Rematoidartriit (0)

REUMATOIDARTRIIT
Kaarel Klaas
1.1. Reumatoidartriidi selgitus
Reumatoidartriidi ladinakeelne nimetus on rheumatoidarthritis ning inglise keelne nimetus rheumatoidarthritis. Reumatoidartriidiks nimetatakse krooniliselt progreseeruvat, sageli ka invaliidistavat liigeste autoimmuunhaigust, mis haarab ennekõike liigeste sünoviaalkilet.
1.2. Reumatoidartriidi üldülevaade
Reumatoidartriiti esineb ligikaudu 1%-l Eesti elanikkonnast. Reumatoidartriiti haigestuvad peamiselt 20-50 aastased inimesed. Naised haigestuvad 3-4 korda sagedamini kui mehed reumatoidartriiti. Haigus ise kujutab endast liigeste põletikku. Reumatoidartriidi tagajärjel liigespinnad hävivad ning liigeste töövõime häirub. Tekivad tugevad liigeste deformatsioonid ehk liigeste moondumised, mille tagajärjel inimene invaliidistub. Vaatamata selle, et reumatoidartriidi põhikoldeks on liigesed , on tegemist siiski organismi üldhaigestumisega, mille puhul tekivad ka muutused teistes organites ja süsteemides.
2. REUMATOIDARTRIIDI TEKKEPÕHJUSED
Reumatoidartriidi tekkimise põhjused on siiamaani teadmata. Arvatakse, et tõenäoliselt olulist rolli mängib geneetiline ehk pärilik eelsoodumus. Pärilikkust on täheldatud perekonniti naisliini pidi, mis pole aga reegel. On leitud kindel tõendus, et reumatoidartriidi teket soodustab suitsetamine . Reumatoidartriidi puhul põhjustab kudede põletikku ja kudede lagunemist immunoloogiline protsess, mis on tingitud tundmatu antigeeni sattumisest liigespindadele.Reumatroidartriidi korral on häirunud keha kaitsemehhanismid.
Antigeen aga põhjustab antikehade ehk vastuainete tootmise. Vastuainete eesmärgiks on kahjustav antigeen eemaldada. Autoimmuunhaiguste korral on aga antigeeniks organismi enda rakud . Tulemuseks on oma kudede hävitamine. Reumatoidartriidi puhul hävineb liigespindu kattev sünoviaalkiht. Tänu sellele häirub normaalne liigese liikuvus ning töövõime.
Kehavõõraste ainete ja haigustekitajate – viiruste, bakterite ja teiste äratundmise ja kõrvaldamisega tegeleb immuunsüsteem. Olukorda, kus immuunsüsteemi rakud asuvad ründama ja kahjustama keha enda rakke ja kudesid, nimetatakse autoimmuunhaiguseks.
2.1. Diagnoosimine
Reumatoidartriiti saab diagnoosida kahel viisil : 1. Röntgenuuring - püütakse selgitada liigeste kahjustuse ulatust ning iseloomu. 2. Vereanalüüs - määratakse põletikunäitajad ning reumatoidfaktor, mida aga paljudel haigetel pole.
3. REUMATOIDARTRIIDI SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE
Tavaliselt algab reumatoidartriidi põletik mitmes liigeses korraga. Iseloomulik on ka see, et reumatoidartriit haarab liigesed mõlemal kehapoolel ühtemoodi. Kõigepealt tekib liigeste valulikkus ja turse . Käepigistus on valulik ja sõrmede rusikasse surumine on raske või isegi võimatu. Käed on nõrgad. Päkaalune on hommikul peale astudes valulik ning king ei mahu jalga. Kiiresti tekib väsimus nii füüsilisest kui ka vaimsest tööst. Haigus võib alata järkjärgult või ägedalt, üleöö. 20%-l juhtudest kulgeb haigus ebatüüpiliselt: liigesed haigestuvad ebasümmeetriliselt ning ühekaupa, mitte korraga.
Tekkida võivad nahaalused reumatoidsõlmed haaratud liigeste piirkonnas. Põhiliseks reumatoidartriidi kaebuseks on hommikune liigesjäikus. See tähendab seda, et hommikuti on haigel liigesed kanged ning raske on liikuma hakata ning voodist tõusta. Tavaliselt selline seisund möödub tunni kuni paari jooksul.
Üldsümptomiteks on - väsimus, nõrkus, isutus ning üldiselt halb enesetunne. Need sümptomid võivad olla ka esmasteks reumatoidartriidi ilminguteks .
Kõhre- ja luumuutuste tõttu kaotavad liigesepinnad oma esialgse kuju ja vormi. Liigeselähedased koed on põletikust samuti kahjustatud. Need ei suuda enam hoida liigest õiges asendis. Liiges hakkab ” loksuma ” ning muutub ebastabiilsek ja tekivad väärasendid.
ljhokljhsjhsdkjanooisoahksd.sdaiygohsaohojsa
4. REUMATOIDARTRIIDI RAVIVÕIMALUSED
Reumatoidartriidi puhul –on haiguse aktiivses perioodis võimalikult palju soovitatud puhata. Tavaliselt ravitakse reumatoidartriiti valuvaigistitega - Diclofenac ja ibuprofen, mis vähendavad valu ja põletikku. Kui aga reumatodartriit on juba agressiivsemas faasis kasutatakse sulfasalzini ja penitsilliinamiidi - ravimid omavad haiguse kulgu mõjutavat toimet. Paraku paranemis tunnused ning raviefekt avaldub alles mõne kuu möödudes . Glükokortikosteroidid annavad lühiajaliselt kõige paremat efekti reumatoidartriidi ravimisel.
Paraku vahel on vajalik kirurgiline ravi, kui liigese moondumised segavad juba oluliselt liigese tööd.
Reumatoidartriidi ravi toimub reumatoloogide juhtimisel. Sõltuvalt reumatoidartriidi raskusest peaks haige külastama reumatoloogi kord kuus või kord kvartalis.
Käe puhketugi reumatoidartriidi puhul
5. REUMATOIDARTRIIT LIIGESTES
Kõhrega kaetud liigestuvaid luupindu ümbritseb luult luule kulgev liigesekapsel. See sulgeb liigeseõõne. Kapslil on tihe kiuline väliskest ja veresoonterikas sisekest . See eritab liigeseõõnde vedelikku, mille kaudu saavad kõhre rakud hapnikku ja vajalikke toitaineid. Sisekestas on rohkelt immuunsüsteemi rakke. Need kaitsevad liigest võimalike haigustekitajate eest.
Liigesekapslitesse hakkab kogunema massiliselt põletikurakke. Need toodavad mitmesuguseid põletikuaineid. Nende mõjul liigesekest hakkab liigeseõõnde eritama liigset liigesevedelikku ning tänu sellele tekib liigeseturse. Põletikuline liigesevedelik aga sisaldab palju põletikuainei. Kui haigus ägenemisel vaibub ravi toimel siis liigesevedelikust tingitud turse kaob. Ajapikku liigesekapsli sisekest pakseneb põletikus osalevate rakkude ja sidekoe arvel tuhandeid kordi . Moodustub luupindu kattev pannus, mis tähendab kreeka keeles lappi/riidetükki. Pannus on liigesekesta sisekihi vohand. See on ääreni täidetud põletikurakkudest. Tasahaaval pannus hävitab kõhre ja luukoe . Tekivad erosioonid ehk uurded, mis röntgenipiltidel on nähtavad augukestena – nagu oleks luuservadest tükikesed ”ära hammustatud”. Pannus katab liigese pehme vetruva polstrina, mis moodustab turse, mis päriselt enam ei kao.
Erosioon liigeses
6. KASUTATUD KIRJANDUS
http :// www . invaabi . ee / shop / product / kae - puhketugi - ha -34/ http :// www . inimene . ee /? disease = r & sisu = disease & did =422 http :// www . kliinikum . ee / attachments / article /104/ Reumatoidartriit . pdf http :// www . liiges . ee / mis - on - reumatoidartriit