Reaktiivmootori töö põhimõte (0)

Suure-Jaani Gümnaasium

Reaktiivmootori töö põhimõte

Koostaja : Jane Sassiad
Juhendaja: Rihet Aver
2016

Reaktiivmootorid

Mudellennunduses kasutatakse pulseerivaid reaktiivmootoreid ringkiirusmudelite jõuallikana. Reaktiivmootor on suurtel lennukiirustel kolbmootorist parem, sest tema tõmbejõud suureneb kiiruse kasvamisega ning erikaal (kaalu ja tõmbejõu suhe) on väiksem kui kolbmootoril. Halbadeks külgedeks on suur kütusekulu ja lühike tööiga.
Mootor koosneb alumiiniumist valmistatud mootoripeast (1), 0,2 mm paksusest kuumusekindlast terasplekist valmistatud põlemiskambrist (2) ja resonantstorust (3). Mootoripeas asub kütusepaagiga (5) ühendatud karburaatoritoru (4). Põlemiskambri ja mootoripea vahel on vahesein (6), millesse puuritud auke katab eriterasest klapp (7); tagantpoolt on põlemiskamber avatud. Põlemiskambrisse kinnitub süüteküünal (8).

Töö põhimõte

Õhuvool, suundudes mootorisse, kiireneb mootoripea kitsas lõigus, nn. konfuusoris, mistõtturõhk seal langeb. Õhurõhk on kõige väiksem konfuusori kitsamas osas, kuhu on paigutatud karburaator , mistõttu kütus (bensiin) imetakse paagist välja ja pihustatakse. Kütuse osakesed aurustuvad ja satuvad koos õhuga mootoripea laienevasse tagaosasse, nn. difuusorisse, kus rõhk uuesti suureneb. Järgnevalt läbib kütuseaurudega küllastunud õhuvool vaheseina ja satub klappide vahelt põlemiskambrisse. Segu süüdatakse süüteküünla abil. Põlemisel rõhk põlemiskambris suureneb ja seetõttu klapp sulgub. Gaasid väljuvad mootorist läbi resonantstoru suurel kiirusel. Resonantstorust väljuvate gaaside reaaktivjõud tõukab mootorit edasi.
Gaaside väljavoolamisel mootorist rõhk põlemiskambris väheneb. Kui rõhk on muutunud põlemiskambris väiksemaks kui difuusoris, avaneb klapp uuesti ja värske segu voolab mootorisse ning eespoolkirjeldatud nähtused korduvad. Klapi sulgumine toimub umbes 150 korda sekundis.
Gaaside väljavoolamisel põlemiskambris tekkiv hõrendus on põhjustatud gaasisamba, nn. „gaasikolvi“ inertsusest pikas resonantstorus. „Gaasikolvil“ on täita veel teinegi tähtis ülesanne; enda poolt tekitatud hõrenduse mõjul muudab ta suunda ja avaldab survet põlemiskambrisse imetud värskele segule , suurendades seega rõhku segu süttimise momendil. Reaktiivmootori tõmbejõud on seda suurem, mida rohkem õhku ja kütust satub põlemiskambrisse. Kaasaegsete mudellennuki- reaktiivmootorite tõmbejõud on 1-3 kg.
Süüteküünalt on tarvis segu süütamiseks ainult käivitamisel. Mootori töötamisel süütab värske segu juba põlevad gaasid ja põlemiskambri kuumenenud sein.
Joonisel on kujutatud mootori tööjärjekord :

• Klapp on avatud, värske küttesegu täidab põlemiskambri.
  
• Segu süttimine. Põlemisel tekkivad gaasid paisuvad , rõhk põlemiskambris suureneb, klapid sulguvad ja gaasid suunduvad resonantstorusse.
  
• Paisuvad gaasid liiguvad resonantstoru lõpuni, tekitades põlemikambris hõrenduse, mille mõjul klapid avanevad .
  
• Põlemiskamber täitub värske seguga . „Gaasikolb“ liigub tagasi põlemiskambri suunas, rõhudes värskele segule.
  

Kasutatud allikad

• Www.coptercam.ee