Botaaniline iseloomustus – Lehed pikliksüstjad, hallikasrohelised, pealt kortsulised, täkilise servaga. – Noored lehed ja varte ülemine osa hallikasviltjad. Botaaniline iseloomustus – Õied asuvad varre ladvas ja on enamasti violetsed (ka sinised, harva valged). – Õitseb juunis ja juulis. Botaaniline iseloomustus – Seemned on suured, ümarad, mustad. – 1000 seemne mass 7...8 g, idanevus säilib 2 aastat. Ajaloost – Salvei on läbi ajaloo üks kuulsamaid ja tuntumaid ravim- ja maitsetaimi. – Tuntud juba antiikajast, nii vanad kreeklased kui ka roomlased pidasid salveid pühaks taimeks. – Koos rooma sõduritega levis salvei Vahemeremaadest Kesk-Euroopasse, kus teda hakati kasvatama peamiselt kloostriaedades. – Inglismaal kasvatatakse salveid juba alates 14. sajandist. Kasvatamine
Arukase seemik 0,14 € Kuuseistik 0,20 € Potitaimed: Kuuseseemik 0,15 € Männiseemik 0,12 € Kaseseemik 0,28 € 2 Metsaseemne hinnad eurodes 1 kg eest (lisandub käibemaks): Männi puistuseeme 250,00…340,00 € (idanevus 65…100%) Männi seemlaseeme 310,00…430,00 € (idanevus 65…100%) Kuuse puistuseeme 160,00…260,00 € (idanevus 60…100%) Arukase puistuseeme 45,00…95,00 € (idanevus 25…100%) Arukase seemlaseeme 95,00…120,00 € (idanevus 35…100%) 3 Istutamise ja külvamise hinnad eurodes:
seemneid, mehaanilisi vigastusi või kahjurite poolt rikutud teri, samuti kõrbenud ja idanenud teri. Äärmiseks piirmääraks on 2%. Samuti ei tohi terade seas olla üle 1% peen prahti (kivikesed, aganad, umbrohuseemned), mis läheb läbi 1,5mm läbimõõduga ümaraukudega sõela. Õlleoder ei tohi olla nakatunud terakärsakatega. Lubatud on 1. astme lestanakatus ( see on kuni 20 lesta ühe kilogrammi terade kohta) Idanevus. Väga tähtis õlleodra kvaliteedi näitaja on idanevus, sest üksnes korralikult idanevates terades tekib piisavalt ensüüme, mille mõjul endosperm muutub lahustuvaks. Viiendal kasvatamispäeval peab idanevus olema vähemalt 90%. Hästi idaneb täisküpsus faasis ilusa ilmaga koristatud ja nõuetekohaselt kuivatatud vili. Tähtis on ka idanemisenergia, mis määratakse 72tunni möödudes terade kasvamapanekust. Heal õlleodral on idanemisenergia ja idanevusprotsent lähedased, mis näitab kõigi seemnete ühtlase kiirusega idanemist
Taimeväetised (N,P ja K ühendid) (Keemiline valem: NPK makroväetis, mineraalväetis) Väetist kasutame, et anda taimele toitaineid, tõsta saaki. Samuti aitab see taimel kasvada ja areneda. Taimeväetise puudumisel: taimede kasv pidurdub, lehed muutuvad kuivaks, heledaks või võivad isegi kolletuda, seemnete idanevus langeb, taimed haigestuvad kergemini. Väetamisel tuleb meeles hoida, et kui sügavale mulda tohib väetis sisse viia ning ka kuupäevi, et vältida liigväetamist või väetise puudumist. Liigne väetamine rikub põllumajandussaaduste kvaliteeti ja maitseomadusi, sest taimedesse koguneb väetisest pärinevaid ühendeid. Eriti suurt ohtu põhjustab lämmastikväetistega üleväetamine. Nväetis ehk lämmastikväetis Miks on vaja lämmastiku väetist
1000 tera mass. 1000 tera mass peaks olema 38g. Sõklasus. Toidukaera sõklasus ei tohiks ületada 22...24%. Peenterasisaldus. (määratakse sõelaga 2,0x 20mm). Peenteri võib olla kuni 6%. Teralisade sisaldus. Võõrliikidest võib olla otra kuni 1%, nisu kuni 0,2% ja rukist 0,05%. Roheliste kaeraterade hulk ei ei tohi olla üle 0,01%. Proteiinisisaldus. Parimaks toidukaeraks Eestis loetakse sorti´ jaak´, mille proteiinisisaldus on 11...12,5%. Rasvasisaldus. Optimaalne peaks olema5% Idanevus. Toiduks vastava kaera idanevus peb olema 60%. Kasutatud kirjandus Hindrek Olderi Teraviljakasvatuse käsiraamat lk 271-286
2. Taimed saavad oma toiteelemente nii õhtust kui ka mullast.Õhust saavad taimed C, O, H ning mullast N, K, P, Ca, Mg, S, Fe, B, Cu, Mn, Zn, jt. 3. Kui mullas on vähe lämmastikku siis taimede kasv pidurdub, lehed muutuvad heledaks ning lehed võivad isegi kolletuda.Kui mullas on puudub fosfor siis taime lehed lähevad hallikaks või punetuvad ning võivad ka kolletuda.Vähese kaaliumi sisalduse korral mullas seemnete idanevus langeb, taimed haigestuvad kergemini, lehe ääred kolletuvad või kuivavad. 4. Saagi tõstmiseks viiakse mulda puuduvad keemilised elemendid.Selleks kasutatakse orgaanilisi ja mineraalväetisi. 5. Mineraalväetiste kasutamine algas 1840.a põllumajanduses. 6. Täisväetised erinevad teistest väetistest kuna sisaldavad taimede kasvuks ja arenguks kõiki vajalikke makroelemente milleks on N, P, K, Ca, Mg, S.Samuti sisaldavad ka kõiki vajalikke
Seeme enne külvi puhtida. Pärast külvi põld rullida. · Kasvuaegne hooldamine keemiline umbrohutõrje (2 4 lehe faasis). · Väetamine muld peab olema viljakas, lämmastikku 50 60 kg/ha, õlleodra terade proteiinisisaldus ei tohi ületada 12%. 24 · Koristamine täisküpsuse saabudes (vijapead longus, kõrs pole hakanud murduma). Koristamise käigus ei tohi teri vigastada. · Kuivatamine kohe pärast koristamist, et idanevus ei kahjustuks. Kuivatama peaks 13%-lise niiskuseni temperatuuril 33 - 40°C. · Sorteerimine et saada suured ja hästi idanevad terad. Sorteerimisel sorteeritakse välja 25 30% teri. 25 · Säilitamine: - ei tohi hoida niiskes keskkonnas, - loob soodsad tingimused mikroorganismide arenguks, mille tagajärjel: - muutub terade värvus, - halveneb idanevus, - tekib kopituslõhn.
jt. 2. Kust saavad taimed toiteelemente? Taimed saavad toiteelemente õhust ja mullast. Õhust saavad taimed järgmisi toiteelemente: C, O, H. N, K, P, Ca, Mg, S, Fe, B, Cu, Mn, Zn jt toiteelemendid mida taimed saavad mullast. 3. Mis juhtub taimedega põhiliste toiteelementide puudumisel? Lämmastiku (N) , fosfori (P) ja kaaliumi (K) puudumisel taimede lehed lähevad hallikaks või punetuvad ning võivad ka kolletuda, seemnete idanevus langeb ja taimed haigestuvad kergemini samuti pidurdub taimede kasv. 4. Mis liiki väetisi on olemas? On olemas mineraalväetised ja orgaanilised väetised. 5. Kuna sai alguse mineraalväetiste kasutamine? Mineraalväetiste kasutamine sai alguse aastal 1840 kui saksa keemik Justus von Liebig esitas taimede mineraalse toitumise teooria. 6. Millepoolest erinevad täisväetised teistest väetistest? Täisväetised sisaldavad taime kasvuks kõik vajalikke makroelemente: N, P, K, C, O, H, Ca,
HARILIK PUNE Origanum vulgare Huulõielised (Lamiaceae) Botaaniline iseloomustus püstine rohttaim VARS püstine, lehistunud, ülaosast hargnev. LEHT piklikmunajas, rootsuline, väikesed, asuvad varrel vastakalt. ÕIS alla 1 cm, valkjas kuni lillakas või purpurne. Õied asuvad tihedates õisikutes võrsete tippudes. SEEMNED idanevus säilib 3-4 aastat, idanemistemperatuur on 15-18° ja tõusmed tärkavad 15-25 päeva pärast Ajalugu Punet tundsid vanad egiptlased, seda taime hindasid kõrgelt kreeklased. Legendi järgi olevat selle taime loonud Kreeka armastus- ja ilujumalanna Aphrodite, et tähistada õnne ja rõõmu. Õites punetaimedega ehiti vanasti pruutpaar, et nende kooselus õnn elu lõpuni püsima jääks. Eestlaste uskumuste koheaselt oli harilikul punel maagilist jõudu.
milles lilled olid 3300 aastat säilitanud oma loomuliku kuju ja värvuse. Määrata sai tollal Niiluse kallastel kasvanud taimede õitsemise aja järgi ka kuu, millal vaarao suri. Imesid on teisigi. Nii on püramiidis nädalase hoidmise järel nürid, kasutatud ziletiterad muutunud uuesti teravaks. On täheldatud, et Cheopsi püramiidi alalistel külalistel on möödunud astmahaigus, paranenud põskkoopa põletik jt. haigused. Mitmete taimede seemnete idanevus tõuseb tunduvalt pärast paarinädalast hoidmist püramiidis. Näiteid võib veel palju tuua. On leitud, et õhk püramiidides on peaaegu bakterivaba. Sinna koguneb kosmiline energia, mis tekitab püramiidi sees unikaalse mikrokliima. Eelnevat arvestades on viimastel aastatel ka kasvuhooneid hakatud ehitama püramiidikujulisena. Teatavasti kasutati Vanas Egiptuses surnukehade mumifitseerimisel aromaatsete vaikude koostises ka ohtrasti sibulaid. Ka meie püramiidkasvuhoones võiksid
liivsavipinnasel, tuulevarjulises kohas ning võib kasvada ka varjus. Köömen esineb kahe ja mitmeaastase vormina, mis saaki hakkab kandma teisel aastal. . Kasvatatakse teisel või kolmandal aastal pärast sõnnikut. Paremad eelviljad on kapsas, kurk, kartul ja taliteraviljad. Esimesel aastal kasvatab lehekodariku, teisel aastal alles 30- 80 cm kõrguse haruneva varre. Paljundatakse seemnetega. Parim külviaeg on varakevadel, kuid võib ka külvata augustis. Idanevus säilib 2 3 aastat. Tõusmed tärkavad 14- 25 päeva pärast. Külvatakse varakevadel kasvukohale 1 cm sügavusele, reavahega 25 30 cm. Et maad paremini kasutada võib esimesel aastal ridade 4 vahel kasvatada teisi kiiresti kasvavaid üheaastaseid kultuure. Umbrohtusid ei tohi maitsetaimede peenral kasvada, sest nende seemneid on maitsetamede omadest raskesti eraldada
kontsentratsioon määrabki mulla reaktsiooni, mida iseloomustatakse pH kaudu Mulla reaktsioon mõjutab suurel määral nii taimede kui ka mikroorganismide elu ning taimede saagi suurust 60. Väetisnormi arvutamine. 1) Väetise ülesanne: Lämmastiku vajadus 75 kg/ha Toimaine 25% Mitu kilo väetist läheb vaja 100 25 X 75 x=300 61. Külvisenormi arvutamine Külvisenorm: Seeme : idanevaid seemneid m2 400-500 1000 seemne mass g Puhtus % Idanevus % Idaneva seemne arv * 1000 seemne mass = kg/ha Idanevus % (Idanevus *puhtus)
kontsentratsioon määrabki mulla reaktsiooni, mida iseloomustatakse pH kaudu Mulla reaktsioon mõjutab suurel määral nii taimede kui ka mikroorganismide elu ning taimede saagi suurust 60. Väetisnormi arvutamine. 1) Väetise ülesanne: Lämmastiku vajadus 75 kg/ha Toimaine 25% Mitu kilo väetist läheb vaja 100 25 X 75 x=300 61. Külvisenormi arvutamine Külvisenorm: Seeme : idanevaid seemneid m2 400-500 1000 seemne mass g Puhtus % Idanevus % Idaneva seemne arv * 1000 seemne mass = kg/ha Idanevus % (Idanevus *puhtus)
teostada profülaktiline töötlemine fungitsiididega, kuna need taimed on vastuvõtlikud sellistele haigustele nagu pelargooni rooste, jahukaste ja ebajahukaste. Kõige sagedamini kahjustab seda taime punane võrgendilest, lehetäi ja valgetiib. Pelargooni seemikud on vastuvõtlikud tõusmepõletikule. Paljundamine ja mullasegu: Pelargoonide seemnetega paljundamine on väga kasulik: vaatamata seemnete kallidusele, on neil kõrge idanevus, lubades saada suure hulga seemikuid; seemnest kasvab kompaktne, ilus põõsas rohkete, suurte õitega. Pelargooni seemned on suured, kaetud tugeva, nahkja kestaga. Seemnete külvist õitsemise alguseni kulub 5-6 kuud. Seemneid võib külvata aastaringselt, kui on olemas hea valgustus sügisel ja talvel. Pelargooni pistikud lastakse kergelt kuivada, seejärel istutatakse kobedasse, kergelt niisutatud segusse turbast, lehemullast ja liivast. Pistikute juurdumiseks võetud
Liiga sügaval pinnases olles pole väikestel seemnetel mõtet idanema hakata, sest ellujäämise tõenäosus on väga napp. Kui sügavale valgus pinnases tungib sõltub pinnase struktuurist, liivakristallid juhivad valgust savist paremini. Samas mitte kõigi taimeliikide seemned pole valgustundlikud. Köögiviljadest näiteks lehtsalat ja seller idanevad ainult päevavalguse käes. (Teras, 2009) Lisaks niiskuse, valguse, temperatuuri ja hapniku tingimustele sõltub seemnete idanevus ka seemnete kvaliteedist. Maria Thuni hinnangul (Thun, 2010:20-21) sõltub seemne kvaliteet kogumise ajast, samuti märgib ta, et on oluline korjata seemneid ainult kauni vilja moodustunud taimedelt. Paasiku (2008) väitel võib seemnete idanevuse säilivus ulatuda ühest-kahest aastast 10 kuni kümne aastani (Paasik, 2008). Allpool toodud tabel 3 iseloomustab seemnete
Püstine, 50cm kõrge lubjarikkal liivsavimullal Ridade vahel võib esimesel pruuniks muutunud Sarikaline aastal kasvatada kress- Varisemise vältimiseks on Idanevus säiliv 2-3 aastat salatit, redist soovitatav koristada Seeme valmib ebaühtlaselt kastemarjana
jahu on mürgine ka pärast kuivatamist. • Isekuumenemise vältimiseks: - kuivatada teravili alla 14%-lise niiskuseni, - säilitada erilistes tingimustes (vilja temperatuuri tõus ja kvaliteedi langus välditud). 50 Toiduteravilja säilitamine • Kuivatatult säilitamine 13-14%-lise niiskuseni. • Ainuvõimalik seemne- ja toiduvilja (sh õlleodra) säilitusviis. • Kuivatatult säilivad vilja peamised omadused: - idanevus (seemnete võime idaneda), - idanevusenergia (seemnete idanemise kiiruse ja ühtluse näitaja), - maitse- ja küpsetusomadused. 51 • Teravilja säilitatakse: - puistes, kas: - punker-, - torn-, - salv-, - põrandhoidlates. • Viljakihi kõrgused aitades: - mitteventileeritavates salvedes – kuni 2 m, - ventileeritavates salvedes – kuni 5 m,
Huulõieline suvik. hästi vett kasvatada kilehoones või-tunnelis; läbilaskvat jahedal vihmasel suvel jääb saak mulda. avamaal peaegu olematuks. Aed-piparrohi Üheaastane rohkesti haruneva varrega huulõieline Eelistab Paljundatakse seemnetega(idanevus Terveid lehti sobib taim, 30cm kõrgune. Lehed kitsad, vastakud, päikeselist säilib ainult ühe aasta).Seemned võib kasutada kõigi soolaste noorelt hallikasrohelised, hiljem kasvukohta, külvata otse kasvupaigale või taimed toitude ja hoidiste punakasrohelised. Õied väikesed, roosakad, mulla suhtes ei kasvuhoones ette kasvatada, maitsestamisel.
ja uuendamine. o Mugula kuivmädanik levib nakatunud mugulate ja mulla kaudu. Nakatuvad vigastatud mugulad. Säilitamisel võib hävida kogu partii. Tõrje: mugulate vigastuste vältimine, säilitada mugulaid 2-4 kraadi juures. Külvikorras kartul teravilja järel. Seemnematerjali sorteerimine ja uuendamine. Mugulate puhtimine. o Kartuli-mustkärn säilib mullas, kandub edasi mugulatega, ristik halb eelvili. Nakatumist soodustab liigniiskus kartuli kasvuajal. Väheneb mugulate idanevus. Tõrje: mugulate puhtimine, seemnematerjali sorteerimine ja uuendamine. o Kartuli-hõbekärn haigustekitaja kahjustab ainult mugulate epidermist ja selle all paiknevat õhukest mugulakude. Säilib seemnemugulatel või taimejäänustel mullas. Haigestunud mugulad tõmbuvad krimpsu, põhjustavad põllul tühimikke. Tõrje: seemnemugulate puhtimine sügisel, seemnematerjali uuendamine. o Kartuli-süvikkärn kandub edasi nakatunud mugulatega ja mulla kaudu. Nakatumist
ökoloogiline taastamine lähiristumine ehk inbriiding - omavahel lähisuguluses olevate isendite ristumine lähiristumissurutis ehk inbriiding depressioon - (inbreeding depression) – produktiivsuse vähenemine, sigivuse langus, pärilike defektide ilmnemine; Lähiristumissurutis on lähiristumisest põhjustatud isendite kohasuse langus, millega kaasneb suurem suremus, väiksem paljunemisvõime (väiksem seemnerakkude arv ja õietolmu hulk, seemnete/järglaste arv, seemnete idanevus), suurem tõenäosus kahjulike alleelide mõjulepääsemiseks jms. geenitriiv - (nihe) (genetic drift) – iga järgnev generatsioon kannab endas koopiaid vaid teatud osast eelmise generatsiooni geenidest. - alleelisageduste juhuslik muutus populatsiooni uutes põlvkondades populatsiooni pudelikael (geneetiline pudelikael) - Populatsioonis on toimunud järsk arvukuse langus (näiteks haiguse, loodusõnnetuse vms tõttu) ja populatsiooni geneetiline
............................................................................................................. 7. Külvisenormi arvutamine. Külvisenormi all mõistetakse pinnaühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha kohta. idanevate _ seemnete _ arv _ m 2 × 1000 _ s.m. Külvisenorm _ kg / ha = külvise _ väärtuse _ % puhtus(%) × idanevus(%) Külvise _ väärtus = 100 idanevate _ seemnete _ arv _ m 2 × 1000 _ s.m. × 100 Külvisenorm = idanevuse% × puhtuse% 8. Taliviljade karastumise faasid. Talvetingimusteks vastupidavaks muutuvad taimed sügisel nn. karastumisperioodil, mis jaotatakse 2 faasi. Esimene faas algab taimel siis kui õhtutemperatuur päeval on üle 5 C ja öösel langeb 0 C.
176 võrdlusest 127 näitasid madalamat nitraadi sisaldust orgaanilistel põldudel, 34 kõrgemat nitraadi sisaldust orgaanilistel põldudel ja 6 ei leidnud mingit erinevust. Lämmastikväetiste hulga suurendamine ei anna soovitud efekti ka teraviljakultuuride kasvatamisel. Nii on saadud viiekordse lämmastik-väetiste hulga suurendamisel ainult 20%- line saagikuse kasv. Liigne lämmastikväetiste kasutamine toob kaasa vilja lamandumise ja väheneb seemnete idanevus. Nitraadid kogunevad taimedesse ning selle tulemusena halveneb põllumajandusliku toodangu kvaliteet: väheneb puu-ja juurviljade säilivus ning nende toiteväärtus. (Noorits & Nei, 1998) Lämmastikväetiste negatiivsete mõjude vähendamiseks kasutatakse erinevaid tehnikaid. Selleks kasutatakse väetist kahes doosis. Orgaaniline väetamine on seega täiesti erinev taimele psühholoogilisest vaatenurgast. Lämmastikühendeid küll imatakse kuid palju aeglasemalt ja
8 Talinisu koristamine Ilmast sõltub viljasaagi suurus ja selle koristamise võimalused. Ilmaolude tundmine ja olemasolevate võimaluste täielik ärakasutamine on koristustöö edu pandiks. Meie tingimustes valmivad taliteraviljad kas augusti esimese dekaadi lõpul või teisel dekaadil. Koristatakse vilja täisküpsuse alguses, kui tera niiskus on alla 20%. Liiga niiske vilja koristamisel halveneb tera idanevus ning suurenevad mikro-ja makrovigastused. Teraviljakombaini tööseadmed on projekteeritud 17...18%-lise niiskusega vilja koristamiseks. Koristusküpse vilja niiskuse määramiseks on mitmeid võtteid. Kogemustega viljakoristaja määrab tera niiskust sageli hamba all. Lihtsam viis on seda teha õhuniiskuse defitsiidi alusel, mida mõõdavad kõik Eesti ilmajaamad. Täisküpse tera ja kõrre niiskuse ning õhuniiskuse defitsiidi vahel on seos. Mida
ka vegetatiivselt paljuneda alumiste okste juurdumisega. Käbikandvus algab väga valgusküllases kasvukohas 2030 aasta, puistus 3050 aasta vanuselt. Kuusk suudab paljuneda ka nii, et kohtadesse, kus juurestik ulatub maapinnale, kasvavad maapinnale ulatuvate juurte otsa oksad. Niimoodi võib maapind soodsates tingimustes olla kaetud mitte rohu, vaid maapinnast välja kasvavate okstega. Soodsatel tingimustel võivad üksikud käbid tekkida 15 aasta vanustele puudele. Seemnete idanevus on üldjuhul üsna kõrge ja säilib 45 aastat (idanevusprotsent väheneb järk-järgult). Tolmlemine toimub levila lõunaosas aprilli lõpus või mai alguses, Eestis tavaliselt mais ja levila põhjaosas juuni teises pooles. Seemned valmivad sama aasta septembris- oktoobris, levila põhjaosas aga võivad külmal aastal üldse mitte valmida. Seemnete varisemine algab märtsis-aprillis ja kestab kuni sügiseni. Eestis ja meie lähipiirkondades variseb kõige rohkem seemneid mais
emastaim kasvab kaugel põhiliigist. Sordiehtsat istiku saamiseks tuleb seemikud sorteerida, lehevärv ilmneb kohe peale idanemist, lõhislehiseid vorme saab eristada 2 4 aastal, püramiid- ja keravormid on eristatavad 2 3 aastal. · Seemnest paljundatud taimed kasvavad ebaühtlaselt ega anna seetõttu küpset istikut samal ajal. · Seemnest paljundades arenevad mitmed puittaimed alguses väga aeglaselt. · Mõnede liikide (pappel, paju) seemnete idanevus säilib vaid väga lühikest aega. · Mõnede liikide (kadakas, lodjapuu, kontpuu) seemned on pika puhkeperioodiga ja idanevad raskesti. 27.04.2016 Marje Kask 12 Seemnetega paljundatakse: · pookealuseid viljapuudel (õunapuul kasutatakse´ Antonovka´ seemneid, harilikul ploomipuul haralise ploomipuu ja kirsipuudel lõhnava kirsipuu seemneid, kultuurpihlakal hariliku pihlaka seemneid)
Materjal, mida kasut külviks on külvis. See ei pruugi alati olla botaanilises mõistes sama, vaid võib olla ka vili või liitvili.Külvinorm-külvamisel kehtestatud töönorm. Kül-visenorm ei võrdu külvinormiga.Külvisenormi puhul väjend-külvise kogus pinnaühiku kohta,kas kg/ha või g/m²(kartulil t/ha).Külvisenorm tehakse kindlaks põldkatsetega. 19) Külvise kvaliteeti iseloomustavad näitajad, külviseväärtus. Külvise kvaliteeti näitavad puhtus ja idanevus.Puhtus-kui seemnematerjal on täieli-kult puhas ja ilma lisanditeta,siis puhta seemne osakogu massist nim puhtuseks. Seda väljendatakse puhtuseprotsendina. Idanevust välj ka protsendina,võetaxe pähikult seemned 4x100 .Idanevuse keskmine on idanevuse%.Külvisekvaliteedi koondnäitaja on külviseväärtus=(puhtus% x idanevus%): 100 20) Teraviljade eelised ja puudused. Bioloogilised eelised:1)assimilatsiooni periood on pikem (120-150päeva)2)areneb tugev
Materjal, mida kasut külviks on külvis. See ei pruugi alati olla botaanilises mõistes sama, vaid võib olla ka vili või liitvili.Külvinorm-külvamisel kehtestatud töönorm. Kül- visenorm ei võrdu külvinormiga.Külvisenormi puhul väjend-külvise kogus pinnaühiku kohta,kas kg/ha või g/m²(kartulil t/ha).Külvisenorm tehakse kindlaks põldkatsetega. 19) Külvise kvaliteeti iseloomustavad näitajad, külviseväärtus. Külvise kvaliteeti näitavad puhtus ja idanevus.Puhtus-kui seemnematerjal on täieli- kult puhas ja ilma lisanditeta,siis puhta seemne osakogu massist nim puhtuseks. Seda väljendatakse puhtuseprotsendina. Idanevust välj ka protsendina,võetaxe pähikult seemned 4x100 .Idanevuse keskmine on idanevuse%.Külvisekvaliteedi koondnäitaja on külviseväärtus=(puhtus% x idanevus%): 100 20) Teraviljade eelised ja puudused. Bioloogilised eelised:1)assimilatsiooni periood on pikem (120-150päeva)2)areneb
lõpus ) Taliviljadele oluline anda ka kaaliumit, fosforit sügisel , samuti osa väävlist Lehe kaudu anda väetist kuival ajal max 4kg Seemnete ettevalmistamine külviks Seemnevili peab vastama sertifitseeritud seemne kvaliteetnõuetele - oma seemnetega võib tekkida segukülv seepärast olulised: *kalibreerimine (suuruse ja massi järgi ) *puhastamine ( ei tohi sisaldada umbrohuseemneid ja muud prahti ) *idanevus peab olema 100% lähedane *haigus ja kahjurivaba ( puhtime ) Külvisenorm Aluseks taimkatte normaalse tiheduse kujunemisele põllul. Sele all mõistetakse pinnaühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha kohta. Külvisenormi arvutamine: Külviviisid Jaotatakse seemnete mulda paigutuse alusel: *Hajus e laialt külv ( käsitsi saadakse suht oprtimaalne tihedus aga tänap ei tule kõneallagi) *Reaskülv ( viiakse seemned mulda ridadena kindlasse sügavusse
5. Seemnematerjali pidev uuendamine 6. Seemnematerjali korralik sorteerimine 2.4 Kartuli – mustkärn, kartuli – tõusmepõletik, kartuli – vilttõbi (Rhizoctonia solani) Kartuli mustkärnale on iseloomulikud mustad sklerootsiumid või võrgutaolised moodustised mugulatel (Joonis 4). Mõnikord on ka väikesed mustad süvendid. Haigust esineb rohkem siis kui kasvuperioodi lõpul on rohkelt sademeid. Varajasel nakkamisel mugulad deformeeruvad. Haiguse tõttu väheneb idanevus. (Plant Pathology, New York) Joonis 4. Mustkärn kartulil (Kartul) Tõusmepõletiku kutsub esile kartuli mahapanek eriti jahedasse mulda ning kui suvel on palju niiskust siis tegik vilttõbi. Vilttõbe iseloomustab taime mullasisesel varreosal, stoolonitel ja juurte pruunid laigud, varrealusel tihe viltjas valkjashall või kreemika tooniga kirme. Selle tulemusel arenevad kartulitaimed halvasti. Tugeva nakkuse korral annavad taimed moonutatud kujuga mugulaid
Õitsemine ja terade valmimine algab pöörise tipust. Pähikus õitsevad varem alumised õied. Valminud kaeraterad varisevad kergesti. Kaeraterad on ümbritsetud sõkaldega, kuid ei ole nendega kokku kasvanud. Sõklad moodustavad kaeraterade massist 20...33%. Kaer on isetolmleja taim. 7,15 Külvisenorm määratakse järgmise valemi järgi: Külvisenorm (kg/ha)=idanevate seemnete arv m²(tk) x 1000 tera mass (g) x 100 idanevus (%) x puhtus (%) Optimaalne idanevate seemnete arv m² on: talirukis (tava)550 talirukis (hübriid) 275 talinisu 440 talitritikale 385 talioder 385 suvinisu 660 suvioder (varajased) 660 suvioder (keskvalmivad, hilised) 440 kaer 550 paljas kaer 660 suvitritikale 605 Avaldamise mõjud ??? 1.Kõrrelised teraviljad: juured (1 kuni mitu idujuurealget, valdava osa juurestikust moodustavad lisajuured, millest moodustub narmasjuurestik),
Leia kauba uus suhkrupeete on vaja 7,2 kg suhkru saamiseks? hind. 2. Teleri hind oli 5600 krooni, mis alanes 14% võrra. Leia teleri 2. Laos oli hommikul 960 kg puuvilju, millest õhtuks oli 35% uus hind. müüdud. Mitu kilogrammi puuvilju müüdi ühe päevaga? 3. Lilleseemne pakile on märgitud idanevus 95%. Mitu 3. Isa kuupalk on 5600 krooni, millest ta andis lastele taskurahaks lilletaime peaks tärkama, kui pakis on 120 seemet? 280 krooni. Mitu protsenti moodustas lastele antud taskuraha isa palgast? 4. Kauba hind tõusis 360 kroonilt 486 kroonini. Mitme protsendi võrra tõusis kauba hind? 4
Populatsiooni pudelikael - Populatsioonis on toimunud järsk arvukuse langus (näiteks haiguse, loodusõnnetuse vms tõttu) ja populatsiooni geneetiline mitmekesisus väheneb, sest osasid (enamasti haruldasi) alleele kandvad isendid on kas surnud või ei saa paljuneda. Lähiristumissurutis - lähiristumisest põhjustatud isendite kohasuse langus, millega kaasneb suurem suremus, väiksem paljunemisvõime (väiksem seemnerakkude arv ja õietolmu hulk, seemnete/järglaste arv, seemnete idanevus), suurem tõenäosus kahjulike alleelide mõjulepääsemiseks jms. Populatsiooni elujõulisuse analüüs - demograafiline populatsiooni riskianalüüs, mis ennustab matemaatilistele ja statistilistele meetoditele tuginedes, kui suur on tõenäosus, et populatsioon jääb praeguste keskkonnatingimuste (sh inimmõju) juures mingi tulevase perioodi jooksul püsima. Minimaalne elujõuline populatsioon isoleeritud vähim suurus, mille juures populatsioon
Vili koosneb kahest lamedast ovaalsest seemnest, mis üksteisest kergesti eralduvad. Porgandiseeme on tugeva spetsiifilise lõhnaga, sest sisaldab eeterlikke õlisid. Välispind on kaetud tihedalt ogadega, nende abil haakuvad seemned üksteise külge. Ogad tuleb ära hõõruda, selleks kasutavad porgandiseemne tootjad erilisi hõõrumismasinaid. Porgandi 1000 seemne mass on olenevalt sordist ja seemne töötlemisastmest 0,7- 1,3 g. Ühes grammis on 800- 1400 seemet. Idanevus säilib 3- 4 aastat, hea elujõuga seemnel vaakumpakendis ka kauem. Idulehed on pikad ja kitsad, arenevad algul väga aeglaselt ja võivad enne tärkamist kergesti mullakooriku alla jääda. Porgand idaneb aeglaselt ja tärkab tavaliselt alles 10- 18 päeva pärast külvi. Tärkamisaeg sõltub mulla niiskusest ja temperatuurist. Soojas niiskes mullas võib hea elujõuga porgandiseeme tärgata isegi nädala pärast. Esimene pärisleht ilmub umbes kaks nädalat pärast tärkamist
- laia kolmnurkse lehelabaga, - tumerohelise kuni punakasvioletse värvusega (olenevalt sordist ja kasvutingimustest). Õied: - kahesugulised, - väikesed. Viljad: - asuvad ligistikku, - 2 5 kaupa kokku kasvanud (tekib krobelise pinnaga liitvili). Mulda sattunud liitviljast tekib 1 5 idu. 1000 liitvilja mass 14 20 g. Idanevus säilib 4 5 aastat Toiduks tarvitatakse peamiselt juurvilja, mõnel pool ka noori lehti. Peeti süüakse: - toorelt, - keedetult, - küpsetatult, - konserveeritult, - marineeritult Juurvilja ja noori lehti kasutatakse: - salatite, - suppide valmistamiseks. Populaarne peedisupp on bors. Maitsvamad on väiksemad juurviljad.
13. Kultuuride külviviisid 1. Haju- ehk laialtkülv seemned külvatakse ühtlaselt kogu pinnale, korrapäratult 2. Reaskülv- seemned külvatakse ridadena, kusjuures ridade vahekaugus võib olla erinev Kitsasrealine 6...10cm, tavaline 10...20cm 3. Pesitikülv seemned külvatakse rühmadena 14. Külvise kvaliteeti iseloomustavad näitajad, külviseväärtus Puhtus iseloomustab puhta seemne osatähtsust (%) kogu seemnemassist. Idanevus väljendatakse ka protsendina. Kui näiteks külvisenorm on 220 kg/ha ja seemnete külviseväärtus on 95%, siis parandatud külvisenorm on = 220 x 100 / 95 = 232kg/ha 15. Külvisenorm ja selle arvutamine Tagab taimede õige kasvutiheduse, mis võimaldab paremini kasutada toitepinda 16. Taliteraviljade eelised ja puudused, talvekindluse kujunemine (karastumine) ning hukkumise põhjused Taliteraviljade eelised Bioloogilised: · kasvuperiood on pikk (270-360 päeva)
Tõusmed tulevad 6...10 päeva pärast. Rukkis on kõige külmakindlam teravili. Talub -25...-35 kraadi külma. Vastupidavus suureneb sügisel karastusperioodil. KASVUPERIOOD 270....360 päeva, sügisel peab moodustuma vähemalt kolm neli võrset. RUKKIS VÕRSUB KEVADEL VÄHEM!!! Taimed on vastupidavad põuale, transpiratsioonikoefitsent 300- 400 vahel. Rukkis valmib juuli augusti keskel. Väga paha on see, et enamik rukki sorte vajab valmimiseks 25-30 päeva. Alles siis saabub normaalne idanevus. Tali nisu. On hea saagikusega ja kõrge kvaliteediga teravili. Seega suurem osa saagist läheb inimtoiduks. Tali nisu talub vähem külma kui rukkis, hukkub 16...-18 kraadi juures. Tali nisu on niiskuse, mullastiku toitainete suhtes nõudlikum kui rukkis. Ajutisi üleujutus talub tali nisu paremini kui rukkis. Toitainete vajadus on suur, on kohanenud must mulla tingimustega. Nisu on aeglase kasvuga, seetõttu peab olema põld umbrohu puhas. Võrsub nii sügisel kui ka kevadel
(rukkiluste, linatuder). 42. Seemne idanemine. Elujõuliste seemnete idanemine algab nende pundumisest. Mida rohkem niiskust, seda kiiremini seemned paisuvad. Vee imendumine algab umbes 0 kraadi juures, temperatuuri suurenedes seemned küllastuvad kiiremini. Peale vee ja hapniku, on seemnete idanemiseks vajalik ka kindlat temperatuuri. Ühed seemned hakkavad idanema temperatuuril 5-10, teised - temperatuuril 12- 15. Temperatuuri suurendamisel kuni 30 kraadini, idanevus kõigil seemnetel suureneb. Temperatuur on positiivne tärkamisele. Seemned, mis on idusid ajanud muutuvad idanditeks. Kuid mitte kõik ei anna normaalseid tõusmeid. Et idusid ajanud seemned kannaks välja idulehtedeni, on vajalik kindel niiskustase, hapnik, toitained ja kaitse haigustekitajate ja kahjurite vastu. Seemne idanemisel ilmub kõigepealt idujuur. Tärganud tõusmete hulka ei arvestata kõiki idanenud seemneid, vaid ainult neid, millel on normaalselt arenenud idandid. Mida paremini
42.Seemne idanemine. Elujõuliste seemnete idanemine algab nende pundumisest. Mida rohkem niiskust, seda kiiremini seemned paisuvad. Vee imendumine algab umbes 0 kraadi juures, temperatuuri suurenedes seemned küllastuvad kiiremini. Peale vee ja hapniku, on seemnete idanemiseks vajalik ka kindlat temperatuuri. Ühed seemned hakkavad idanema temperatuuril 5-10, teised - temperatuuril 12-15. Temperatuuri suurendamisel kuni 30 kraadini, idanevus kõigil seemnetel suureneb. Temperatuur on positiivne tärkamisele. Seemned, mis on idusid ajanud muutuvad idanditeks. Kuid mitte kõik ei anna normaalseid tõusmeid. Et idusid ajanud seemned kannaks välja idulehtedeni, on vajalik kindel niiskustase, hapnik, toitained ja kaitse haigustekitajate ja kahjurite vastu. Seemne idanemisel ilmub kõigepealt idujuur. Tärganud tõusmete hulka ei arvestata kõiki idanenud seemneid, vaid ainult neid, millel on
Õied: püstistes sarikpööristes, kollakasrohelised, meerikkad, õitseb enne lehtimist, või koos lehtede puhkemisega. Viljad: kaksiktiibviljad, kuni 5 cm pikad, pruunid, paiknevad nürinurga all, jagunevad varisedes kaheks tiivuliseks eraldi seemneks, 1000 seemne kaal 120 gr., viljakandvus algab puudel 25...30 aastaselt. H. vaher on meil üks enamkasutatud pargipuu, alleepuu, eelistades viljakamaid muldi ja avatud kasvukohta. Noorelt on varjutaluv, külmakindel, paljuneb hästi seemnetega (idanevus kuni 90 %), millised idanevad massiliselt kevadel varakult enne lume lõplikku sulamist ja annab 60...70 eluaastani ka kännuvõsu. Hästiarenenud sammasjuurestik tungib mõne meetri sügavusele mulda, areneb ka väga rikkalik narmasjuurestik. Tarbepuuna on vaher väga väärtuslik. Puidu erikaal on 0,63...0,65 gr/cm³. Puit on libe, kõva, läikiv ja seda kasutatakse seal, kus tugevus ja libedus olulised on. Vahtrapuust tehakse
ÕIS Ülemistes lehekaenaldes asuvad alla 1 cm suurused ilmetud helelillad huulõied. SEEMNED viljaks väike pähklike. Ajalugu Piprarohu algkodumaa on Lõuna-Euroopas, kuid juba ammu on ta tuntud ka põhjapoolses Euroopas. Üle Alpide jõudis ta benediktiinimunkade vahendusel juba 9. sajandil. Kasvatamine - Eelistab päikselist kasvukohta, mulla suhtes pole nõudlik. Paljundamine Annab soodsal aastal isekülvi. Paljundatakse seemnetega, kuid peab meeles pidama, et nende idanevus säilib ainult ühe aasta. Seemned külvatakse nii avamaale kui ka katmikalale 0,5 cm sügavusele. Istutamisel jäetakse 2-3 taime kokku kasvama, ridade vahe peaks olema 30 cm. Saagi kogumine Võrseid kogutakse vahetult enne õide puhkemist või õitsemisperioodi algul. Kui lõigata võrsed maapinnast kõrgemalt, saab teise saagi ka sügisel. Kuivatatakse suhteliselt madalal temperatuuril. Kasutamine maitsetaimena - Pipra maitset meenutav piparrohi sobib suppide ja pajaroogade
mis tehakse vahetult külvi eel, oleks 5...7 cm sügavune. See tagaks seemnetele sobivas sügavuses nn külvialuse. Kui külvieelselt on haritud optimaalsest sügavamalt, siis tuleks enne külvi tingimata rullida. Kombineeritud külvikuga külv – väetis viiakse juurtele sobivasse sügavusse Külv tuleb rullida – õhkrehvrull Et kapillaarne vesi tõuseks seemneni – rull + äke (piid) Külvisenorm: (a) 1000 seemne mass (b) Idanevate seemn m2 (c) Idanevus% (d) Puhtus % b*a/c; b*a*100/c Külvisügavus Seemnete sügavam külv Eelviljade suhtes on nõudlikum talinisu Suviteravilja külvisügavus on määrava tähtsusega taime potentsiaalse saagikuse realiseerimisel. Sügava seemnete asetuse korral kulub suurem osa seemne varuainetest mullasisese varre kasvatamiseks. Üheks sügava külvi põhjuseks on sügav külvieelne mullaharimine. Savimuldadel juhtub aga sageli nii, et osa seemnest jääb mulla pinnale.
Seetõttu taimejuured võivad lämbuda, nende läheduses tekivad mürgise toimega orgaanilised happed (sipelghape jt.). Hapniku puuduse tõttu orgaaniline aine ei lagundu, vaid ladestub mulla pealmises kihis turbana. Kultuurtaimede normaalseks kasvuks on vajalik, et mullaõhk sisaldaks vähemalt 10...15% hapnikku, alla selle taimede juured ei arene normaalselt, väheneb nende tärklisesisaldus ja proteiini süntees. Häiritud on ka taimetoitainete omastamine, mistõttu väheneb seemnete idanevus. Liigniiskes mullas võivad taimed kannatada toitainete puuduse all ka seetõttu, et liigvesi ei lase taimejuurtel tungida küllalt sügavale ning alumistes kihtides olevad toitainete varud jäävad kasutamata. Selleks, et taimed saaksid mullast võimalikult palju toitaineid kätte, on vaja aeroobseid baktereid, mis muudavadki mullas olevad toitainete varud taimedele omastatavateks. Kui mullas on vähe õhku, on ka aeroobsete bakterite elutegevus takistatud. Liigniisked mullad on külmad
Kanada kuuse puit on pehme, väikese vastupidavusega, helekollane ja vaigurikas. Seda kasutatakse ehitusmaterjalina, tisleritöödes, paberitööstuses tselluloosi saamiseks, muusikainstrumentide puitosade valmistamiseks, jõulupuuna jms. Picea mariana - Areaal Põhja-Ameerika põhjaosa Atlandi ookeanist Alaskani. Kõrgus 10...20 m. Ta on meil täiesti külmakindel, kannab rikkalikult käbisid ning seemnete kvaliteet on väga hea (idanevus kuni 80%). Mulla kuivust ei talu, kuid kasvab soostunud aladel, eelistab niisket õhku. Aeglasekasvulisena ta meie metskultuuri ei sobi, kuid väärib kasvatamist parkides ja haljasaladel oma ilusa sihvaka võra ja sinakasrohelise okastiku tõttu. · Okkad neljakandilised 0,6...1,2 cm pikad, sinakasrohelised, lühidalt teravnenud või tömbi tipuga · Võrsed tihedalt karvased, (punakas)pruunid.
varisedes kaheks tiivuliseks eraldi seemneks, 1000 seemne kaal 120 gr., viljakandvus algab puudel 25...30 aastaselt, X. Kõrgeim puu kasvab meil Viljandimaal, Loodis, kõrgusega 33 m ja jämedaim h. vaher kasvab ilmselt Tartu Botaanikaaias, mille rinnasümbermõõt on 434 cm. H. vaher on meil üks enamkasutatud pargipuu, alleepuu, eelistades viljakamaid muldi ja avatud kasvukohta. Noorelt on varjutaluv, külmakindel, paljuneb hästi seemnetega (idanevus kuni 90 %), millised idanevad massiliselt kevadel varakult enne lume lõplikku sulamist ja annab 60...70 eluaastani ka kännuvõsu. Hästiarenenud sammasjuurestik tungib mõne meetri sügavusele mulda, areneb ka väga rikkalik narmasjuurestik. Tarbepuuna on vaher väga väärtuslik. Puidu erikaal on 0,63...0,65 gr/cm³. Puit on libe, kõva, läikiv ja seda kasutatakse seal, kus tugevus ja libedus olulised on. Vahtrapuust tehakse
Enamik neist põllukultuuridest olid isetolmlevad. See tähendab, et iga sort tolmeldas end eraldi ja andis soovitud geenid muutumatult edasi, selle asemel et moodustada teiste sortidega hübriide, mis oleksid olnud inimestele vähem kasulikud. Looduslike eellaste kultuurtaimedeks muutumiseks oli vaja väga vähe geneetilisi muundusi. Näiteks nisu puhul olid mutatsioonid ainult terade mittevarisevus ja ühtlane kiire idanevus. Esimeste koduloomade hulgas olid 5 tähtsamat: lammas, kits, veis, siga, hobune. 9 vähemtähtsamat olid: üksküürkaamel, kaksküürkaamel, laama ja alpaka, eesel, põhjapõder, vesipühvel, jakk, baaliveis, gajaan. 14 muistse liigi looduslikud esivanemad olid üle kogu maakera jaotunud ebaühtlaselt. Tervelt 13 liiki 14-st elas Euraasias. See andis Euraasiale teiste mandrite ees tohutu konkurentsieelise.
annaabi.ee 
