50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-02-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
31 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kaspar.s
Õppematerjali autor
http://zdravno.com/ Kasutatud kirjandus Ingver, A., Küüts, H., Annamaa, K., Nõges, M. 1995. Eestis kasvatamiseks sobivatest suvinisusortidest. Nisukasvatuse arendamisest Eesti Vabariigis nr. 8, lk. 69-80 Lepajõe, J. 1984. Nisu. 134 lk Lukme, L. 2006. Millisest nisusordist saab head saia. http://www.eria.ee/public/files/Pollukultuurid_2007_lk_25-28.pdf Older, H. 1999. Teraviljakasvatuse käsiraamat. Saku. 342lk Tõnissoo, A. Toidunisu tera kvaliteedi sõltuvus agrotehnikast. Nisukasvatuse arendamisest Eesti Vabariigis. 1995 nr. 8. Tallinn. 195 lk Täname kuulamast!
Rukis on vähenõudlik pinnase suhtes ja on ka külmakindel. Seetõttu sobib see hästi põhjamaises kliimas kasvatamiseks. Kooritud rukkitera kasutatakse tervelt, purustatult ja jahvatatuna helvesteks või jahuks. Tangained rukkist Rukkitang saadakse rukkitera koorimise ja lihvimise teel. Rukkihelbed valmistatakse lihvitud rukkiteradest, mis on kuumtöödeldud, jahutatud ja valtsitud õhukesteks helvesteks. Rukkijahu enamasti jahvatatakse peeneks kogu tera. Rukkijahu Kuni 11 % valku, 7577 % süsivesikuid, 12 % rasva. Sisaldab mineraalained: kaalium, magneesium, fosfor, raud. Suur looduslike suhkrute sisaldus. Madal tärklise kliisterdumistemperatuur. Sisaldab palju asendumatuid aminohappeid. Sisaldab rohkesti B ja Evitamiine, pantoteenhapet (B5vit.) ja foolhapet. Rukkijahu tüübid Rukkipüül valmistamisel kasutatakse ainult tera tuumaosa. Sobib leiva, kuklite ja piparkookide valmistamiseks.
3. Milleks tarvitatakse teraviljatooteid? - toiduks, - loomasöödaks, - tehniliseks otstarbeks. 4. Millise toitaine sisalduse poolest on teraviljad inimesele olulised? valgurikkad 5. Milliste mineraalainete poolest on teraviljad kõige rikkamad? Kaaliumi, fosfori ja magneesiumi. 6. Milline vitamiinide rühm on teraviljades kõige rohkem esindatud? B rühm 7. Milline protsess põhjustab vilja isekuumenemist? Hingamisel vabanev soojust põhjustab isekumenemist. 8. Toiduteravilja säilitame kuivatatult millise niiskuse juures? 14% niiskuse juures. 9. Millised näitajad iseloomustavad teravilja kvaliteeti? - niiskusesisaldus, - mahumass, - langemisarv, - kleepevalgu sisaldus ja kvaliteet, - gluteen-indeks, - klaasisus, - valgusisaldus, - 1000 tera mass. 10.Mis rikub vilja kvaliteeti? Riknemine põllul, kvaliteedi halvenemine korsitusjärgsel töötlemisel, riknemine hoiul. 11
Niiske teravili võib isekuumeneda kuni temperatuurini 65º C. Isekuumenenud vili muutub: - idanemisvõimetuks, - toidu- ja söödakõlbmatuks. Isekuumenenud teravili ja sellest valmistatud jahu on mürgine ka pärast kuivatamist. Isekuumenemise vältimiseks: - kuivatada teravili alla 14%-lise niiskuseni, - säilitada erilistes tingimustes (vilja temperatuuri tõus ja kvaliteedi langus välditud). 8. Toiduteravilja säilitame kuivatatult millise niiskuse juures? Kuivatatult säilitamine 13-14%-lise niiskuseni 9. Millised näitajad iseloomustavad teravilja kvaliteeti? iseloomustavad: - niiskusesisaldus, - mahumass, - langemisarv, - kleepevalgu sisaldus ja kvaliteet, - gluteen-indeks, - klaasisus, - valgusisaldus, - 1000 tera mass. 10. Mis rikub vilja kvaliteeti?
• Kokku 728 248 tonni, sellest: seeme – 68 985 t loomasööt – 516 566 t tööstuslik tarbimine – 25 423 t toit – 111 512 t (terakaalus), 87 699 t (tootekaalus) • Enamus Eestis valmistatud pagaritoodetest tehakse kodumaisest viljast jahvatatud jahust. 16 Teraviljade iseloomustus • Teraviljad (rukis, nisu, oder, kaer, mais, riis, sorgo, hirss) kuuluvad kõrreliste sugukonda. • Tera (teris) koosneb: - välisest kestast, - kestaalusest kihist, - endospermist (sisetoitekoest), - idust. 17 18 Väline kest: - katab tera, - pole seeditav, - eemaldatakse terast. Endosperm (tuum): - tera suurim osa, - koosneb peamiselt tärklisest, - polüsahhariidist (hüdrolüüsub seedetraktis glükoosiks, tekitab täiskõhutunde). 19 Tuuma kattev aleuroonkiht – koosneb
Terade lõhn ja värvus. Linnaseotra ehk õlleotra kasvatatakse linnase tootmiseks. Õlle valmistamiseks kasutatav oder peab olema koristatud õigeaegselt, võimalikult enne suuremaid vihmu. Õlleoder peab olema terve (haigustest kahjustamata), läikiv, helekollaste, kollaste või hallikaskollaste sõkaldega ja normaalse lõhnaga (ei ole lubatud kopitus-, linnase- ega muu võõras lõhn ) Õlleoder ei tohi olla kuumenenud. Terade niiskus. Kvaliteetne tera ei tohi olla liiga kuiv ega ka niiske. Ülekuivatatud vili nõuab ettenähtust pikemat aega leotamiseks, liiga suur niiskus aga võib rikkuda säilimist ja seega ka idanevust. Meie tingimustes ei tohi odraterade niiskus olla suurem kui 15% ja väiksem kui 11%. Terade kõige soovitavam niiskusesisaldus on 13,5%. Sordipuhtus. Õlleodras ei tohi olla lisandeid: teiste teraviljade (kaer, rukis, nisu) seemneid, mehaanilisi vigastusi või kahjurite poolt rikutud teri, samuti kõrbenud ja
Kordamisküsimused pagaritoodete tehnoloogias 1. Pagaritoodete klassifitseerimine Jagatakse lihtpagaritoodeteks ja valikpagaritoodeteks. Samuti võib pagaritooteid klassifitseerida retsepti, kergitusmeetodi, pH, niiskussisalduse ja vee aktiivsuse järgi. 2. Pagaritoodete põhi- ja abitooraine, mõisted Põhitooraine- pärm, vesi, sool, jahu. Abitooraine- maitse, välimus ja muud omadused 3. Miks saab rukki- ja nisujahust valmistatud taignaid kobestada? Jahud moodustavad taigna, mis hoiab poorides kinni pärmi elutegevuse käigus moodustuvat CO2. 4. Nisujahu tüübid ja sordid Tüüp 405-Poelettidel "kõrgeim sort". Kõige heledam ja peenem jahu, mis saadakse terade esimesel purustamisel. Sobib kasutada kondiitritoodetes.g Tüüp 550-Kõrgem sort. Väga peene jahvatusega, puhta valge värvusega, kreemja varjundiga. Kasutatakse saiade ja väikesaiade valmistamiseks. Tüüp 1050-Värvuselt valge kollakashalli varjundiga, sisaldab ro
..2% rasva, 2...3% kiudu ~70% lämmastikuta ekstraktiivaineid ja 2..3% tuhka. Peamiselt valmistatakse rukkist leiba jt. pagaritooteid kuid temast tehakse ka õlut, viina, viskit ning kasutatakse biokütusena. Rukki söödavus ei ole nii hea kui odral ja nisul, seetõttu ei sobi ta ainsaks jõusöödaks, haljasmassi väärtus söödana on sarnane kõrreliste heintaimedega. Kasvunõuded Rukis on kõige külmakindlam teravili, hästi karastunud taimed taluvad -25...-35 °C. Idanemisest tera valmimiseni vajab rukis aktiivsete temperatuuride (üle +10 °C) summat 1200...1400 °C. Rukki juurestik on ulatuslik ja sügavaletungiv, mistõttu vee ja mulla toitainetesisalduse suhtes on ta vähemnõudlikum kui talinisu. Transpiratsioonikoefitsent (vee hulk grammides, mida on vaja 1 grammi kuivaine moodustamiseks) on 250...280. Põuakartlik on rukis ainult sügisel võrsumise ajal, saaki (eelkõige 1000 tera massi) vähendab ka juulikuine põud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid