Tüvirakkude kasutamine
haiguste raviks
Tüvirakk
Click to edit Master text styles TÜVIRAKU JAGUNEMISEL TEKKIVATEST
Second level TÜTARRAKKUDEST JÄÄB OSA EDASI
Third level TÜVIRAKKUDEKS, OSA AGA ALUSTAB
Fourth level
DIFERENTSEERUMIST MINGITEKS
Fifth level
SPETSIALISEERITUD RAKKUDEKS.
Kuidas kasutatakse tüvirakke?
1960. aastal avastasid Kanada teadlased Ernest A. McCulloch ja James E. Till rakud,
mis on võimelised taastuma ja nimetasid need tüvirakkudeks.
Tüvirakke saab kasutada mitmesuguste haiguste raviks, kaasa arvatud pärilikud
ainevahetushaigused, immuunsüsteemi häired, vähktõbi, ägedad ja kroonilised
leukoosid, lümfoproliferatiivsed häired, autoimmuunsed ja neurodegeneratiivsed
haigused.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
29 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mau
Õppematerjali autor
rakubioloogia, ökoloogia, evolutsioon) ja eribioloogilisteks teadusteks (botaanika, zooloogia, füsioloogia, taimegeograafia, lihhenoloogia, mükoloogia). Mis asi on rakendusbioloogia? RAKENDUSBIOLOOGIA seisneb bioloogia erinevate haruteaduste poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Otsib praktiliste probleemide lahendusi inimkonna hüvanguks. *on aidanud edendada toiduainete tootmist ja mitmekesistamist *arendada haiguste diagnoosi meetodeid *luua uusi ravimeid *täiustada raviprotseduure BIOTEHNOLOOGIAKS nim rakendusbioloogilisi meetodeid ja protseduure, mis kasutavad elusorganismidele omaseid protsesse tehnilistes seadmetes mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muundamiseks. Vanimad biotehnoloogilised meetodid: kurkide ja kapsaste hapendamine (piimhappebakter), piima hapendamine (piimhappebakter), juustu valmistamine (piimhappebakter, hallitusseened),
RB II – KORDAMISKÜSIMUSED 1 – 7. LOENG 1. Tuum 1. Tuumaümbris: tuumalähedane ruum, tuuma laamina (koostis, funktsioonid), karüoplasma, tuuma maatriks (kirjeldus, funktsioonid). Tuumaümbris koosneb kahest membraanist – sisemine, välimine tuumamembraan. Tuumalähedane ruum (perinuclear space) – see on ala, mis jääb kahe tuumamembraani vahele. Sisemises membraanis asuvad lamiinid, mis seovad endaga kromatiini ja tuuma valke. Tuuma laamina – valkude võrgustik, mis annab tuumaümbrisele toese. 1) Reguleerib genoomi organiseeritust ja kromatiini struktuuri a. interakteerudes otseselt kromatiiniga ja seostudes kaudselt kromatiini modifitseerivate ja reguleerivate valkudega 2) Reguleerib geeniekspressiooni a. Eraldab transkriptsioonifaktorid tuumaümbrisesse – piirab nende kättesaadavust nukleoplasmas 3) Vahendab tuuma ja tsütoskeletivahelisi struktuurseid sidemeid LINC
Spermatogenees algab suguküpsuse saabumisel (puberteet) ja kestab kuni maise lõpuni 10. Spermatogoonid Ürgsed idurakud liiguvad mitootilisse aresti enne genitaalvallidesse sisenemist, vaikivas olekus G0/G1 faasis olevad prespermatogoonid. Peale sündi prespermatogoonid jätkavad proliferatsiooni ja migreeruvad basaalmembraani juurde, kus muutuvad spermato- goonideks ehk ürgseemnerakkudeks (tüvirakud) Jagunevad 3ks: (Primaatidel on 4 tüüpi spermatogoone:) A1dark spermatogoonid on tüvirakkude reserviks, mis ei jagune, kui spermatogenees on terviklik, kuid prolifereeruvad, kui on toimunud mingil põhjusel munandi kahjustused A2pale spermatogoonid jagunevad iga spermatogeense tsükli jooksul ja annavad aluse kahte tüüpi tütarrakkudele: A2pale rakkudele, iseuuendades populatsiooni ja A3transition vahelmistele spermatogoonidele A3transition rakud jagunevad mitootiliselt andes aluse B- spermatogoonidele B-spermatogoonid on viimased mitootiliselt jagunevad rakud,
Immunoloogia I kordamisküsimused 1. Kaasasündinud ja omandatud immuunsus Loomulik ehk kaasasündinud ehk naturaalne ehk Kaasasündinud immuunsus ei muutu olendi eluea jooksul, nakkuse korral toimib selline immuunsus kiiresti ja moodustab esimese kaitseliini. Samas pole see küllalt tõhus. Kaasasünd.kaitsemeh. teatakse kõigil loomadel: N: nahk, limaskest, ka rakulised ja humoraalsed kaitsesüsteemid. Selgrootute loomade kaasasündinud immuunsus hõlmab nii rakulisi kui ka humoraalseid kaitsereaktsioone (interferoon, antiseptilised molekulid). Fagotsütoos esineb kõikidel organismidel Käsnadel on olemas võõra eristamise meh-id liigi tasemel. Kõrgemal tasemel eristatakse võõrast juba isendi tasemel. Kõigil selgroogsetel on T-ja B-rakud ning antikehad (alamatel liikidel vähem klasse). Omandatud ehk adaptiivne ehk spetsiifiline immuunsus on tõhusam kui kaasasündinud immuunsus. Selle tagavad imetajatel ja lindudel B- ja T- lümfots�
Kordamisküsimused 1. Nüüdisaegse immunoloogia ja rakendusliku (sh. kliinilise) immunoloogia arengu põhijooned. Immunoloogia areng Eestis. Immunoloogia - teadus immuunsüsteemi funktsioonist normis ja haiguste korral, selle mõjutamise võimalusest. Immuunsus – nakkustõvekindlus, ohustamatus, resistentsus, infektsioonide jms suhtes. Immuunsüsteem - rakkude, kudede ja molekulide kooslus, mis vahendab immuunreaktsioone, eeskätt infektsioonide korral. Immunoloogia teaduste roll Tänapäeva meditsiinilise meditsiinis ja selle erinevates immunoloogia põhiobjektid:
sünteesida viirusvalke jms. HIV-ga nakatunute ravi: o Pärast nakatumist järgneb akuutne faas – palavik, peavalu, veres palju HIV partikleid. Järgneb latentne periood (8-10 aastat) – viirus lokaliseerub lümfisüsteemi. Lõppfaas – T helperrakkude arv on langenud > 75%, immuunsüsteem ei toimi enam o Ravimeid HIV-st vabanemiseks pole leitud o Ravi toimub iga patsiendi jaoks individuaalse raviplaani alusel o Raviks kasutatakse antiretroviiruseid (aeglustab HIV paljunemist ning ei lase HIV-l nakatada terveid rakke) või siis HI-viiruse vastaseid ravimeid (viimasel juhul kestab ravi elu lõpuni) o Ravimid on mõeldud takistamaks HIV paljunemist, inhibeeritakse pöördtranskriptaasi ja proteaasi tööd Nt: Epvir ja Retrovir – pöördtranskriptaasi inhibiitorid; Crixivan – proteaasi inhibiitor
enamasti keraja kujuga ja kannab st gloobuli nimetust; struktuuri stabiliseerivad mitmesugused keemilised sidemed. Kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi, moodustub valk, mille puhul räägitakse neljandat järku struktuurist ehk kvaternaarstruktuurist. Regulatoorne (hormoonid) funktsioon (nt insuliin). Ensüümaatiline funktsioon- (-aas lõpp nt amülaas) lagundavad, sünteesivad. Aktiivne kaitse- antikehad kaitsevad haiguste puhul. Passiivne kaitse-küüned, karvad, okkad, sarved, sõrad (koostises, nt keratiin). Geeniregulatsioon (aktivaator ja repressor valgud) Transport- hapnik (hemoglobiin). Orgaanilistest ainetest on organismis kõige rohkem valke, sest neil tuleb täita palju ülesandeid. Kui valgu lahust kuumutada (nt juuste lokkimine, sirgendamine), siis soojusenergia toimel nõrgad keemilised sidemed katkevad- esmalt kolmandat ja siis teist järku struktuur. Seda nähtust nimetatakse denaturatsiooniks
muude kahjulike elementide ekspressiooni. Lisaks luuakse DNA metülatsiooni abil kromatiini baasstruktuur, mis võimaldab rakkudel moodustada lõputuid iseloomulikke tunnuseid, et saavutada hulkrakset elu vaid ühe ainsa muutumatu DNA ahela põhjal. DNA metülatsioon on oluline ka pea-aegu kõigi vähkkasvajate tekkes. DNA metüülimisel on tähtis osa geeni epigeneetilisel regulatsioonil, nii normaalses arengus kui haiguste puhul. Imetaja genoomis on u 3 miljardit aluspaari, neist 40-65% on G:C ja viimastest 2-7% on modifitseeritud. Lämmastikaluste modifikatsioonil lülitatakse lisa metüülgrupp (-CH3) tsütosiini koosseisu (mod 5-metüültsütosiin e MC). Reaktsiooni läbiviijateks on DNA metüültransferaasid. Enamik metüülitud tsütosiine paikneb dipletsetes aluspaarides. ● Genoomis on alad, kus mittemetüülitud CpG-nukleotiidide kontsentratsioon on vastandina väga kõrge
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Abiks ikka natuke :):)
Kõik kommentaarid