Nimi - ................... Klass - ................. Sisukord Eluperiood *Lapsepõlv *Arnstadi periood *Weimeri periood *Kötheni periood *Leipzigi periood Looming *Orkestriteosed *Teosed klahvpillidele *Oreliteosed *Kammermuusikateosed *Vokaal-instrumentaalteosed Bachi loomingu iseloomustus Tähtsus Ilmalikest teostest Kasutatud kirjandus Lapsepõlv (1685-1703) Johann Sebastian Bach sündis Eisenachis 31. Märts (vana kalendri järgi 21.märts) aastal 1685. 8-aastaselt hakkas ta õppima Eisenachi ladinakoolis. 1694-95.a. Surid ema ja isa Bachi kasvatas edasi tema vanem vend. 1700-1703 õppis ta Lüneburgi Michaelikoolis ning laulis sealses kooris. Arnstadi periood (1703- 1707) Bach oli ametis linnaorganistina 1705.a
Iseloomusta mõne märksõnaga tema muusikat! -Motett -Hümn -Missa -Magnificat Palestrina muusikat iseloomustab kõigi vahendite äärmine tasakaalustatus ja korrastatus. Oma ajastu taustal mõjub tema looming võrdlemisi konservatiivsena. Kuidas on Palestrina looming mõjutanud muusikalugu ja muusikaharidust? Sellest sai polüfoonilise muusika komponeerimise eeskuju, tekkis õpetus nimega kontrapunkt. Mis on madrigal ja mille poolest erineb ta teistest ilmalikest lauludest? Madrigal on enamasti tõsine armastuslaul, filosoofilise, erootilise aga tihti ka religioosse alltekstiga. Erineb teistest ilmalikest lauludest oma kunstilise lihvituse ja õpetatud väljenduslaadi poolest. Mille poolest erineb inglise madrigal itaalia omast? Inglise madrigal on rahvalikum kui selle Itaalia eeskuju ja tekstid ei vasta üldiselt nii kõrgetele nõuetele. Nimeta renessansiajastu heliloojaid (min. 3-4)! -Johannes Ockeghem -Orlandus Lassus -Guillaume Durfay
Norra Hispaania Läti Portugal Leedu Island Saksamaa Suurbritannia Poola Iirimaa Horvaatia Gröönimaa Sloveenia Kanada Austria Ameerika Ühendriigid Kujunemisaeg XVII ja XVIII sajand Ladina ehk Lääne tsivilisatsioon kujunes katoliku kiriku mõjutusel välja Vana-Rooma pärandi baasil. Kirik ja riik on lahutatud, et tagada kiriku sõltumatus ilmalikest võimudest. Võib öelda, et selles tsivilisatsioonis on kõige olulisem ühiskond, mis ei ole samastatav riigiga Usu roll Katolik usk- Kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana. Tavad Kirikus käimine pühadel Sünnipäevad Arhitektuuriväärtused-ehitised London Tower Bridge- Londonis Big Ben- Londonis Tallinna vanalinn- Eestis Preiklestolen'i kalju- Norras Eiffeli torn- Prantsusmaal Amfiteater- Horvaatias Pisa torn- Itaalias
a. Arhitektuur:Tähtsamad ehitised on kirikud, enamasti ristkuppelkirikud ,tihti mittelöövilised, keskel tambuuriga torn, idaseinas absiid, lääneosas(rõdu)koor,vanemad kirikud ka telkkatustega torniga, hiljem sibulkuplid.Kirikus eraldab altarit koguduseruumist ikonostaas-ikoonide sein. Sellel on kõik pühapildid kindlas kohas ja järjestuses. Kiiev:sofia katetraal-algselt 5-lööviline, hiljem ehitati kummalegi küljele juurde 2 löövi, iga lööviidaosas on apsiid. Kremle-ilmalikest ehitistest on säilunud kindlustusehitis Skulptuur peaaegu polegi, sest kirik suhtus Bütsantsi eeskujul sellesse halvasti. Maal. Bütsansi meistrid tõid tehnilised võtted ja seinamaalide süsteemi: Theophanes Kreeklane-maalid võimsalt dünaamilised,ekspressiivsed, kontrastid põhinevad hele-tumedusele, kehad motelleeritud hoogsate vabade pintslilöökidega.Andrei Rubljov. Munk. Esimene vene meister. Vladimiri Jumalaema.uskumuste järgi maalis selle evangelist Lukas 12 saj
Ta kutsus Kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. *Martin Luther - luterlus (Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle, tähelepanu pöörati jutlusele ja palvetele, kirikust eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid, rahvakeelne jumalateenistus) *Ulrich Zwingl - usupuhastaja šveitsis, armulaud oli vaid sümboolseks mälestustoiminguks *Johann Calvin - Zwingli õpetuse edasiarendaja, kalvinism - töö oli oluline, traditsioonid, kohusetruu, loobuma ilmalikest rõõmudest. Kalvinistid propageerisid lihtsat elu. *anglikaani kirik - jumalateenistus sarnanes väliselt katoliku kirikuga, õpetus oli protestantlik – missad olid inglise keelsed. Usuuuendusliikumine - katoliku kirik lõheneb, üks pool liitub luteri mõtetega, teine jääb samaks *Inkvisitsioon - kirikukohus Protestandid - pooldasid uusi uske Prantsusmaal - hugenotid, Inglismaal - puritaanid, šotimaal - presbüterlased Henry VIII - rajas anglikaani kiriku sp, et saada kiriku peaks
Palju on loonud ka Concerto Grosso'sid (nt. Kuus Brandenburgi kontserti). Seoses klaveri kasutu selevõtuga kirjutas Bach "Hästi Tempereeritud Klaver"-i 2 osa (á 24 prelüüdi ja fuugat). Kooriteosed on enamasti piiblitekstile- kantaadid, motetid, oratooriumid, missad ja passioonid. Ta eiras kirikumuusikale esitatud range id nõudeid ja sai tihti etteheidete osaliseks, et missad ja passioonid on "ooperlikud". LOOMING: "Johannese passioon" "Matteuse passioon" "h-moll missa" ILMALIKEST TEOSTEST: "Kohvikantaat" "Külakantaat" Forte ja p iano ilmuvad tema teostes üleminekuta. Meeleolu ei muutu kogu teose või osa vältel. Muusika majesteetlikku voogu toetab kindlalt enamasti ühtlases rütmis liikuv bass. Bach ei käinud kordagi välismaal. Suri pimedana.
Kuid kas barokiajastu muusika on ikkagi vaimulik või ilmalik? Sellele küsimusele vastust otsides võib kohata erinevaid arvamusi. Vaadeldes Bachi loomingut võib öelda, et peaaegu kõik on kirjutatud jumalale. Vaadeledes kasvõi tema kantaate, neist säilinud on 200 vaimulikku ning kõigest 20 ilmalikku kantaati. Kantaadil oli väga tähtis sisuline osa jumalateenistusest. Bachi tuntuimad kantaadid on : ,, Ein feste Burg ist unser Gott" ja ,, Wachet auf, ruft uns die Stimme" , ilmalikest kantaatidest on tuntud ,,Kohvikantaat". Selle põhjaks võiks järeldada, et barokiajastu muusika oli pigem vaimulik. Siin kohal ei saa aga unustada Händelit, kes nagu eelpool mainitud, ei kirjutanud suurt vaimulikku muusikat. Algselt kirjutas ta oopereid, kuid nendega ei läinud kuigi hästi. Üks tuntuimaid Händeli oopereid on ,,Rinaldo". Rajati isegi ooperiteater, kuid sellele vaatamata hakkas ooperi populaarsus kahanema. Händel oli sunnitud uusi variante katsetama ning hakkas kirjutama
· Rüütlite seas palju vägivallatsevaid sõjamehi · Ustavusvandeid hakati isandale andma, lahinguväljal oldi valmis surema · Senjöör pidi ustavusele vastama heldusega · Isanda truu teenimine · Aadlid pidid olema julged, ausad, galantsed, sõnapidajad · Kangelaslikku surma tuli eelistada argpükslikule käitumisele · Vallutatud alade paljaksröövimine, külade põletamine, tapmine iseloomustasid samuti rüütleid · Ordudes olevad rüütlid elasid linnustes, loobusid ilmalikest rõõmudest Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus · Vapratest rüütlitest loodi 13. saj romantilisi poeeme · Tõeline rüütel= head kombed, vapper, nõus end ohverdama · Rüütli kõrgeim väärtus tema au Turniir · harimatute ülikute toores meelelahutus · treening ja ettevalimstus sõjaks · võitlemine nüride relvadega · kaitseks tugevad, rasked raudrüüd ja kiivrid · tihedad surmajuhtumid · aja sisustamiseks
Sellist asja tänapäeval eriti ei kohta. Näiteks hukati terve võidetud garnison, kui see oli linna piirajatele ,,liiga kaua" vastu pannud. Sõjas tohtis kasutada kõiki relvi ja vahendeid ja seetõttu ei olnud piiranguid ei õigus-ega väärtuskoodeksis. Aadlid oli üsna usklikud ning nende tegemised oli piiratud usuga. Ristisõdade ajal hakkas riskiusk ühe enam mõjutama rüütlite maailmavaadet. Ordudesse kuuluvad rüütlid elasid üheskoos linnustes, olles andud tõotuse loobuda ilmalikest rõõmudest ning pühenduda ainult ristiusu teenimisele. Seega kokkuvõtteks võib öelda, et aadlikute väärtuskoodeks nii sarnanes kui ka erines tänapäeva moraaliväärtustega. Aadlikud pidid olema heade kommetega, vaprad ja ustavad, valmis kaitsma väeteid ning ohverdama kas või oma elu kuninga, senjööri või südamedaami nimel nagu on kombeks ka tänapäeval. Rüütli kõige kõrgem väärtus oli au ja selle haavamist sai maha pesta üksnes verega.
Michel de Montaigne Filosoofia Valgustusajastu 18. sajand Teaduse ja tehnika areng, maadeavastused, hariduse levik Vähenes usk kirikusse Hakati väärtustama ratsionaalset mõtlemist Valgustajate erinevad väljavaated, kuid oli ka ühiseid jooni Immanuel Kant Voltaire Muusika Renesanssmuusika (14. sajand kuni 17. sajand) Teostes lauldi ilmalikest tegevustest Seltskonnalaulud, kus kõik said osaleda Lihtne ja laulev meloodia, liigendus on seotud inimese hingamisega Pille kasutatakse lauludes, kuid partituuris ei pruugi need olla nimetatud Hääled jäljendavad teineteist imitatsiooniline polüfoonia Francesco Landini Philippe de Vitry Muusika Barokkmuusika (17. sajand kuni 18. sajand I pool) Hakati looma teoseid ainult kuulamiseks
Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus Peamiselt hinnati aadlike puhul jäägitut ustavust, millele senjöör pidi vastama suuremeelsuse ja heldusega. Teiseks hinnati aadlikes julgust, ausust, sõnapidamist ja galantsust. Halvim omadus oli reeturlikkus- oma isanda reetmine. Rüütlid põletasid ja röövisid vallutatud alasid ning tapsid süütuid inimesi, mida peeti õiglaseks. Ristiusu laialdase levikuga muutus ka rüütlite maailmavaade ning paljud rüütlid loobusid ilmalikest rõõmudest ning pühendusid ristiusu teenimisele. 13. sajandist sai alguse ka rüütlikirjandus, mida loodi oma südamedaamide auks. Birgit Nurmela 10. a klass
"Fuugakunst" on saanud kuulsateks. Bach oli ka suur koorikomponist. Ta laulis ise sopranihäält mis teda muidugi kaasa aitas tema kooriteste kirjutamises. Kooriteosed olid kirjutatud enamasti piiblitekstidele.(kantaadid, motetid, oratooriumid, missad ja passioonid) Toll ajal kirikumuusikal esitati rangeid nõudeid mida Bach aegajalt eiras kirjutades lugusid mis kuuluvad praegusekskontsertsaali. Bachi populaarsemad kooriteosed on Missa h-moll, Johannese passioon ja Matteuse passioon. Ilmalikest kooriteostest on tundumad kaks kooriteost : kohvikantaat ja Külakantaat. Vaatamata oma suurele oskusele polnud ta populaarne ning kuulsaks sai ta alles 100 aastat pärast oma surma. Teda nimetati gooti ajastu viimaseks suureks kunstnikuks , ning paljud muusikud peavad siiani teda üheks suurimaks muusikuks,sest temalt on õppinud hilisemad muusikud väga palju. Bachi loomigu üks aluseid on väga tugev suguvõsatraditsioon.
10) kujunesid ja hakkasid levima humanism ja renessanss 15.saj 11) algas reformatsioon Saksamaal 1517. aastal 12) usupuhastus jõudis Eestisse 1523. aastal 2. Mõisted: 1) kirik kristlaste püha koda 2) apostel - saadik 3) jünger - õpipoiss 4) evangeelium - rõõmusõnum 5) INRI Iesus Natsaremus Rex ndaorum (Jeesus Naatsaretist, Juutide Kuningas) 6) askees inimene, kes loobub ilmalikest mõnudest 7) ateist - usuvastane 8) messias lunastaja, päästja 9) missa jumalateenistus katolikus kirikus 10) paavst katoliku kiriku pea, Peetruse järeltulijad 11) kardinal katolikus kirikus paavstist järgmine vaimulik 12) abt; abtsiss mungakloostri ülem; nunnakloostri ülem 13) sakramendid pühad toimingud kirikus 14) indulgents - patulunastuskiri
VOKAALMUUSIKA Bach oli ka suur koorikomponist. Tema kooriteosed on enamasti kirjutatud piiblitekstidele. Need on: kantaadid, motetid, oratooriumid, missad ja passioonid. Ta eiras sageli kirikumuusikale esitatavaid rangeid nõudeid, ning seetõttu kuuluvad paljud tema kooriteosed kontsertsaali. Bachi loomingu kõrgsaavutuseks loetakse kolme kooriteost: · Johannese passioon, · Matteuse passioon ja · Missa h-moll Ilmalikest kooriteostest on tuntumad kaks kooriteost: · Kohvikantaat · Külakantaat Bach ei ole loonud ainsatki ooperit ega muusikat teatri tarbeks.
rüütlid peamiselt kirjaoskamatud. Peamiselt hinnati aadlike puhul jäägitut ustavust, millele senjöör pidi vastama suuremeelsuse ja heldusega. Teiseks hinnati aadlikes julgust, ausust, sõnapidamist ja galantsust. Halvim omadus oli reeturlikkus- oma isanda reetmine.Rüütlid põletasid ja röövisid vallutatud alasid ning tapsid süütuid inimesi, mida peeti õiglaseks. Ristiusu laialdase levikuga muutus ka rüütlite maailmavaade ning paljud rüütlid loobusid ilmalikest rõõmudest ning pühendusid ristiusu teenimisele. 13. sajandist sai alguse ka rüütlikirjandus, mida loodi oma südamedaamide auks.
rüütlikusega kuidagi kokku ei käi. Nende õiguseks oli vallutatud alade röövimine ja mahapõletamine. Samuti olid nad inimelude suhtes hoolimatud (hukati terve linna täisrahvast, kui nad olid suutnud liiga kaua vastu pidada). Sõjas tohtis kasutada kõiki vahendeid, mis võisid kasuks tulla. Ristsõdade ajal levima hakanud ristiusk hakkas üha enam rüütlite maailma vaatele mõju avaldama. Ordudesse kuulunud rüütlid elasid koos linnustes, andsid nad tõotuse loobuda ilmalikest pahedest ja pühenduda ristiusule. 13 saj. hakati looma romantilisi poeeme (vapratest rüütlitest ja nende kangelastegudest), mis olid suunatud kõrgest soost daamidele, keda nad ei saanud kunagi. Seega pidi rüütel olema heade kommetega, vapper, ustav ja valmis kaitsma abivajajaid ning ohverdama elu isanda, kuninga ja südamedaami eest. Kõige suurem väärtus oli au, mida tuli hoida rohkem, kui elu. Au haavamist sai maha pesta ainult verega.
tagasi. 1555. aastal oli keiser sunnitud välja kuulutama Augsburgi usurahu, millega luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks Kalvinism on protestantlik usuvool, mille rajas 1536. aastal J. Calvin. Kalvinistid lähtusid Jumala ettenägelikkusest ja maailma seaduspärasusse sekkumatusest. Nende õpetuse järgi peab usklik kogu oma elu ja tegevusega valmistuma õndsaks saamiseks, olema töös püüdlik, kohusetruu, loobuma ilmalikest rõõmudest. Kalvinistid propageerisid lihtsat elu. Johann Calvin (10.juuli 1509 27.mai 1564) oli prantsuse usureformaator, kes pani aluse kristlikule teoloogiasüsteemile, mida hiljem hakati nimetama kalvinismiks. Calvini tuntuim teos on "Ristiusu õpetus", mis ilmus juba Calvini eluajal nelja olulise väljaandena. Henry VIII (28.juuni 1491 28.jaanuar 1547) oli Tudorite dünastiast Inglismaa ja Iirimaa kuningas 1509-1547. Henry sai põhiliselt tuntuks oma abielude ja
a. 20.veerbuaril pärast kaheaastast asjaajamist – vaevalt neli kuud enne peo tähtpäeva. 3. MUUSIKALISED ETTEVALMISTUSED Kuna laulude õppimiseks jäi äärmiselt vähe aega ja kooride keskmine tase ei saanud olla kõrge, siis valiti kõrgemad aga komitee arvates ometi sündsad, lõbusad viidsid. Kartust tekitasid eriti ilmalikud laulud, sest leid olid koorid hoopis vähe või üldse mitte laulnud, lauldi ju peamiselt vaimulikke laule. Laulupeo kava koosnes enamjaolt saksa heliloojate ilmalikest ja vaimulikest lauludest.Kokku oli 27 laulu: 12 vaimulikku ja 15 ilmalikku. Eestit esindasid Saebelmann-Kunileid lauludega „Mu isamaa on minu arm” ja „Sind surmani”, sõnad Lydia Koidulalt. Ja Jannsen, kes kirjutas sõnad laulule „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” (praegune eesti rahvushümn) mille viisi autor on soomlane Friedrich Pacius. 4. PEO ALGUS 4.1. Esimene päev Laulupidu algas kolmapäeval, 18.juunil. Esimene päev juhtus kõigiti sobiv päikesepaisteline suveilm
mõõdukusele. Piiskopkondade võrgustiku ja paavstivõimu toel pandi alus kirikule kui organisatsioonile. Kirikupeaks oli Rooma paavst. Esialgu olid paavstid võrdsed teiste kirikuprovintsidega, kuid hiljem hakkas nende autoriteet kasvama. Massiliselt hakati rajama kloostreid, esimesed neist 6. saj. Tänu kloostrite rajamisele sai ristiusk levida ka talupoegadeni. Gregorius VII, kelle eesmärk oli suurendada kiriku sõltumatust ilmalikest valitsejatest, pani alguse kirikureformile. Reformiga nõuti vaimulikelt tagasipöördumist kristluse algaegade lihtsuse ja vaesuse juurde. Hiljem kehtestati ka tsölibaaat. Ka keskaegne kunst ning arhidektuud oli usuga seotud. Roomast võeti kasutusele basiilika. Pühakud olid keskaja inimesele äärmiselt olulised. Nende imettegevasst väesse jagasid usku nii õpetatud vaimulikud, ilmalikud valitsejad kui ka harimatud talupojad. Nende kultus tegi usu mõistetavaks
tunnistav'.Tavaliselt mõeldakse protestantide all luterluse rajaja Martin Lutheri ja kalvinismi rajaja Johann Calvini mõjul katoliku kirikust eraldunud kristlikke rühmitusi. Kalvinism Protestantlik usuvool, rajatud 1536 J. Calvini poolt. Lähtus Jumala ettenägelikkusest ja maailma seaduspärasusse sekkumatusest. Usklik peab kogu oma elu ja tegevusega valmistuma õndsaks saama (saatust ette ei tea), olema töös püüdlik, kohusetruu, loobuma ilmalikest rõõmudest. Propageerisid lihtsat elu. Kalvinism eitab hierarhilist kirikut, kirik on üksnes usutavandeid toimetavate inimeste koondis. Kõrvaldasid kirikust ka mitmeid riituseelemente (orel, altarid, pühapildid, ristid, küünlad), säilitasid jutluse, palve ja laulu. Sallimatud katoliiklaste ja teisitimõtlejate vastu, kiusasid oma vastaseid (anabaptiste, antitrinitaare) taga. Calvini poolehoidjateks sai eeskätt vaesem rahvakiht ning kalvinism levis laialt üle
concerto grossost. VOKAALMUUSIKA:Bach oli ka suur koorikomponist. Tema kooriteosed on enamasti kirjutatud piiblitekstidele. Need on: kantaadid, motetid, oratooriumid, missad ja passioonid. Ta eiras sageli kirikumuusikale esitatavaid rangeid nõudeid, ning seetõttu kuuluvad paljud tema kooriteosed kontsertsaali.Bachi loomingu kõrgsaavutuseks loetakse kolme kooriteost: Johannese passioon, Matteuse passioon ja Missa h-moll .Ilmalikest kooriteostest on tuntumad kaks kooriteost: Kohvikantaat ,Külakantaat .Bach ei ole loonud ainsatki ooperit ega muusikat teatri tarbeks.
saj. I poolel. Väliselt olid ordud samasugused usuühendused nagu munga- ja nunnaordudki, sisuliselt aga oli ordu ka professionaalsete sõjameeste organisatsioon. Nende eesmärgiks oli Issanda Haua kaitsmine ja võitlus muhameedlaste vastu. Kuna ristisõdijad viibisid Pühal Maal ainult ajutiselt, siis olid ordud ainus püsiv ja kindel sõjaline jõud, mistõttu nad omandasid ka suure poliitilise mõjukuse ning tegutsesid sageli iseseisvalt ning sõltumatult ilmalikest valitsejatest. Ordusid nõrgestasid kahjuks siiski omavahelised tülid ja rivaalitsemine. Ordusse astunud rüütlid andsid tavapärase mungatõotuse: olla karsked, kasinad ja kuulukad. Nad tõotasid hoiduda naistest, varast ja alluda distsipliinile. Ordude liikmeskond jagunes kolmeks seisuseks:rüütelvennadpreestervennadteenijavennad (kannupoisid, jalaväelased, käsitöölised)Ordut juhtis tavaliselt suurmeister, kelle võim oli eluaegne. Ordumeistri valis
12) Millistel põhjustel sai võimalikuks suur kirikulõhe ehk miks lahknesid lääne- ja idakirik? · Erinevused ja pinged Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel patriarh allus Bütsantsi keisrile, paavst Karl Suure ajast Lääne-Euroopa keisrile · Erinevused rituaalides läänes vaimulikud ei abiellu, ida kirikus preestrid abielus 13) Seletage paavst Gregorius VII näite varal, kuidas põhjendas kõrgkeskaegne kirik oma üleolekut ilmalikest võimukandjatest. · Paavsti üle ei saa keegi kohut mõista, ainult tema võib kohtuotsuseid muuta · Paavst võib tagandada keisreid, vürstid peavad suudlema paavsti jalgu · Paavst võib vabastada alamad ustavusvandest · Rooma kirik ei ole iialgi eksinud ega eksi kunagi 14) Võrrelge XI-XIII sajandil tekkinud mungaordude eesmärke ja meetodeid. Milliseid erinevusi ja sarnasusi märkate?
hakati kasutama kõrvalroided (nt. lehvikvõlv ja tähtvõlvid). Pilt 5. Oleviste kiriku tähtvõlvid Pilt 6. King's College'i kabel ,lehvikvõlvid Peale teravkaare hakati kasutama ka teisi kaarevorme (lansettkaar, korvkaar, tudoraarkaar). Larsettkaar, üliterav kaar. Akende raamistik kalapõie või tulekeele motiivi meenutav, seetõttu nim. hilisgootika stiili ka leeke stiiliks. Fassaad mõjub raskepäraselt. Pilt 7. Beauveus' katedraal Ilmalikest ehitistest jätkus linnuste ja linnamüüride ehitamine. Pilt 8. Carcassoune'i linnamüür Pilt 9. Mont-Saint Micheli klooster Inglismaa Gooti stiil levis prantsusmaa eeskujul. Pilt 10. Cantenbury katedraal (I gooti stiilis ehitis) Pilt 11. Westminster Abbey katedraal(suurmeeste matmispaik) 12.saj lõpus 13 algus levis Inglismaal nn. Inglise varagootika (early English). Kirikud madalad, pikad, koorilõpmik lõpeb sirgelt, tugiraami ei kasutatud.
vaatlus, Brahmaseisund, Kaastunne Kalvinistid lähtusid Jumala ettenägelikkusest ja maailma seaduspärasusse sekkumatusest. · Buddha õpetus on suuline Nende õpetuse järgi peab usklik kogu oma elu ja tegevusega valmistuma õndsaks saamiseks Islamism e. terroristi usk (saatust ette ei tea), olema töös püüdlik, kohusetruu, loobuma ilmalikest rõõmudest. · Usuvad: Inglitesse, ühte ja ainsasse jumalasse, Kalvinistid propageerisid lihtsat elu. jumala poolt kirjutatud raamatutesse, prohvetitesse, viimsesse kohtupäeva, Al- Qadar'sse Baptism · Koraan on islami püharaamat
Feodaaltsivilisatsioon Enamasti loetakse keskaja alguseks lääne-rooma langemist 476.aastal, kuid selle alguseks võiks pidada ka Marcus Aureliuse surma aastal 180, Konstatinoopoli saamist rooma pealinnaks aastal 330 või 395. aastal Lääne- ja Ida-Rooma eraldumist . Ruumiliselt piiritletakse feodaaltsivilisatsiooni alaga, kus religiooniks katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Feodalism on ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris lääniisanda ja vasalli suhteid, mida iseloomustas põhimõte, et üks kristlane teise orjaks ei sobi. Keskaega nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks, sest siis kujunesid välja feodaalsuhted, mis olid keskaja riigi - ja majanduskorralduse põhialusteks. Keskaja ühiskond jagunes 3. seisuseks – oratores ehk vaimulikkond, bellatores ehk rüütliseisus ja laboratores ehk talupojad. Keskaja ja feodaaltsivilisatsiooni lõppu loetakse kas Konstantinoopoli langeminest 1...
Laulukooride töö hõlbustamiseks andis 1860. aastal J.V. Jannsen välja ilmalike laulude kogu ,,Eesti Laulik". Eesti esimene üldlaulupidu Saksameelsust pooldanud Jannseni suurim üritus oli eesti esimene üldlaulupidu, mille korraldamisel olid eeskujuks Saksamaal toimuvad laulupeod. Jannsen taotles luba laulupidu korraldada 1867 aastal. Pidu ise leidis aset 1869. aastal. Laulupeo kava koosnes enamjaolt saksa heliloojate ilmalikest ja vaimulikest lauludest. Eestit esindasid Saebelmann-Kunileid lauludega ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani", sõnad Lydia Koidulalt. Ja Jannsen, kes kirjutas sõnad laulule ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" mille viisi autor on soomlane Friedrich Pacius. Seetõttu koges see üritus nii Jakobsoni, kui ka teiste demokraatlike tegelaste vastuseisu. J.V. Jannseni töö seltsides Aastal 1865 asutati Tartus J.V
Need koosnevad pagoodist, peatemplist ja ühekorruselistest kõrvalhoonetest. Ehitised seisavad valgest kivist alusplaadil, suured mitmekorruselised katused toetuvad lakitud sambaile. Nara perioodi(8. sajand) väärtuslikeim mälestis on Todaiji tempel(lk 7). Selle juurde kuuluv Buddha tempel on maailma suurim puitehitis. Heiani ajastul hakati lihtsaid kloostreid ehitama, millel puudus range põhiplaan, näiteks Kongobuji tempel. Ilmalikest hooneist on tuntuim Heiani keisriloss, mis ehitati 9. sajandil. See koosneb koridoridega ühendatud eluruumidest ja teravnurksest rõdudega osast, mis asetseb hoone keskel, lõunaküljel on harilikult tiigiga aed. Hiina eeskujul ehitati ka suurejooneliste katustega zen- budistlikke mungakloostreid. Kodusõjad sundisid arendama kindlusearhitektuuri, näiteks ehitati 1577. aastal Himeji kindlusloss. Tokugawa
ka kalendritest ja ajalehtedest. Laulukooride töö hõlbustamiseks andis ta 1860. aastal välja ilmalike laulude kogu „Eesti Laulik”. Eesti esimene üldlaulupidu Saksameelsust pooldanud Jannseni suurim üritus oli eesti esimene üldlaulupidu, mille korraldamisel olid eeskujuks Saksamaal toimuvad laulupeod. Jannsen taotles luba laulupidu korraldada 1867 aastal. Pidu ise leidis aset 1869. aastal. Laulupeo kava koosnes enamjaolt saksa heliloojate ilmalikest ja vaimulikest lauludest. Eestit esindasid Saebelmann-Kunileid lauludega „Mu isamaa on minu arm” ja „Sind surmani”, sõnad Lydia Koidulalt. Ja Jannsen, kes kirjutas sõnad laulule „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” mille viisi autor on soomlane Friedrich Pacius. Seetõttu koges see üritus nii Jakobsoni, kui ka teiste demokraatlike tegelaste vastuseisu. 5
Dominiiklaste ordu tekkis 13. sajandil ja seal olid rikkamad ja jõukamad, kes jutlustasid õige usu kaitseks. Pandi suurt rõhku haridusele. Fransisklaste ordu tekkis samuti 13. sajand ja selle lõi Franciscus. Neil oli lihtsam eluviis, kuid rõhutatud alandlikkus. Pöörasid samuti suurt rõhku haridusele. Vaimulikud rüütliordud tekkisid 12. Sajandil, need olid professionaalsete sõjameeste organisatsioonid, kelle eesmärgiks oli võitlus muhameedlaste vastu. Nad ei sõltunud ilmalikest valitsejatest ja tegutsesid iseseisvalt. 1054 Suur skisma e ristiusu kiriku lõhenemine juhtus sellepärast, et kaks usukeskust (Konstantinoopol ja Rooma) ei suutnud üksteisele alluda, just Rooma tahtis, et Konstantinoopol talle alluks, kuid Konstantinoopol ei olnud sellega nõus. Nad panid üksteist kirikuvande alla ja tekkisid õigeusu ja katoliku kirikud. Õigeusu kirikus kasutatakse hapendatud leiba, ei kasutata orelit, Kolmainsus väljendub erinevalt.
Lääne Euroopas oli oma keiser ja kiriklikud sidemed nõrgenesid. Süvenesid erinevused rituaalides ja usulistes tõekspidamistes. Tekkis vaidlus, millest lähtub Püha Vaim. Paavsti saadik läks patriarhiga tülli ja paavst ning patriarh panid teineteise kirikuvande alla. See nn Suur kirikulõhe pani aluse vaenulikule ja lääne ja ida kirikule. · Ei. 3. Seletage paavst Gregorius VII näite varal, kuidas põhjendas kõrgkeskaegne kirik oma üleolekut ilmalikest võimukandatest? Gregorius VII esitas nõuded- Ainuüksi paavst võib langetatud kohtuotsuseid muuta ja piiskoppe ametisse seada ja neid ametist tagandada. Ei ole eksinud ega eksi kunagi. 4. Vaadake kaarti lk 173. Iseloomustage eestlaste toonast positsiooni Euroopas. Millistele iseärasustele osutaksite? Eestlased oli omausulised. (Baltikumi rahvad) ehk ei olnud ristiusku vastu võtnud . Oli katoliiklaste ja õigeusklike vahel ning millalgil pidid langema.
tänapäeva rüütlikusega kuidagi kokku ei käi. Nende õiguseks oli vallutatud alade röövimine ja mahapõletamine. Samuti olid nad inimelude suhtes hoolimatud (hukati terve linna täisrahvast, kui nad olid suutnud liiga kaua vastu pidada). Sõjas tohtis kasutada kõiki vahendeid, mis võisid kasuks tulla. Ristsõdade ajal levima hakanud ristiusk hakkas üha enam rüütlite maailma vaatele mõju avaldama. Ordudesse kuulunud rüütlid elasid koos linnustes, andsid nad tõotuse loobuda ilmalikest pahedest ja pühenduda ristiusule. 13 saj. hakati looma romantilisi poeeme (vapratest rüütlitest ja nende kangelastegudest), mis olid suunatud kõrgest soost daamidele, keda nad ei saanud kunagi. Seega pidi rüütel olema heade kommetega, vapper, ustav ja valmis kaitsma abivajajaid ning ohverdama elu isanda, kuninga ja südamedaami eest. Kõige suurem väärtus oli au, mida tuli hoida rohkem, kui elu. Au haavamist sai maha pesta ainult verega.
Mitmed tema motetid on dateeritud aega, kui ta laulis paavsti kooris. 1.4 Lahkumine Roomast. Milani ja Prantsusmaa 1498. aasta paiku jätkas ta kõige tõenäolisemalt Sforza perekonna teenistuses. Seda tõendavad Gonzaga ja Sforza perekondade vahelised kirjad. 1499. aastal vallutas Louis XII oma Põhja-Itaalia invasiooni käigus Milano ja vangistas Josquinile varem tööd andnud perekonna. Enne Itaaliast lahkumist kirjutas ta üsna kindlasti oma ühe tuntumatest ilmalikest teostest, frottola "El grillo", ja lisaks ka "In te Domine speravi". Viimane võis olla varjatud viide usureformaator Girolamo Savonarolale, kes 1498. aastal põletati Firenzes tuleriidal ja kelle vastu Josquinil paistis olevat eriline austus. Teose tekstiks oli munga lemmikpsalm. Mõned tema teostest, näiteks instrumentaalne "Vive le roy", on kõhklustega dateeritud sajandivahetusse, kui ta oli Prantsusmaal. Motett "Memor esto verbi tui servo tuo" ('pea
Et sellel ajal poldud absolutismi ja suveräänsust veel juriidilises mõttes defineeritud, ongi Bodini teos ennekõike pühendatud suveräänsuse mõiste selgitamisele. 4 Bodin arvas, et riigi kui ühiskonna huvid peaksid olema kõrgemal kõigist teistest, nii üksikisikute, huvigruppide kui ka konfessioonide omadest, ja nõndasamuti peaks riigivalitsejagi seisma kõrgemal kõigist teistest ilmalikest võimukandjatest. Ta eristas kolme põhilist valitsusvormi: demokraatiat ehk enamuse võimu, aristokraatiat ehk vähemuse võimu ja monarhiat ehk üksikisiku võimu. Igaüks neist võis olla suveräänne ehk omada absoluutset võimu. Absoluutse võimu all mõistis ta seda, et kõrgeim võim kuulub kas ühele isikule või riigiorganile, institutsioonile, mis võib seda küll madalamatele instantsidele delegeerida, kuid omab alati kõrgeimat otsustusõigust
Peetrus- paavstluse alusepanija; inimeste arvates oli Kristus määranud ta oma maiseks asemikuks Gregorius Suur- tegeles lisaks usuasjadele ka poliitiliste ja majanduslike probleemidega; juhtis Rooma linna kindlustamist; korraldas roomlaste suhteid langobardidega; rajas kloostreid; korraldas liturgiat; avaldas teoloogilisi kirjutiti; pani alguse Gregoriuse koraalile; tea autoriteet ultaus isegi Inglismaale Gregorius VII- oli veendunud, et vaimulik võim on ilmalikest valitsejatest üle; pidas oma pühaks kohustuseks vabastada paavstivõim keisrite eeskoste alt; õhutas Saksamaa vasalle mässule Innocentius III- tema ajal viidi ellu Greogorius VII ajal sõnastatud põhimõtted; sai sekkuda riikide siseasjadesse; oli alaealise Saksa-Rooma keisri eestkostja; kuulutas välja IV ristisõja; täpsustas ristiusu seisukohti; täiustas kiriku korraldust; tema valitsusaeg oli keskaegse paavstivõimu kõrghetk 9
tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. Kehtima jäi põhimõte ,,Kelle valitsus, selle usk" 9.Kalvinism (õpetus ettemääratusest) Kalvinism on protestantlik usuvool, mille rajas 1536. aastal Johann Calvin. Kalvinistid lähtusid Jumala ettenägelikkusest ja maailma seaduspärasusse sekkumatusest. Nende õpetuse järgi peab usklik kogu oma elu ja tegevusega valmistuma õndsaks saamiseks (saatust ette ei tea), olema töös püüdlik, kohusetruu, loobuma ilmalikest rõõmudest. Kalvinistid propageerisid lihtsat elu. Kalvinism eitab hierarhilist kirikut, kirik on üksnes usutavandeid toimetavate inimeste koondis. Nad olid sallimatud katoliiklaste ja teisitimõtlejate vastu ning kiusasid taga oma vastaseid 10.Reformatsioon Inglismaal Reformatsiooni algul ei toetanud kuningas Henry VIII Lutheri õpetust aga seda ainult esialgu. Kunigal tekkisid probleemid abiellumisega ja tal ei olnud muud võimalust kui lüüa lahku riik
Tegevuseks palvetamine, füüsiline töö kloostri Palvetamine, rändasid ringi ja harisid rahvast majapidamises, raamatute ümber kirjutamine. usuliselt. Said elatist kloostri majapidamisest. Elatasid end ise ära kerjamisega. Reeglina kloostrist ei lahkutud. Põhiline tegevus väljaspool kloostrit. Mõlemad allusid ordu eeskirjadele Mõlemad allusid vaimulikule võimule, ei sõltunud ilmalikest. 8. Vastuolud ida- ja lääne kiriku vahel: vastuolude põhjused, erinevused ida ja lääne kiriku vahel, ristiusu kiriku lõplik lõhenemine. Ida- ja Lääne kiriku vaheliste vastuoludeni viis: · Roomas paavstide võimu laienemine 8-9 sajandil ja koos sellega soov allutada endale kreeka katoliku kirik, mida juhtis Konstantinoopoli patriarh. · Järjest suuremaks muutunud erinevused kombestikus. ROOMA KATOLIKU KIRIK KREEKA KATOLIKU KIRIK
Eeskujuks Gooti stiil pürginud enam taevasse, ülepaisutatus; eesmär- Antiik-Rooma sammas- arhitektuur teravkaar, kirikutornid vaid olid monumendiks giks väljendada katoliku templid (TÜ peahoone). (tihti kaks) sirutusid oma loojale inimesele. kiriku ja absolutismi Püstitati ka praktilise taevasse. Sagenes Ilmalikest ehitistest oli vägevust. Rajati suuri funktsioonita ehitisi kivihoonete ehitamine. tüüpiline siseõuedega paleeansambleid, mis triumfikaari, ausambaid. plazzo mitme korruse pidid rõhutama valitse- kõrgused sambad ja jate võimu ja vägevust. avarad aknad. Koostati Liigendatud fassaadid,
lauliku laulud, Lydia Koidulaa isamaaluuletused, Jakob Hurda rahvaluulekogumise üritused ja Vana Kandle väljaandmine, Jakobsoni Kolm isamaa kõnet, Johann Köleri kunstnikutegevus ja muud ettevõtmised Johann Voldemar Jannsen 1857 hakkas seal välja andma ajalehte "Perno Postimees ehk Näddalileht. 1845. aastal ilmus tema kogumik 'Sioni-Laulo-Kannel'. See sisaldas lihtsaid rahvalikke laule, mille kohta Jannsen ise märkis, et neid võib laulda igal ajal ja igas kohas. Läbinisti ilmalikest lauludest koosnes tema teine kogumik 'Eesti Laulik' (saksa laulud, eesti sõnad). Siiski ei soovinud ta eestlasi saksastada, vaid püüdis saavutada, et ka eestlastel tekiksid sama võimekad koorid ja et rahvuslik ühtekuuluvustunne tõuseks. Jannseni igatsetud eesmärk oli korraldada eesti laulupidu. Jannsen asutas Tartus meeslauluseltsi Vanemuine 1865. aasta jaanipäeval. Carl Robert Jakobson (xtra info) Sündis Tartus. Pidas Kolm isamaa kõnet.
valdustes ise piiskoppe ametisse määrata. Paavst pani keisri kirikuvande alla ning viimane oli sunnitud Gregorius VII käest Canossa lossis andestust ja kirikuvandest vabastamist paluma. Paavstivõimu hiilgeajaks peetakse Innocentius III ametisoleku aega (1198 – 1216). Katoliku kiriku ja selle juhi autoriteeti suurendasid ristisõjad, inkvisitsiooni loomine, kerjusmungaordude ja vaimulike rüütliordude rajamine. Osa Euroopa ilmalikest valitsejatest (n Inglise kuningas Richard I Lõvisüda) andis paavstile isegi vasallivande. Paavstide mõju hakkas langema alates 14.sajandist. Sellele aitasid kaasa ristisõdade sõjaline läbikukkumine ja Püha maa kaotamine moslemitele, kuningavõimu tugevnemine ja tsentraliseeritud riikide teke, paavstide nn Avignoni vangipõlv (1309 – 1378 olid Rooma paavstid prantsuse päritolu, resideerusid Avignoni paavstilossis Prantsusmaal ja olid sealsetest
Karl August Hermann. I- EESTI ÜLDLAULUPIDU Saksameelsust pooldanud Jannseni suurim üritus oli I- üldlaulupidu, mille korraldamisel olid eeskujuks Saksamaal toimuvad laulupeod. Jannsen taotles luba laulupidu korraldada 1867 aastal. Pidu ise leidis aset 18.-20. juunil 1869. aastal, ametliku nimetusega "Liivimaa Talurahva Pärisorjusest Vabastamise 50. aasta Juubeli- ja Tänulaulupidu". Laulupeo kava koosnes enamjaolt saksa heliloojate ilmalikest ja vaimulikest lauludest. Laulupeo peakomisjoni esimeheks oli Tartu Maarja kiriku pastor Adalbert Hugo Willigerode. Laulupidu algas rongkäigu ning Maarja kirikus toimunud piduliku jumalateenistusega. Pidu leidis aset "Ressource" seltsi aias. Tuju oli ülev. Peole oli kogunenud esinema 45 meeskoori ja 4 mängukoori, kokku umbes 800 lauljaga. Aukartustäratav oli ka vaatajate arv, ligikaudu 12 000. Suurele lauljate arvule tuli kokkulaulmine hästi välja ja see oli
lähtub Püha Kolmainu üks osa- Püha Vaim. Idas usuti, et Püha Vaim lähtub Jumalast kui isast, läänes aga võttis maad veendumus, et Püha Vaim lähtub nii isast kui ka pojast. 1054 saatis paavst oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama, kuid saadik läks patriarhiga tülli ja paavst ning patriarh panid teineteise kirikuvande alla. See nn. Suur kirikulõhe pani aluse vaenulikule lääne ja ida kirikule. Kõrgkeskaegne kirik oli ilmalikest võimukandjatest üle, kuna paavstil olid täieõiguslikud õigused. Nõuded sõnastas kõige paremini paavst Gregorius VII. Paavsti üle ei saa keegi kohtu mõista ja Rooma kirik ei ole iialgi eksinud ega eksi kunagi. Ristiusk ja kirik 2 Varakeskajal domineerisid Euroopas püha Benedictuse reeglite alusel tegutsevad benediktiini kloostrid. IX-X saj. killustatuse ja sisesegaduste ajal olid kloostrid peaaegu ainsad vaimuelu keskused
mees, kes katsus ,,omma vankrit kesk mante peäl (...) hoida, sest et sedda köige silledamaka piddasime, ilma et kajota eddasi minna." Eesti esimene üldlaulupidu Saksameelsust pooldanud Jannseni suurim üritus oli 1. üldlaulupidu, mille korraldamisel olid eeskujuks Saksamaal toimuvad laulupeod. Jannsen taotles luba laulupidu korraldada 1867 aastal. Pidu ise leidis aset 1869. aastal. Laulupeo kava koosnes enamjaolt saksa heliloojate ilmalikest ja vaimulikest lauludest. Eestit esindasid Saebelmann-Kunileid lauludega ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani", sõnad Lydia Koidulalt. Ja Jannsen, kes kirjutas sõnad laulule ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (praegune eesti rahvushümn) mille viisi autor on soomlane Friedrich Pacius. Seetõttu koges see üritus nii Jakobsoni, kui ka teiste demokraatlike tegelaste vastuseisu. Ometi sai see sündmuseks kus eesti rahvaks end üheks laulis. Peole oli
piki jõgesid Keskning LääneEuroopasse. Tähtsad kaubalinnad olid Veneetsia ja Genua. Linnastatuimad piirkonnad olid PõhjaItaalia(Lombardia ja Toscana maakond) ja Madalmaad(Holland ja Belgia).Hansa Liit tekkisXII saj. Keskus oli Lübeck, linnade esindajate kokkutulekud olid hansapäevad. Hansakaupmehed toimetasid LääneEuroopasse PõhjaVenemaalt ja Skandinaaviast karusnahku, mett ja vaha. 4.Keisri ja paavsti vastasseis §18. Gregorius VIIarvas et vaimulik võim on ilmalikest valitsejates üle ja pidas valjalikuks vabastada paavstivõim keisri eeskoste alt. Nii keiser kui ka paavst tahtsid mõllemad piiskoppe ametisse määrata.(investituurtüli)Keioser käsitas piiskoppe enda vasallidena, paavst arvas et nad on vaimulikud., Heinrish IVkeiser pidid paavstilt andeks paluma,sest too oli vassale mässule õhutanud ja nad truudusevandest vabastanud. Paavstid leidsid tuge PItaalia linnadelt., Friedrich Barbarossa1176
Ise kirjutas ta oma konservatiivsuse kohta, et ta on mees, kes katsus ,,omma vankrit kesk mante peäl (...) hoida, sest et sedda köige silledamaka piddasime, ilma et kajota eddasi minna." Eesti esimene üldlaulupidu Saksameelsust pooldanud Jannseni suurim üritus oli 1. üldlaulupidu, mille korraldamisel olid eeskujuks Saksamaal toimuvad laulupeod. Jannsen taotles luba laulupidu korraldada 1867 aastal. Pidu ise leidis aset 1869. aastal. Laulupeo kava koosnes enamjaolt saksa heliloojate ilmalikest ja vaimulikest lauludest. Eestit esindasid Saebelmann-Kunileid lauludega ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani", sõnad Lydia Koidulalt. Ja Jannsen, kes kirjutas sõnad laulule ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (praegune eesti rahvushümn) mille viisi autor on soomlane Friedrich Pacius. Seetõttu koges see üritus nii Jakobsoni, kui ka teiste demokraatlike tegelaste vastuseisu. Ometi sai see sündmuseks kus eesti rahvaks end üheks laulis. Peole oli kogunenud
VOKAALMUUSIKA Bach oli ka suur koorikomponist. Tema kooriteosed on enamasti kirjutatud piiblitekstidele. Need on: kantaadid, motetid, oratooriumid, missad ja passioonid. Ta eiras sageli kirikumuusikale esitatavaid rangeid nõudeid, ning seetõttu kuuluvad paljud tema kooriteosed kontsertsaali. Bachi loomingu kõrgsaavutuseks loetakse kolme kooriteost: · Johannese passioon, · Matteuse passioon ja · Missa h-moll Ilmalikest kooriteostest on tuntumad kaks kooriteost: · Kohvikantaat · Külakantaat Bach ei ole loonud ainsatki ooperit ega muusikat teatri tarbeks Klassitsism Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid
ESIMENE EESTI ÜLDLAULUPIDU Saksameelsust pooldanud Jannseni suurim üritus oli 1. üldlaulupidu, mille korraldamisel olid eeskujuks Saksamaal toimuvad laulupeod. Jannsen taotles luba laulupidu korraldada 1867 aastal. Pidu ise leidis aset 18.-20. juunil 1869. aastal, ametliku nimetusega "Liivimaa Talurahva Pärisorjusest Vabastamise 50. aasta Juubeli- ja Tänulaulupidu". Laulupeo kava koosnes enamjaolt saksa heliloojate ilmalikest ja vaimulikest lauludest. Eestit esindasid Saebelmann-Kunileid lauludega ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani", sõnad Lydia Koidulalt ning Jannsen, kes kirjutas sõnad laulule ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (praegune eesti rahvushümn) mille viisi autor on soomlane Friedrich Pacius. Seetõttu koges see üritus nii Jakobsoni, kui ka teiste demokraatlike tegelaste vastuseisu. Laulupeo peakomisjoni esimeheks oli Tartu Maarja kiriku pastor Adalbert Hugo Willigerode.
Küllap oli konfutsianism esimene Hiinas kujunenud ideedesüsteem, kusjuures selle mõju on olnud suurem kui ülejäänud kahel. Konfutsianismi võiks kirjeldada kui kodanikuhumanismi, mis tegeles eeskätt inimeste ühiskonnaeluga, mis oli vastandatud jumalikule. Selle vastavalt huvitub see eetikast ja moraalipsühholoogiast: kuidas kujundada õiglaselt arutlevat inimloomust? Konfutsianism käsitleb neid küsimusi igal tasemel, alates ilmalikest peresuhetest kuni riikidevahelise diplomaatiani ja õigusnormideni. Seevastu taoism rõhutab metafüüsilist, iseäranis metaeetikat – küsimusi moraalse dao süvaloomusest, selle reaalsusest ja tunnetatavusest. See muudab mõned taoistid moraaliskeptikuteks või relativistideks, kes peavad inimmoraali vaid väikeseks osaks looduse dao`st. Konfutsius seevastu rõhutab oma kõikeläbivat humanismi, öeldes: „inimene ülendab kulgu, kulg ei ülenda inimest“.
htm) 6. MOSEE Saabudes Jathribi oli saadik Muhamedil esmane ettevõtmine ehitada lihtne mosee (pilt 5). See oli lihtne ehitus, mis väljendas varase islami kasinuse ideaali. Katus toetus puutüvedele, kivi tähistas palve suunda ja prohvet seisis jutlust pidades puutüvel. Kõik hilisemad moseed lähtusid võimaluste piires sellest eeskujust.(,,Islam Eestis'' 2008) Erinevalt ristiusu kirikust, mis eraldatud ilmalikest tegevustest, pole mosee suletud ühelegi ettevõtmisele.Koraani käsitluses pole olemas vastuolu püha ja igapäevase vahel, religioosse ja poliitilise vahel, seksuaalsuse ja jumalateenismise vahel. Kogu elu on püha, kõigis oma avaldustes. Islami järgi on kogu maailm mosee, kuna Jumala poole võib palvetada kõikjal. (,,Islam Eestis'' 2008) 10 Moseedel on alati minaretid, kust kutsutakse palvele, ning saal palvetamise jaoks. Igas mosees
htm) 6. MOSEE Saabudes Jathribi oli saadik Muhamedil esmane ettevõtmine ehitada lihtne mosee (pilt 5). See oli lihtne ehitus, mis väljendas varase islami kasinuse ideaali. Katus toetus puutüvedele, kivi tähistas palve suunda ja prohvet seisis jutlust pidades puutüvel. Kõik hilisemad moseed lähtusid võimaluste piires sellest eeskujust.(,,Islam Eestis'' 2008) Erinevalt ristiusu kirikust, mis eraldatud ilmalikest tegevustest, pole mosee suletud ühelegi ettevõtmisele.Koraani käsitluses pole olemas vastuolu püha ja igapäevase vahel, religioosse ja poliitilise vahel, seksuaalsuse ja jumalateenismise vahel. Kogu elu on püha, kõigis oma avaldustes. Islami järgi on kogu maailm mosee, kuna Jumala poole võib palvetada kõikjal. (,,Islam Eestis'' 2008) 10 Moseedel on alati minaretid, kust kutsutakse palvele, ning saal palvetamise jaoks. Igas mosees
annaabi.ee 
