Mitoos (0)

Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastatud munarakust. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. Mittesuguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetativselt.
Eoseline paljunemine on mittesuguline, mis toimub eoste ( spooride ) abil. Esineb protistidel, seentel, sammaldel, sõnajalgadel.Vegetatiivse paljunemise korral pärineb uus organism vanemorganismi mingist kehaosast:

Pooldumine , toimub DNA kahekordistumine, ühest rakust kaks uut rakku. Vegetatiivselt paljuunevad bakterid ja ainuraksed .

Pungumine, DNA kahekordistumine, uus isend areneb väljasopistisest. Ta erladub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks, moodustades koloonia. (pärmseened, käsnad, hüdra)

Taime osadega – sibulatega (sibul ja sibullilled ). Võsunditega ( maasikad , hanijalg). Juurevõsudega ( vaarikas , sibul, lepp ). Mugulatega ( kartul ). Pistikutega (paju, mustsõstar). Risoomidega ( orashein , piparmünt, maikelluke ). Lehtedega ( begoonia ).
Suguline paljunemine: geneetiline ehk pärilik materjal pärineb kahelt vanemalt, toimub viljastumine ehk sugurakkude ühinemine. Vanematel moodustuvad sugurakud ehk gameedid : seemnerakk ehk sperm , munarakk ehk ovotsüüt. Viljastumine võib olla nii kehasisene kui –väline. Mõlemasugulistel loomadel on emas ja isassugu-elundid ühes ja samas kehas(viinamäetigu, vihmauss ).
Lahksugulistel loomadel on emas ja isassuguelundid eraldi organismides. Kalad kahepaiksed , linnud , imetajad
Partonegenees ehk neitsisigimine : järglane areneb viljastamata munarakust.
Bakterid jagunevad kaheks otsepooldumise teel. Pärmseened paljunevad enamasti pungumisega. Samblikud paljunevad rakise tükikeste abil. Katteseemnetaimed annavad sageli järglasi risoomide, mugulate , sibulate, varre- või lehetükikeste abil. Loomariigis on vegetatiivne paljunemine levinud käsnadel, ainuõõssetel. lame- ja ümarussidel ja okasnahksetel. Selgroogsed loomad mittesugulisel teel ei paljune.
Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna.
Eukarüootsete rakkude jagunemisel eristatakse teineteisele järgnevat tuuma ja tsütoplasma jagunemist. Esmalt toimub rakutuuma jagunemine ehk karüokinees. Selle käigus tagatakse kromosoomides olevat geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Karüokineesi lõpus agab tsütoplasma jagunemine ehk tsütokinees, mille tulemusena moodustub kaks tütarraku moodustumist.
Päristuumsed rakud poolduvad mitoosi teel. Interfaasi lõpus mitokondrid poolduvad, rakk paisub, algab DNA replikatsioon .
Mitoos on päristuumse raku jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus ehk kahe tütarraku geneetiline identsus. Enne mitoosi toimub DNA replikatsioon. Kontrollitakse DNA õigsust. Vaadeldakse nelja faasina: profaas , metafaas, anafaas ,telofaas.
Mitoosi tähtsus: kasvamiseks, kudede uuendamiseks, haavade parandamiseks, vegetatiivseks paljunemiseks. Taimedel on enamus rakke mitoosivõimetud. Jagunevad ainult juure ja varre tippudes meristeemrakud.
Meioos on rakujagunemis vorm, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. Meioosi teel moodustuvad sugurakud ja eosed. Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nimetatakse haploidseteks. Munaraku viljastumisel ühinevad kahe suguraku kromosomid ja taastub liigile omane kahekordne ehk diploidne kromosoomistik. Meioos kaasneb sugurakude küpsemisega ning eoste moodustumisega.Protsess koosneb kahest järjestikulisest jagunemisest mille tulemusena tekib neli tütarrakku. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Tsütokinees on mitoosi lõpus toimuv tsütoplasma jaotumine tütarrakkude vahel. Interfaasis enamik rakke diferentseerub: nad omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talitluse.
Mehe seemnerakud on spermid , need moodustuvad munandite väänilistes seemnetorukestes. Spermide esmasteks eellasteks on spermatogoonid. Spermatogenees on seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Igast spermotogoonist moodustub 4 spermi. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses.
Naise munarakud valmivad munasarjades. Eellasteks ovogoonid , munaraku areng on ovogenees. Ovogoonide paljunemine lõpeb looteeas. Mistahes kahjulikud mõjurid võivad kahjustada korraga kõiki munarakke. Ovulatsioon on küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse.
Viljastumisel ühinevad muna- ja seemnerakud tuumad , taastub liigile omane diploidne kromosoomistik.
Ontogenees on ühe isendi areng viljastumisest surmani. Viljastamata munarakust uue organismi areng on partogenees(mesilased, vesikirbud, lehetäid, võilill).
Viljastumisjärgne sügoot ei võimalda uutel seemnerakkudel tungimist, see hakkab mitoosi teel iirelt jagunema , selle tulemusena moodustub loode ehk embrüo. Embrüogenees on organismi looteline areng, mis lõpeb sündimisajaga. Katteseemnetaimede emrüogenaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Kujunevad välja taime vegetatiivsete organite algmed: idujuur , -vars, -leht/-lehed.
Inimese embrüogenees – Munarakk viljastatakse seemneraku poolt, toimub lõigustamine ning areneb blastotsüst, mis kinnitub emaka limastekstle umbes 6-7 päeva pärast viljastumist. Kõldkesta ja emaka limaskesta liitumisel tekib platsenta. hakkavad arenema närvisüsteem, elundkonnad , süda alustab tööd. Neljandal elukuul areneb luustik- võimalik ka sugu määrata. Edasi hakkavad arenema püsiv kehatemperatuur , immuunsussüsteem jne.