kes ees, see mees”- s.t. patogeensed mikroobid naha pinnal elutsevate mikroobide vahele lihtsalt ei mahu. Langerhansi rakud e. immunoloogiline kaitse- kuuluvad vere valgeliblede huka, “söövad” ära võõrosakesed, mille leiavad. MILLAL HAKKAB INIMESEL KUJUNEMA MIKROFLOORA? MIS MOODUSTAVAD ORGANISMI NORMAALSE MIKROFLOORA? KUIDAS JAGUNEB NAHA MIKROFLOORA? MILLINE ON KÕIGE TÄHTSAM NAHA KAITSEFAKTOR? http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/ mikrobioloogia/?MIKROFLOORA http://www.hambaarst.ee/artiklid/570 / http://www.loodusajakiri
süsteemides. 2. REUMATOIDARTRIIDI TEKKEPÕHJUSED Reumatoidartriidi tekkimise põhjused on siiamaani teadmata. Arvatakse, et tõenäoliselt olulist rolli mängib geneetiline ehk pärilik eelsoodumus. Pärilikkust on täheldatud perekonniti naisliini pidi, mis pole aga reegel. On leitud kindel tõendus, et reumatoidartriidi teket soodustab suitsetamine. Reumatoidartriidi puhul põhjustab kudede põletikku ja kudede lagunemist immunoloogiline protsess, mis on tingitud tundmatu antigeeni sattumisest liigespindadele.Reumatroidartriidi korral on häirunud keha kaitsemehhanismid. Antigeen aga põhjustab antikehade ehk vastuainete tootmise. Vastuainete eesmärgiks on kahjustav antigeen eemaldada. Autoimmuunhaiguste korral on aga antigeeniks organismi enda rakud. Tulemuseks on oma kudede hävitamine. Reumatoidartriidi puhul hävineb liigespindu kattev sünoviaalkiht. Tänu sellele häirub normaalne liigese liikuvus ning töövõime.
Eristatakse omandatud ja kaasasündinud immuunsust. Kaasasündinud immuunvastuse omadused on: see käivitub kiiresti, hävitab suurema osa haigustekitajast, tunneb haigustekitajat põhitüübi järgi (nt bakter, viirus, algloom või seen) kuid mitte spetsiifiliselt ning kaasasündinud immuunsusel puudub mälu. Omandatud immuunsuse omadused: see käivitub aeglasemalt, hävitab haigustekitajaid infektsiooni lõppfaasis, tunneb haigustekitajat spetsiifiliselt ning sellel on immunoloogiline mälu. Tähtsad on B- ja T- rakud. B-rakud toodetakse luuüdis ning need toodavad antikehi. T-rakud toodetakse tüümuses ning need jaotatakse abistaja, tsütotoksilisteks ja regulatoorseteks T-rakkudeks. Üks tuntumain immuunsüsteemi kahjustavaid haigusi on AIDS, mis hävitab T-rakke. Lümfotsüüdid tunnevad haigustekitaja mõne üksiku pinnamolekuli järgi, mida kehas endas loomulikult ei esine. Neid molekule kutsutakse antigeenideks.
IMMUUNPATOLOOGIA KÜSIMUSED (vastata Ü. Parm. Lühiülevaade üldpatoloogilistest protsessidest lk.39-46 põhjal) 1. Millal tekib immunoloogiline reaktsioon? – Kui organism satub antigeen, mille vastu on vaja reageerida. (Kas siis võõras haigustekitaja või kehaomane degenereerunud rakk). 2. Tooge üks näide organismile kasuliku immuunreaktsiooni kohta. – Haiguse puhul, näiteks immuunreaktsioon nohu vastu. 3. Tooge 3 näidet organismile kahjuliku või mitteadekvaatse immuunreaktsiooni kohta. - ülitundlikkus, immuundefitsiit, autoimmuunsus. 4. Defineeri ülitundlikkus/immuundefitsiitsus/autoimmuunsus. - Ülitundlikkus – e
Neid eristatakse arenguvõime ja päritolu järgi: 1)Lõigustusrakud: võivad areneda mistahes rakutüübiks 2)Embrüonaalsed rakud: võivad areneda mistahes rakutüübiks, ei saa kasvada organismiks 3)Nabaväädivere tüvirakud: võivad areneda kindla koe rakkudeks 4)Täiskasvanu tüvirakud: võivad areneda ainult kindla koe rakkudeks Hübridoomitehnoloogia- rakutehnoloogiiliste võimete kogum hübridoomide loomiseks- immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine, immunoloogiline testimine ja monokloosete antikehade produtseerimine. Hübridoom- antikeha sünteesitava lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks. Monokloone antikeha- kitsa antigeenispetsiifikaga antikeha, mida produtseerib kindel hübridoomikloon. Hübridoomide saamine: 1)Hiir immuniseeritakse mingi antigeeniga 2)Kahe nädala pärast eraldatakse hiire põrnast lümfotsüüdid 3)Lümfotsüüdid ja kasvuaja rakud pannakse segusse, mis stimuleerib nende ühinemist
Koosneb paljudes komponentides, milledest ~55% on vere vedel osa (vereplasma) ning ülejäänud moodustavad vererakud, millest omakorda 45% on punaverelibled. Vere koostis on väga stabiilne, kõigub vaid kindlates piirides. Verel on oluline transpordifuktsioon (nt hapniku transport, vitamiinide, hormoonide jne). Hoiab miljööd vere koostist hoitakse stabiilsena ning seetõttu saab omakorda koevedelikke stabiilsena hoida. Kaitse-funktsioon: vere hüübimine, immunoloogiline kaitse, 3. Vere plasma, koostis, ülesanded Vereplasma on vere vedel osa, kollaka värvusega ning koosneb veest, erinevatest valkudest (antikehad, hormoonid, transpordimolekulid), toitainetest (suhkrud, rasvad, aminohapped). Transpordi ülesanne ning tänu peamisele koostisosale veele on suure soojusmahtuvusega ning hoiab keha tem-i. 4. Vere füüsikalis-keemilised omadused (osmootne rõhk, onkootne rõhk, reaktsioon, puhveromadused)
Koosneb paljudes komponentides, milledest ~55% on vere vedel osa (vereplasma) ning ülejäänud moodustavad vererakud, millest omakorda 45% on punaverelibled. Vere koostis on väga stabiilne, kõigub vaid kindlates piirides. Verel on oluline transpordifuktsioon (nt hapniku transport, vitamiinide, hormoonide jne). Hoiab miljööd vere koostist hoitakse stabiilsena ning seetõttu saab omakorda koevedelikke stabiilsena hoida. Kaitse-funktsioon: vere hüübimine, immunoloogiline kaitse, 3. Vere plasma, koostis, ülesanded Vereplasma on vere vedel osa, kollaka värvusega ning koosneb veest, erinevatest valkudest (antikehad, hormoonid, transpordimolekulid), toitainetest (suhkrud, rasvad, aminohapped). Transpordi ülesanne ning tänu peamisele koostisosale veele on suure soojusmahtuvusega ning hoiab keha tem-i. 4. Vere füüsikalis-keemilised omadused (osmootne rõhk, onkootne rõhk, reaktsioon, puhveromadused)
Veri koosneb vereplasmast ja verelibledest ehk hemotsüütidest. Vereplasmat 54-59% ja vereliblesid 41-46%. Hematokritiks nimetatakse arvu, mis näitab, kui suure osa vere mahust moodustavad vererakud. Veri täidab organismis transpordi-, kaitse-, sisekeskkonna püsivuse ehk homöostaasi säilitamise funktsiooni (Kaitse vere kaotuse vastu - hemostaas, vere hüübimine. Kaitse kehavõõra bioloogilise materjali (bakterid, mürgid, doksiinid) vastu – immunoloogiline kaitse) 3. Vereplasma, koostis, ülesanded Vereplasmas on 90-91% vett, 6,5-8% valku ja ligikaudu 2% madalmolekulaarseid aineid (nt valkudest: antikehad e immuunglobuliinid (loovad immuunsuse), hormoonid (transporditakse) transpordimolekuli; Toitainete st nt suhkrud, rasvad, aminohapped)Vereplasma on selge kollaka värvusega organismi sisekeskkonna seisundit peegeldavate füsioloogilis-keemilise omadustega vedelik. 4. Vere füüsikalis-keemilised omadused (osmootne rõhk, onkootne rõhk,
9. Leukotsüüdid( valgelibled), hulk, jaotus, nende ülesanded- 1 mm3 veres 6000 – 8000. Jagunevad: Granulotsüüdid:( ~65%)basofiilid, neutrofiilid , eosinofiilid ja agranolotsüüdid(25-35%): lümfotsüüdid ja monotsüüdid. Ülesanded: 1)fagotsütoos( bakterite õgimine/hävitamine) teostavad neutrofiilid, kel võime liikuda veresoonkonnast kudedesse. 2)Valgulise päritoluga võõrvalkude töötlemine/hävitamine, teostavad monotsüüdid. 3) Immunoloogiline kaitse, tagavad lümfotsüüdid B ja T. B-lümfotsüüdid (toodavad antikehi võõrvalkude vastu).T-lümfotsüüdid (ründavad otseselt haigustekitajatest nakatunud või muutunud rakke) tervel inimesel 1000 – 1500 mm3; AIDS-i haigel langenud alla 200 mm3. 10.Vere muutused kehalisel tööl- (ph) nihe happelisuse suunas (6,95) -Piimhappe kontsentratsiooni tõus 10-20 mg% -lt kuni 200 mg%-ni - Vere viskoossus suureneb 10% või enam -vere rakkude hulk suureneb - Müogeenne leukotsütoos:
aktivatsioonil 4 45. Aktivatsioonimoodulite ( ITAM e. ARH-1 järjestuste ) osast T- lümfotsüütide aktivatsioonil. 2 46. Transkriptsioonifaktorite NFB ja NFAT aktiveerimine ja osalus T-lümfotsüütide aktivatsiooni algetapil.4 47. G-valkude osa T-lümfotsüütide aktivatsiooni algetapil 4 48.IL-2 transkriptsiooni aktivatsioon kui konvergentsi punkt T- lümfotsüütide aktivatsiooni erinevatele radadele aktivatsiooni algfaasis. 4 49. Immunoloogiline sünaps T-lümfotsüüdi ja APC vahelisel „inteface`l” 4 50. T-rakkude aktivatsioon superantigeenidega. 2 51. Põhilised abi (helper)-T rakkude alamhulgad ja nende osa immuunvastuse kujunemisel. 2 52. Erinevused tüümus sõltuvate ja tüümus sõltumatute antigeenide poolt tekitatud immuunvastuste vahel. 2 53. B-lümfotsüütide komplekse antigeense retseptori struktuur ( BCR – TCRCD3 kompleksi analoog) 2 54. Obligatoorsed signaalid B-rakkude aktiveerimisel TD antigeenide korral. 2 55
vabanemisel toimub kapillaaride laienemine, s.t. paraneb kudede verevarustus toitumus, hapnikuga varustatus jne. Kuid seesama histamiin võib esineda ka mürgina teda leidub 2 nõgesemahlas, kõrvetavate meduuside näärmetes, usside mürgis. Nõgese kõrvetusel tekivad naha punetus ja villid, kohalik soojus ja kihelemine. Urtikaaria võib vallanduda erinevate mehhanismide kaudu: Immunoloogiline e. allergiline urtikaaria. Artikaaria kujunemisel on haaratud immuunsüsteem, olles klassikaliselt vahendatud IgE antikehade kaudu. Mitteimmunoloogiline e. mitteallergiline urtikaaria. Immuunsüsteem urtikaaria kujunemisel ei ole haaratud. Löövet võivad esile kutsuda ained, mis otse nuumrakkudest histamiini vabastavad või mõjutavad arahidoonhappe ainevahetust, näit. röntgeni kontrastained, opiaadid, aspiriin jt
ganglionites- Jätkete arvu järgi eristatakse uni-, bi-, multipolaarseid (enamus) Närvikiud: närvirakust kaugemale ulatuvad pikad jätked: dendriidid või neuriidid 28. Kaasasündinud immuunsus kaitseb peremeesorganismi varases infektsiooni faasis, milles mikroorganismid endotsüteeritakse ja lagundatakse fagotsüteerivate rakkude poolt. (Mittespetsiifiline immuunsus) Omandatud immuunsus on antigeen-spetsiifiliste lümfotsüütide vastus antigeenile, mille käigus areneb immunoloogiline mälu. 29. Kaasas immuunsuse barjäärid-Anatoomiline barjäär: nahk ,limaskestad. Füsioloogiline barjäär;temperatuur, pH (madal),keemilised mediaatorid . Rakkudega seotud barjäär. Põletikuline barjäär-koe kahjustus ja infektsioon. 30. Immuniseerimine, vaktsineerimine-Teatud infektsiooni vastu resistentseks muutmine.Põhineb immuunrakkude mälu-funktsioonil.Lümfotsüüdid tunnevad ära võõra antigeeni, toodavad antikehi.Korduvad
Tänapäeval kasutatavad vähiravi meetodid on: Kirurgiline ravi Kiiritusravi kasvajarakkude hävitamine radioaktiivse kiirguse abil Keemiaravi kasvajarakkude hävitamine valikuliselt neile toimivate rakumürkide abil Allikas: Kasvaja.net Hormoonravi kasvajarakkude kasvu pidurdamine hormoonpreparaatide või nende antagonistide abil Bioloogiline ravi -kasvajarakkude ründamine monoklonaalsete antikehadega Immunoloogiline ravi püütakse tõsta organismi kaitsevõimet ja aktiivsust võitluses kasvajarakkudega. 12 ohumärki Kui kehas on midagi valesti, reageerib keha tavaliselt mitmesuguste vaevustega. Teatud vaevused võivad olla põhjustatud vähist ja sellisel juhul on vaja pöörduda arsti poole. Niisugused vaevused ei pruugi aga alati tähendada vähki haigestumist, sageli on neil muud, enamasti ohutud põhjused. Järgnevalt toome ära 12 tähtsat ohumärki, mis võivad viidata vähile
(vaata mikrobioloogia loengut) Hambakatu orgaanilised komponendid Valgud, polüsahhariidid ja lipiidid Rakkude elemendid (bakterirakud, epiteelirakud, leukotsüüdid, makrofaagid) Bakterite komponendid (antigeenid) Hambakatu anorgaanilised komponendid Ca ja P ioonid SÜLJE KAITSESÜSTEEM Kaitsesüsteemide ülesanded: - Spetsiifiliste mikroobide arengu, paljunemise ja leviku takistus (Vaata kliirens) Kaitsesüsteemide klassifikatsioon: - Immunoloogiline kaitsesüsteem o IgA, IgG ja IgM - Mitteimmunoloogiline kaitsesüsteem 1) Lüsosüüm Päritolu: süljenäärmed, fagotsütaarsed rakud, igemetasku vedelik Roll: antimikrobiaalne toime (kinnitumise inhibeerimine, autolüsiini aktiveerimine, peptidoglükaani hüdrolüüs, adhesiooni ja hapete moodustumise pärssimine, bakterite agregatsioon ja hävitamine) 2) Sülje peroksüdaasne süsteem Roll: - Hambakattu moodustavate bakterite kontroll (kaaries, parodontiit)
viib raku apotooosi. Ehk siis perifeeriasse pääsevad vaid need T-rakud, mis tunnevad ära oma MHC- peptiid molekule kuid ei oma olulist afiinsust self peptiidi suhtes. AIRE – autoimmuunregulaator, mis ekspresseerub tüümuses. Tänu AIRE’le ekspresseeruvad tüümuses kehaomased antigeenid ning tänu sellele saab tüümuses toimuda T-rakkude negatiivne selektsioon. Mutatsioonid AIRE geenid võivad esile kutsuda autoimmuunhaigusi. 6. Immunoloogiline tolerantsus (tsentraalne ja perifeerne). Immuunsüsteemi funktsioon: kaitse haigustekitajate eest (neid elimineerides); tolerantsus oma kudede suhtes (tüvirakkudest genereeritud T ja B lümfotsüütide abil; TCR ja BCR oluline roll); st immuunsüsteemi põhiülesanne on eristada oma ja võõrast. Immuuntolerantsus – mehhanismid, mis tagavad antigeenspetsiifilise adaptiivse immuunvastuse (B ja
antigeeni (Ab-ag kompleksidena)" oma pinnal B- rakkudele, DC esitlevad (MHC-TCR interaktsioonis) antigeeni T rakkudele. NK rakud-5-10% lümfotsüütidest, suured, granuleeritud. Puudub TCR ja MHC klass I/II restriktsioon. Reageerivad MHC I puudumisele teistel rakkudel. Ei vaja eelnevat aktiveerimist. Sihtmärkraku lüüsimine toimub perforiini abil. Toodavad tsütokiine: IFNgamma. Intratsellulaarsete infektsioonide ja kasvajate vastane kaitse. Mõningane immunoloogiline mälu. Esmaseks ülesandeks on kiiresti ära tunda ja hävitada kasvajarakke ja viirusega infitseeritud rakke. Teiseks tähtsaks funktsiooniks on immuunvastuse kulu regulatsioon tsütokiinide tootmise kaudu (IFNgamma). 6. Mis on lümfisõlme funktsioon? Kirjelda lümfisõlmes toimuvaid protsesse, rakkude tüüpe ja nende terminaalset differentseerumist, GC kujunemist, klonaalset selektsiooni ja FDC osa selles. Lümfisõlmede funktsiooniks on lümfi filtreerimine
Androloogiline Tubaarne Endokriinne 2 of 12 10/6/2006 10:46 PM Lastetu abielu http://www.ut.ee/ARNS/Lastetuabielu.html Tservikaalne faktor Emaka faktor Vaginaalne faktor Immunoloogiline Psühhogeenne Teadmata Kromosomaalsed häired Seroloogilised konfliktid Corpus luteumi puudulikkus Emakapoolsed häired Endokriinsed (ekstragenitaalsed häired) Androloogilised põhjused (35-45%) Testikulaarsed (AOT - astenooligoterotozoospermia, azoo-, aspermia)
ekstratsellulaarne (enamus bakteritest, seened, parasiidid). Kaasasündinud immuunsus kaitseb peremeesorganismi varases infektsiooni faasis, milles mikroorganismid endotsüteeritakse ja lagundatakse fagotsüteerivate rakkude poolt. Immuunsus mõningate haiguste suhtes (näit. koerte katk). Omandatud immuunsus on antigeen-spetsiifiliste lümfotsüütide vastus antigeenile, mille käigus areneb immunoloogiline mälu. Tekib lisaks kaasasündinud immuunsusele ning annab pikaajalise kaitse haiguste vastu. Humoraalne immuunsus on spetsiifiline immuunsus, mis on vahendatud plasmarakkude poolt toodetud antikehade poolt. Siia kuuluvad ka komplemendi valgud. Rakuline immuunsus on igasugune omandatud immuunsus, mille puhul organismile võõrad struktuurid tuntakse ära ja kõrvaldatakse teatud rakkude poolt (neutrofiilid, makrofaagid, T-lümfotsüüdid)
PAHALOOMULISE ANEEMIA RAVILPBIOFLAVONOID SUURENDAB KAPILLAARIDE RESISTENTSUST, REGULEERIB KUDEDE HINGAMISPROTSESSE NING MUID BIOKEEMILISI PROTSESSE, SOODUSTAB C-VITAMIINI TOIMET TSITRUSVILJALISED, KIBUVITS, TEELEHED, MUSTSSTAR, SALAT, KAALIKAS, KAPSAS, KARTUL JT. PUU-NING KGIVILJAD CASKORBIINHAPE OSALEB OKSDATS-REPUKTSIOONIOONI PROTSESSIDES, AKTIVISEERIB PROTEOLTILISI FERMENTE JA MAKSA ESTERAASI, OSALEB DESOKSIRIBONUKLEIINHAPPE SNTEESIS, SUUR IMMUNOLOOGILINE THTSUS TAIMSED TOIDUAINED (KAPSAS, SALAT, SPINAT, PETERSELL, TILLIPEALSED, SIBULAPEALSED, HAPUOBLIKAS, MALTS, NGES, KIBUVITSAMARJAD, METSAMAASIKAD, VABARNAD, KARUSMARJAD, SSTRAD, TSITRUSVILJALISED, KAALIKAD, NAERID, PORGANDID, SIBUL, KARTUL JNE. SKORBUUT, NRKUS, TVIME LANGUS, TUJUTUS, VSIMUS, VASTUPANUVIME VHENEMINE NAKKUSTELE, VEREVALUMID NAHA ALL, LIIGESTES JNE.DKALTSIFEROOL KALTSIUMI JA FOSFORI AINEVAHETUS KALAMAKSALIDES, VIS, PIIMAS, MUNADES, PRMIS, TEKIB
Sageli võivad nendeks olla valgulised ravimpreparaadid, ka antibiootikumid. Anafülaktiline šokk tekib pärast kokkupuudet allergeeniga juba 2-3 minuti jooksul, järsk vererõhu langus ja teadvuse kadu viivad organismi eluohtlikku seisundisse. Kõrvuti immuunsuse ja allergiaga on võimalik ka kolmas immuunsüsteemi reageerimisvõimalus, õigemini küll reageerimatus. See on immunoloogilise kaitsevõime langus või koguni puudumine ehk immunoloogiline tolerantsus ehk paralüüs. 4 Millisel viisil neist kolmest võimalusest organism ärritajale reageerib, sõltub organismi reaktiivsusest. Normaalse reaktiivsuse korral reageerib immuunsusega, kõrge reaktiivsuse korral allergiaga, madala reaktiivsuse korral aga kujunebki immunoloogiline tolerantsus.
~55% vere mahust on vereplasma ja ~45% vererakud Veri on väga stabiilse koostisega – kuigi veres toimuvad pidevad muutused, suudetakse neid hoida kindlates piirides. Funktsioonid: realiseeruvad tänu vere liikumisele vereringes. transport miljöö – vere enda koostist hoitakse stabiilsena ning see võimaldab hoida koevedeliku koostise stabiilsust kaitse: verekaotuse vastu – hemostaas, vere hüübimine; kaitse kehavõõra bioloogilise materjali vastu – immunoloogiline kaitse. 3.Vereplasma koostis: Vereplasma peamine koostisosa on vesi (90%). Lisaks on seal lahustunud erinevad valgud (antikehad, hormoonid, transpordimolekulid) ning toitained (suhkrud, rasvad, aminohapped). Ülesandeks lahustunud ainete transport mööda keha. 4.Vere füüsikalis-keemilised omadused osmootne rõhk – vereplasmas lahustunud ainete kontsentratsiooni näitaja -7,4- 7,6 atm Osmootset rõhku reguleeritakse: 1) aine filtreeritakse organismist välja 2)
jõudmise ja lahkumise teed ja mehhanismid. Samas on vere koostis suhteliselt stabiilne. Vere koostis: Vereplasma: vesi; valgud; aminohapped, rasvhapped, glükoos; ioonid (Na+, K+, Ca 2+, Cl-, H+, HCO3-); gaasid (O2, CO2), vererakud: erütrotsüüdid; leukotsüüdid; vereliistakud. Vere funktsioonid: 1.Transport 2.Miljöö. 3.Kaitse: 3.1. Kaitse verekaotuse vastu hemostaas, vere hüübimine 3.2. Kaitse kehavõõra bioloogilise materjali vastu immunoloogiline kaitse. Funktsioonide realiseerumise eeltingimuseks on vere liikumine vereringes. Vereplasma: 90-92% vesi, 6-8% vereplasma valgud, 1-2% väga heterogeenne madalamolekulaarsete ühendite grupp, millest paljud on organismi normaalseks talitluseks väga vajalikud. Vereplasma valgud: albumiinid, globuliinid ja fibrinogeen. Elektroforees on populaarne meetod valkude eristamiseks, kuid on ka teisi.
Vajab toimeks erilisi rakke/organeid: · B-rakud antikehad · Th-rakud abistavad · Tc-rakud tapavad · Dendriitrakud võimaldavad T-rakkudel antigeeni ära tunda · Makrofaagid - fagotsüteerivad · Neutrofiilid fagotsüteerivad Th ja Tc tasakaal 2:1, kui rikutud see, siis autoim haigused ja im.puudulikkus. O.i. on iseloomulik: 1. Spetsiifilisus 2. Mitmekesisus 3. Immunoloogiline mälu 4. Oma vs võõra eristamine Inimesel esinevad antikehade põhiklassid on: · immunoglobuliin A (IgA) · immunoglobuliin D (IgD) · immunoglobuliin E (IgE) · immunoglobuliin G (IgG) · immunoglobuliin M (IgM) Immuunsüsteem töötab kolmel erineval moel: · Humoraalne immuunsus · Rakuline immuunsus · Lümfokiinide sekretsioon HUMORAALNE IMMUUNSUS on spetsiifiline immuunsus, mis on vahendatud plasmarakkude poolt
AG põhiomadusteks on immunogeensus ja spetsiifilisus. AG-deks võivad olla mikroobid, teise organismi koed, allergeenid – st ained, mis sisaldavad võõrast informatsiooni 1) organismis immuunvastust esilekutsuv aine ehk immunogeen; 2) antikehadega või T-lümfotsüütidega reageeriv aine Immuunsüsteemi põhiülesanne – tagada organismi stabiilne sisekeskkond, eristada oma võõrast: tunda ära ja reageerida selliselt, et aine elimineeritaks ning kujuneks immunoloogiline mälu MHC I – koesobivusantigeenide kompleks: immuunsüsteem teeb nende abil vahet omal ja võõral MHC klass I valgud esinevad kõikidel rakkudel, igal inimesel on 6 markerit 200 eri variandist MHC II – klass II valgud on ainult spetsiifilistel rakkudel, igal inimesel on 8 markerit umbes 230-st MHC valgud esitavad immuunsüsteemi rakkudele antigeene TCR – T-cell receptor; T-lümfotsüüdil olev antigeeni retseptor, seostub antigeeni ja MHC molekuli kompleksiga
üldhaigestumisega, mille puhul tekivad muutused ka teistes organites ja süsteemides. Tekkepõhjused ja -mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine Tekkepõhjused ja -mehhanismid Reumatoidartriidi tekkimise põhjus on siiamaani teadmata. Arvatakse, et olulist rolli mängib geneetiline ehk pärilik eelsoodumus. Kudede põletikku ja lagunemist selle haiguse korral põhjustab immunoloogiline protsess, mis on tingitud tundmatu antigeeni sattumisest liigespindadele. Antigeen põhjustab aga antikehade ehk vastuainete tootmise, mille eesmärgiks on kahjustav antigeen eemaldada. Autoimmuunhaiguste korral on antigeeniks organismi enda rakud ning tulemuseks on oma kudede hävitamine. Reumatoidartriidi puhul hävineb liigespindu kattev sünoviaalkiht, mistõttu häirub normaalne liigese liikuvus ja töövõime. Sümptomid ehk avaldumine
Leedi suri ära kui Jenner oli 13. Nii et Jenner ei olnudki päris esimene. Toll – retseptorid, leiti Drosophila arengut uurides alguses. Toll – saksakeeles kärbse vastse kuju järg. Polly Matzinger – Ohuteooria, Omandatud ehk adaptiivne immunsus Lümfotsüüdid ja nende spetsiifilised retseptorid B lümfotsüüdid-immuunoglobuliinid (sekreteerituna antikehad) T lümfotsüüdid -TCR retseptorid Antigeeni esitlevad rakud ja MHC I ja MHC II Immunoloogiline mälu-see on B jaT lümfotsüütide klonaalne proliferatsioon 2. loeng Kaasasündinud (Innate) immuunsuse elemente TOLL retseptorid ( PRR retsetorid) Avastati Drosophila m. arengut uurides 1985a. (toll saksa keeles kummaline,võigas, imelik 1997 tuvastati imetajatel, Bruce Beutler 1998 TLR 4 ja LPS seos –Nobeli preemia 2011 a. Käivitavad NF-κB ja MAP kinaaside aktivatsiooni raja Osa raku välismembraanil-osa endosomaalselt N-Formylmethionin MiIline on tähtsus eukarüootidele?
Leukotsüüdid ehk valgedverelibled, antikehade tootmine, võõrkehade vastu võitlemine. Tuumaga rakud. 1 osa granülotsüüdid, 2osa monotsüüdid. Igal liigil erinev ül täita. Leukotsüütide ül- bakterite hävitamine, teostavad neutrofiilid, veres on olemas suurel hulgal baktereid, võime liikuda varesoonkonnast välja kudedesse. Valguselise päritoluga võõrvalkude ümbertöötlemine-bakterid, viirused jne immunoloogiline kaitse-teostavad lümfotsüüdid, kaitsekehad, mis aitavad võidelda erinevate haigustekitajate vastu. Tagada immuunsuse tagamine. Immuunsuse tagamisest võtab osa terve immuunsussüsteem, lümfisõlmed- toodetakse antikehi, mandlid produtseerivad lümfotsüüte, põrn talitleb suuri lümfotsüüte, harknääre toodab hormoone, reguleeritakse lümfotsüütide koostist, lümfi kaudu transp erinevaid lümfotsüüte.
See tapab ohtlikke mikroorganisme ja on juba tuhandeid aastaid olnud kiidetud ravivahend. Ilma soolata pole ka elu ega paranemist. Kui soola kasutatakse soolaravis, peab see olema testitud nii kvaliteedi, kvantiteedi, värvi (valge, oranz, punane) koha pealt ja erinevate teraapiate abil. · Soolaravi toimel suureneb rögaeritus kroonilisi kopsuhaigusi põdevatel inimestel, paraneb kopsude ventilatsioon. · Ravi toimel tõuseb organismi mittespetsiifiline ja immunoloogiline reaktiivsus, väheneb üldine IgE tase organismis. · Soolaravil on närvisüsteemi rahustav toime -- sobib stressi, depressiooni ja neuroosilaadsete seisundite leevendamiseks. Enesetunne paraneb juba peale 1 -- 5 seanssi. · Paraneb ninahingamine, väheneb limaskesta turse allergilise nohu ja põsekoopa põletike korral. · Allergilised nahahaigused, nahalööve taanduvad; psoriaasi puhul saame pikaajalise remissiooni.
Kiasmid näitavad toimunud krossingover kohti - Mitmekordne geenivahetus - Tõuke ja tõmbeasend - Inferentsinähtus 58.Immuunsüsteemid Kaasasündinud immuunsus - Keemiline kaitse – põletik, komplemendisüsteem - Rakuline kaitse – patogeeni spetsiifilisus Omandatud immuunsus - Rakuvahendatud immuunvastus - Humoraalne ehk antikehavahendatud immuunvastus - Immunoloogiline mälu 59.Antikehad, immunoglobuliinid (lg) Antikehad (tetrameerne valk) - Antikeha kerged ahelad – kapa ahelad, lambda ahelad - Antikeha rasked ahelad Ig ahelad (nii kerged kui rasked) - N-terminaalsed otsad hüpervarieeruvad - C-terminaalsed otsad konstantsed 60.Geeni splaissing ja kombinatoorika - Splaissing ehk kokkupõime – protsess, mille käigus RNAst eliminiteeritakse
kõrvahaiguste, nahapõletike, mädaste infektsioonide, akne ja nahaekseemide korral. Soolaravi sobib inimestele, kellel on astma, pikale veninud äge ülemiste hingamisteede haigus, krooniline hingamisteede haigus, krooniline neelupõletik, krooniline mandlipõletik, krooniline põskkoobaste põletik, krooniline ninaneelumandli põletik. Soolaravi toimel suureneb rögaeritus kroonilisi kopsuhaigusi põdevatel inimestel, paraneb kopsude ventilatsioon, tõuseb organismi immunoloogiline reaktiivsus. Soolaravil on närvisüsteemi rahustav toime -- sobib stressi, depressiooni ja neuroosilaadsete seisundite leevendamiseks. (Soolaravi) 15 2 TAIMSED TAASTUSRAVIVAHENDID 2.1 Mesi Mesi on mesilaste poolt taimedelt kogutud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud ja kärjekannudes valminud enamasti magus toiduaine. (Mesi)
tekkes · ~25-35%Agranulotsüüdid a. Lümfotsüüdid b. Monotsüüdid Leukotsüüdid on võimelised liikuma veresoonkonnast kudedesse,liikumapanevaks jõuks kemotaksis (neid tõmbavad ligi bakterite ja põletikus kudede poolt sekreteeritavad ained). Organismi kaitsmine patogeensete sissetungijate eest. Leukotsüütide üldine ülesanne on immunoloogiline kaitse, erinevad rakutüübid realiseerivad selle erinevaid aspekte.Kaitsemehhanism võib olla: Mittespetsiifiline (fagotsüteerimine) või spetsiifiline(antikehad plasmarakkudest,antigeen-antikeha reaktsioon) · Trombotsüüdid,tuumata,eluiga 10p.Osaleb hemostaasis e vere hüübimises. 9. Vere hüübimise füsioloogia. Kui endoteel on vigastatud, puutuvad trombotsüütid sidekoes oleva kollageeniga kokku ja aktiveeruvad, kleepuvad kokku ja liibuvad vigastatud kohale.
c. ~1%Basofiilsed,toodavad aineid mis soodustavad põletikureaktsiooni tekkes ~25-35%Agranulotsüüdid a. Lümfotsüüdid b. Monotsüüdid Leukotsüüdid on võimelised liikuma veresoonkonnast kudedesse,liikumapanevaks jõuks kemotaksis (neid tõmbavad ligi bakterite ja põletikus kudede poolt sekreteeritavad ained). Organismi kaitsmine patogeensete sissetungijate eest. Leukotsüütide üldine ülesanne on immunoloogiline kaitse, erinevad rakutüübid realiseerivad selle erinevaid aspekte.Kaitsemehhanism võib olla: Mittespetsiifiline (fagotsüteerimine) või spetsiifiline(antikehad plasmarakkudest,antigeen-antikeha reaktsioon) Trombotsüüdid,tuumata,eluiga 10p.Osaleb hemostaasis e vere hüübimises. 9. Vere hüübimise füsioloogia. Kui endoteel on vigastatud, puutuvad trombotsüütid sidekoes oleva kollageeniga kokku ja aktiveeruvad, kleepuvad kokku ja liibuvad vigastatud kohale.
Niudesooles on rohkesti lümfoidsetkude (Peyerinaastudena), mis osaleb organismi immunoloogilises kaitses. Peensoole funktsioonid: Peensool täidab mitmeid tähtsaid funktsioone: 1) küümuse segamine pankrease, maksa ja peensoolelimaskesta sekreetidega 2) toidu koostisosade seedimine 3) tasakaalustatud ja seeditud sisaldise resorptsioon 4) järelejäänud sisaldise edasitransport distaalsele 5) mitmesuguste hormoonide sekretsioon 6) immunoloogiline kaitsefunktsioon. Peensoole liigutused segavad küümust ja liigutavad teda distaalsemale. Peensoole neuraalne regulatsioon Parasümpaatiline närvisüsteem mõjutab seedimist stimuleerides seedetrakti peristaltikat ja sekretoorset aktiivsust. Sümpaatilise innervatsiooni saab seedetrakt seljaaju rinna- ja nimmeosast. Sümpaatilise närvisüsteemi mõjul soole toonus langeb, peristaltika pidurdub, seedenõrede hulk väheneb, ensüümide suhteline sisaldus tõuseb. Jämesool
On võimelised ka iseseisvalt ära tundma kehavõõra aine spetsiaalsete rakkude vahendusel. Omandatud immuunsus spetsiifiline reaktsioon kindla antigeeni suhtes. Kaitseb väljastpoolt sissetunginud haigustekitajate eest ning ründab ka kehaomaseid degenereerunud rakke samuti muutunud rakke (kasvajarakud). Immuunkompetentsed rakud tunnevad võõrkeha ära pinna struktuuri järgi ja moodustavad nende vastu spetsiifilisi antikehi. Süsteemil on nn immunoloogiline mälu sama antigeeniga kokkupuutel kiirem antikehade produktsioon. Kokkupuutel sama haigustekitajaga haigusele iseloomulikke sümptoome ei teki. Immuunsus on alati omandatud. 6. Haiguslikud muutused organismi ehituses Kõhetus e atroofia on elundite ja kudede mahu vähenemine, mis toimub rakkude väiksemaks muutumise teel. Üldine kõhetus e kurtumus nt nälguse tagajärjel. Paikne kõhetus atrofeeruvad üksikud organid ja koed.
On võimelised ka iseseisvalt ära tundma kehavõõra aine spetsiaalsete rakkude vahendusel. Omandatud immuunsus – spetsiifiline reaktsioon kindla antigeeni suhtes. Kaitseb väljastpoolt sissetunginud haigustekitajate eest ning ründab ka kehaomaseid degenereerunud rakke samuti muutunud rakke (kasvajarakud). Immuunkompetentsed rakud tunnevad võõrkeha ära pinna struktuuri järgi ja moodustavad nende vastu spetsiifilisi antikehi. Süsteemil on nn immunoloogiline mälu – sama antigeeniga kokkupuutel kiirem antikehade produktsioon. Kokkupuutel sama haigustekitajaga haigusele iseloomulikke sümptoome ei teki. Immuunsus on alati omandatud. 7. Haiguslikud muutused organismi ehituses Kõhetus e atroofia – on elundite ja kudede mahu vähenemine, mis toimub rakkude väiksemaks muutumise teel. Üldine kõhetus e kurtumus nt nälguse tagajärjel. Paikne kõhetus – atrofeeruvad üksikud organid ja koed.
raku teatud osa-mikrohatud, ripsmed, spetsiaalsed raku membraanistruktuurid, inkapsuleeritud närvilõpmed) Retseptoorsed rakud ja retseptoripotentsiaal- Sensoris muudetakse ärritaja energia sensori membraani permeaabluse muutuse kaudu retseptoripotentsiaaliks(erineb AP'st sellega, et on rohkem lokaalne). Retseptoorsed rakud on mikrohatud, ripsmed, inkapsuleeritud närvilõpmed. Naha ehitus-ERALDI LEHEL Naha funktsioon-mehaaniline kaitse, haavade paranemine, immunoloogiline kaitse, kaitse kuivuse eest, soojusregulatsioon, puute funktsioon Nahaaistingud ja nende sensorid-Närvilõpmed ümber karvajuure, vabad närvilõpmed(külma ja kuuma ning valu sensorid, valu stimuleerivad kahjustunud rakkudest vabanevad ained-pindmine valu on nahakahjustuse korral, süvavalu on algab lihastest,luudest jne, vistseraalne valu ehk siseelundi valu on raskesti lokaliseeritav), kompimiskehake(paiknevad karvadeta nahas, samuti rinnanibul ja huulte ning keeleotsa limaskestas
teistest põletikku soodustavatest rakutüüpidest. Inflammatoorsed tsütokiinid algatavad inflammatoorset reaktsiooni ja reguleerivad peremeesraku kaitsemehhanisme patogeenide vastu. Inhibeerimine mingi protsessi aeglustamine. Mikropartikliteks nimetatakse väikseid ekstratsellulaarseid organelle, mida rakk võib sekreteerida väliskeskkonda. Paraneoplastilline sündroom kasvajast põhjustatud immunoloogiline reaktsioon, mis algselt kujutab endast organismi kaitsemehhanismi kasvaja vastu, kuid tabab n-ö ekslikult keharakke. Südamekõrv väike kooniline "kõrvakujuline" kott, mis suurendab veidi kodade mahtu. Trombofiilia on see kui verel on suurem kalduvus hüübida. Sissejuhatus Süvaveeni tromboosi korral tekib veenis tromb ehk vereklomp. Venoosse trombembooliga (lühend VTE) on tegu siis, kui veenis tekkinud trombist irdub tükike, mis pääseb liikuma ning ummistab veresoone.
Kanalliiduseid mõjutavatest ravimitest loodetakse abi südame rütmihäirete ravis. 120. Signaliseerivad ühendused; nende üldine iseloomustus ja tähtsus Signaliseerivad ühendused (communicating or signal-relaying junctions) – loovad eeldused signaali ülekandeks rakult rakule (plasmamembraani vahendusel). Inimeses 2 olulist signaliseerivat ühendust: 1) Sünaps närviraku aksoni ja teise närviraku dendriidi, – lihasraku, - näärmeraku vahel. 2) Immunoloogiline sünaps. Sünaps – struktuur, mille abil toimub signaali ülekanne ühelt rakult teisele. Eristatakse pre- ja postsünaptilist membraani. Osalevad spetsiifilised adhesioonimolekulid – neureksiin, neuroligiin jt. Lisaks tagavad stabiilse ühenduse kadheriinid, Ig perekonna CAMid jt. Nn koondavad valgud (scaffoldprotein) seovad kogu kompleksi tervikuks. Immunoloogiline sünaps: Ajutine struktuur, mis moodustub antigeeni presenteeriva raku
annaabi.ee 
