Kordamisküsimused kontrolltööks Teemal RISTISÕJAD 1. Ristisõdade põhjused - ristisõjad kasvasid välja katoliku kiriku "Püha sõja" doktriinist - paavsti püüdlus haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad/paavstivõimu autoriteedi suurendamine - Paavstivõim nägi võimalust idakiriku lõplikuks vallutamiseks - Itaalia kaubalinnade( Genova, Pisa, Veneetsia) soov kontrollida Vahemere kaubandust 2. Ristisõdade eellugu - "Jumal tahab seda !!!" see paavsti hüüdlause oli populaarne, inimesi kristluse nimel relvile 3. Ristisõdade ajend - Bütsants sai Mantzikerti lahingus lüüa türklastelt. Türklaste vallutatud Jeruusalemma püha haua vabastamisest kujunes RISTISÕDADE keskne idee 4. Nimeta ristisõtta minejate privileegid - Kõik patud anti andeks
Perun - pikse ja sõjajumal. Stribog tuulejumal. Mokosa viljakusejumalanna. 980 Vladimir üritas viia lähi muinasusu reformi ja püstitas Kiievisse panteoni, selle keskele Peruni kuju. 988 Venemaa ristiusustamine bütsantsi õigeusku. Bulgaariast võeti üle kaks tähestiku glagoolitsa ja kirillitsa muutus valitsevaks. Leetopiss kroonikamunk Nestor koostas ühe vanema ja tuntuma kroonika ,,Jutustus möödunud aegadest". Ristisõdade põhjused: *Võitlus lääne ja idakiriku vahel; *Euroopa feodaalid tahtsid maid; *Vaesed tahtsid paremat elu. 1095 kutsus Clermont'i kirikukogus paavst kõiki kristlasi üles uskumatuid muhameedlasi Pühalt Maalt välja ajama. I Ristisõda 1096-1099. Lotringi hertsog Gottfried Bouillonist ja Toulouse'i krahv Raymond kutsusid kokku 40000 sõdalast. Võideti Edessa, Antiookoa ja 1099 Jeruusalemm. Moodustati: Templiordu 1018 (Prantsuse); Johanniitide ehk Hospitaliitide Ordu 1030 (Itaalia); Teutooni ehk Saksa Ordu 1098
Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh teineteist vastastikku kirikuvande alla panid. Millised tegurid selleni viisid? Pidevad konfliktid kiriku ja valitsejate vahel, erisused rituaalid ja kombed. Idakirikus peeti jumalateenistusi rahvakeeltes, läänes aga ladina keeles. Mõningaid kirikupühasid tähistati idas ja läänes eri ajal. Õigeusu preestrid võisid ka abielluda. Rooma paavst tahtis saavutada kontrolli idakiriku üle. Esimestel sajanditel oli kristlik kirik olnud ühine ja viis olulisemat kirikupead olid võrdsed, aga nüüd hakkas paavstide võim kasvama. Milline oli ja on kirikulõhe mõju Euroopa poliitilisele ja kultuurilisele arengule?
neitsiliku nooruse kaitsja, kütt, loomade emand, Hepaistos- Virleanus- tule jumal. Katakomb- maa-alused koopad seintesse maeti surnuid käigud ~1 m laiused (tekkisid krüptid). Krüpt- kirikute alune võlvitud kelder. ) Tahvelmaal- Maal vabalt ümberpaigutatavatel, kompaktsetel ja selgelt piiritletud puidust vasest, lõuendist pildikandjatel. Tempera- või õlivärvidega Raamitud. Tuntud juba antiikajal. Alates 5. saj. idakiriku ikoonimaalis 12 saj. Lääne-Euroopa. Realism jaguneb: Barbizomi koolkond, Opositsionäärid, Skulptuuri areng, Vabaõhumaali levik Skandin. Impressionism: Sai nime sõnast impressioon- mulje, kuna jäädvustas hetke Realismi edasiareng. Kunstivool, mis tekkis Prantsusmaal 19. saj. II poolel. Tüüpiline on vabaõhumaal, jäädvustamaks lühikest meeleoluhetke Hetkelised muljed ümbritsevast elust ja loodusest Maalisid esemeid, maastikke, linnadest inimesi. Eduard Monet- "Eine rohelisuses",
mida oleks vaja läinud Madisepäeva lahingus, kus eestlased kolme salgana vastasele metsast peale tormasid, mis oli ilmselge viga. Vallutajate vägi koosnes peamiselt rüütlitest, kes olid elukutselised sõjamehed ja olid saanud väljaõpet, mis oli selle aja parim. Eestlastel väljaõpe puudub. Ka siit järeldub, et eestlaste kaotus oli paratamatu. Vallutajaid toetas Lääne-Euroopa tähtsaim ja mõjukaim jõud- Rooma-katoliku kirik. Tol ajal jooksis mööda Eesti idapiiri piir idakiriku ja katoliku kiriku vahel, mistõttu pöörati vabadusvõitlusele ka suuremat tähelepanu ristisõdijatele saadeti katoliku kiriku poolt pidevalt täiendusi. Viimased lahingud olid eestlastele rasked, kuna vastupidiselt vaenlastele ei jätkunud eestlastel enam mehi. Tänu suurele ülekaalule ja kiriku toetusele ristiusustati peale pikki ja raskeid lahinguid Baltimaad. Kokkuvõtteks võib öelda, et eestlastel polnud erilisi lootusi muistset vabadusvõitlust võita.
rendihärrus kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti sunnismaisus talupoegade keeld elukohta vahetada mõisniku loata Ristiusu kirik: 1054. aastal toimus kiriku lõhenemine e. skisma. a) läänekirik e. katoliku kirik, mis allus Rooma paavstile b) idakirik e. õigeusu kirik, mis allus Konstantinoopoli patriarhile Dogmaatilised erinevused lääne- ja idakiriku vahel: LäänekirikIdakirik *püha vaim lähtub isast ja pojast*püha vaim lähtub vaid isast *armulaual said ilmalikud vaid leiba*armulaual said kõik nii veini kui leiba *hapendamata leib*hapendatud leib *ristimärk 5 sõrmega*ristimärk 3 sõrmega *teenistus toimus vaid ladina keeles*teenistus oli lubatud kohalikus keeles *vaimulike vallalisus*vallalisus vaid munkadel Püha Benedictuse Monte Cassio kloostrielu reeglid: * munkade/nunnade elu jagunes töö ja palve vahel
Roomas, paavstide tihe liit Frangi valitsejatega Kiriku tähtsus varakeskajal: *antiikkultuuri alleshoidja * ühendas ristiusulisi inimesi, pakkudes neile abi ja kaitset * vaeste eest hoolitsemine * koolihariduse andmine * kohtumõistmine Ristiusu kirik: 1054. aastal toimus kiriku lõhenemine e. Skisma. a) läänekirik e. katoliku kirik, mis allus Rooma paavstile b) idakirik e. õigeusu kirik, mis allus Konstantinoopoli patriarhile Dogmaatilised erinevused lääne- ja idakiriku vahel: Läänekirik Idakirik *püha vaim lähtub isast ja pojast *püha vaim lähtub vaid isast *armulaual said ilmalikud vaid leiba *armulaual said kõik nii veini kui leiba *hapendamata leib *hapendatud leib *ristimärk 5 sõrmega *ristimärk 3 sõrmega *teenistus toimus vaid ladina keeles *teenistus oli lubatud kohalikus keeles
- riik reguleerib nende tegevust, hinnapoliitikat - käsitöölised tegutsevad väikeettevõtjatena, ei ole väga rikkad - kaupmeeste jõukuse tase erinev 7. Kirik ja usuelu - kirik keisrivõimu kontrolli all - Konstantinoopoli patriarhi valisid metropoliidid (piirkondlikud kirikujuhid), rahvas ja vaimulikud, peaotsustajaks siiski keiser - patriarhi võim Rooma paavsti omast väiksem - suurenesid erinevused lääne- ja idakiriku vahel (al.9.saj) - 1054 kirikulõhe e. suur skisma: Kreekakatoliku ehk õigeusu (ortodoksi) kirik Roomakatoliku ehk katoliku kirik Pea- Konstantinoopoli patriarh Pea- Rooma paavst Keskus- Konstantinoopol Keskus- Rooma Püha vaim lähtub isast Püha vaim lähtub isast ja pojast Abielu keeld vaid kõrgvaimulikel Abielukeeld kõigil vaimulikel
Seni olid kuninga jumalad talle hiilgavaid võite andnud, kui ta aga 2 Jaanus Tammiste II kursus AU hakkaks kristlaseks, siis peaks ta oma võitudest loobuma, sest kristlaste jumal ei näe sugugi sõjakas ja vägev olevat. Frankide kuninga naabrid olid kristlased. Germaani hõimud said oma teadmised kristlusest idakiriku misjonitöö kaudu. Nikaia kirikukogul (325) oli esindatud ka gootide piiskop Theofilos. Gootide hulgas levitasid kristlust sõjavangid, keda oli toodud Bütsantsist. Väike-Aasia ariaanlik kirik alustas suurejoonelise misjonitööga, mille eesmärgiks oli gootide abil viia kristlus ka teiste germaani hõimudeni. Läänegootid kristianiseeriti 378.aastal, teiste germaani hõimude pöördumiseni läks intensiivse misjonitöö tulemusel ligi sada aastat. V saj
uut aastat. http://www.folklore.ee/Berta/pildid/naarid/6.jpg 3. Jüripäev Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Päev on saanud oma nime pühalt Jürilt. Kirikukalendri püha Jüri on tänini oluline kunsti ja kirjanduse inspireerija, lohetapja, keda on peetud kristluse võidu sümboliks paganluse üle. Jüripäev on Eestisse tulnud nii lääne- kui idakiriku kaudu ja sisaldab mitmete ümberkaudsete rahvastega sarnaseid jooni. Oma mitmekesisuses oli see suuremaid ja olulisemaid aastaringi pühi veel 20. sajandi alguse rahvakalendris. Võimsalt on ta endasse sulatanud lähedaste tähtpäevade kombestikku ja uskumusi (künni- ja karjalaskepäev). Jüripäeva muutsid eriliseks maagilised kombed, millega tagati tervis, talu edenemine ja tõrjuti tumedaid jõude, õnnetusi, metsloomi jmt. Tingimata tehti jürituld.
ehk skisma sai lõplikult teoks. Nii kaks ristiusu kirikut Rooma katoliku ja Apostliku õigeusu (ortodoksi) kirik. Ristisõjad Läänekiriku ehk Rooma katoliku kiriku õhutatud sõjad mittekristlaste ja ketserite vastu. Põhjused: - ametlikult põhjendati ristisõdu vajadusega vabastada Püha maa (Palestiina) mittekristlaste (moslemite) võimu alt. - Ristisõdade põhjuseks võib veel pidada läänekiriku soovi oma võimu laiendada ja nõrgendada idakiriku positsioone. - Kiriku soov leida mässumeelsetele feodaalidele mingi tegevus. Üldse toimus kaheksa ristisõda pluss lasteristisõda aastal 1212. Ristisõjad toimusid ajavahemikus 1096 1270. Neist kõige tulemuslikum oli 1. ristisõda aastatel 1096 1099. Selle käigus õnnestus vallutata püha linn Jeruusalemm. Lähis-Idas loodi isegi kristlikud riigid: Jeruusalemma kuningriik, Antiookia vürstiriik, Tripoli krahvkond. Tõsi, nende eluiga eriti pikk ei olnud.
ehk skisma sai lõplikult teoks. Nii kaks ristiusu kirikut Rooma katoliku ja Apostliku õigeusu (ortodoksi) kirik. Ristisõjad Läänekiriku ehk Rooma katoliku kiriku õhutatud sõjad mittekristlaste ja ketserite vastu. Põhjused: - ametlikult põhjendati ristisõdu vajadusega vabastada Püha maa (Palestiina) mittekristlaste (moslemite) võimu alt. - Ristisõdade põhjuseks võib veel pidada läänekiriku soovi oma võimu laiendada ja nõrgendada idakiriku positsioone. - Kiriku soov leida mässumeelsetele feodaalidele mingi tegevus. Üldse toimus kaheksa ristisõda pluss lasteristisõda aastal 1212. Ristisõjad toimusid ajavahemikus 1096 1270. Neist kõige tulemuslikum oli 1. ristisõda aastatel 1096 1099. Selle käigus õnnestus vallutata püha linn Jeruusalemm. Lähis-Idas loodi isegi kristlikud riigid: Jeruusalemma kuningriik, Antiookia vürstiriik, Tripoli krahvkond. Tõsi, nende eluiga eriti pikk ei olnud.
Seepärast pandud sellele päevale nimeks jüripäev. Ajaloolisest tagapõhjast Jüripäev märkis Eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Meie esivanematele oli jüripäev looduse ärkamise püha ja igati sobilik aeg põllutööde alustamiseks, teenistuslepingute sõlmimiseks ja elukoha vahetamiseks. Sulased, kellega pererahvas lepinguid sõmisid, kolisid kuni sügiseni pererahva juurde elama ning aitasid neid talutöödes. Jüripäev on Eestisse tulnud nii lääne- kui ka idakiriku kaudu. Jüripäev oli 20. sajandi alguses üks suuremaid ja tähtsamaid pühi. Jüripäeva muutsid eriliseks maagilised kombed, millega tagati tervis ja talu edenemine. Samuti tõrjuti tumedaid jõule, õnnetusi, metsloomi jpm. Jüripäev oli karjalaske- ja põllunduspüha ning olulisim päev huntide tõrjumiseks. Kindlasti tehti ka jürituld. Uskumused Jürikuu lumi on nagu väetis põldudele ja kuu lõpuni püsinud jää toob hea viljasaagi. Samuti
1380.aastal võimule pääsenud väepealik Mamai, Moskva oli vallutatud Ivan III valitsemiseaeg (14621505) Ivan III valmistus Novgorodi alistamiseks, mis tal ka õnnestus. 1480.aastal saabus suur tatarlaste vägi Venemaale. Kiri ja õigeusk muutus Vene riigile tähtsaks Kujunes välja vene ungari ja valgevene rahvused Kirik ja õigeusk olid aegade jooksul saanud vene rahvale oluliseks. 1439.aastal võttis Firenze kirikukogu vastu lääne ja idakiriku uniooni loomise otsuse ning sellele kirjutas alla Vene metropoliis Isidoros. REFORMATSIOONI ALGUS Reformatsiooni eelkäijaks on ketserlus. Tekkisid olemasoleva feodaalkorra ja katoliku kiriku vastased rahvaliikumised. Naasmine algkristluse juurde, olid paavstivõimu vastu. Vajadus katoliku kiriku reformimiseks. John Wyclif Inglismaa Oxfordi professor, 14. saj. indulgentside ja pühakute
valmistada vastlakorpe. 19. sajandi tavade juurde kuulus äsjaküpsetatud leiva söömine, mida kasteti lihavedelikku. Jüripäev Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Päev on saanud oma nime pühalt Jürilt. Kirikukalendri püha Jüri on tänini oluline kunsti ja kirjanduse inspireerija, lohetapja, keda on peetud kristluse võidu sümboliks paganluse üle. Jüripäev on Eestisse tulnud nii lääne- kui idakiriku kaudu ja sisaldab mitmete ümberkaudsete rahvastega sarnaseid jooni. Oma mitmekesisuses oli see suuremaid ja olulisemaid aastaringi pühi veel 20. sajandi alguse rahvakalendris. Võimsalt on ta endasse sulatanud lähedaste tähtpäevade kombestikku ja uskumusi (künni- ja karjalaskepäev). Jüripäeva muutsid eriliseks maagilised kombed, millega tagati tervis, talu edenemine ja tõrjuti tumedaid jõude, õnnetusi, metsloomi jmt. Tingimata tehti jürituld.
sunnismaisus talupoegade keeld elukohta vahetada mõisniku loata Ristiusu kirik: 1054. aastal toimus kiriku lõhenemine e. skisma. a) läänekirik e. katoliku kirik, mis allus Rooma paavstile b) idakirik e. õigeusu kirik, mis allus Konstantinoopoli patriarhile Dogmaatilised erinevused lääne- ja idakiriku vahel: Läänekirik Idakirik *püha vaim lähtub isast ja pojast, *ristimärk 5 sõrmega *püha vaim lähtub vaid isast *ristimärk 3ga *armulaual said ilmalikud vaid leiba(hapendamata leiba) *armulaual said kõik nii veini kui leiba(hapendatud) *teenistus toimus vaid ladina keeles *vaimulike vallalisus *teenistus oli lubatud kohalikus keeles
Ristisõdade algne deklareeritud eesmärk oli Püha Maa ja idapoolsete kristlaste vabastamine muslimitest, suurendada kristluse mõju, soov oma positsiooni tugevdada ja laiendada. Ristisõja ajendid: · Bütsants sai Mantzikerti lahingus ( 1071) hävitavalt luua Väike- Aasiasse tunginud türklastelt-seldzukkidelt. Türklaste vallutatud Jeruusalemma püha haua vabastamisest kujuneb ristisõdade keskne idee. · Paavstivõim nägi sobivat juhust idakiriku lõplikuks allutamiseks · Püha sõja doktriini rakendamine: Clermonti kirikukogul Lõuna- Prantsusmaal esitas paavst Urbanus II 1095. a üleskutse minna ristisõtta, põhjendades seda Jumala tahtega ja lubades pattude andeksandmist. Esimene ristisõda- 1096- 1099 Ristisõda kuulutati välja 1096. aastal Rooma paavsti Urbanus II poolt. 1099. aastal Jeruusalemm vallutati ja rajati Jeruusalemma Kuningriik ning ka teisi ristisõdijate riike
Bulgaarlaste sõnul on Kivimets koht, kust kiirgub tugevat energiat. Bulgaarias on iidsed koorilaulutraditsioonid. Bulgaaria riiklik koor on tänu oma erilisele stiilile väga edukas. Rahvusvaheliselt on tunnustatud ka naiskoor ,,Angelite". XIIIXIV sajandist peale on Bulgaariale kuulsust kogunud selle riigi ikoonimaalijad. Weliko Tarnowo maalikunstikooli kasvandikud, kellele õpetatakse kõige tähtsamaid ikoonimaalikunsti võtteid, viljelevad idakiriku kunsti. Bulgaarias armastatakse nukuteatrit ja seda viljeletakse väga laialdaselt. Seda peetakse mitte üksnes laste, vaid ka täiskasvanute meelelahutuseks. Bulgaarlased harrastavad iidsetest aegadest erisugust käsitööd: vasesepistamist, puust nikerdamist, pottsepatööd. Bulgaarias Petrici linnas elas kunagi kuulus selgeltnägija Vanga, kes suutis tulevikku kuulutada. Rahva eripärad. Bulgaarlased on lihtne, tõsine, paljukannatanud rahvas. Selles
Embleemil koer domini canis ehk issanda koer. Põhieesmärgiks võitlemine ketseritega. Dominiiklased olid enamasti haritud ja head jutlustajad. RISTIUSU KIRIK 9.- 15 sajand 9.-10. sajandit iseloomustab kiriku üldine langus ja ilmalike valitsejate kasvav sekkumine kirikuellu. 962. aastal sai Kirikuriigist Saksa Rooma Keisririigi osa ja paavstid olid keisrite võimu all. Kiriku tugevdamise eest astusid välja Cluny kloostri mungad. Skisma kreeka kl- lõhe Idakiriku ja läänekiriku areng oli kulgenud erinevates suundades. Varakeskajal, hoolimata mõningatest erinevustest, püsisid suhted kahe kiriku vahel head. Oluline erinevus kahe kiriku vahel oli ka suhe ilmaliku võimuga. Kui läänekatoliku kirik ei soovinud alluda keisrile, ei olnud sobilik alluda ka idakirikule. Tugevnes püüd allutada idakirik paavstile. 1054. aastal olid erimeelsused kasvanud nii suureks, et paavst ja patriarh panid vastastikku üksteist kirikuvande alla.
Neli tähtsamat püha on : Jüripäev 23.aprill Jaanipäev 24.juuni Mihklipäev 29.september Jõulud 24.detsember neid nimetatakse neljaks pööripäevaks . Jüripäev Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Päev on saanud oma nime pühalt Jürilt. Kirikukalendri püha Jüri on tänini oluline kunsti ja kirjanduse inspireerija, lohetapja, keda on peetud kristluse võidu sümboliks paganluse üle. Jüripäev on Eestisse tulnud nii lääne- kui idakiriku kaudu ja sisaldab mitmete ümberkaudsete rahvastega sarnaseid jooni. Oma mitmekesisuses oli see suuremaid ja olulisemaid aastaringi pühi veel 20. sajandi alguse rahvakalendris. Võimsalt on ta endasse sulatanud lähedaste tähtpäevade kombestikku ja uskumusi (künni- ja karjalaskepäev). Jüripäeva muutsid eriliseks maagilised kombed, millega tagati tervis, talu edenemine ja tõrjuti tumedaid jõude, õnnetusi, metsloomi jmt. Tingimata tehti jürituld.
hetkeks sisse, pakkuvad kohvi, teed ja õdusat vestlust. Nad armastavad kasutada inglise keelt ja veedavad kogu päeva külastajate seltsis. Kuivõrd ilm on enamasti ilus, viibivad küproslased palju väljas. Nädalalõppudeks sõidetakse perekonniti randa. Üldse on küprosel perekonnasidemed väga tihedad. Usundid Peaaegu kõik kreeklastest küproslased saare lõunapiirkonnas on kreekakatoliku usku. Nende kirik on üks idakiriku denominatsioone ja samas iseseisev. Õigeusu kiriku liikmeid juhivad patriarhid ja peapiiskopid. Peapiiskop Makarios oli samaaegselt nii kiriku vaimne juht kui ka riigi poliitiline juht. Õigeusu kirikule on kloostrid väga tähtsad ja need on ammusest ajast olnud Küprose usuelu kantsiks. Kuigi paljudest iidsetest rajatistest pole praeguseks jäänud midagi
BÜTSANTSI KIRIK JA KULTUUR 1054. aastal leidis aset suur kirikulõhe ehk skisma. Ristiusu kirik jagunes kaheks: läänekirik e. Roomakatoliku kirik ja idakirik e. Kreekakatoliku kirik. Roomakatolik = katoliku ja kreekakatoliku = õigeusu. Erinevused lääne- ja idakiriku vahel: Läänes püha vaim lähtub isast ja pojast, idas ainult isast. Läänes kehtis tsölibaat, idas ainult kõrgvaimulikel. Läänes ristimärgitegemine viie sõrmega, idas kolmega. Ilmalikud inimesed said läänes armulaual ainult leiba (osa kristuse ihust), idakirikus said ilmalikud nii leiba kui veini. Läänes toimusid jumalateenistused ainult ladina keeles, idas kohalikus keeles. Paavst ja patriarh panid end vastastikku kirikuvande alla ehk kuulutati et kumbki pole ristiusu
..………………………………………10 1. PÕHJALA RISTISÕDADE ALGUS, ESIMESED SÕJARETKED EESTISSE, LIIVLASTE ALISTAMINE Põhjala ristisõjad said alguse 12. sajandi hakul sakslaste, poolakate ja taanlaste sõjaretkedest Visla jõest läänes elanud vendi hõimude vastu. 12. sajandi keskel algas ka Soome ristiusustamine rootslaste poolt. Sajandi lõpuks oli kitsas piirkond Eestist põhjas kuni Leeduni lõunas jäänud viimaseks paganlikuks kiiluks lääne- ning idakiriku vahel. Tähtsaks keskuseks nii saksa kaupmeeste kui ka ristisõdijate liikumisel ida poole sai 1143. aastal asutatud Lüübek - sakslaste esimene linn Läänemere ääres. Lüübekist liiguti edasi Visbysse (Gotlandil), Pihkvasse, Novgorodi ja Väina (Daugava) jõe suudmesse. 1184. aastal saabuski Väina suudmes elavate liivlaste juurde piiskop Meinhard ja hakkas sinna ehitama kirikut. Turaidas tegutses Meinhardi abiline Theoderich. Theoderich olevat kannatanud
Piimanõidus Jüripäeva varahommikul käisid perenaised piima nõidumas. Seda tuli teha enne päikesetõusu ja salaja. Toiming, mida nähti pealt, võis pöörduda pere kahjuks, ka võis pealtnägija seda muuta soovimatus suunas. Piima on loitsitud kõrgemalt kohalt või puu otsast, soovides endale naaberkülade või teiste talude piimaõnne. Hobuste püha Jüripäev kui hobuste püha on laienenud Eestisse ilmselt slaavlastelt ja on üsna levinud idakiriku aladel. Põllutööde alustamine toimus sümboolselt, peamine oli viia põllule esimene sõnnikukoorem, künda esimene vagu, vaadata üle oras. Valmistati ette kapsamaa. Üldiselt pühade ajal tööd ei tehtud. Haiguste ennetamine Kukerpalli laskmine välistab seljavalu. Varahommikune näopesemine tagab kena väljanägemise. Nägu soovitati pesta konnakudu, kasemahla, allikavee, lume või muuga, siis ei tule tedretähne ega vistrikke ja päike ei hakka liiga palju peale.
Pühakodadesse rajati peaaltari kõrvale ka teisi altareid. Peaaltari ruumi nimetatakse läänekirikus kooriks, kooriruumiks või altariruumiks. Idakirikus ei ole läänekiriku altari otsest vastet: altariruumis täidavad selle aset aujärg ja ohvrilaud. Altariks hakati nimetama kiriku osa, mis on kogudusest eraldatud võre, eesriide või ikonostaasiga. Kogu seda eraldatud piirkonda hakati nimetama altariks. Altari kasutamise reeglid on paljuski pärit Jeruusalemma templist. Idakiriku altarisse pääseb läbi kolme värava. Keskmisest väravast, mida nimetatakse kuninglikuks väravaks, võivad läbi astuda ainult vaimulikud ja pühitsetud kuningad. Kiriku pühitsemisel on altarite alla paigutatud reliikviaid. Reliikviateks on näiteks pühaku säilmed. Nende järgi on ka kirikud pühendatud vastavale pühakule ja kiriku aastapäeva peetakse selle pühaku mälestuspäeval (tavaliselt surma-aastapäeval).
öö. Ta kohtas phatorit, kelle kõrvalt ta õppis ja kellega koos läks ta vaaraod abistama. Mõisted: -Babülon - Eufrati jõe ääres asunud Vana - ja Uus Babüloonia pealinn, tähtis kultuuri- ja majanduskeskus. Linn sai alguse 3. aastatuhandel eKr. Linn hävitati küll 7. sajandi algul kuid ehitati hiljem uuesti üles ja oli Uus - Babüloonia pealinn kuni Pärsia kuningas Kyros selle vallutas ning seda enam pealinnana ei kasutatud. 1 - 2. sajandil pKr sai sellest idakiriku piiskopi residents kuid juba 2. sajandi algul suri elu linnas välja tänu Eufrati sängi muutusele. -Tempel (lk 45) - Tempel on eelkõige kristluses ja islamist väljaspoole jäävate usundite sakraalehitis. Ka üksikuid kristlikke pühakodasid hakatud viimastel sajanditel mõnikord nimetama templiteks. -Odraiva (lk 51) - Odraiva on lauservas paiknevate rasunäärmete äge põletik -Papüüruserull (lk 56) Papüürus oli väga habras ja õrn materjal ning ei kannatanud
Bütsantsi tunginud slaavlased ja avaarid moodustasid hiljem põhiosa rahvastikust. Nad omandasid ja kandsid edasi kreeka-rooma kultuuri. Antiikkultuuri alusel kujunes välja Euroopa kultuur, mis on jagunenud kaheks. Lääne-Euroopa ehk Õhtumaa kultuur põhines katoliku kiriku tegevusel, mille keskuseks oli paavsti asukoht Rooma. Ida-Euroopa kultuuri kujunemist mõjutas Ida-Rooma riik, eriti pärast õigeusu kiriku eraldumist katoliku kirikust. Idakiriku peaks sai Konstantinoopoli patriarh ja ametlikuks keeleks kreeka keel.
vahel. Kujunesid välja suured erinevused liturgias: ühes ladina, teises kreeka keel, aga ka bulgaaria keel, armulaualeib pidi läänekirikus olema hapendamata taignast, idas aga kergitatud pätsikesed. Vaidulused selle üle, kas paastu ajal võib süüa kopra saba mida peeti kalaks või mitte. Konflikti ajendiks oli vaidlus, kas Püha Vaim lähtub nii Isast kui Pojast (nagu ütles läänekirik) või ainult Isast (idakiriku kohaselt). 1053. a käskis Kerularios, Konstantinoopoli patriarh, linna ladinlaste kirikud sulgeda. 1054. a pani paavst idakiriku kirikuvande alla, sellele vastas samaga idakiriku juht. Kirikute teed olid lahku läinud juba varem seda ei peetud pöördeliseks sündmuseks. Sümboolne tähendus aastale 1054 on antud alles uusaegses kirjanduses. Katsed kirikuid hiljem ühendada lähtusid peamiselt Roomast. 1274. a toimus Lyoni kirikukogu, kus sõlmiti
. Budism jaguneb: 1) Hinajaana – Lõuna-Budism – arvab et tõelist Mina pole olemas – eesmärgiks on üksikisiku enese tahtega nirvaana saavutamine. Rõhutab ligimesearmastust , sallivust ja õigust neist vabaneda.. 2) Mahajaana – Põhja-Budism – tõeline Mina leitakse siis, kui on loobutud petteMinast..Mahajaana sisestab rahvale usku, et budade ja bodisattvade ( ideaalid) abiga jõutakse paradiisi. LÄÄNE- JA IDAKIRIKU järk-järgulise lagunemise põhjustas Rooma riigi lagunemine lääne- ja idaosaks. Läänes tekkis paavst aga idas sellist võimu ei saavutatud.. Lääne (rooma- katoliku) ja ida (kreeka-õigeusu) erinevused: 1) Katolikus kirikus püha vaim lähtub jumal- isast ja jumal-pojast, õigeusu kirikus aga ainult püha-isast 2) Katolikus kirikus on pattude lunastamise praktika. 4) Õigeusk ei tunnista Neitsi Maarja patuta eostamist 5) Õigeusk ei tunnista paavstide ilmeksimatust usuasjades
1450-1500 34 41 1500-1538 83 94 132 157 ??? mis jama see on Pärast Liivi sõda linnad kaubandusest kõrvale. Hansa ei suutnud oma privileega kaitsta. Kristlased ja ristiusk Mis on kristlaseks olemine? Luterlik kuuluvus keskajal. Mida usuti, polnudki nii oluline. Maksude laekumine – koormised. Riia, Saksa pool ristimine dokudega paremini kajastatud. Taani halvemini, süüdistatakse lohakas ristimises. Idakiriku mõju enne 13. saj Idakiriku mõjust kirjutavad lingvistilised allikad. Hrist – rist, ramata (vanavene) – raamat, nedelja – nädal. Oskar Loorits üritas leida vasteid vanavenekeelest. Germaani vaenlane. Pingutas üle. 12. saj kirikulõhest rääkida veel ei saa. Eesti ja Läti kristlik terminoloogia pärit vanavene keelest. Vastandust Saksa misjoniga otsima ei pea. Õigeusu ja katoliikliku õpetuse jaoks on tarvilik eelnev haridus. 1227 Eesti ala formaalselt kaotatud
peegeldaja Müüt kui ajalooliste sündmuste tulemus Müüt kui usundiline kommunikatsioon Müüt kui usundiline zanr Müüt kui struktuuri vahendaja 3. Nimeta mõni strukturalistliku müüdikäsitluse viljeleja ja tema teos. Missugused olid/on strukturalistliku müüdiuurimise põhiseisukohad? Vladimir Propp; Claude Lévy Strauss: Müüt ja mõtlemine (Looming 1986/11, lk. 1510- 1528) analüütiline binaarvastandus! 4. Nimeta õigeusu (idakiriku) mõjusfääris olevaid läänemeresoome rahvaid. Missuguste allikate vahendusel tulevad need rahvad ajalooareenile ning mis ajastust leidub andmeid nende rahvaste mütoloogia kohta? vadjalased: Jordanes (550 pKr) Vagi fluvius ? Novgorodi I leetopiss (1069, 1149, 1215 jne) , , (1338) Rooma paavstide kirjad (1255, 1275) Wathlandia (ja Ingria) Henriku Liivimaa kroonika (13. saj.) Waiga (vrd leetopisside ) 18
viimine põllule, põllutööriistade liigutamine ja üksiti korrastamine. (http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BCnnip%C3%A4ev) JÜRIPÄEV - 23. aprill. Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Päev on saanud oma nime pühalt Jürilt. Kirikukalendri püha Jüri on tänini oluline kunsti ja kirjanduse inspireerija, lohetapja, keda on peetud kristluse võidu sümboliks paganluse üle. Jüripäev on Eestisse tulnud nii lääne- kui idakiriku kaudu ja sisaldab mitmete ümberkaudsete rahvastega sarnaseid jooni. Oma mitmekesisuses oli see suuremaid ja olulisemaid aastaringi pühi veel 20. sajandi alguse rahvakalendris. Võimsalt on ta endasse sulatanud lähedaste tähtpäevade kombestikku ja uskumusi (künni- ja karjalaskepäev). Jüripäeva muutsid eriliseks maagilised kombed, millega tagati tervis, talu edenemine ja tõrjuti tumedaid jõude, õnnetusi, metsloomi jmt. Tingimata tehti jürituld.
vastuvaidlematu kuulekus abtile on tingimus, mis Lerinumi kloostri tüüpi kloostreid iseloomustab, mungad tegelevad enda sisemise distsiplineerimisega. Töötamine oli ka ülesanne, ent neis kloostrites tegid raskemaid töid sageli kloostriorjad. Reeglid on üsna kained – pikemaid paastusid ja väliseid askeese lubatakse vaid vanematele munkadele, et algajad endale liiga ei teeks. Vanemad mungad elavad tavaliselt ka erakutena. Tehakse vahet munkade vanusel ja kogemusel ning ka idakiriku munkluses oli see üsna sagedane. Lerinumi kloostritüüp levib ka põhjapoole – Iirimaale, Briti saartele, ning ka idapoole – Šveitsi ja sealt edasi. Johannes Cassianus. Sai mungaks Betlemmas. Koostas esimese mungaks olemise üldkäsitlusjuhendi. Johannest on nimetatud läänemunkluse varaseimaks teoreetikuks, kes koondab oma mõtted 12st raamatust koosnevasse paketti, millest neljas esimeses annab ta
hankimine kaubanduse arendamiseks Läänemerel. 1208-1227 toimus eestlaste muistne võitlus oma vabaduse eest. Arheoloogia lubab arvata, et nii Eesti rannikulähedastes kui ka idapoolsetes piirkondades on ristiusu ajale omane matmiskombestik alguse saanud juba enne vallutust ja eksisteerinud hilismuinasajal paralleelselt muinasusundiliste põletusmatustega. Kristlike ideede leviku algusest annavad tunnistust ka arvukad Idakiriku taustaga ristripatsid hilismuinasaegses 22 Eestis, mis tunnistajaks arusaamadest ristimärgi kaitsvasse väesse. Ilmselt kunagist idamisjoni algupära ning seega vallutuseelsest ajast pärit on nelja esimese nädalapäeva nimetused, mis ei tulene taevakehade nimedest nagu germaani rahvaste ristiusuaegses kalendris, vaid arvsõnadest. Kuigi pole vähimat alust rääkida hilismuinasaegsest Eestist kui kristlikust maast
arhailiste riikide süsteemidest kõrgemale), ordaale ei kasutatud RÕ tähendus Euroopa õigusajaloos: 1.1. avaliku ja eraõiguse eristamine; 1.2. RÕ sai hilisemate Euroopa õigussüsteemide aluseks; 1.3. RÕ põhines piiramatu eraomandiõiguse tunnustamisel; 1.4. RÕ põhimõttel rajanevad paljude riikide 17-20 saj. tsiviilkoodeksid sh. Balti Eraseadus. 16. Kristlik kirik ja rooma õigus. Kanoonilise õiguse varasem areng. Lääne-Rooma vs Ida-Rooma • Idakiriku patriarh pidi keisrile alandlikult austust avaldama. Kirik oli Bütsantsi stiilis riigiasutus. • Constantinos sundis 325 uude pealinna Konstantinoopolisse ümber asuma oma riigi kõrgeid ametnikke, kuid ta ei saanud paigalt liigutada paavsti, Peetruse tooli (apostlite hauda), kes jäi Rooma. • Lääs oli Ida jaoks dekadentlik ja Ida Lääne jaoks ketserlik. • Rooma pärandi võtsid Läänes üle kristlik kirik (arenes katoliku kirikuks) ja germaanlased.
Sajandiga jäi Mehhikos 25 miljonist inimesest järele 1,5 miljonit, kuna eurooplased tõid haigusi sisse. Alus pandi maailmakaubandusele. Eurooplased hakkasid kaupa vedama kolooniate ja emamaa vahel. Ligi 5 sajandit kesti Euroopas sõda kolooniate pärast. Tänu sellele hakkas Euroopasse sisse tulema hõbedat ja kulda. Raha väärtus kahanes ja hinnad tõusid väga kiiresti ja kõrgele. Pilet 18. 1) Ristisõjad põhjused, käik, tagajärjed ( 17,18) Peamiseks põhjuseks oli idakiriku tagasi toomine läänekiriku juurde. Vahemere kaubanduses hakkasid kaupa vedama enamasti itaallased. Tutvuti uute kaupadega paber, siid. Võeti üle toitumisharjumused nuga. Hakati aina rohkem tahtma idamaalisi luksusi. Lõhe islandi ja kristliku maailma vahel kasvas. Kristlik õpetus keelab tappa. Ometi oli Rooma riigi languse järel kujunenud ristiusuline Euroopa pideva verevalamise tallermaa. Kust tekkis
Nelja maailmariigi idee prohvet Taanieli raamatu tõlgendus. Pärast nelja maailmariiki tuleb maailmalõpp. Kõik jõudsid arusaamale , et Rooma riik oli 5. impeerium selle hukkudes pidi saabuma maailmalõpp. Rooma riik hukkus 476. aastal. Tõlgendus tegelikult Rooma riik kestab edasi (Ida-Rooma riigina kuni 1453, Bütsantsi valitsejad nimetasid end keisriteks). Paralleelselt Vene tsaarid (caesar)- Kolmanda Rooma idee. Nemad kui Konstantinoopoli patriarhist järgmise idakiriku patriarhi asukoht, järelikult kandus see edasi Moskvasse. 15. saj lõpul sümboliks Bütsantsi kahepäine kotkas. 1. Rooma oli Rooma, teine Konstantinoopol ja kolmas Moskva. Peeter I võttis 1721. aastal kasutusele Euroopapärasema keisritiitli , nimetas end imperaatoriks ja Vene Tsaaririigist sai Vene Keisririik. Euroopa keisririik. Poldud nõus, et sultan v vene tsaar on keiser. Läänes eelkõige Ladina impeeriumi pärand. Paavstivõim oli ühendav võim Euroopas.
Taheti türklastelt võim võtta. Ajend: Rooma paavsti palve appi tulla moslemite vastu sõdima. Põhjused: maavalduste laiendamine, Veneetsia ja Genua ülemvõim Vahemerel, Kristuse haua päästmine moslemite käest, Rooma paavsti soov allutada Ida kirik. Tagajärjed: feodaalekspansioon, sisesõjad lõppesid agressiivsus suunati väljapoole riigist, Veneetsia ja Genua ülemvõim Vahemere idaosas, süvenes vaen läänemaailma ja idakiriku ning moslemite vahel, silmaringi laienemine tänu ristisõdadele. Paavsti positsioon muutus, ristisõdade jooksul langes, sest kokkuvõttes ristisõdade idee kukkus läbi. 15. Linnaühiskonna teke kõrgkeskajal Varakeskajal oli linnaelu kui käsitöö-ja kaubanduskeskus hääbunud, sest keskajal kaubandust põhimõtteliselt polnud, sest tegu oli naturaalmajandusega. Kui üksikud linnad siiski säilisid, olid nad piiskopide residentsid või valitsemiskeskused
kirik. Bütsants langes 1453. aastal langes, kui riigi pealinn Konstantinoopol vallutati Osmanite riigi poolt. Ristisõjad Läänekiriku ehk Rooma katoliku kiriku õhutatud sõjad mittekristlaste ja ketserite vastu. Põhjused: - ametlikult põhjendati ristisõdu vajadusega vabastada Püha maa (Palestiina) mittekristlaste (moslemite) võimu alt. - Ristisõdade põhjuseks võib veel pidada läänekiriku soovi oma võimu laiendada ja nõrgendada idakiriku positsioone. - Kiriku soov leida mässumeelsetele feodaalidele mingi tegevus. Üldse toimus kaheksa ristisõda pluss lasteristisõda aastal 1212. Ristisõjad toimusid ajavahemikus 1096 – 1270. Neist kõige tulemuslikum oli 1. ristisõda aastatel 1096 – 1099. Selle käigus õnnestus vallutata püha linn Jeruusalemm. Lähis-Idas loodi isegi kristlikud riigid: Jeruusalemma kuningriik, Antiookia vürstiriik, Tripoli krahvkond. Tõsi, nende eluiga eriti pikk ei olnud.
kirik. Bütsants langes 1453. aastal langes, kui riigi pealinn Konstantinoopol vallutati Osmanite riigi poolt. Ristisõjad Läänekiriku ehk Rooma katoliku kiriku õhutatud sõjad mittekristlaste ja ketserite vastu. Põhjused: - ametlikult põhjendati ristisõdu vajadusega vabastada Püha maa (Palestiina) mittekristlaste (moslemite) võimu alt. - Ristisõdade põhjuseks võib veel pidada läänekiriku soovi oma võimu laiendada ja nõrgendada idakiriku positsioone. - Kiriku soov leida mässumeelsetele feodaalidele mingi tegevus. Üldse toimus kaheksa ristisõda pluss lasteristisõda aastal 1212. Ristisõjad toimusid ajavahemikus 1096 1270. Neist kõige tulemuslikum oli 1. ristisõda aastatel 1096 1099. Selle käigus õnnestus vallutata püha linn Jeruusalemm. Lähis-Idas loodi isegi kristlikud riigid: Jeruusalemma kuningriik, Antiookia vürstiriik, Tripoli krahvkond. Tõsi, nende eluiga eriti pikk ei olnud.
Ta oli väga kultuurne ja ta kirjutas luuletusi ning tundis elavat huvi loodusteaduste vastu. Ta õukonnas oli palju õpetlasi mitmetelt maadelt. Alles pärast Friedrich II surma suutis paavst keisrist jagu saada ja Itaalia ja Saksamaa killustusid sõltumatuteks feodaalvaldusteks. Paavstid olid võitluses keisritega kindlalt peale jäänud. Kirik kõrgkeskajal Juba sellest ajast, mil Rooma keisririik jagunes Ida- ja Lääne-Roomaks, hakkas kujunema erinevus lääne- ja idakiriku vahel. Ida pool kasutati jumalateenistustel kreeka, läänes ladina keelt. Idas allus kirik Konstantinopoli patriarhile, läänes aga Rooma paavstile. Ei paavst ega patriarh ei tahtnud teist endast kõrgemaks tunnistada ja nendevahel esines avalikke vaidlusi. Aastal 1054, kuulutasid paavst ja patriarh teineteise tagandatuks. Nii sai alguse suur kirikulõhe. Tegelikult kestab see tänapäevani, sest nüüd nimetatakse läänepoolset lihtsalt katoliku ja idapoolset õigeusu kirikuks
hirmutatud. Sagedus, millega ruudud ja ringid aga siiski moodsas kunstis esinevad, osutab inimlikule teadvustamata tungile elu kaotatud põhitegurid taasühendada. Lynn Randolph The Laboratory/ Passion of OncoMouse. Onkohiir on geneetiliselt muundatud hiir, kelle peal üritati välja töötada rinnavähi ravi. Seega ta andis oma elu paljude naiste eest. Päästis palju elusid. Seos Kristuse kannatuslooga. (Hiire ,,inimlikud osad" viitavad valgetele Anglo-Saksi protesttantidele). Idakiriku ikoonimaal moodustab kristliku kunsti ajaloos omaette peatüki. Ikoonide puhul on üldiselt levinud seisukoht, et nad mitte lihtalt ei illustreeri või ei viita religioossetele teemadele, vaid on ise ka pühad. Osalevad otseselt religioosses reaalsuses. Religioosne kunst osutab pühadele asjadele, seetõttu läänekiriku arusaam: religioossel kunstil võib olla suur väärtus, aga ei saa öelda, et religioossed teosed ise oleks pühad. Ikoonide puhul aga seda just eeldatakse
peaks seadusi olema kümneid kordi rohkem. Inimeste käitumist ajas ja ruumis mõjutavad ikka eelkõige tavad ning kasvatuse ja hariduse kaudu omandatud väärtussüsteem. Mis omakorda kajastuvad demokraatlikul teel jõustatud seadustes. Läänekristlikus kultuuriruumis lähtutakse seaduste rakendamisel eelkõige nende mõttest, eesmärgist. Idakiriku vaimses mõjusfääris otsitakse valitseja tahet. Valitsejaks võib olla keiser, klass, klikk, partei. Nii võib üht ja sama seadusetähte eri kultuuris mõista ja rakendada risti vastupidiselt. Eestis, mis on erinevate kultuuride kokkupuute kohaks, on see kahjuks väga selgelt märgatav. Inimese käitumise hindamist tähistavad sõnad tulenevad nii neutraalse olemisega määrat- lusest nagu komme
annaabi.ee 
