Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Organismi areng ja molekulaargeneetika (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Organismi areng ja molekulaargeneetika #1 Organismi areng ja molekulaargeneetika #2 Organismi areng ja molekulaargeneetika #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Pleep Ploop Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
doc

Organismide paljunemine ja pärilikkus

Tunnused · GENOTÜÜP ­ geenide ja nende erivormide kogum, me ei näe seda · FENOTÜÜP ­ tunnuste kogum, näeme; oleneb genotüübist · tunnuste avaldumist mõjutavad · genotüüp · keskkonnatingimused ­ soodustab või pidurdab tunnuste väljakujunemist; vajalike geenideta ei saa tunnust välja arendada MOLEKULAARGENEETIKA · Tuumas paikneb desoksüribonukleiinhape, mis on päriliku info kandja. · MOLEKULAARGENEETIKA ­ teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel · GEEN ­ DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi 6 · DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse ­ MATRIITSSÜNTEES.

Bioloogia
thumbnail
150
docx

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

DNA koostises on neli nukleotiidid: adenosiinfosfaat A, guanosiinfosfaat G, tsütidiinfosfaat C ja tümidiinfosfaat T. 11 desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli- lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. MOLEKULI STUKTUUR: nukleotiidide omavahelisel liitumisel tekib DNA üksikahel. DNA molekul koosneb kahest omavahel ühinenud ahelast. Nende koospüsimise aluseks on komplementaarsusprintsiip- nukleotiidide üksteisele vastavus. Kui DNA ühes ahelas paikneb A, siis teises ahelas on selle vastas alati T ning G vastas alati C. Kui on teada DNA ühe ahela nukleotiidide järjestus, on teada ka teise ahela. Nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse DNA esimest järku struktuuriks (primaarstruktuuriks). ÜLESANDED: DNA on kromosoomide põhiline koostisosa.

Bioloogia
thumbnail
98
docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

RNA koostises on pentoosiks riboos, lämmastikalused:ühetsüklilised (tsütosiin C ja uratsiil U) ja kahetsüklilised (adeniin A ja guaniin G), fosforhappe jääk. Primaarstruktuuriks on RNA üksikahel, kus on oluline nukleotiidijääkide hulk ja järjestus, teatud RNA viirustes ja RNA sünteesiprotsesside vaheetapis. RNA sekundaarstruktuur on molekul, kus üksikahelalised lõigud vahelduvad komplementaarsete kaksikahelaliste piirkondadega (A-U ja G-C). Transport RNA (tRNA) molekul. RNA tertsiaarne struktuur- RNA molekulide seostumine valgumolekulidega, RNA süntees toimub ribosoomides. RNA leidumine/vormid ja ülesanded: RNA leidub RNA viirustes, eeltuumsetes tsütoplasmas ja päristuumsetes tuumas, kromosoomides, mitokondrites/kloroplastides, tsütoplasmas. Põhivormid (3 tükki): mRNA, tRNA, rRNA. Kõik RNA vormid sünteesitakse DNA-lt, valgusüntees ei toimi kõigilt RNA-delt. Nukleiinhapete füüsikalis-keemilised omadused. 1.) Kõrgmolekulaarsed (suure

Bioloogia
thumbnail
12
doc

Bioloogia paljunemise osa

Seejuures ei saa need aga vajalike geenideta ühtegi tunnust välja arendada. Muutuseid on raske jälgida, küll on aga tõhus variant ühemunakaksikute jälgimine. Pärilikkuse molekulaargeneetilised alused Saksa teadlane Friedrich Miescher eraldas rakutuumast aine, mille nimetas nukleiinhappeks. DNA ­ desoksüribonukleiinhape on päriliku info kandja. Selle avastamine pani aluse pärilikkuse molekulaarsete mehhanismide uurimisele. Sellega sündis ka molekulaargeneetika. Molekulaargeneetika ­ teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. See aitab mõista kuidas avaldub isendi genotüübis paiknev pärilik info fenotüübi tasemel. Keskendub kolmele protsessile: · DNA süntees ­ replikatsioon · RNA süntees ­ transkruptsioon · Valgu süntees ­ translatsioon DNA, RNA ja valkude seos pärilikkusega DNA replikatsioon ­ raku jagunemine - 2 ühesuguse nukleotiidse järjestikuga koopiat, et

Bioloogia
thumbnail
83
pdf

Esimese nelja kursuse materjal

eest *Lubavad pärilikul infol avalduda. DNA tertsiaarstruktuuri sobivaks näiteks on kromosoomid. RNA e. Ribonukleiinhape. RNA koosneb nukleotiitidest. Iga nukleotiid koosneb 3 komponendist : *5C riboos. *4 lämmastikalust. a) kahetsüklilised (A ja G) b) ühetsüklilised (C ja U) *fosforhappejääk. RNA ehitus : 1) RNA esmane struktuur. Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs. Tekib sünteesijärgselt. 2)Teisane struktuur. Molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. omavahel paarduvad (A ja U)(G ja C) 3) RNA kolmanda järgu struktuur on RNA molekul kompleksvalkudega. Valkude süntees toimub ribosoomides. RNA esineb 3. eri vormis : a) mRNA (5%) - informatsiooni RNA - info toimetamine RNAlt valgu sünteesi toimumiskohta. b) tRNA (15%) - Transport RNA - Aminohapete taransport valkude sünteesi toimumiskohta. c) rRNA (80%) - Ribosoomi RNA - Kuulumine ribosoomi koostisesse, millel leiab

Bioloogia
thumbnail
20
doc

Bioloogia gümnaasiumile 1osa

lämmastikaluse(eristab monumeere), desoksüriboosi, fosfaatrühm. DNA monomeeride molekulid koosnevad- süsinikust, vesinikust, hapnikust, lämmastikust. DNA koosneb 2 omavahel ühinenud ahelast-koospüsimise aluseks on komplementaarsusprintsiip Nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse DNA esimest järku struktuuriks(primaar) Sekundaarstruktuur-vesiniksidemeteha ühendatud kaheahelaline DNA keerdub biheeliksiks Tertsiaarstruktuur-Dna molekul on seotud valkudega Komplementaarsusprintsiip-nukleotiidide üksteisele vastavus: A-T ja G-C DNA molekuli Ülesanded: Kromosoomide põhiline koostisosa. DNA leidub rakutuumas, kloroplastis, mitokondris. DNA põhiline ülesanne on päriliku info säilitamine.(raku jagunemisel tuleb tütarrakkudes säilitada sarnane pärilik info, seepärast tuleb DNA kahekordistuda. Friedrich Miescher- leidis nukleiinhappe J.Watson, F.Crick -avastasid DNA biheeliksikujulise struktuuri

Bioloogia
thumbnail
40
doc

Bioloogia gümnaasiumile

BIOLOOGIA ­ teadus mis uurib elu (kreeka keelest: bios-elu, logos ­ mõiste) I MOLEKULAARBIOLOOGIA ­ teadusharu mis uurib elunähtusi molekulide tasemel, kasutades bioloogia, keemia ja füüsika meetodeid. Uuritakse: 1. biopoümeere- nukleiinhapped, valgud. 2. agregaate ­ kromosoome, rakuorganoide, viiruseid. II TSÜTOLOOGIA ­ rakuteadus. Alguse sai 17. saj keskkpaigast kui Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Uurib: rakkude ehitust ja talitlust. III HISTOLOOGIA ­ koeõpetus. Uurib: loomorganismide kudede peenehitust. 1 BIOLOOGIA TEADUSHARUD Teadusharu Uurimisvaldkond Molekulaarbioloogia Uurib elu molekulaarset taset Rakubioloogia Uurib rakkude ehitust ja talitlust Histoloogia Uurib kudede ehitust ja talitlust Anatoomia Uurib organite ja organismi ehitust Füsioloogia

Bioloogia
thumbnail
22
pdf

BIOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED

Bioloogia ­ teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Dihübriidne ristamine ­ ristamine, mille korral Bioloogiline surm ­ organismi (ka inimese) uuritakse kahe geenipaari poolt määratud kahe elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine. tunnusepaari pärandumist. Biomolekul ­ orgaanilise aine molekul, mille Diploidne kromosoomistik ­ enamikule liikidele moodustumine on seotud organismide iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste vitamiinid jt.). paaridena

Bioloogia



Lisainfo

Konspekt

Kommentaarid (1)

twicetoldjoke profiilipilt
twicetoldjoke: jaa superluks
23:50 11-06-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun