Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bütsansi kunst (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Bütsansi kunst .
5-15 saj. lõppes türklaste vallutusega. Alad : Kreeka, Väike- Aasia ja mujal. Bütsansi kunst oli ida ja lääne vahendaja ja sulam. ametlik Bütsainsi kunst oli ka kiriku ja keisri riigi võmu seose väljendus. kunstile tugev kreeka ( hellenism ), Rooma (rooma aladel) ida maade mõju. Arhitektuur : liseen - eenduv püst riba seinal. petik -kinni ehitatud akna/ukse ava bütsantsi kapiteel- | kirikus või basiilika ristkuppel 1)kirikud- hagija sophia-konstantinopolis. piklik hoone kaetud kuplitega. San Vitale - itaalias- kaheksa nurkne. 2) maalikunst : ida maadelt: stiliseerimine, range poos, pinnaline kujutamine, inimeselt tavaliselt eestvaatame .seinamaalid. miniatuurid . nitsiaal-esimene suurtäht . ikoonid " Vladimiri jumala.... (ema või maa või mingi asi:D ) . mosaiigid -smalt(materjal). skulptuur- lühikest aega antiigi traditsioonid 1)valitsejate kuju 2)relieefid Vana-Vene kusnt Venemaal võttis ristiusu vastu Kiievi vürst Vladimir, kes lasi end ristida 988.a. Arhitektuur:Tähtsamad ehitised on kirikud, enamasti ristkuppelkirikud ,tihti mittelöövilised, keskel tambuuriga torn, idaseinas absiid, lääneosas(rõdu)koor,vanemad kirikud ka telkkatustega torniga, hiljem sibulkuplid.Kirikus eraldab altarit koguduseruumist ikonostaas -ikoonide sein. Sellel on kõik pühapildid kindlas kohas ja järjestuses. Kiiev :sofia katetraal-algselt 5-lööviline, hiljem ehitati kummalegi küljele juurde 2 löövi, iga lööviidaosas on apsiid. Kremle-ilmalikest ehitistest on säilunud kindlustusehitis Skulptuur peaaegu polegi, sest kirik suhtus Bütsantsi eeskujul sellesse halvasti. Maal. Bütsansi meistrid tõid tehnilised võtted ja seinamaalide süsteemi: Theophanes Kreeklane-maalid võimsalt dünaamilised,ekspressiivsed, kontrastid põhinevad hele-tumedusele, kehad motelleeritud hoogsate vabade pintslilöökidega. Andrei Rubljov. Munk . Esimene vene meister. Vladimiri Jumalaema.uskumuste järgi maalis selle evangelist Lukas 12 saj algul toodi see Konstantinoopolist Kiievisse,1155 tõi vürst Andrei Bogoljubski ikooni Vladimirisse, kust see 1395 Tamerlandi pealetungide tõttu Moskvasse toodi „Kolmainsus!-autor Andrei Rubljov.
Bütsansi kunst #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KasparV Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

BÜSTANTS ja VANA-VENE kunst
1
docx

BÜSTANTS ja VANA-VENE kunst.

BÜSTANTS. 515 saj. lõppes türklaste vallutusega. Alad : Kreeka, VäikeAasia ja mujal. Bütsansi kunst oli ida ja lääne kultuuri vahendaja ja sulam. Ametlik Bütsainsi kunst oli kiriku ja keisririigi võimu seose väljendus. Kunstile tugev kreeka (hellenism), Rooma (rooma aladel), idamaade mõju. ARHIDEKTUUR: *Liseen eenduv püstriba seinal, * Petik kinni ehitatud akna/ukse ava, *Bütsantsi kapiteel ­ samba ülevalt kaunistatud osa. Nii basiilika kui ka ristkuppel kirikud. Kirikud. *Hagija Sophia (Konstantinoopol) piklik hoone kaetud kuplitega. *San Vitale ­ (Itaalias) kaheksa nurkne

Kunstiajalugu
BÜSTANTS ja VANA-VENE kunst
2
rtf

BÜSTANTS ja VANA-VENE kunst

BÜSTANTS. 5-15 saj. lõppes türklaste vallutusega. Alad : Kreeka, Väike-Aasia ja mujal. Bütsansi kunst oli ida ja lääne kultuuri vahendaja ja sulam. Ametlik Bütsainsi kunst oli kiriku ja keisririigi võimu seose väljendus. Kunstile tugev kreeka (hellenism), Rooma (rooma aladel), idamaade mõju. ARHIDEKTUUR: *Liseen - eenduv püstriba seinal, * Petik - kinni ehitatud akna/ukse ava, *Bütsantsi kapiteel – samba ülevalt kaunistatud osa. Nii basiilika kui ka ristkuppel kirikud. Kirikud. *Hagija Sophia (Konstantinoopol) piklik hoone kaetud kuplitega. *San Vitale – (Itaalias) - kaheksa nurkne. SKULPTUUR: lühikest aega Antiigi traditsioonid,

Kunsti ajalugu
Bütsants ja vanavene
11
docx

Bütsants ja vanavene

Tarbekunst Tarbekunst oli väga Eelistati kalleid materjale, Ümarplastika puudus, kuid on säilinud elevandiluust rikkalik ntx hõbedat, kulda ja nikerdatud reljeefe kalliskivi ning keerulisi tehnikaid (brokaatkangad) Vanavene arhitektuur ja maalikunst Kunsti kujunemine ja Kunst hakkas kujunema Idaslaavlaste naabruses Ristiusu vastuvõtmine Vanavene kunsti võib mõjutused 9.-10.sajandil, kui asuva Bütsantsiga tekkis avas vanavene hõimudele pidada Bütsantsi kunsti moodustus esimene kaubanduslikke, bütsantsi kultuuri jätkuks ja edasiarenduseks idaslaavlaste riik kultuurilisi aga ka sõjalisi

Kunstiajalugu
Keskaja kunstiajalugu
8
doc

Keskaja kunstiajalugu

ROOMA KULTUUR roomlastele avaldas suurt mju kreeka kunst. roomlased võtsid üle kreeka mütoloogia ja hakkasid oma jumalaid kreeka eeskujude järgi kujutama. vallutatud kreekast veeti sõjasaagina välja palju kunstiteoseid. kreeka kunst oli rooma ülikute hulgas suurmoes. kui ei jätkunud originaale, siis valmistati täpseid koopiaid. nii vallutas kreeka kultuuriliselt rooma. portreekunstis saavutati suurim iseseisvus. rooma portreee lähtus individuaalsest karakteristikast., kartmata näidata inimest sellisena nagu ta oli.see tuli roomlaste surnute kultusest. oli kombeks säilitada surimaske või surnud pereliikmete portreekujutisi. erilise püüdlikkusega jäädvustati väejuhte ja riigimehi. roomlased ei

Kunstiajalugu
Kunstiajaloo eksamiks õppimise I osa portfoolio
10
docx

Kunstiajaloo eksamiks õppimise I osa portfoolio

Paleoliitine kunst/ kiviaja kunst 60 000-4000 eKr vanem kiviaeg- paleoliitikum pärast jääaja lõppu- mesoliitikum noorem Kiviajainimesed tegelesid keraamika ja põlluharimise ga. Kasutati lihvitud tööriistu. Usuti hõimude sugulusse loomadega (tootemid) ja austai ka esivanemaid. Tarbeesemeted olid valmistatud savist, luust ja keraamikast. Need olid kaunistatud lihtsa

Kunsti ajalugu
Kunstiajalugu-varakristlik ajastu
52
pdf

Kunstiajalugu: varakristlik ajastu

 Kaunistuste juures kasutati sümboolikat, mille tähendust teadsid vaid usklikud. Nt.Kristust tähistas lambatalle õlal kandev mees ja kala; Pühavaimu- tuvi;Peetrust-võti Laemaal ühes Rooma katakombis. 4.saj Vaade Via Latina katakombi Hea Karjane. Marmor. u. 300.a. Roomas. 4.saj Raamatu kunst ja sarkofaagid.  Jumala säna kuulutamise tähtsus tõi kaasa raamatukunsti sünni. Kirjutati pärgamendile ja teksti illustreeriti miniatuurmaalidega.  Reljeefidega kaunistati sarkofaage aga skulptuurise tegemist välditi, et eristuda Varakristlik sarkofaag. 4.saj. paganlikest religioonidest Kiriku ehituse algus Legendi järgi oli ristikoguduse asutajaks Roomas Peetrus. Ta löödi risti (pea alaspidi) keiser Nero

Kunsti ajalugu
Mahukas konspekt
24
doc

Mahukas konspekt

3) miniatuurmaal ­ köidetud käsitsikirjutatud raamatute vahele Lõuend tuleb 14. ­ 15. sajandil. Vanim värv on guassvärv. Temperavärv sarnaneb guassvärviga, aga läbipaistev nagu akvarell. Segatakse munavalgega. Graafika Trükitud töö, reljeefsed. (joonia vihikus) Monotüüpia ­ pildilt paberile trükkimine. Graafilisi töid eksponeeritakse klaasi all. Number 27/100 tähendab, et 27. töö 100 ­ st. Mesopotaamia kultuur Üks vanimaid kultuure. 1. Sumeri, akkadi kunst ­ 4000 ­ 1830 eKr 2. Vana ­ Babüloonia kunst ­ 1830 ­ 1518 eKr 3. Assüüria kunst ­ 1500 ­ 605 eKr 4. Uus ­ Babüloonia ­ 625 -539 eKr Mesopotaamias polnud kivi ja nad pidid ehitama savitellistest. Alguses ei põletatud neid. Ehitavad kultushooneid, templeid ­ tsikuraat. (joonis vihikus) Savi muutub põletades kiviks. Õpitakse võlvima (joonis vihikus). Tuntakse juba klaasi. Tundsid glasuure. Telliseid põletatakse, siis glasuuritakse ja siis uuesti põletatakse

Kunst
Kunstiajaloo konspekt 10 klassile
25
docx

Kunstiajaloo konspekt 10.klassile

sajandil kujutati nii realistlikke kui ka kauneid kunste. · Realism ­ tegelikkus, püüab jäljendada midagi olulist või tüüpilist · Naturalism ­ jäljendab väga püüdlikult, aga valimatult. · Stilisatsioon ­ muudetakse looduslikke vorme, et nad sobiksid paremini mõnda süsteemi. · Idealiseerimine ­ parandatakse loodusevorme, et nad vastaksid mõistuse poolt loodud ideaalile · Stiil ­ teatud ajastu käekiri, tuleb vanarooma sõnast stilus-kirjapulk 2. Esiaja kunst Esiaeg: * kõige varasem arenguperiood, kui polnud veel riike ja linnu * algab kahel jalal kõndinud olevuste tekkega (7 miljonit aastat tagasi); 200 000 aastat tagasi tekivad esimesed inimeed Kunsti tekke teooria: * maagilised üritused seostatakse usuga (jahimaagia ­ kujutatakse kütitavaid loomi; viljakusmaagia ­ kujutatakse naisi) * toteism (inimesed avastasid, et pärinevad loomadest ­ kujutatakse mittekütitavaid loomi)

Kunstiajalugu




Kommentaarid (1)

 profiilipilt
: Hää materjal !!
13:07 08-02-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun