Toiduteravilja nõuded (0)

Kutsekool - Põllumajandus - Teraviljakasvatus

5 VÄGA HEA

Olustvere teenindus-ja maamajanduskool

Referaat

Toiduderavilja nõuded

2009

Toiduvilja kvaliteedinäitajad
nisu
Niiskusesisaldus . Kokkuostetud toiduvilja niiskusesisaldus võib olla 10-14% (optimaalne13%). Kõrgema niiskusesisaldusega vili vajab täiendavat kuivatamist (kehtub kõikide teraviljaliikide kohta).
Mahumass . Varutava nisu mahumass peab olema minimaalselt 730g/l,soovitatav mahumass peaks olema ligikaudu 780g/l. Mahumass sõltub tera suurusest , kujust ja tihetusest ning tera ühtlikkusest. Kui nisu ei ole korralikult valminud kas põua või haiguste tõttu,on terad väikeed ja kortssulised ning mahumass väike. Mahumass on oluline näitaja terade jahvatamisel, sellest oleneb jahu väljatulek. Suur mahumass näitab, et teradon hästi täitunud tiheda endospermiga. Kõrgema mahumassisaavutamiseks on oluline osa sordi õigel valikul ja agrotehnikal ning väetamisel.
Langemisarv iseloomustab tärklise seisundit terades. Koristusega viivitamisel või vihmasel koristusoerjoodil võib tärklis fermentide toimel hakata hüdrolüüsuma ja langemisarvu väärtus vähenema. Langemisarv sõltub ka sordi geneetilisest eripärast. Terade peas idanemisel lõhustub tärklis suhkruteks. Jahu kaotab veesidumisvõime, sai jääb nätske või moodustub pätsi alumises osas kleepjas viirg. Optimaalseks loetakse jahu langemisarvu 220...250sek. Saia küpsetamiseks ei sobi jahu, mille langemisarv on alla 160sek. Heades agrotehnilistes tingimustes kasvatatud viljal võib langemisarv olla üle 300 sek, ulatuses isegi 400 seki-n, kuid see ei vähenda vilja kvaliteeti, kui ülekuumutamisega ei ole eluvõimet hävitatud.
Langemisarv sõltub ilmastikust, koristusajast ja vilja kuivatamisest.Langemisarvuga iseloomustatakse ühte konkreetset viljapartiid. Madala langemisarvu tõstmiseks nõutavale tasemele ei ole soovitatavtootjatel ise vilja segada kõrgema langemisarvuga viljaga, selle tulemuseka võib olla kogu viljapartii mittevastavus kvaliteedinõuetele
Kleepvalgu sisaldus ja kvaliteet. Kleepvalgu sisaldus sõltub 70% kasvutingimustest ja selle kvaliteet 70% sordi geenilistest omadustest. Kleepvalgu minimaalne sisaldus peab olema kvaliteetsel toidunisul olema 23% optimaalöne on 25% voi rohkem. Mida rohkem on taignas kleepvalku, seda rohkem peab taigen kinni käärimisel tekkivaid gaasimulle ja seega kerkib paremini. On tähendatud, et see seaduspärasus kehtib kleepvalgu sisaldusel kuni 32%, sellest kõrgema sisalduse puhul on taigna kerkimine takistatud.
Kleepvalgu kvaliteedi iseloomustamiseks kasutatakse gluten - indeksit. Gluten-indeksit mõjutab kõige enem sordi eripära,siis ilmastik ja väetisefoon. Gluten-indeksit väljendatakse skaalas 0...100%.
0...40% liiga madal, kleepvalk liiga madal ja sellest jahust küpsetadud sai vajub laiali.
41...59% rahuldav, küpsetamisomadused keskmised
60...90% küpsetamiseks optimaalne
91..100% liiga kõrge
1000 tera mass sõltub tera suurusest ja tihedusest. Suvinisusort tuleks valida selline, mille muude näitajate kõrval 1000 tera mass oleks vähemalt 35g . Jahu väljatulek teradest korreleerub paremini 1000 tera massi kui mahumassiga.
Rukis
Niiskusesisaldus 10- 14%
Mahumass. Rukki minimaalne, rahvusvaheliselt vastuvõetavaks tunnistatud mahumass peab olema 690g/l. Optimaalseks peetakse 730g/l.
Langemisarv. Rahvusvaheliselt heakskiidetud, leivaküpsetuseks sobiva rukki langemisarvu alampiir on 90s. Optimaalne oleks 120s.
Proteiin. Kõige soodsam proteiinisisaldus leivaküpsetamiseks on 12..14%. Eestis on probleemiks rukki madal proteiinisisaldus (9..10%), selle põhjuseks on ilmselt rukki ühekülgne tugev väetamine lämmastikväetisega ja muldade vaesumine teistest toitainetest.
1000 tera mass. Rukki 1000 tera mass peab olema vähemalt 26..28g.
Rukki kvaliteedi tagamine

Valida kasvatamiseks stabiilse laangemisarvuga sort.

Väetamisel kasutada külviga koos kompleksväetisi sõltuvalt mulla väetistarbest või pk- väetisi külvieelsel mullahariisel

Koristusega ei tohiks viivitada pärast vajalikuküpsuse saabumist.

Pidada kinni agrotehnilistest nõuetest

Talvekahjustuste vältimiseks tuleb kälvata puhitud seemnetega.
Oder
Niiskus. Maksimaalselt kuni 14%, soovitavalt 13%. Linnaseoder 11,5...14%
Prügisus. Maksimaalselt 2%, õlleodral 0,5%.
Teralisandid. Teravilja võõrliike võib esineda kuni 5%, linnaseodral ei tohi olla teralisandeid
Üle 1%.
Peenterade hulk. Peenteradcon terad, mis läbivad 2,2x 20mm suuruste avadega sõela.
Peenteri võib olla maksimaalselt 6%. Linaodras ei või olla peenteri mis läbivad
sõela2,5x20mm üle 10%
1000 tera mass. Sorteeritud toiduodra 1000 tera mass peaks olema vähemalt 38g.
Proteiinisisaldus. Toiduodra proteiinisisaldus olema 12...14%. Õlleodra proteiinisisaldus
Võib olla 9....12%.
Langemisarv. Jahutööstusse mineva odra minimaalseks langemisarvus on soovitatud 150s.
Kaer
Niiskusesisaldus. Niiskusesisaldus peaks olema 10...13,5%.
Mahumass. Toidukaera minimaalne mahumass on 560g/l, optimaalne peaks olema 580g/l.
1000 tera mass. 1000 tera mass peaks olema 38g.
Sõklasus. Toidukaera sõklasus ei tohiks ületada 22...24%.
Peenterasisaldus. (määratakse sõelaga 2,0x 20mm). Peenteri võib olla kuni 6%.
Teralisade sisaldus. Võõrliikidest võib olla otra kuni 1%, nisu kuni 0,2% ja rukist 0,05%.
Roheliste kaeraterade hulk ei ei tohi olla üle 0,01%.
Proteiinisisaldus. Parimaks toidukaeraks Eestis loetakse sorti´ jaak´, mille proteiinisisaldus
on 11...12,5%.
Rasvasisaldus. Optimaalne peaks olema5%
Idanevus. Toiduks vastava kaera idanevus peb olema 60%.
Kasutatud kirjandus
Hindrek Olderi Teraviljakasvatuse käsiraamat lk 271-286

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 31 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-02-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

31 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kaspar.s Õppematerjali autor

teravilja nõuded

toiduderavilja nõuded toiduderavili

Sarnased õppematerjalid

pptx

Teravilja küpsetusomadused sõltuvalt vihmasest sügisest

http://zdravno.com/ Kasutatud kirjandus Ingver, A., Küüts, H., Annamaa, K., Nõges, M. 1995. Eestis kasvatamiseks sobivatest suvinisusortidest. Nisukasvatuse arendamisest Eesti Vabariigis nr. 8, lk. 69-80 Lepajõe, J. 1984. Nisu. 134 lk Lukme, L. 2006. Millisest nisusordist saab head saia. http://www.eria.ee/public/files/Pollukultuurid_2007_lk_25-28.pdf Older, H. 1999. Teraviljakasvatuse käsiraamat. Saku. 342lk Tõnissoo, A. Toidunisu tera kvaliteedi sõltuvus agrotehnikast. Nisukasvatuse arendamisest Eesti Vabariigis. 1995 nr. 8. Tallinn. 195 lk Täname kuulamast!

Taimekasvatus

pptx

Agrotehniliste ja klimaatiliste tegurite mõju rukkijahu küpsetusomadustele

Rukis on vähenõudlik pinnase suhtes ja on ka külmakindel. Seetõttu sobib see hästi põhjamaises kliimas kasvatamiseks. Kooritud rukkitera kasutatakse tervelt, purustatult ja jahvatatuna helvesteks või jahuks. Tangained rukkist Rukkitang saadakse rukkitera koorimise ja lihvimise teel. Rukkihelbed valmistatakse lihvitud rukkiteradest, mis on kuumtöödeldud, jahutatud ja valtsitud õhukesteks helvesteks. Rukkijahu enamasti jahvatatakse peeneks kogu tera. Rukkijahu Kuni 11 % valku, 7577 % süsivesikuid, 12 % rasva. Sisaldab mineraalained: kaalium, magneesium, fosfor, raud. Suur looduslike suhkrute sisaldus. Madal tärklise kliisterdumistemperatuur. Sisaldab palju asendumatuid aminohappeid. Sisaldab rohkesti B ja Evitamiine, pantoteenhapet (B5vit.) ja foolhapet. Rukkijahu tüübid Rukkipüül valmistamisel kasutatakse ainult tera tuumaosa. Sobib leiva, kuklite ja piparkookide valmistamiseks.

Taimekasvatus

doc

Toiduainete taimne toore, kordamisküsimused

3. Milleks tarvitatakse teraviljatooteid? - toiduks, - loomasöödaks, - tehniliseks otstarbeks. 4. Millise toitaine sisalduse poolest on teraviljad inimesele olulised? valgurikkad 5. Milliste mineraalainete poolest on teraviljad kõige rikkamad? Kaaliumi, fosfori ja magneesiumi. 6. Milline vitamiinide rühm on teraviljades kõige rohkem esindatud? B rühm 7. Milline protsess põhjustab vilja isekuumenemist? Hingamisel vabanev soojust põhjustab isekumenemist. 8. Toiduteravilja säilitame kuivatatult millise niiskuse juures? 14% niiskuse juures. 9. Millised näitajad iseloomustavad teravilja kvaliteeti? - niiskusesisaldus, - mahumass, - langemisarv, - kleepevalgu sisaldus ja kvaliteet, - gluteen-indeks, - klaasisus, - valgusisaldus, - 1000 tera mass. 10.Mis rikub vilja kvaliteeti? Riknemine põllul, kvaliteedi halvenemine korsitusjärgsel töötlemisel, riknemine hoiul. 11

Toiduainete taimne toore

doc

TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - kordamisküsimused I tööks

Niiske teravili võib isekuumeneda kuni temperatuurini 65º C. Isekuumenenud vili muutub: - idanemisvõimetuks, - toidu- ja söödakõlbmatuks. Isekuumenenud teravili ja sellest valmistatud jahu on mürgine ka pärast kuivatamist. Isekuumenemise vältimiseks: - kuivatada teravili alla 14%-lise niiskuseni, - säilitada erilistes tingimustes (vilja temperatuuri tõus ja kvaliteedi langus välditud). 8. Toiduteravilja säilitame kuivatatult millise niiskuse juures? Kuivatatult säilitamine 13-14%-lise niiskuseni 9. Millised näitajad iseloomustavad teravilja kvaliteeti? iseloomustavad: - niiskusesisaldus, - mahumass, - langemisarv, - kleepevalgu sisaldus ja kvaliteet, - gluteen-indeks, - klaasisus, - valgusisaldus, - 1000 tera mass. 10. Mis rikub vilja kvaliteeti?

Toiduainete õpetus

108

ppt

TERAVILI

• Kokku 728 248 tonni, sellest: seeme – 68 985 t loomasööt – 516 566 t tööstuslik tarbimine – 25 423 t toit – 111 512 t (terakaalus), 87 699 t (tootekaalus) • Enamus Eestis valmistatud pagaritoodetest tehakse kodumaisest viljast jahvatatud jahust. 16 Teraviljade iseloomustus • Teraviljad (rukis, nisu, oder, kaer, mais, riis, sorgo, hirss) kuuluvad kõrreliste sugukonda. • Tera (teris) koosneb: - välisest kestast, - kestaalusest kihist, - endospermist (sisetoitekoest), - idust. 17 18 Väline kest: - katab tera, - pole seeditav, - eemaldatakse terast. Endosperm (tuum): - tera suurim osa, - koosneb peamiselt tärklisest, - polüsahhariidist (hüdrolüüsub seedetraktis glükoosiks, tekitab täiskõhutunde). 19 Tuuma kattev aleuroonkiht – koosneb

Põllumajandus

doc

Kursuseprojekt Õlleodra kasvatamisest

Terade lõhn ja värvus. Linnaseotra ehk õlleotra kasvatatakse linnase tootmiseks. Õlle valmistamiseks kasutatav oder peab olema koristatud õigeaegselt, võimalikult enne suuremaid vihmu. Õlleoder peab olema terve (haigustest kahjustamata), läikiv, helekollaste, kollaste või hallikaskollaste sõkaldega ja normaalse lõhnaga (ei ole lubatud kopitus-, linnase- ega muu võõras lõhn ) Õlleoder ei tohi olla kuumenenud. Terade niiskus. Kvaliteetne tera ei tohi olla liiga kuiv ega ka niiske. Ülekuivatatud vili nõuab ettenähtust pikemat aega leotamiseks, liiga suur niiskus aga võib rikkuda säilimist ja seega ka idanevust. Meie tingimustes ei tohi odraterade niiskus olla suurem kui 15% ja väiksem kui 11%. Terade kõige soovitavam niiskusesisaldus on 13,5%. Sordipuhtus. Õlleodras ei tohi olla lisandeid: teiste teraviljade (kaer, rukis, nisu) seemneid, mehaanilisi vigastusi või kahjurite poolt rikutud teri, samuti kõrbenud ja

Taimekasvatus

docx

Pagar

Kordamisküsimused pagaritoodete tehnoloogias 1. Pagaritoodete klassifitseerimine Jagatakse lihtpagaritoodeteks ja valikpagaritoodeteks. Samuti võib pagaritooteid klassifitseerida retsepti, kergitusmeetodi, pH, niiskussisalduse ja vee aktiivsuse järgi. 2. Pagaritoodete põhi- ja abitooraine, mõisted Põhitooraine- pärm, vesi, sool, jahu. Abitooraine- maitse, välimus ja muud omadused 3. Miks saab rukki- ja nisujahust valmistatud taignaid kobestada? Jahud moodustavad taigna, mis hoiab poorides kinni pärmi elutegevuse käigus moodustuvat CO2. 4. Nisujahu tüübid ja sordid Tüüp 405-Poelettidel "kõrgeim sort". Kõige heledam ja peenem jahu, mis saadakse terade esimesel purustamisel. Sobib kasutada kondiitritoodetes.g Tüüp 550-Kõrgem sort. Väga peene jahvatusega, puhta valge värvusega, kreemja varjundiga. Kasutatakse saiade ja väikesaiade valmistamiseks. Tüüp 1050-Värvuselt valge kollakashalli varjundiga, sisaldab ro

Taimsete toiduainete tehnoloogia põhikursus

doc

Tera- ja kaunviljad

..2% rasva, 2...3% kiudu ~70% lämmastikuta ekstraktiivaineid ja 2..3% tuhka. Peamiselt valmistatakse rukkist leiba jt. pagaritooteid kuid temast tehakse ka õlut, viina, viskit ning kasutatakse biokütusena. Rukki söödavus ei ole nii hea kui odral ja nisul, seetõttu ei sobi ta ainsaks jõusöödaks, haljasmassi väärtus söödana on sarnane kõrreliste heintaimedega. Kasvunõuded Rukis on kõige külmakindlam teravili, hästi karastunud taimed taluvad -25...-35 °C. Idanemisest tera valmimiseni vajab rukis aktiivsete temperatuuride (üle +10 °C) summat 1200...1400 °C. Rukki juurestik on ulatuslik ja sügavaletungiv, mistõttu vee ja mulla toitainetesisalduse suhtes on ta vähemnõudlikum kui talinisu. Transpiratsioonikoefitsent (vee hulk grammides, mida on vaja 1 grammi kuivaine moodustamiseks) on 250...280. Põuakartlik on rukis ainult sügisel võrsumise ajal, saaki (eelkõige 1000 tera massi) vähendab ka juulikuine põud

Põllumajanduse alused

Rohkem sarnaseid