Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? (3)

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse?
Aastatel 1208-1227 toimus muistne vabadusvõitlus. Eestlastel tuli selle aja jooksul taluda palju ristisõdalaste rünnakuid. Kuid eestlaste kaotust ei olnud kuidagi võimalik ära hoida. See oli paratamatu,kuid eestlased olid tublid ja seisind neile vapralt vastu.
Ristisõdijad olid kavalad ja kasutasid ära,et eestlastel olid keerulised suhted naabritega . Eestlastel olid keerulised suhted liivlaste, latgalite ja venelastega. Kui eestlased oleks oma jõud naabritega ühendanud oleks ehk ristisõdijate väed tagasi lükatud. Kuid vägede ühendamine oleks olnud aga väga keeruline, kuna sakslased olid vabadus võitluse ajaks liivlased ja latgalid oma võimu alla saanud. Lõpuks õhutasid latgalid sakslasi Eestit ründama, kuna eestlased olid rüüsteretkedel liivlaste ja latgalite juurde suurt kahju tekitanud. Ristisõdijad suutsid eestlased ja nende naabrid üksteise vastu üles ässitada, mille tulemusena alistati Baltimaade rahvad ükshaaval.
Ma arvan,et eestlased kaotasid sellepärast,et neil puudus ühistegevus ja kõige tähtsam oli,et riiki ei olnud välja kujunenud. Iga maakond tegutses omaette ning sidemed maakondade vahel olid väga nõrgad. Siiski organiseeriti aastal 1215 koostöö tulemusena “kolme maleva manööver”, mille eesmärk oli sakslased eestist lõplikult välja ajada. Kahjuks see luhtus, kuna ei suudetud piisavalt jõude koondada. Omavahelise ühistegevuse puudumise tagajärjeks oli see, et Eesti maakonnad alistati ühekaupa.
Eestlastel tuli võidelda paljude erinevate vaenlastega. Aastal 1208 ründasid Eestit sakslased. Rünnaku käigus rüüstati Otepää linnust ja Ugandi maakond ristiusustati. 1210 a. piirasid venelased Otepää linnust, mille lõpptulemusena eestlased maksid 400 marka hõbedat ja venelased lahkusid. Nii tehti ka 1212 aastal Varbola linnuse piiramisel. Aastal 1219 vallutasid taanlased Põhja-Eesti. Eestlased kogusid sel ajal salaja vägesid ja 15.juuni õhtul tungisid nad viiest küljest taanlastele kallale. Rünnak oli eestlastele alguses edukas, kuid ootamatult ründas neid Taani kuninga väkke kuulunud lääneslaavlaste vürsti Vitslavi üksus, mis algselt paiknes eemal. Taanlased koondusid uuesti ja saavutasid võidu. 1220 aastal võideti Rootsi kuningaväge, mis ei olnud kerge,kuna sõditi pidevalt, siis olid eestlased lõpus nii kurnatud , et tugevat vastupanu ei suudetud enam osutada. Eestlased tapsid peaaegu kõik 500 rootslast, vaid mõnel õnnestus Tallinna poole põgeneda. Eestlase jaoks oli see väga tähtis võit, mis andis usku oma jõusse ja äratas uusi lootusi. Lõpptulemusena jaotati Eestimaa neljaks osaks: Eesti ala (Taani valdus ), Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond ja Ordu alad.
Eestlaste ja vallutajate sõjaline tase oli erinev. Loomulikult oli see parem vallutajatel, kes kasutasid ka relvi , mis eestlastele seni veel tundmatud olid. Alles pärast lahinguid õppisid eestlased neid nende jaoks uusi relvi kasutama. Eestlastel puudus eelnev sõjaline kogemus, mida oleks vaja läinud Madisepäeva lahingus, kus eestlased kolme salgana vastasele metsast peale tormasid, mis oli ilmselge viga. Vallutajate vägi koosnes peamiselt rüütlitest, kes olid elukutselised sõjamehed ja olid saanud väljaõpet, mis oli selle aja parim. Eestlastel väljaõpe puudub. Ka siit järeldub, et eestlaste kaotus oli paratamatu.
Vallutajaid toetas Lääne-Euroopa tähtsaim ja mõjukaim jõud- Rooma -katoliku kirik . Tol ajal jooksis mööda Eesti idapiiri piir idakiriku ja katoliku kiriku vahel, mistõttu pöörati vabadusvõitlusele ka suuremat tähelepanu – ristisõdijatele saadeti katoliku kiriku poolt pidevalt täiendusi. Viimased lahingud olid eestlastele rasked, kuna vastupidiselt vaenlastele ei jätkunud eestlastel enam mehi. Tänu suurele ülekaalule ja kiriku toetusele ristiusustati peale pikki ja raskeid lahinguid Baltimaad .
Kokkuvõtteks võib öelda, et eestlastel polnud erilisi lootusi muistset vabadusvõitlust võita. Kui eestlased poleks alistunud, oleks ristisõdijatele Euroopast saadetud aina uusi vägesid, kuni keegi poleks enam vastu võidelnud.
Mari-Liis Eelmäe 10D