REAKTSIOONI JÄRGU MÄÄRAMINE (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Keemia - Keemia

1 Hindamata

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL

Keemiatehnika instituut

Laboratoorne töö õppeaines

Reaktsiooniprotsessid

REAKTSIOONI JÄRGU MÄÄRAMINE

Üliõpilased: Nadezda Vidinjova Juhendaja : Jelena Veressinina
Julija Demidova
Aljona Võssokova
Marija Gnatjuk
Dmitri Ivanov
Sergei Bogdanov
Õpperühm: KAKM-21
Sooritatud:
Esitatud:

Teoreetilised alused.
Kui keemilise reaktsiooni
jaoks on leitud, et reaktsiooni kiirus on proportsionaalne reagendi kontsentratsiooniga , siis nimetatakse seda reaktsiooni 1. järku reaktsiooniks ning reaktsiooni kiirus avaldub järgmiselt
, kus cA on reagendi A kontsentratsioon, kc - kiiruskonstant ja  -aeg.
n-järku reaktsiooni kiiruse võrrand, kui komponentide lähtekontsentratsioonid on võrdsed, on järgmine
Üldjuhul kehtib stöhhiomeetrilise võrrandi
korral järgmine kineetiline võrrand
Reaktsiooni järk on astmenäitajate summa n1+n2+n3+…., kus reaktsiooni järk komponendi A suhtes on n1, komponendi B suhtes n2 jne. Keemilise reaktsiooni katseandmetest saadud sõltuvuse cA = f () põhjal on võimalik määrata rektsiooni järk ning kiiruskonstant kas integraalsel või diferentsiaalsel meetodil.
Integraalse meetodi korral kontrollitakse, kas eksperimentaalselt saadud kontsentratsiooni sõltuvus ajast vastab mingile Tabelis 1 esitatud integraalsele funktsioonile (selleks tuleb tabelis esitatud integraalne võrrand viia kujule cA = f ()).
Diferentsiaalse meetodi kasutamisel lineariseeritakse võrrand , ning kas analüütiliselt või graafiliselt leitakse kiiruskonstant kc ja reaktsiooni järk n.
2. Töö käik.
Perioodilise osoonimise katseseadme skeem
1 – perioodiline pideva gaasi läbivooluga reaktor , 2 – osoonigeneraator, 3 – kompressor , 4 – osoonimõõtja, 5 – jääkosooni lagundaja, 6 - rotameeter
Antud töös uuritakse osooni lagunemisreaktsiooni kineetikat
.
Katseline töö koosneb järgmistest etappidest:

vee küllastamine osooniga,

osooni kontsentratsiooni muutumise määramine lagunemisreaktsiooni käigus.

Vesi küllastatakse osooniga poolperioodses osoneerimisreaktoris. Selleks barboteeritakse vett õhu-osooni seguga. Osoneerimise aeg on 15 – 20 minutit. Katseseadme põhiosaks on perioodiline pideva gaasi läbivooluga reaktor (1) (maht 0,9 l), milles osoonitakse vett või reovett.
Õhu-osoonisegu genereeritakse osoonigeneraatoris OZON-2M (2) ning suunatakse läbi difuusori reaktorisse.
Osooni kontsentratsiooni osoonigeneraatorist või osoonimisreaktorist väljuvas gaasivoos mõõdetakse osoonimõõtjaga Anseros GM-6040 (4).
Katseseadmest väljuv gaas läbib jääkosooni lagundaja (5).
Vett osoonitakse kuni toimub osooni absorptsioon vette.

3. Arvutamine.
, mgO3 /l
Kus:
10 - süstla maht, ml,
ΔABS - mõõtelahuse ja võrdluslahuse optiliste tiheduste vahe,
0,42 - koefitsient,
L - küveti pikkus, cm,
Vproov - süstlasse imetud proovi (osooni sisaldava vee) maht, ml,
n - lahjendus.
Meie ABSH2O = 0.722
T
sek
ABS
 ABS
C
mgO3/l
lnC
0
0.64
0.082
0.390
-0.94039
480
0.656
0.066
0.314
-1.15745
600
0.667
0.055
0.262
-1.33977
960
0.67
0.052
0.248
-1.39586
1200
0.67
0.052
0.248
-1.39586
1320
0.671
0.051
0.243
-1.41528
1440
0.676
0.046
0.219
-1.51847
1560
0.678
0.044
0.210
-1.56292
MO3=0.048 mg/mol
∆ C,
molO3/l
∆t,
sek
lnr
r,
molO3/(l*min)
1.167
480
-1.925
0.146
0.292
120
-1.925
0.146
0.729
360
-2.108
0.122
0.417
240
-2.262
0.104
0.208
120
-2.262
0.104
0.208
120
-2.262
0.104
0.188
120
-2.367
0.094
Grafikult nähakse,et osooni lagunemise reaktsiooni järk on 1, ja võtakse esimese järku diferentsiaalkuju ja integraalkuju. Leatakse kiiruse konstant ja võrredletakse teoreetilisest andmest. Teoreetiline võrrend on y = 0.366e-0,004x, kus on näha, et kiirus konstant on 0,004 1/sek.
Diferentsiaalkuju:
Integraalkuju:
∆ C,
mgO3/l
∆ t,
sek
Ca0,
mgO3/l
Ca,
mgO3/l
T,
sek
Kc.
dif
Kc,
int
0.055
480
0.365
0.31
480
0.0004
0.0003
0.075
120
0.365
0.29
600
0.002
0.0004
0.105
360
0.365
0.26
960
0.001
0.0004
0.125
240
0.365
0.24
1200
0.002
0.0003
0.135
120
0.365
0.23
1320
0.005
0.0003
0.146
120
0.365
0.219
1440
0.006
0.0004
0.155
120
0.365
0.21
1560
0.006
0.0004
Kckesk.,dif = 0.003 1/sek
Kckesk.,int. = 0.004 1/sek

Kokkuvõtte.
Leidsime sellest tööst, et osoono lagunemise reaktsiooni järk on esimene. Seda on näha graafikult lnC=f(t), et joon on sirge ja tal on sirge joone võrrand. Oli määratud reaktsiooni kiiruse konstantid difirentsiaalse ja integraalse meetodiga, aga nad on natuke erinevad. Teeoretiliselt kiiruse konstant võrdub 0,004 1/sek, praktiliselt leiatakse, et kiiruse konstant võrdub ka 0,004 1/ sek
Tallinn 2013a.

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 36 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

36 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

marylune Õppematerjali autor

Laboratoorne töö õppeainesReaktsiooniprotsessid

osooni osooni konstant võrrand reaktsiooni järk kiiruse konstant reaktsiooni kiirus REAKTSIOONI JÄRGU MÄÄRAMINE

Sarnased õppematerjalid

doc

Reaktsiooni protsessid II - Labor 1

Tallinna Tehnika Ülikool Keemiatehnika instituut Reaktsiooni protsessid II "" Üliõpilased: Õppejõud: Inna Kamenev Esitatud: 7.12.2005 Tallinn 2005 1. Töö eesmärk Osooni lagunemisreaktsiooni järgu ning kiiruskonstandi määramine 2. Teoreetilised alused Kui keemilise reaktsiooni

Füüsikaline keemia

151

pdf

PM Loengud

Pinnased on looduslik produkt, mille omadusi tavaliselt ei saa muuta. Looduslikult tekkinud materjalid on keerulisemad, ebaühtlase koostisega. Nende ehitust ja omadusi aitab paremini mõista tekketingimuste tundmine. Pinnasemehaanika on tihedalt seotud geoloogia distsipliinidega, esmajoones insenergeoloogiaga. Kõigi ehitusmaterjalide puhul tuleb nende omadused katseliselt määrata. Terase, puidu või betooni puhul on võimalik tugevuse või jäikuse määramine tuhandete üksikkatsetega. Tehase tingimustes on materjali tootmine kontrolli all ja koostise ning tehnoloogilise protsessi nõuete täitmine tagab materjali vajalikud omadused. Projekteerijal ei ole vaja tegeleda katsetamisega vaid ta saab vajalikud omadused tabelitest. Vastutusrikkamatel juhtudel ehitusel tehtavad üksikud katsed (näiteks betooni tugevuse määramiseks) tehakse kontrolli eesmärgil. Pinnaste puhul on olukord sootuks teistsugune. Igal ehitusplatsil on oma geoloogiline ehitus

Pinnasemehaanika, geotehnika

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk