Ontogenees (0)

Ontogenees -iga isendi individuaalne areng. Algab viljastumise hetkel ja lõpeb surmaga. Mittesugulise puhul vanemorganismist eraldumine, lõpeb ikka surmaga.
Partenogees-uus organism areneb viljastumata munarakust. Esineb alamatel loomadel(mesilased, lehetäid) kui ka mõnedel taimedel(võilill, kortsleht)
Kehaväline viljastumine -suurem hulk toimub vees. Sugurakkude kohtumine toimub vees juhuslikult. Sugurakud hävivad küllalt kiiresti. Vette heidetakse väga palju sugurakke .
Kehasisesel viljastumisel viljastatakse vähem järglasi, kuna ka sugurakke on vähem, soodsate välistingimuste tõttu.
Menstraaltsükkel-ligikaudu 28 päeva. Munarakk väljub munajuhasse umbes 14. päeval pärast menstruatsiooni. Munarakk viljastumisvõimeline umbes 36 tundi. Munaraku liikumine läbi munajuha emakasse kestab 4-5 päeva. Emakasse jõudes kas viljastunud või hukkunud. 6.-7.-ndal päeval pärast viljastumist kinnitub emaka limaskestale.
Inimese munarakk on võimeline viljastuma 12.-16.-ndal päeval enne menstruatsiooni.
Embrüogenees-organismi looteline areng.
Taimede embrüogenees-algab munaraku viljastumisega,lõpeb idu moodustumisega seemnes. Kujunevad välja idupung , idujuur, iduvars, iduleht või idulehed . Seemne kujul suudab kasvuks ebasobivad tingimused üle elada.
Loomembrüogenees lõpeb sünnimomendi või koorumisega.
Kobarloode moodustub
Karikloote moodustumine inimese embrüogeneesis-algselt koosneb kahest rakukihist (lootelehtedest). Välimine e ektoderm ja sisemine e entoderm. Välimise lootelehe rakkudest moodustub embrüo peale vagu (ürgjutt). See muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks. Sellest arenevad hiljem pea- ja seljaaju . Osa ürgjuti ümbruse rakke liiguvad ekto- ja entodermi vahele ja moodustavad mesodermi.
Välimine looteleht paneb aluse närvisüsteemile, meeleelunditele, naha ja suu epiteelkoele, küüntele, karvadele ja hammaste vaabale.
Keskmine looteleht moodustab tugi- ja liikumiselundkonna, vereringeelundid , eritus-, talitlus- ja sigimiselundkonna.
Sisemine looteleht kujundab seede-ja elundkond .
Biogeneetiline reegel- ontogeneesi alguses(embrüogeneesis) läbitakse liigi evolutsioonilise arengu tee.
Inimese lootelise arengu lõppetapp-hakkavad kasvama küüned, karvad , reageerib välisärritustele, elundkonnad välja arenenud.
Moondeline arengu puhul ei sarnane organism sündides täiskasvanule ja läbib arengus selgelt erinevaid etappe. Otsese arengu puhul on organism sündides täiskasvanule sarnane.
Imetajate lootejärgse arengu peamised etapid- juveniilne , fertiilne ja seniilne
Juveniilses staadiumis loomorganismis toimuvad muutused-kasvamine, elundkondade täiustumine, reflektoorne tegevus.
Enamiku loomade ontogenees lõpeb sigimisvõimelises elujärgus, sest nad hukuvad enne vanadusperioodi.
Vananemine-elundkondade talitlused häiruvad, elutegevusprotsessid aeglustuvad. Muutub välisilme.
Taime lootejärgse arengu etapid-Juveniilne:areneb taime juurestik , toimub varre pikkus- ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Kasvuperiood:õisi ei moodustu. Generatiivse arengu periood: tolmukapesas tekivad tolmuterad ja emaka sigimikus areneb munarakk. Vananemisperiood:aeglustub rakkude ja kogu taime ainevahetus ning rakud ja koed hävivad järk-järgult.
Organismi surma tingivad keskkonnategurid ja geneetilised mehhanismid .
Kliiniline surm-teadvus puudub, südame ja –hingamise seiskumine, elustada on veel võimalik
Bioloogiline surm-temperatuur langeb, lihased kangestuvad, elustamine pole enam võimalik
Vaegmoondelise arengu korral jääb ära nuku staadium.
Kalade areng on vaegmoondeline.
Katteseemnetaimede embrüogeneesis moodustub idu.
Platsenta moodustub emaka limaskesta kokkukasvamisel loote kõldkestaga.
Imetaja ontogeneesi võib jagada looteliseks ja lootejärgseks arenguks.
Viljastumine võib olla kas organismi sisene või väline
Ligikaudu nädal pärast viljastumist kinnitab inimese embrüo emakaseinale.
Inimese sügoot on diploidse kromosoomistikuga
Inimese ontogenees algab viljastumise hetkel ja lõpeb surmaga
Kehasisese viljastumis eelised kehavälise ees- soodsam keskkond, ei ole nii suurt ohtu sugurakkude hävimiseks.
Sügoot-viljastunud munarakk