Urtikaaria - nõgestõbi (0)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Hooldustöötaja õppekava
URTIKAARIA
Referaat
Juhendaja : Erle Remmelgas , lektor
Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Tartu 2010
Urtikaaria (nõgestõbi)
Urtikaaria e. nõgestõve korral tekivad nahale piirdunud turselised, nahapinnast kõrgemad alad e. kublad. Kublad tekivad järsku. Nad võivad paikneda igal kehaosal, olla erineva suuruse ja kujuga - ovaalsed, ümarad, ringjad või maakaarti meenutavad, värvuselt punased või valkjad, sageli ümbritsetud punetava äärisega. Iseloomulik on tugev sügelemine. Kuplade läbimõõt võib ulatuda mõnest millimeetrist paarikümne sentimeetrini ja võivad nahapinnal püsida mõnest minutist mitmete tundideni (vt joonis 1).
Joonis 1 Urtikaaria
Kaasuda võivad ka üldnähud – peavalu, liigeste valulikkus, hääle kähedus, kiirenenud hingamine , õhupuudustunne, iiveldus , oksendamine , kõhuvalud ja - lahtisus . Mõnikord võib lisanduda silmalaugude, huulte ja labakäte turse e. angioödeem. Angioödeemi (AÖ) korral on tursest haaratud ka naha sügavamad kihid ja nahaaluskude . Turse AÖ puhul tekib väga järsku, haarab naha, nahaaluskoe ja/või limaskestad, sagedamini huuled, silmalaud , suguelundid, harvem keele ja kõri. Turse püsib 24-72 tundi. Eluohtlik võib olla seede - ja hingamissüsteemi haaratusega AÖ.
Urtikaariat põeb elu jooksul 15-25% inimestest. 50% esineb nii urtikaaria kui angioödeem, 40% ainult urtikaaria ja 10 % ainult angioödeem.
Nõgestõbe põhjustab nuumrakkudest erinevate kemikaalide vabanemine , mis omakorda põhjustab naha väikeste veresoonte lekkimist ja järgnevat koe turset . Histamiin on kõige olulisem biokeemiline mediaator urtikaaria tekkes . Seda eluliselt vajalikku ainet leidub organismis seotud kujul spetsiaalsetes “ depoodes ” – nn. “nuumrakkudes”. Histamiini vabanemisel toimub kapillaaride laienemine, s.t. paraneb kudede verevarustus – toitumus , hapnikuga varustatus jne. Kuid seesama histamiin võib esineda ka mürgina – teda leidub nõgesemahlas, kõrvetavate meduuside näärmetes, usside mürgis. Nõgese kõrvetusel tekivad naha punetus ja villid , kohalik soojus ja kihelemine.
Urtikaaria võib vallanduda erinevate mehhanismide kaudu:

• Immunoloogiline e. allergiline urtikaaria. Artikaaria kujunemisel on haaratud immuunsüsteem, olles klassikaliselt vahendatud IgE antikehade kaudu.
  
• Mitteimmunoloogiline e. mitteallergiline urtikaaria. Immuunsüsteem urtikaaria kujunemisel ei ole haaratud. Löövet võivad esile kutsuda ained, mis otse nuumrakkudest histamiini vabastavad või mõjutavad arahidoonhappe ainevahetust, näit. röntgeni kontrastained, opiaadid, aspiriin jt. valuvaigistid , ka bensoaadid (toidukonservandid).
  
• Kombineeritud mehhanismidel põhinev urtikaaria. Siia kuuluvad füüsikaline urtikaaria ja kontakturtikaaria;
  
• Idiopaatiline e. teadmata põhjusega urtikaaria.
  

Urtikaaria ja angioödeemi põhjused:

• Ravimid
  

Ravimreaktsioonidest 25 % kulgeb urtikaariana. Mõnikord võib probleem tekkida isegi kuni 14 päeva pärast ravi lõppu. Nõgeslöövet võivad põhjustada antibiootikumid - sagedamini penitsilliin kuid samuti polümüksiin, ciprofloxatsiin, rifampitsiin, vankomütsiin, kemoterapeutikumid, valuvaigistid, palaviku alandajad (aspiriin jt.), rasestumisvastased pillid , rahustid , vitamiinid , verepreparaadid, valku sisaldavad hormonaalsed ravimid

• Toiduained
  

Toiduained on sagedamini lastel ägeda urtikaaria põhjuseks. Täiskasvanutel on nad probleemiks harva- 1-2 % juhtudel. Konservandid ja toidulisandid on kroonilise urtikaaria põhjuseks 3-4 % juhtudel.

• Loomsed valgud – kala, muna, piim, juustud ;
  
• köögiviljad – tomat , seller, oad, petersell ;
  
• puuviljad – õun, kiivi , tsitruselised;
  
• marjad – maasikad, mustsõstrad, kirsid ;
  
• maiustused – kakaotooted, pähklid;
  
• karastusjoogid ;
  
• maitse- ja säilitusained;
  
• alkohol (punane vein)jt.
  

• Infektsioonid
  

Parasitaarsed (sooleussid), viiruslikud – B- hepatiit , herpesviirus, nn. külmetushaigused jt., bakteriaalsed – mükoplasmad, streptokokid, helikobakter, mükobakterid jt., seeninfektsioonid - dermatofüüdid, pärmseened

• Sissehingatavad allergeenid :
  

Õietolm, hallitusseente eosed, loomakarvad, parfüümid jt.

• Insektallergeenid:
  

Mesilase-, herilasemürk, kirbu, lutika, sääse jt. putukate eritised

• Sisehaigused:
  

Verehaigused , kasvajad , kilpnäärme haigused, sidekoehaigused.

• Psühhogeensed tegurid.
  
• Füüsikalised faktorid:
  

• Mehhaaniline trauma , temperatuuri kõikumine, tuul, niiskus, vesi - põhjustab nn. akvageenset urtikaariat.
  
• Külma - nn. külmaurtikaaria korral tekivad kublad pärast külma, naha ülessoojenemisel, eelkõige näole ja kätele. Kublad võivad tekkida ka suvel, jaheda , tuulise, niiske ilmaga. Reaktsioon võib olla eluohtlik. Näiteks külmas vees ujumisel.
  
• Kuum põhjustab kuumaurtikaariat.
  
• Ultravioletkiirgus võib põhjustada nn. solaarurtikaariat, tekib päikesest või solaariumi valgusest, esineb harva. Sagedamini haigestuvad naised.
  
• Kolinergiline urtikaariat soodustab higistamine , füüsiline koormus, kuum dušš, psüühilised emotsioonid . Nahale võib tekkida sadu väikseid, väga sügelevaid kuplasid. Esineb sagedamini teismelistel ja noortel täiskasvanutel.
  
• Rõhuurtikaariat soodustab tugev surve nahale, nt. taldade all pärast käimist, tuharatel peale pikaajalist istumist. Turselised valulikud alad võivad püsida 6-48 t.
  
• Dermografismiurtikaaria – nn. nahale „kirjutamise“ järgselt. Naha sügamis-, riiete hõõrdumiskohtadele, ka sooja dušši all pestes, tekivad juttidena väga sügelevad kublad. Soodustab närvipinge ja ärritus. Probleem võib ilmneda igas eas, tavaliselt tekib järsku, ilma eelneva põhjuseta, võib püsida kuid ja aastaid.
  
• Vibratsioon võib põhjustad vibratsiooniurtikaariat (joonis 2.)
  

Joonis 2 Vibratsiooniurtikaaria

• Kontakt mitmesuguste ainetega - nn. kontakturtikaaria.
  

Kontakturtikaaria vormi esineb harva, see võib olla nii allergiline kui mitteallergiline. Kublad tekivad aine ja naha kokkupuute kohale, tavaliselt kätele, suu ümbrusesse.
Põhjuseks on sagedamini kosmeetikavahendid, taimed, loomade karvad , toiduained (kala, küüslauk, sibul , tomat), säilitus- ja värvained, paiksed ravimid, kummikindad . Enamasti on urtikaaria lühiajalise kestusega ja iseparanev haigus, kuid krooniliseks muutudes põhjustab tõsiseid probleeme nii patsiendile kui arstile .
Urtikaaria staadiumid

• Äge urtikaaria - kestus
• Krooniline urtikaaria - kestus > 6 nädala, esineb sagedamini täiskasvanutel, rohkem naistel kui meestel (2-4:1) Haigus võib kesta kuid ja aastaid.
  
• Krooniline idiopaatiline urtikaaria (KIU) - >6 nädala kestnud urtikaaria, mille põhjust ei leita.
  

Uuringud
Kõik urtikaariaga haiged ei vaja uuringuid . Milliseid uuringuid täpselt määrata, otsustab arst sõltuvalt haige kaebustest ja urtikaaria vormist . Uuringud on näidustatud kroonilise urtikaaria haigetel , kui haigus on kestnud >6 nädala ja põhjustavat tegurit ei tea. Võimalikud uuringud on vere üldanalüüs, leukogramm, settereaktsioon, uriin, väljaheiteanalüüs sooleparasiitidele, maksa, neerude funktsiooni biokeemilised näitajad, reumatoidfaktor, viiruste uuringud (k.a.hepatiidimarkerid), kurgulima mikrobioloogiline uuring, immunoloogilised testid (ANA), allergiatestid (üldIgE, spetsiifiline IgE, torketestid, komplementsüsteemi määramine, toidupäevik). Rutiinne allergeenide testimine ei ole näidustatud. Nahatestid võivad aidata kontakturtikaaria puhul. Torketestid võivad aidata ka toiduallergia puhul, kuid KIU korral on need mitteolulised. Komplementsüsteemi määramine on oluline angioödeemi või urtikariaalse vaskuliidi kahtlusega haigetel. Kilpnäärme uuringud (autoantikehad) - eriti naistel, kellel on perekonnas teada kilpnäärme haigusi või teisi autoimmuunhaigusi. Urtikaaria võib esineda nii kilpnäärme liig- kui alatalitluse puhul. Seerumi krüoglobuliinid külma urtikaaria puhul röntgen rindkerest, ultraheli uuring siseelunditest, naha histoloogiline uuring (urtikariaalse vaskuliidi kahtlusel)
Urtikaaria ravi
Kõige parem ravi on põhjuste väljaselgitamine ja kõrvaldamine.

• Suukaudsete antihistamiinikumide (AH) kasutamisega saavad enamus urtikaaria haiged leevenduse sügelusele ja taandub või väheneb kuplade teke. AH-d ei mõjuta haiguse vallandumise põhjust. Kaasaegsed AH-d (loratadiin, desloratadiin, tsetirisiin, levotsetirisiin, ebastiin) ei tekita unisust, toime saabub kiiresti ning püsib 12-48 t. See teeb ravimi võtmise mugavaks, tavaliselt üks kord päevas. Kui haigusnähud ei taandu ühe antihistamiinikumiga, on soovitav nõu pidada arstiga. Aidata võib annuse suurendamine, ravimi vahetamine või mitme ravimi kombineerimine.
  
• Glükokortikosteroidid (GKS). Kasutatakse lühiajaliselt väga ägedate ja laialdaste urtikariaalsete reaktsioonide puhul. Pikaajalist ravi steroididega üldjuhul ei kasutata.
  
• ketotifeen (nuumrakkude stabilisaator );
  
• psühhoterapeutikumid (amitriptülliin);
  
• immunosupressandid (tsüklosporiin);
  
• valgusravi – kitsa spektriga UVB või PUVA.
  

Üldised nõuanded
Ära võta ravimeid (eriti aspiriin ja kodeiin ), mida arst on soovitanud vältida. Paratsetamool ja uued Cox II inhibiitorid on üldjuhul ohutud . Väldi happerohkeid puuvilju, köögivilju. Väldi histidiinirikkaid toiduained – tomatit, hallitusjuuste, loomaliha , seamaksa, lõhet, tuunikala, konserveeritud liha -ja kalatooteid, hapukapsaid. Väldi toiduaineid, mis võivad organismis histamiini vabastada – aedmaasikad , kakao , munavalge. Väldi säilitus- ja värvainetega toiduaineid, kondiitritooteid (eriti E102, benzoaadid E210-220). Väldi alkohoolseid jooke , higistamist ja tihedaid riideid . Jahuta turselisi sügelevaid kuplasid külma mähisega, jääga või jahutavate loksutistega. (mitte külmaurtikaaria puhul). Vältige võimalusel füüsikalist urtikaariat esilekutsuvaid faktoreid, nagu külm, kuum, rõhk, vibratsioon, higistamine, füüsiline koormus, mehhaaniline trauma jt. Abi võite saada antihistamiinikumi võtmisest 1 tund enne potentsiaalset löövet esilekutsuvat tegevust (näit. dušš, ujumine, sportimine jt.).
Kasutatud kirjandus:

http://www.derma.ee/articles.php?id=137#1 (27.02.2010)

http://www.mirra24.ee/611est.html (27.02.2010)
7