enesehinnang kõrge, vastupidisel juhul madal. Enesehinnangu kujunemisel mängivad suuremat rolli need omadused, mis on meile olulisemad. Nt kui inimene peab end intelligentseks, siis ei pruugi tema füüsiline osavus talle sedavõrd tähtis olla. Kõrge enesehinnanguga isikud optimistlikumad, saavutavad elus rohkem, tulevad üldiselt viperustega paremini toime jne. Enesehinnang mõjutab ka meie vaimset tervist, heaolu ja suhteid. Arvatakse, et üldine enesehinnang peegeldab tegeliku mina ja ideaalmina vahet. William James väljendas seda järgnevalt: enesehinnang = edu : taotlused ERI MINADE TEOORIA Edward Tory Higgins toob oma teoorias välja järgmised minad: · Tegelik mina (milline usun end olevat) · Ideaalmina (milline tahaksin olla) · Võimalik mina (arusaam sellest, milliseks võin muutuda) Uskudes, et tegelik mina ja ideaalmina erinevad suurelt, on inimene kurb ja rõhutud. Ka
Mina-pilt on arusaam oma isiksuse joontest ja võimetest. Kujunemist mõjutavad: - isiklikud kogemused - teistelt saadud hinnang - isiklikud õnnestumised ja ebaõnnestumised - suured mõjutajad on meedia, TV, muusika, sõbrad Eneseaustus on mina-pildist lähtuv enesehinnang. On teismelise jaoks väga oluline. See on vastuse otsimine küsimustele, kas ma olen tark? Pop? Ilus? Hinnatud? Igal minal on 2 aspekti: 1. reaalmina see, kes ma tegelikult olen 2. ideaalmina see, kes ma tahaksin olla ,,Minad" võivad noorukil sattuda suurde vastuollu. Seega on murdeiga vastuolude kujunemise aeg. Ideaalmina Inimese mina-mõistesse kuulub peale selle minakuvandi, mida ta tõeliseks peab, ka ideaalmina. See hõlmab eeskätt sümbiootilise järgu kõikvõimsusekujutlusi, millest inimene üht-teist talletanud. Hiljem pole ta enam võimeline neid katkeid teadvustama, kuid need tulevad esile unistustes ja unelmates. Peale selle sisaldab ideaalmina nende
- Seavad kõrgeid eesmärke - Saavutavad elus rohkem - Tulevad paremini toime erinevates olukordades Madala enesehinnanguga isikud - Pessimistlikumad - Raskemad olukorrad, võivad mõjuda halvasti - Nad ei saavuta seda mida nad tahavad - Puudub potentsiaal - Madal enesehinnang mõjutab nende tervist, heaolu, suhteid Eri minade teooria (E.T. Higgins) - Tegelik mina - Ideaalmina - Võimalik mina Hoiakud Positiivsed hoiakud Negatiivsed hoiakud Kognitiivsel infol põhinevad hoiakud : meie arusaamad, isiklikud kogemused, sõltuvad teistest. Afektiivsel infol põhinevad hoiakud : tunded, eksponeerimisefekt. Käitumuslikul infol põhinevad hoiakud : enesetajuteooria, avalik arvamus Täname kuulamast ! :)
Kontakti vältimise viisid Canes, M.; Trier-Rosner, L.; Rosner, J. 1987. Peeling the Onion. Toronto. Introjektsioon – (ehk “peab”id) on vastupanu gestaltteraapias. Terviklike hoiakute ja uskumuste allaneelamine, nii et need jäävad läbi seedimata ja assimileerimata/kohandamata ja seeläbi tekitavad kliendis Topdog/Underdog konflikte. (Topdog/Underdog – polaarsus ja/või konflikt, mis ilmneb psüühikas introjektsioonide tagajärjena. Topdog esindab ’ideaalmina’ – kuidas inimene arvab, et ta PEAKS olema; Underdog esindab seda osa inimese minast, mis saboteerib Topdogi ja keeldub temaga koostööd tegemast – sageli väga manipuleerival, salakavalal ja leidlikul moel.) Retroflektsioon – vastupanu gestaltteraapias. Mina keskkonnale reageerimise impulsside ümberpööramise protsess. Endale selle tegemine, mida tahaks teistele teha, või endale selle tegemine, mida tahaks, et teised sulle teeks.
See aitab väljendada lähedust ja tõsta lapse eneseusku. Sõbraga võetakse ette ühiseid tegevusi, jagatakse tundeid ning saladusi. Lapsepõlve egotsentrilisus areneb partnerluseks. Sotsiaalsete oskuste õppimiseks on olulise tähtsusega esimesed kümme eluaastat. See on aeg, kui tekivad populaarsed ja ebapopulaarsed klassikaaslased, osadest saavad nn vaimsed liidrid ja teised, kes kõrvale jäävad, neist saavad heidikud. Samas tekib lapses nn ideaalmina. Ideaalmina reguleerib käitumist seestpoolt, enam ei lähtuta mitte ainult enda soovist, vaid arvestatakse ka teisi. Lapse jaoks on tähtis saada enda kohta hinnanguid teistelt inimestelt. Eneseusaldus on alles habras ning kergesti haavatav. [5] 6 2.4 Kõlbeline areng Kõlbeline käitumine on inimese oluline tunnus. Eetiline areng ei toimu iseenesest, vaid interaktsioonis keskkonna ja selle normidega. Kõlbeline käitumine on suurel määral
Teesklemine, et inimene ei näe ja/või ei kuule kedagi ja/või midagi. M S M S Introjektsioon – (ehk “peab”id ja “ei tohi”id) on vastupanu gestaltteraapias. Terviklike hoiakute ja uskumuste allaneelamine, nii et need jäävad läbi seedimata ja assimileerimata/kohandamata ja seeläbi tekitavad kliendis Topdog/Underdog konflikte. (Topdog/Underdog – polaarsus ja/või konflikt, mis ilmneb psüühikas introjektsioonide tagajärjena. Topdog esindab ’ideaalmina’ – kuidas inimene arvab, et ta PEAKS olema; Underdog esindab seda osa inimese minast, mis saboteerib Topdogi ja keeldub temaga koostööd tegemast – sageli väga manipuleerival, salakavalal ja leidlikul moel.) Lastega ei pea koolis võitlema, loo suhe. MS Analüüsivabalt omaks võtmine. Nagu suurte tükkidega söömine. Maol raske seedida.. peab läbi närima ja siis on maol lihtsam seedida. Projektsioon – gestaltteraapias viitab see konkreetselt
· Intensionaalsus kirjeldab kaitseseisundis oleva inimese käitumist: jäikus, üleüldistamine, abstraheerumine tegelikkusest, kogemuse tinglik hindamine. · Kogemus kõik, mis psühholoogilise loomuga, organismis mingil ajahetkel toimuv ükskõik kas teadvustatuna või vaid potentsiaalselt teadvustatuna. · Kogemine välimiste või seesmiste sündmuste mõju vastu võtmine antud ajahetkel. · Ideaalmina - minapilt mida inimene endale tahaks. · Seesmine taustsüsteem kogu tajureaalsus, mis on inimese teadvusele antud ajahetkel kättesaadav. · Organismiline väärtustamise protsess kestev protsess, kus väärtused pole kunagi fikseeritud või jäigad, vaid kus kogemust sümboliseeritakse täpselt ja pidevalt ning värskelt organismiliselt kogetud rahulduse keeles. · Psühholoogiline väärkohanemine seisund, mil organism salgab või moonutab
· hüpoteeside püstitamist Jaguneb: · loomulik · laboratoorne Keskkonna realism Eksperimentaalne realism Minapilt Mina - tunne, et ma olen olemas. Võin tegutseda ja valida. Ma eksisteerin terviklikult oma minevikuga ja suhtes teistega, kes ei ole mina. Mina - esmane psüühiline moodustis, kogemuse keskus, motivatsiooni allikas. Identifitseerumine - samastumine Mina: · materiaalne mina · vaimne mina · sotsiaalne mina · ideaalmina Enesehinnang (W. James) = Edu / Taotlused Nõudlusnivoo (K. Lewin) - nõudlikkus enese suhtes Isiksus (persona= mask) Sotsiaalse mina areng Sotsiaalse mina areng Sotsiaalse mina areng on mõjutatud kolme teguri vastastikusest koostoimest: · sünnipärased isiksuse omadused · vanusega seostuv sotsiaalne kogemus, mis omandatakse kultuurikontekstis · kasvukeskkonnas omandatud sotsiaalsed oskused ja kogemused Sotsiaalne identifikatsioon
suurenemine · kogemuse sümboliseerimine · positiivne enesehinnang · kogemuse sümboliseerimine organismi aktualiseerumise taustsüsteemis Täielikult funktsioneeriv isiksus (fully functioning person) · avatus kogemusele · kongruentsus kogemusele · organismiline taustsüsteem · tingimatu positiivne enesehinnang (self- regard) · loovus ja vaba eelarvamustest · harmoonia suhetes teistega Q-sorting technique (William Stephenson) ideaalmina, reaalmina T group, encounter group VIII. Facilitaator (facilitator) õppimine ja fasilitaator Humanistlik paradigma Eksistentsiaalne lähenemine I Viktor E. Frankl (1905 -1997 ) · The Doctor and the Soul: From psychotherapy to logotherapy (1955) · Man's search for meaning: an introduction to logotherapy (1962) · The will to meaning (1969) Inimese kontseptsiooni kolm printsiipi: tahtevabadus (freedom of will)
suurenemine · kogemuse sümboliseerimine · positiivne enesehinnang · kogemuse sümboliseerimine organismi aktualiseerumise taustsüsteemis Täielikult funktsioneeriv isiksus (fully functioning person) · avatus kogemusele · kongruentsus kogemusele · organismiline taustsüsteem · tingimatu positiivne enesehinnang (self- regard) · loovus ja vaba eelarvamustest · harmoonia suhetes teistega Q-sorting technique (William Stephenson) ideaalmina, reaalmina T group, encounter group VIII. Facilitaator (facilitator) õppimine ja fasilitaator Humanistlik paradigma Eksistentsiaalne lähenemine I Viktor E. Frankl (1905 -1997 ) · The Doctor and the Soul: From psychotherapy to logotherapy (1955) · Man's search for meaning: an introduction to logotherapy (1962) · The will to meaning (1969) Inimese kontseptsiooni kolm printsiipi: tahtevabadus (freedom of will)
Kognitiivne (kogemus) psühholoogia · Sotsiaalne õppimine o Inimene on mõistuslik olend o Inimesele on mõistus, mis teda juhib o Ta lähtub mõistusest, mitte oma tunnetest · George Kelly (1905-1967) o Inimesel on n-ö ,,peegelmina" Teised inimesed on sinu jaoks peegel ja tegutsed nende järgi ning nende järgi sätid käitumist Ideaalmina · See kelle moodi ma tahan olla · Albert Bandura o Mudelõppimine Lapsed ja vahel täiskasvanud ka võtavad üle käitumismudeleid
Organisatsioonikäitumise seisukohalt oluline teada. Inimesel on kaks põhivajadust; · vajadus teiste inimeste mingisuguse positiivse suhtumise järele · vajadus arendada oma potentsiaali ning võimeid ehk vajadus eneseteostuseks. Need kaks asja mõjutavad vastastikku teineteist. 2 Isiksus_majanduskool Inimese ,,mina käsitlus" kujuneb välja sotsiaalsete suhete kaudu, teiste inimestereaktsioonide üle muretsemise tulemusena. Inimesed, kelle ,,mina käsitlus" ja ideaalmina on suhteliselt kooskõlalised, on võrdlemisi kõrge enesehinnanguga, nad tunnevad end turvaliselt, ei vaja pidevalt välist tunnustust Inimesed, kelle ideaalmina ja ,,mina käsitlus" ei ole tasakaalus, vajavad pidevat kinnitust ,,oma väärtusele". Sellised inimesed peavad olema kogu aeg kindlad teiste sotsiaalses heaks kiidus, Enesehinnang on inimese hinnang oma väärtusele, see mõjutab inimeste valikuid tegevuste ja tööde valikuid.
3) Teiste inimeste vastu – agressiivne Need 3 tüüpi seostuvad tervete inimestega. Tuleb vahet teha tervete ja haigete inimeste neuroosidega. Eristab põhiliselt see, et terve inimene annab endale aru, teadvustab, mida teeb. Haiged ei teadvusta endale. Tervete in neoroose nim sageli situatsioonilisteks neuroosideks. (Kui muutub, seetõttu situatsioon). Haigetel jääb pärast olukorra möödumist situatsioon püsima. Inimesel on mitu minatasandit. On ideaalmina – milline inimene end ideaalis kujutab. Teisalt tegelik e reaalne mina. Kui nende erinevus on väga suur, tekivad paljud tugevad neuroosid, kogu teraapia ja aitamine põhinebki kahe mina erinevuste vähendamises. ERICH BERNE (1910-1970) Kanada psühholoog. 20 saj üks populaarsemaid inimese käsitlusi. Põhineb läbi suhtlemise ja inimsuhete. Lihtne ja arusaadav teooria. Kasutati nt isiksuse
thanatos e surmainstinkt (agressiivsus, destruktiivsus). Kui eluenergia on otsa saanud, on inimene valmis surema, kuna võtab surma kui üleminekut ühest etapist järgmisesse. 2) SUPEREGO (ülimina) - ideaalide, väärtuste, sotsiaalse kontrolli (reeglid, normid, seadused) tasand, lähtub ideaalsusprintsiibist. Tekib peale Oidipuse kompleksi (alates 5-6.ea- st, kujuneb välja 10-11.ea-ks). Superego tasandil on inimese südametunnistus (moraal, eetika, normid) ja ideaalmina (milline inimene tahaks olla ja/või milliseks saada). Superego kujuneb vanematelt saadud kiituste (ideaalmina) ja karistuste (südametunnistus) tulemusel ja toimib sisemise tsensorina, mille tõttu instinktid ei saa otseselt avalduda. Freud leidis, et superego ei tohi liiga vara lapsele peale suruda, see võib tekitada alaväärsuskompleksi ja neuroosi (kui laps ei ole reeglite/normide täitmiseks veel valmis)
inimesed ei lase end heidutada pidevatest ebaõnnestumistest, vaid lähevad ikka edasi, ning miks teised langevad üsna kergesti depressiooni ja mitmesugustesse psühhosomaatilistesse haigustesse (s.t. stressi, masenduse, hingehädade tagajärjel tekkinud haigustesse). Otsides tegureid, millest enda hindamise põhitoon sõltub, on osa psühholooge arvanud, et üldine enesehinnang peegeldab tegelikku mina ja ideaalmina vahet. Psühholoogid on üritanud täpsustada neid taotlusi ja ideaale, millega inimesed võrdlevad oma tegelikku minapilti, ja selle võrdluse alusel tekivaid tundeid. Enesehinnangu juurtest Baasi elik raamistiku inimese enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate kestel vanematega - ema ja isaga. Siis pole veel tegu mitte niivõrd enese võrdlemisega teistega, kuivõrd enesele äratundmise loomisega - "Kes ma olen, millised on minu oskused, anded?
õigustust oma käitumisele. ·Eitus-keeldumine tunnistamast ärevust tekitavat osa infost. ·Projektsioon-oma ebasoovitavate impulsside omistamine kellelegi teisele. ·Sublimatsioon (õilistamine)- ebasoovitavate impulsside pööramine sotsiaalselt vastuvõetavateks. 8.Neofreudistid. (Jung, Alder) Freudi õpilased, rõhutavad oluliselt rohkem ühiskonna ja kultuuri rolli isiksuse kujunemisel. Põhimõisteks sünnipärane rahutustunne (kaasaantud), neuroos ja ideaalmina, Freudi ideede edasi arendamine. A. Alder: käsitleb individuaalset psühholoogiat. Inimest tuleb võtta kui tervikut sotsiaalses keskkonnas, kus ta elab. Olulised terminid on alaväärsuskompleks, domineerimispüüd, elueesmärgid,elustiil,sotsiaalne huvi. C.C.Jung: käsitleb analüütilist psühholoogiat. Isikuses kolm tasandit:teadvus, isiklik alateadvus, kollektiivne alateadvus. E.Fromm: võõrandumine,negatiivne vabadus, inimene on vaba K.Horneye, A.Freud. 9
on peale surutud. 9. Neofreudistid. Horney Neofreudistid on psühhoanalüütikud, keda peetakse Freudi järeltulijateks aga isiksuse arengus rõhutavad rohkem ühiskonna ja kultuuri mõju. Kui F rääkis kaasasündinud tungidest (nt ID) siis nad rõhutavad kujunemisel mõju. Jungi ja Adlerit võib mingis mõttes ka lugeda neofreudistideks. Teine E. Fromm, E. Erikson. Karen Horney Tema põhimõisteks oli sünnipärane rahutustunne (kaasaantud), neuroos ja ideaalmina. Muutus pärast tema surma F kritiseerijaks. Peetakse feminsimi teema sissetoojaks psühholoogiasse. Kirjutab naisest ja teenib ära vihaseid võitluskaaslasi kolleegide hulgas. Peetakse üheks tuntumaks NF. Kritiseeris seksuaalteooriat, pakkus selle asemele sünnipärane rahutustunne. Kui laps sünnib maailma, sünnib juba rahutuse või ärevustundega. Keskkonna muutus, peab hakkama võitlema oma elu eest. Horney- soov seda rahutustunnet ületada muutub isiksuse omaduseks
on peale surutud. 9. Neofreudistid. Horney Neofreudistid on psühhoanalüütikud, keda peetakse Freudi järeltulijateks aga isiksuse arengus rõhutavad rohkem ühiskonna ja kultuuri mõju. Kui F rääkis kaasasündinud tungidest (nt ID) siis nad rõhutavad kujunemisel mõju. Jungi ja Adlerit võib mingis mõttes ka lugeda neofreudistideks. Teine E. Fromm, E. Erikson. Karen Horney Tema põhimõisteks oli sünnipärane rahutustunne (kaasaantud), neuroos ja ideaalmina. Muutus pärast tema surma F kritiseerijaks. Peetakse feminsimi teema sissetoojaks psühholoogiasse. Kirjutab naisest ja teenib ära vihaseid võitluskaaslasi kolleegide hulgas. Peetakse üheks tuntumaks NF. Kritiseeris seksuaalteooriat, pakkus selle asemele sünnipärane rahutustunne. Kui laps sünnib maailma, sünnib juba rahutuse või ärevustundega. Keskkonna muutus, peab hakkama võitlema oma elu eest. Horney- soov seda rahutustunnet ületada muutub isiksuse omaduseks
Mõistega “mina” liituvad terminid “minapilt” ja “minakäsitus. Mina-identsus - on võime tegutseda mitmesugustes situatsioonides olukorrale vastavalt, oskus vajalikul hetkel esile tuua erinevaid identsuse aspekte, mis tasakaalustab indiviidi enda ja teiste inimeste ootusi. Minakäsitus – kontseptsioon, mis on välja kujunenud nägemus iseendast ja oma mina seotusest keskkonnaga, sisaldades nii indiviidi reaalset mina kui ka ideaalmina, mille poole pidevalt püüeldakse. Minakäsitus vahendab inimese ja keskkonna suhet, olles keskne tegur, mis mõjutab indiviidi hoiakuid, faktide interpretatsioone, mäluprotsesse, enesele seatud eesmärke, interpersonaalset interaktsiooni ning tegevuste valikut. Minapilt - aluseks inimese tegutsemisele ja interaktsioonile ühiskonnas, väljendades seda, kuidas indiviid ennast kirjeldab, hindab ning kuhu ta pürgib. Minapilt on osa isiksuse minakäsitusest.
madalam sotsiaalmajanduslik staatus madal stressitaluvus kergemini haavatav frustreerunud toimib juhusele vastavalt madal enesehinnang lühiajalised eesmärgid passiivne eluhoiak madal kohanemisvõime mitteadekvaatne minakontseptsioon Kontrollkese Eksternaalse kontrollkeskmega on vähem rahulolevad oma tööga nad on töö juures kergemini häiritavad nad on vähem pühendunud tööle Humanistlikud käsitlused C.Rogers INIMESE VABA TAHE JA VASTUTUS Kliendikeskne teraapia Ideaalmina reaalne mina Klient leiab ise lahenduse, terapeut aitab jõuda lahendusele Isiksus ja testid ...juba VanaEgiptuses Süstemaatiline protseduur Projektsioonitestid Konstruktiivtestid Tõlgendamistestid tindiplekitest Assotsiatsioonimeetod Objektiivtestid erapooletud, temperament jm Isiksuse küsimustikud Temperamenditest, MMPI test Huvide ja väärtusorientatsiooni testid Teste http://www.tootukassa.ee/kysimustik/ http://isiksus.planet.ee/?leht=test http://www.rajaleidja
emotsioonid ja nendega kaasnevad tegevused. Sotsiaalne mina koosneb samuti mõtetest ja mõtetega kaasnevast käitumisest. Sotsiaalne mina avaldub enamasti rollilise käitumise kaudu. Rolle on palju: ema või isa roll, lapse roll, abikaasa roll, sõbra roll, kolleegi roll, juhi või alluva roll jne, jne. Füüsiline mina, s.o. kogu keha ja temas toimuvad protsessid kas ja kuidas olen rahul oma välimuse ja füüsiliste võimetega. Ideaalmina kes ma tahaksin olla. Pea meeles, et : võta ennast sellisena, nagu oled igaühes on midagi väärtuslikku nõrkused ja puudused ei tee sinust vähem väärtuslikku inimest kui teised ideaalset inimest pole olemas oma tugevate külgedega ja tahtejõuga püüa ületada puudusi tuleta meelde olukordi, kus on sind kiidetud oled teistega võrdne, nagu igal inimesel, nii on ka sinul õigus oma arvamusele. Jäta meelde !
lahendada probleeme. 2.Psühhodünaamilised teraapiad - teraapiad, mis põhinevad psühhoanalüütilistel teooriatel. Teraapia eesmärk on sageli alateadlike konfliktide teadvustamine. Eestis on esindatud: Psühhoanalüütiline teraapia Analüütiline psühhoteraapia (jungiaanlik) Individuaalpsühholoogia (adleriaanlik) 3.Humanistlik teraapia - toetav teraapiakoolkond, mis keskendub inimese eneseväärtustamisele, eneseteostusele, positiivsetele külgedele endas, ideaalmina ja reaalse mina erinevustele. Tänapäeval puhtal kujul praktiliselt olematu, samas teatud elemente sellest teraapiast kasutavad peaaegu kõik psühhoterapeudid (va näiteks psühhoanalüüs). Selle suuna alla võib lugeda ka muid toetavaid teraapiasuundi: Kliendikeskne psühhoteraapia Muusika- ja mänguteraapia Kunstiteraapia Biblioteraapia 4.Eksistentsialistlik teraapia - teraapia, mis keskendub filosoofilisematele eluküsimustele ning
Teraapia eesmärk on sageli alateadlike konfliktide teadvustamine. Eestis on esindatud: Psühhoanalüütiline teraapia Analüütiline psühhoteraapia (jungiaanlik) 9 Individuaalpsühholoogia (adleriaanlik) Humanistlik teraapia – toetav teraapiakoolkond, mis keskendub inimese eneseväärtustamisele, eneseteostusele, positiivsetele külgedele endas, ideaalmina ja reaalse mina erinevustele. Tänapäeval puhtal kujul praktiliselt olematu, samas teatud elemente sellest teraapiast kasutavad peaaegu kõik psühhoterapeudid (va näiteks psühhoanalüüs). Selle suuna alla võib lugeda ka muid toetavaid teraapiasuundi: Kliendikeskne psühhoteraapia Muusika- ja mänguteraapia Kunstiteraapia Biblioteraapia Eksistentsialistlik teraapia – teraapia, mis keskendub filosoofilisematele eluküsimustele ning
reeglitega arvestamine. Ego tekib, kui laps avastab erinevused kujuteldava ja reaalse maailma vahel (6-8e.k kuni 2-3a). Kui ego ei tasakaalusta id ja supergo võib tagajärjeks olla psüühikahäire. Leidis, et murdeealiste ego pole piisavalt arenenud, et id tungidega hakkama saada (emotsioonide kõikumine, ebastabiilsus) - SUPEREGO (ülimina): lähtub ideaalsusprintsiibist, südametunnistus (moraal, eetika, normid) ja ideaalmina (milline taha olla/millseks saada). Kujuneb (5-10a) välja vanematelt saadud kiituste (ideaalmina) ja karistuste (südametunnistus) tulemusel. Liiga varakult peale surumine põhjustab alaväärsuskompleksi ja neuroosi (Freudi järgi), kui laps pole moraali või normide täitmiseks veel valmis. Psühhoanalüüs – psühhoteraapia vorm, mille põhiideeks on alateadvusesse tõrjutud ja häireid põhjustavate mõtete, tunnete, mälestuste teadvustamine
Sotsiaalne ja personaalne identiteet ·46 % ameeriklaste jaoks on olla ameeriklane tähtsaim asi nende elus (Citrin, Wong & Duff, 2001, tsit. Hogg, Vaugham:127) MINA käsituse kujunemine ·Interneliseerunud midagiväärtole mise tingi mus (Rogers, 1961): ·Põhivajadused ·Teiste ini meste positiivne suhtumine ·Eneseteostuse vajadus Kui inimesele on keegi (tavaliselt lapsevanem) taganud tingimusteta positiivse suhtumise, on minakäsitus ja ideaalmina lähestikku kõrge enesehinnang. Kui teistelt lähtuv positiivne suhtumine on alati olnud tingimuslik internaliseeritakse väärt olemise tingimusi teiste reaktsioonidest. Hirm taunitava suhtumise järele. Ebarealistlikud eesmärgid, madal enesehinnang. Mina-käsitus · Käitumise põhjuste seletus Paljudel juhtudel seletus ei vasta p õhjustele ja põhjustena e eldatakse seda, mis ei m õ juta käitumist. · Käitumise prognoos · Tunnete prognoos
üldisemaks Koosneb 3 komponendist: 1. Tunnetuslik sisaldab tõekspidamisi, arvamusi, teadmisi või teavet mingi nähtuse kohta 2.Emotsionaalne tunded, suhtumised ja meeleolud, mis antud nähtusega seotud 3.Käitumuslik sisaldab hoiakuga seonduvaid käitumisviise, võimed ja soov neid järgida. III Enesehinnang · Posit või negat tunded enda suhtes; madal/kõrge · Otsest seost reaalsusega ei pruugi olla · Peegeldab tegeliku mina ja ideaalmina vahet 14 Isikutevahelised protsessid I Sotsiaalne taju Subjektiivsed järeldused ja tõlgendused toimuva kohta; kujuneb suhtumine teistesse inimestesse, mis suunab käitumist; sageli otsustatakse teise tajumisel varasema kogemuse põhjal. Esmamulje- kujuneb automaatselt, kiirelt. Olulised välised tunnused S.Asch: Esmasuse efekt olulisim on info, mida kuuldakse/nähakse esimesena, esmamuljet on hiljem võimalik muuta
Terve isiksus on avatud kogemustele (tunnistab tegelikkust, enda tundeid), elab olevikus, usaldab oma organismi, tunneb vabadust valida (ka vastutab) ning loob ja teostab iseennast. Enese määratlemisel kasuatatakse kogemust. Igaühel on oma unikaalne kogemusteväli ehk see, mis ta sees toimub ja mida ta on võimeline teadvustama. Sõnad on tegelikkusega seotud nagu kaart maa-alaga. Kogemustevälja baasil moodustub self, mis Rogersil on pidevas muutumises, kuid on tervik. Ka ideaalmina (see, mida väärtustab ja olla tahab) muutub. Erinevused kahe mina vahel tekitavad probleeme. Kongurentsus see, mida kogemusteväli väljendab ja mida inimene teadvustab. Langeb kokku. Inkongurentsus mingi osa ei lange kokku, nt inimene on ilmselgelt vihane, aga väidab, et ei ole. Inimene peab oma mõtteid ja tundeid väljendama. Enese aktualiseerimine (teostamine) on inimloomuse üks põhiomadusi, tõukab suurema kongurentsuse poole. See püüdlus pole väga tugev
enesehinnang alaneb veelgi. Üldiselt need inimesed, kellel on kõrgemenesehinnang, nemad saavutavad enam kui madala enesehinnanguga isikud. Kõrget enesehinnangut omav inimene hindab end üldiselt positiivselt, samas madala enesehinnanguga inimesel on negatiivsem käsitlus endast. Kuid millest selline hindamise üldine foon (toon) sõltub? Aastaid on mitmed psühholoogid arvanud, et üldine enesehinnang peegeldab täheldatavat vahet tegeliku mina (actual self; milline usun end olevat) ja ideaalmina (ideal self; milline ma tahaksin olla) vahel. William James (1890) väljendas seda erinevust järgnevalt: Enesehinnang = edu/taotlused Jamesist alates on psühholoogid üritanud täpsustada neid taotlusi ja ideaale, milledega inimesed võrdlevad oma tegelikku mina pilti ja selle võrdluse alusel tekkivaid tundeid. On leitud, et enesehinnang seostub tunnetega ja et mina kontseptsiooni kognitiivne (tunnetuslik) ja emotsionaalse osa on omavahel tihedalt seotud.
Egos on omadus lükata edasi vajaduse rahuldust. Kavalpea. Petab ära Id´i. Reaalsuse printsiip .reality printciple Eesmärk: hoida indiviidi elus ja tervena ning saada järglasi. Ülimina ehk Superego. Loodud vanemate poolt. Ühiskond annab inimesele midagi, mis on seotud ideaalidega, mis tekitatakse nii, et see on see, mille eest kiita saab. Alateadvus moonutab vanemate soovid. Alateadvus, eelteadvus, teadvus, sotsiaalne kontroll, vanemad, perfektsionism. a) Ideaalmina, ego ideaal – kiitus, uhkus b) Südametunnistus – häbi, karistus. On nägemine, aga puudub energia? IV Ego kaitsemehhanismid: ego blokeerib id’i impulsid isiksuse integreerimine sünd - esimene traumeeriv sündmus. ÄREVUS (tunne, et midagi halba hakkab juhtuma): objektiivne ärevus (reality anxiety) - väline oht. Objekt/keskkonna hirm. neurootiline ärevus (neurotic anxiety) - id’i ja ego konflikt, neuroos (represseeritud idee väljendus)
Inimene näeb ja hindab olukorda, selle järgi, kuidas ta seal olukorras käitub. Me vaatleme oma käitumist kõrvalt ja teeme selle alusel järeldusi, millised me oleme ja mida me tunneme. Eelkõige toimub see siis kui käitumine on avalik. 5. ENESEHINNANG. Kui inimese mina-skeem on seotud positiivsete kujutlustega endas, siis on ka tema enesehinnang kõrge. Erinevate minade teoorias on välja toodud järgmised minad: tegelik mina (milline ma usun end olevat), ideaalmina (milline ma tahaksin olla), oodatav mina (arusaam sellest, milliseks võime muutuda). Üldine enesehinnang peegeldab täheldatavat vahet tegeliku mina ja ideaalmina vahel. Inimest motiveerib püüd saada maksimaalselt võimalikku positiivset tagasisidet enda koha ja püüd vältida negatiivset. Eneseupitamine on üks kõige tugevamaid käitumist suunavaid jõude. Inimesed püüavad sotsiaalse võrdluse abil välja selgitada oma võimalikku positsiooni, asendit teiste seas. Kui
C.Rogers Igal inimesel unikaalne kogemus, mis toimub organismis käesoleval hetkel, mida on võimalik teadvustada. On asju mida ei teadvusta, aga on võimeline. Sõnad samamoodi seotud tegevusega nagu maakaart aladega. R.-i self on pidevad muutumises Tema `self' põhineb möödunud kogemusel, reaalsusel ja tulevikuootustel. Sellega seonduvad erinevad mina-d. Mida suurem erinevus minade vahel seda rohkem haigusi ehk neuroose. Inimese ettekujutus, milline ta tahaks olla, on ideaalmina, mis on muutuv suurus. Ideaalmina on see, mida inimene väärtustab. Kongruentsus - tähendab ühtelangevust või ühildumist. Kõrge kongruentsus tähendab seda, et see, mida inimene väljendab, kogeb, teadvustab, langeb enam-vähem kokku. Lapsed väljendavad neid tundeid, mida kogevad. Kui ei väljenda, muutub tundetumaks. Ida-filosoofiatega seotud: zenbudismis öeldakse ka: ,,Kui olen näljane, siis ma söön." Inkongruentsus- mingil põhjusel tekib
Kontakti vältimise viisid 1. Introjektsioon (ehk "peab"id) on vastupanu gestaltteraapias. Terviklike hoiakute ja uskumuste allaneelamine, nii et need jäävad läbi seedimata ja assimileerimata/kohandamata ja seeläbi tekitavad kliendis Topdog/Underdog konflikte. (Topdog/Underdog polaarsus ja/või konflikt, mis ilmneb psüühikas introjektsioonide tagajärjena. Topdog esindab 'ideaalmina' kuidas inimene arvab, et ta PEAKS olema; Underdog esindab seda osa inimese minast, mis saboteerib Topdogi ja keeldub temaga koostööd tegemast sageli väga manipuleerival, salakavalal ja leidlikul moel.) 2. Retroflektsioon vastupanu gestaltteraapias. Mina keskkonnale reageerimise impulsside ümberpööramise protsess. Endale selle tegemine, mida tahaks teistele teha, või endale selle tegemine, mida tahaks, et teised sulle teeks. 3
Ärevus- ärevuse tekitab määramatu olukord, mis võib ohustada. Ohustajana mingi situatsioon, mille tulemus ei ole teada. Enne eksamit, töökohale kandideerimine. Ärevus võib panna tegutsema- valmistub konkursiks, õpib eksamiks Süü ja häbi- seotud meile sügavalt omaksvõetud käitumisnormide või moraalireeglite rikkumistega. Kui rikume neid- valetamine. Tunneme, et ei ole hästi käitunud. Ebamugava tunde eemaldamiseks püüame midagi ette võtta. Häbi puhul- ideaalmina pettumine, ei vasta enda ootustele. Tajutud identiteedi kaotamine, in ei vasta iseenda ootustele. Püüame süü ja häbitunnet vältida, siis on parem elada. Süü ja häbi erinevus- mõlemad eksimused, olulisus suurem või väiksem meie jaoks. Erinevus on tagajärjes- süü puhul püüame süüd heastada, viga parandada. Häbi puhul püüame varjata, mida tegime. Süü tundjad tunnistavad, häbitunde tundjad mitte, varjavad. Kadedus ja armukadedus- kadeduses 2 osapoolt-kadestaja, kadestatud
Tulemuse teadmine ja selle tagajärgedeks valmistumine on vajalik nii edu kui ebaedu ootuste korral. Ootuste mina on enamat kui meie kogemuse summa. See annab meile motivatsiooni planeerida ettenägematut, näiteks valida kerge ülesande mittelahendamise korral järgmisena veelgi kergem ülesanne. 3. Seiremina Seiremina annab infot selle kohta, kui hästi meil mingi eesmärgi või seisundi saavutamise osas läheb. Teisiti öeldes aitab seiremina vähendada erinevust hetkemina ja ideaalmina vahel. Kui inimesel kujuneb uus ihaldatud (ideaal)mina, tuleb käiku seiremina, et luua uut esiletõusvat mina. Seiremina elulisus on ilmne, sest lahknevus ideaali ja tegelikkuse vahel motiveerib meie käitumist, tagades seda, et ideaali ja tegelikkuse lahknevuse tunnetamine soodustab meil teatud eesmärgi saavutamist. Need kolm mina on komplementaarsed. Instrumentaalne mina annab infot selle kohta kuidas maailm meie suhtes reageerib, ootuste
Laps samastub kellegiga keda näeb. Seob ennast kujutisega endast väljaspool. See võib olla lapse enda kujutis või teine laps, kes iganes, kellega laps hakkab samastuma, kes ta tahab olla. Teine võtab meid teatud viisil üle. See on frustratsioonide allikas. Luuakse mina ja teise kategooria. Hakkad lapsena aru saama, mida tähendavad teised ja mis mina. Võõrandumine tuleb sellest, et samastatakse end millegiga, kellegiga, kes on meist väljaspool. See kujutis mida nähakse on IDEAALMINA. See võib olla enda kujutis peeglis või hoopis teine inimene. Selles faasis on ka näha inimese ebaõnnestunud katse olla terviklik. Inimesena uues maailmas püüakse luua tervikut, aga ei saa olla päriselt tervik. 3) Sümboolse korra faas – otseselt seotud keelega. Meenutab freudi superego käsitlust. Ihaldamine on keskne mõiste. Nimetamise aspekt on oluline. MINAIDEAAL. Kui ideaalnmina puhul püüdled kedagi kehastama, siis minaideaal on justkui norm, mis sind järgib
ühtsuses. Peale surma saab inimese hingeks ja sulandub Jumalas, kõiksuses, uuestisündide ahela katkemine. Neofreudistid. Karen Horney (horn-eye) (1885-1952) Kes on neofreudistid? Freudi õpilased, kes rõhutavad oluliselt rohkem ühiskonna ja kultuuri rolli isiksuse kujunemisel. Tuntuim esindaja taanlanna Karen Horney, eriti oluline mõju feministidele. Tema põhimõisteteks olid: · sünnipärane rahutustunne (kaasaantud), · neuroos ja · ideaalmina. Kui laps sünnib, tunneb ta end ebamugavalt, mis omakorda põhjustab rahutustunnet. See muutub hiljem inimese sisemiseks omaduseks. Hiljem näeme teatut sarnasust Lacani isiksuse frgmenteerumisega. Horney üldistab, et kõik, mida inimesed teevad, siia kuulub ka kultuur ja muud eneseväljendusviisid, on püüd vabaneda rahutustundest. Inimest juhivad kaks tendentsi: püüe ohutuse poole ning püüe rahuldada oma soove.
teoreetiline baas strukturalism Lähenemisviisid: 1. Psühodünaamiline lähenemine S. Froid (1856 1939) Inimest ajendab tegutsema instinkt (eluinstinkt e libido, surmainstinkt e Thanatos). Teadlik olek, poolteadlik ja alateadlik kõige domineerivam. Psühhoanalüüs. Meetodid psühhoanalüütiku töös: 1) unenägude analüüs 2) vabad assotsiatsioonid 3) ülekanne 4) hüpnoos Jagas isiksuse kolmeks: ID(nauding), super-ego (moraalinormid, ideaalmina), ego(reaalsus, valikuline). Ego kaitsemehanismid: eitamine, projektsioon(ebameeldivad tunded kanname üle teistele), asendamine( em. väljaelamine kellegi teise peal), identifitseerimine (kellegi järgi käitumine), regressioon (varasemale tasemele taandumine), reaktsiooni formatsioon (inimest, kes meeldib, kiusatakse), ratsionaliseerimine (oma käitumise põhjendamine), huumor (eneseiroonia), sublimatsioon. Neofreudistid A
teoreetiline baas – strukturalism Lähenemisviisid: 1. Psühodünaamiline lähenemine S. Froid (1856 – 1939) Inimest ajendab tegutsema instinkt (eluinstinkt e libido, surmainstinkt e Thanatos). Teadlik olek, poolteadlik ja alateadlik – kõige domineerivam. Psühhoanalüüs. Meetodid psühhoanalüütiku töös: 1) unenägude analüüs 2) vabad assotsiatsioonid 3) ülekanne 4) hüpnoos Jagas isiksuse kolmeks: ID(nauding), super-ego (moraalinormid, ideaalmina), ego(reaalsus, valikuline). Ego kaitsemehanismid: eitamine, projektsioon(ebameeldivad tunded kanname üle teistele), asendamine( em. väljaelamine kellegi teise peal), identifitseerimine (kellegi järgi käitumine), regressioon (varasemale tasemele taandumine), reaktsiooni formatsioon (inimest, kes meeldib, kiusatakse), ratsionaliseerimine (oma käitumise põhjendamine), huumor (eneseiroonia), sublimatsioon. Neofreudistid A
konstruktsioon moodustab meie mina skeemi (self-schema). Kui inimesel on endast moodustunud teatav skeem, siis kasutatakse seda ka uue informatsiooni vastuvõtmisel. 2. Enesehinnang. Eneseupitamine. Mina kontseptsiooni aspektid erinevad tähenduslikkue poolest. Kui inimese mina.skeem on seotud peamiselt positiivsete kujutlustega endast, siis on tema enesehinnang kõrge. Erinevate minade teoorias on välja toodud järgmised minad: · Tegelik mina- milline usun end olevat; · Ideaalmina- milline ma tahaksin olla; · Oodatav mina- arusaam sellest, milliseks me võime muutuda. Üldine enesehinnang peegeldab täheldatavat vahet tegeliku mina ja ideaalmina vahel. W.James väljendas seda erinevust järgnevalt: enesehinnang=edu/taotlused. 30 3. Mina- esitus. E. Goffman. Mina- esituse strateegiad, enesekahjustamine, mina- monitooring
Haigel inimesel ei lähe see neuroos mööda, vaid ta jääb sellesse kinni. See on üks ja põhiline erinevus haigete ja tervete vahel. Teine erinevus on see, et terved on oluliselt rohkem teadlikud oma käitumisest ja neuroosist. Haiged enamasti ei suuda endale teadvustada, mida nad teevad. Karen Horney meelest on kõige parem pinnas neurooside tekkimiseks kui inimese erinevate minade vahel on lõhe suur. Erinevad minad tähendab seda, et ta väidab, et inimesel on alati olemas oma ideaalmina. See on kujutlus sellest, mis võiks olla. Teine asi on tegelik mina. See on see, mis on tegelikult. Kui nende kahe mina erinevus on väga suur, siis tekivadki neuroosid. Kogu Horney psühholoogia ja teraapia põhinebki sellel, et ta püüab aidata inimestel neuroose lahendada, nendest lahti saada ja ideaalmina ning tegelik mina vahelist erinevust kahandada. See muudab inimest tervemaks. 10. PILET ERIK ERIKSON (1902-1994)
selliseidki, mille väljendamisele keele abil pole ta veel suuteline. Noortemuusikat iseloomustab veel rõhutatud emotsionaalsus. Muusika mõjutab seega noorte tundeid ja minapilti ja väljendub selle kaudu. Nii toimib see ühe teena oma identiteedi otsimisel. See on viis väljendada oma eraldumist kodu piiridest. Noore ideaalid saavad naiselikud ja mehelikud jooned. Nooruses saab ideaalmina lõpliku kuju. Oma naiselikkust ja mehelikkust arvustab noor vaadeldes oma peegelpilti ja tutvudes uuesti kehaga. Oma naiselikkust / mehelikkus peegeldatakse ka eakaaslaste rühmas. Sealt saadakse tagasiside iseendast kui oma sugupoole esindajast. Kehalisus ja keha muutused toovad noorele palju rõõmu ja rahuldust kui ka ebakindlust ja muret.
annaabi.ee 
