Psühholoogia - minakontseptsioon, enesehinnang, hoiakud (0)

Sarnased õppematerjalid

6

docx

ORGANISATSIOONILISE ÕIGLUSE TAJUMISE SEOSED ORGANISATSIOONIPÕHISE ENESEHINNANGU, TAJUTUD JUHTIMISSTIILIDE JA OTSUSTUSSTIILIDEGA

oluliselt organisatsioonis valitsevatest suhetest ning ettevõttesisesest atmosfäärist. Milliseks aga viimased kujunevad, sõltub juhi juhtimisstiilist, juhtimise ühe tähtsaima funktsioonina otsustamisstiilist, aga ka muudest indiviidi emotsionaalselt mõjutavatest aspektidest, millena antud töös on käsitletud organisatsioonipõhise enesehinnangu ning organisatsioonilise õigluse tajumist. Juhi eeskuju ja hoiakud mõjutavad kogu organisatsiooni emotsionaalset õhkkonda. Kaasaegseid juhte hinnatakse nende otsuste järgi ­ otsused, mis viitavad edule, mis toovad kaasa läbikukkumise ning mis omavad pikaajalist mõju nii eetiliselt kui moraalselt. Seega majandusprobleemide lahendamise käigus tehtavates otsustes eristavatest mõõdetest üks on seotud eetikaga, mis iseloomustab, milliste vahenditega püütakse organisatsioonide eesmärke saavutada

Organisatsiooni psühholoogia

37

odt

Psühholoogia

5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad 6.3 Tunnusjoonte teooriad 6.4 Kognitiiv- käitumuslikud teooriad 6.5 Humanistlikud teooriad 6.6 Isiksusetestid 7. Psühhopatoloogia ja psühhoteraapia 7.1 Psühhopatoloogia 7.2 Psühhoteraapia 8. Inimese mina ja lähisuhted 8.1 Minakontseptsioon ja enesehinnang 8.2 Hoiakud 8.3 Armastus Kokkuvõte Infoallikad  Sissejuhatus Järgnevas referaadis räägin ma paljudel gümnaasiumi õppekavasse kuuluvatel psühholoogia teemadel. Alustan ma mõtlemise ja keelega, kirjeldan mõtlemist kui protsessi, loovust, keelt ja loomade keelt. Mõtlemisena käsitletakse kogu seda vaimset aktiivsust, mis seostub informatsiooni töötlemise ja mõtlemisega ning suhtluses kasutamisega.

Psühholoogia

3

docx

INIMESE MINA JA LÄHISUHTED

enesehinnang kõrge, vastupidisel juhul madal. Enesehinnangu kujunemisel mängivad suuremat rolli need omadused, mis on meile olulisemad. Nt kui inimene peab end intelligentseks, siis ei pruugi tema füüsiline osavus talle sedavõrd tähtis olla. Kõrge enesehinnanguga isikud ­ optimistlikumad, saavutavad elus rohkem, tulevad üldiselt viperustega paremini toime jne. Enesehinnang mõjutab ka meie vaimset tervist, heaolu ja suhteid. Arvatakse, et üldine enesehinnang peegeldab tegeliku mina ja ideaalmina vahet. William James väljendas seda järgnevalt: enesehinnang = edu : taotlused ERI MINADE TEOORIA Edward Tory Higgins toob oma teoorias välja järgmised minad: · Tegelik mina (milline usun end olevat) · Ideaalmina (milline tahaksin olla)  · Võimalik mina (arusaam sellest, milliseks võin muutuda) Uskudes, et tegelik mina ja ideaalmina erinevad suurelt, on inimene kurb ja rõhutud. Ka

Psühholoogia

83

doc

Õiguse sotsioloogia

Euroopa kultuurilist eripära. Eesti ja Baltiriikide jaoks on kolmas hirm Venemaa näol, kuigi see pole päris nii terav. Mistahes riigi seadused peaksid olema vastavuses kolme põhimõttega: a. seadused peaksid olema kooskõlas konstitutsiooniga b. seadusloomet mõjutab transnatsionaalne õigus c. olemas peaks olema sotsiaalne informatsioon, mida seadusandja peaks ammutama ühiskonnast enesest (nt kodanike väärtusorientatsioonid; hinnangud ja hoiakud sotsiaalsetele probleemidele; majanduslik seisund). Eesti ühiskond selles kontekstis ­ kõige olulisemaks seadusloome teguriks on transnatsionaalne õigus, järgneb seaduste vastavus konstitutsioonile ja viimaseks sotsiaalse informatsiooni kasutamine. Kõik maailma riigid räägivad sama probleematika juures samast probleemist, et kindlasti oleks vaja sotsiaalset informatsiooni kasutada, kuid see pole väga reaalne/aktuaalne. Miks Eestis pole sotsiaalset informatsiooni piisavalt kasutatud?

Õiguse sotsioloogia

132

docx

Organisatsioonipsühooloog ia loengud

seda teha ja mulle meeldib tulemus. 12   välimise motivatsioonina (sh majanduslik tasu ja sotsiaalsed suhted ) – majanduslik palk ja muud boonused ja soodustused(aktsiad, pensionid); sotst  kuulumine kuskile, ja olla omasuguste hulgas a la eksperdid. V mul on hea seltskond v kollektiiv. RAHAPSÜHHOLOOGIA Rahaga seotud uskumused, hoiakud ja käitumine.  Raha tähendus inimese jaoks o Võim – see on see, millega saan osta tähtsust  keda ma sponsoreerin, kellele anda stipendiume o Kontroll eelarve üle  Turvalisus kas saan süüa osta siis on kõik hea, arved makstud supper.  Vabadus – saan osta asju ja endale muid asju lubada. o Armastus – raha saab otsa, armastu saab otsa.

Organisatsioonipsühholoogia

34

rtf

ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA

Käitumised Elusündmused Olukorrad BAAS- TENDENT- ISELOOMULIKUD KOHASTUMISED SID Püüdlused McCrae&Costa NEUROOTILISUS Hoiakud Harjumused EKSTRAVERTSUS AVATUS SOTSIAALSUS MINAKONTSEPTSIOON MEELEKINDLUS Minaskeemid Isiklikud müüdid 200

Isiksuse- ja...

71

docx

Reklaaamipsühholoogia konspekt

· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. Festingeri katse: Ees oo

Reklaamipsühholoogia

27

odt

Psühholoogia küsimused ja vastused

kogemused. Näiteks ei pea me tänu lugemisvilumusele lugema tekste tähthaaval. Taju sõltub suuresti hoiakutest ja ootustest, mis olenevad tajuja isiksuseomadustest ja emotsioonidest. Näiteks vaatame heas tujus olles kogu maailma justkui läbi roosade prillide ­ kõik tundub kaunis ja hea, 66. Mis on isikutaju? Isikutaju ehk sotsiaalne taju on teise inimese tajumine, mõistmine ja hindamine. Kuna inimese tajumist mõjutavad väga paljud tegurid (nt tunded, hoiakud, kogemused), on isikutaju väga subjektiivne 67. Kuidas toimub teiste inimeste tajumine? 1. Inimese tajumine algab füüsiliste tunnuste tähele panemisest. Jälgitakse kehaehitust, riietust, liigutusi, miimikat. 2. Seejärel püütakse kindlaks teha inimese psühholoogilisi omadusi ning antakse talle hinnang - liigitatakse inimene kas meeldivaks või ebameeldivaks, sõbralikuks või ebasõbralikuks jne. 3

Psühholoogia

Märksõnad

Mõisted

Meedia

Kommentaarid (0)