VARAKRISTLIK KUNST RISTIUSU MÕJU KUNSTILE. KATAKOMBID. SARKOFAAGID. Vahemere idarannkul Palestiinas tärganud ristiusk ehk kristlus levis kiiresti kogu Rooma riigis. Lisaks suulisele sai tähtsaks ka kristlik kirjasõna. Rooma riigi usuelu oli kirev ja salliv, kuid siiski sattus varsti ristiusk Rooma võimudega vastuollu, sest ta erines põhimõtteliselt tesitest usunditest. Ristiusk Roomlaste arvates: väga radikaalne, ühendada usk ja igapäevaelu, sõna ja teo ühtsus., ideaaliks ja eeskujuks võtta Jeesuse kannatusterohke elukäik. Roomlaste eetikaga oli vastuolus: käsk armastada oma nii ligimest, kui vaenlast; Jumala ees kõik võrdsed. Kristlasi kiusati taga Rooma riigi võimude poolt. See ei pidurdanud kristluselevikut - pigem kinnitas usku. 4. sajandil kuulutab keiser Constantinus ristiusu lubatuks. Esimeste ristikoguuste kunstilised vajadused ja võimalused väiksed. Visuaalne kunst esialgu kristlastele isegi lubamatu. Jumala sõna - pühakiri- tähtsaim. Pühakirja töh
Bütsantsi arhitektuur Sissejuhatus Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser Justinianus I ajal. Siis loodi ka kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis- Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Konstantinoopoli õukond oli kuulus oma välise hiilguse, ülikeeruka kombestiku ja pimeda alandlikkuse poolest. See on andnud põhjust rääkida ,,bütsantslikust" toredusest. Ka bütsantsi kunstil on suurel määral õukondliku kunsti iseloom
Bütsantslased ise kutsusid oma riiki muuseas Romea riigiks ning iseendid romealasteks, rääkisid aga kreeka keeles. Selle riigi koosseisu kuulusid kõige arenenumad alad Rooma riigist, sealhulgas ka Kreeka. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle mõjutasid bütsantsi kunsti toredust armastavad Idamaad. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreekakatoliku kirik esitas kunstile omad nõuded. Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser Justinianus I ajal. Siis loodi ka kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis- Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Peale suuruse ja ilu köidab selle ehitise juures
klaasitükikestest kokkuseatud pildid. Oma säravate värvidega muutsid nad kiriku seest väga pidulikuks . Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast piiblist. Inimesed nendel piltidel on väga pühalikud, tõsised ja rangeilmelised, nad on pikkadesse rüüdesse rõivastatud. Kunagi ei kujutata siin rõivasteta keha , selle poolest erineb varakristlik kunst antiikkunstist. · Bütsantsi kunst: arhitektuur, maali- ja mosaiigikunst. Arhitektuur Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser Justinianus I ajal. Siis loodi ka kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis- Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Peale suuruse ja ilu köidab selle ehitise juures tähelepanu see, et siin on kupliga kaetud piklik nelinurkne ruum - varem osati kupliga katta vaid ümmargust ruumi.Kiriku sisemust kaunistasid mosaiigid. Need kaeti aga kinni siis, kui riik läks türklaste
Tähtis oli isikute äratuntavaks tegemine ja nende hingeseisundi iseloomustamine. Kõik figuurid olid rikkalikult rõivastatud, nii et keha nende riiete all pole peaaegu üldse tunda, erinevalt antiikkunstist, kus kujutati inimesi tihti alasti. 10.Millistes linnades asuvad tuntuimad varakristlikud kirikud? Tuntuimad varakristlikud kirikud asuvad Roomas ja Ravennas. Bütsantsi arhitektuur 1.Millise riigi järglane oli Bütsants? Kui kaua see riik püsis? 395. aastal jagunes Rooma riik kaheks, Lääne-Roomaks ja Ida-Roomaks ehk Bütsantsiks, see riik püsis 1000 aastat. 2.Kes oli Bütsantsi kuulsaim valitsejatepaar? Milline tähtis kirik ehitati nende ajal? Keiser Justinianus I ja keisrinna Theodora oli Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar. Nende ajal ehitati Hagia Sophia katedraal 3.Milline uudne lahendus saavutati viklite abil? Viklite abil sai ehitada ristkülikukujuliste ruumide kohale kupleid. 4
Kunstiajaloo arvestus 1. Kunstiliigid 8-10 1. ARHITEKTUUR visuaalselt kõige silmapaistvam. Eriliselt väljendusrikkad usuga seotud ehitised. *Sakraalarhitektuur (püha usuga seotud) kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. *Porfaanarhitektuur (ilmalik) lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. 2. SKULPTUUR kõvast materjalist loodud mahuline kujund *Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef *Ümarplastika Skulptuur võib jaguneda ka: 1. Vabaplastika 2. Monumentaalplastika 3. Ehitusplastika 3. MAALIKUNST unikaalne värviline kujund tasapinnal *Seina- e. monumentaalmaal (freskotehnika maalitakse märjale temperavärvidega; sekotehnika maalitakse kuivale pinnale) *Tahvelmaal *Raamatu e. miniatuurmaal *Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil) *Klaasimaal e. vitraazikunst
osa. Risti harude vahele jäävad madalamad hooneosad. Keskne kuppel tuuakse rohkem välja ja peakupli alla ehitati sale silinderjas akendega ruum tambuur. Hilisbüstantsi kirikud on enamasti väikesed. Neis ei väljendu enam keisrite vögevus, vaid pigem munkade tagasihoidlik ja mõtlik ellusuhtumine. 16.Bütsantsi maalikunst- ikoonimaal. Bütsantsi maalikunstis arengus vahelduvad õitsengud langustega. Bütsantsi maalikunsti on säilinud ainult katkendlikult, kuna bütsants jäi islamiusuliste võimu alla. Elusolendeid kujutav kunst isegi hävitati. Islami usk keelas inimolendite kujutmise kunstis, pidades seda patuks. Pildieitajad ehk ikonoklastid arvasid, et Jumal ja kõik pühad nähtused on ülemeelelised. Pühade asjade kujutamine on sel juhul nende pühaduse teotamine. Piltide pooldajad ehk ikonoduulid pidasid selliseid pilte aga pühadeks objektideks. Paljud bütsantsi kunsti
Bütsantslased ise kutsusid oma riiki muuseas Romea riigiks ning iseendid romealasteks, rääkisid aga kreeka keeles. Selle riigi koosseisu kuulusid kõige arenenumad alad Rooma riigist, sealhulgas ka Kreeka. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle mõjutasid bütsantsi kunsti toredust armastavad Idamaad. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreekakatoliku kirik esitas kunstile omad nõuded. Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser Justinianus I ajal. Siis loodi ka kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis- Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Peale suuruse ja ilu köidab selle ehitise
Kõik kommentaarid