Eudaimoonia ehk õitseng Aristoteles Õnn on see kui ma saan enda valdusesse mingid objektid (inimesed, materjaalsed esemeb, tunnustus, kodumaa vabadus jne), mida mul enne ei olnud populaarteaduslik. Mikrokosmiline tasakaal. Hüvede saavutamine, kätte saamine, nendeni jõudmine näiteks eneseteostusest tekkiv seisund, inidiviidi vabaduse teostamisest tekkiv seisund, tunne, mis tekib teiste teenimise kaudu jne. Tarkus osata omatud ja omandatud asju hästi ära kasutada. 3. Mis on hüve? Objektid, mida inimene enne ei omanud, kuid tahab või võiks omada ning mille saavutamiseks ta teeb midagi. Religoosse hedonismi järgi on hüve igavese elu leidmine ning ka kehas olles jumalaga sideme loomine. Eneseteostus, vabadus, teiste austus jne. Objekt, emotsioon, tegevus, mille läbi saavutatakse õnneseisund. 4. Millised on võimalused õnne määratlemiseks hüvede kaudu? Populaarne hedonism õnn peitub iha objektide poolt pakutavais naudinguis (obbjektid
Aristoteles. Nikomachose eetika. Aristoteles oli vanakreeka filosoof, kes pani aluse eetikale. Teoses ,,Nikomachose eetika" arutleb Aristoteles selle üle, mis on hüve ja ülim hüve ning õiglus ja ebaõiglus, kuidas inimesed nendesse suhtuvad ning kuidas need on seotud õnne ja inimese loomutäiusega. Oma seisukohti seletab filosoof enamasti riigi ja poliitika vaatenurgast, kuid esindatud on ka üldine arvamus. Hüve kirjeldab Aristoteles kui eesmärki, mille poole püüeldakse mingi tegevusega. Selline suundumus, milleni soovitakse jõuda, on olemas kõigil aladel, näiteks arstiteaduse puhul on selleks tervis. Siinkohal tuleks mainida, et hüvede puhul eristab ta ülimat hüve, milleks on tegevuse eesmärk, mida me selle enda pärast tahame ning kõik muu tuleb tänu sellele. Niisugune on õnn me teeme teisi asju, et saada õnnelikuks. Õnn on meie lõppeesmärk
isegi väiksesse hetke või ainsasse juhusesse võib mahtuda meie elus suurim õnn. Seega selleks, et elada õnnes, peame oskama kinni haarata võimalustest ja juhustest, mis elus leiduvad. Iga inimene saab nautida oma elus just niipalju õnne, kui palju ta oma elus oskab ära tunda õnne. Õnnelik inimene elab hästi ja tegutseb targalt. Õnnes elamiseks peab olema inimene tark. Õnnelikuks võib meid teha ka teise inimese hea soov või naeratus. Õnn, kui ülim hüve õnne me valime alati tema enda ja mitte kunagi muu pärast. Kuulsust, naudingut ja loomutäiust valime me õnne jaoks, uskudes, et nende abil saame olla õnnelikud. Seega õnn olles tegutsemise eesmärgiks, paistab olema midagi lõplikku ja iseendaga piirduvat. Mis on hüve inimese elus? Igal praktilisel tegutsemisel ja valikul, kunstil, uurimustööl on suundumus mingi hüve poole. Samuti võib olla hüve erinevatel juhtudel ka eesmärgiks, see milleni inimesel on soov jõuda
Mis selle elu heaks teeb? Kuidas seda saavutada? -Uusaegne Mis on õiglus? Milline on õiglane tegu? Kuidas tuleks käituda enese ja teiste suhtes nii, et käitumise tulemus oleks õiglane? 2. Mis on õnn? Muretu elu, mis on vaba kannatustest. See viib meid apaatiani inimese hingerahu. See on võimalik tänu filosoofilise eneseharimisele. Õnnelik on see, kea elab kooskõlas loodusega. Õnn on minu käsutuses olevad ihaldatavad objektid, mida mul ennem ei olnud. 3. Mis on hüve? Inimese ülim hüve on käituda looduse tahtele vastavalt. 4. Millised on võimalused õnne määratlemiseks hüvede kaudu? Populaarne hedonism õnn peitub ihaobjektide pakutavas naudinguis. Ihad need, mida me tahame, soovime. Mikrokosmiline tasakaal minu väike maailm on suure maailmaga ideaalses kooskõlas. Inimese hinge osad liiguvad harmooniliselt kosmosega. Filosoofiline/intellektuaalne hedonism õnn peitub targalt valitud naudingutes. Elada tuleb taotledes neid
Aristoteles arutleb nendes osades elu eesmärkide üle. Ta vaatleb inimesi peamiselt kolme klassi kaupa omistades neile erinevaid tunnuseid. Peamise käsitluse all on erinevad hüved kuhu inimesed tahavad jõuda või mis neid liikuma panevad. Erinevaid määratlusi saavad loomutäius, õnn, ebaõiglus ja õiglus. Käsitlemist saavad ka hinge ja tegude seosed. Sisukokkuvõte ja probleemid: Kõik (kunst, uurimustöö, tegutsemine ja valik) suunduvad mingi hüve poole. Osad hindavad tegevust ennast, teised jälle tegevuse eesmärki. Eesmärke on palju, osad kuuluvad veel omakorda üketeise alla, seega eelistatakse pigem juhtiva alaga seotud eesmärke. Ühe juhtiva ja mõjuvõimsa alana võiks nimetada poliitikat. Poliitikud, kasutades oma laialdasi teadmisi, peavad veel määrama mida keegi tohib teha ja mida mitte. Õigeid otsuseid teeb ikka see kes on omaala asjatundja või kõiges hästi haritud.
lähemal tegelikkusele. Aristotelesel kaalutletud valikud. Platoni oma on ümbritsevate inimestega arvestav, Aristotelesel indiviidi ellujäämine, Platonil liigiline ellujäämine. 2. Kuidas haakub Aristotelese poliitika käsitlus tema eristatud nelja tegevuse tüübiga: kunst (technê), uurimistöö (methodos), praktilisel tegutsemine (praxis), valikute tegemine (proairesis)? Kõigel on suundumus mingi hüve poole. tuleb üldjoonteski püüda tabada, mis see on, millise teadmise või võime juurde kuulub. Tundub, et see peaks kuuluma mõjukaimate ja kindlasti juhtivamate alade hulka ehk poliitikaga seotud. Igal ühel on õigus poliitikaga tegelemiseks, sest see puudutab ju kõiki. (Platon ütles, vaid teatud inimestegrupil on õigus). Aristoteles realistlikum ja materiaalsem arusaam ja seletus, kui Platonil, kes oli vaid ideedemaailmas kinni. 3
Sokrates Platon Aristoteles Eluaastad 470 - 399 eKr 427 - 347 eKr 384 - 322 eKr Ideed Voorus ja hüve on midagi püsivat, reaalset ja Voorus ja hüve on midagi püsivat, reaalset ja Mitmeid töid eri valdkondades. inimeste omavahelist! Kokkuleppest inimeste omavahelist! Kokkuleppest sõltumatut. Loogika alused. sõltumatut. Sõnastas oma vaated dialoogidena, paljude sofistide Ei kirjutanud ühtegi teost. vaidlused. Halb tegu kahjustab ka toimijat ennast (tema Mille taga hüve põhineb? Hüve on igavene ja
Aristotelese Nikomachose eetika 2012 I raamatus mõtiskletakse hüve tähenduse üle. Kõigel on suund hüve poole ja neid hüvesid võib olla ka palju. Kui tegutsemisel on mingi eesmärk ja me selle kaudu saame ka midagi muud ja kui me seda kõike muud ei eelista ning see tuleb niisama kaasa, siis ongi see hüve. Poliitikas on palju seost hüvega. Näiteks poliitikas jälgitakse õiglust ja seadusi, kuid nendes on palju vastuolu ja hajuvust. Just hajuvus on seotud ka hüvega. Hüve alla mõeldakse ka õnne hea elu. Kuid õnn võib olla igaühel erinev. Näiteks vaesele võib olla õnneks raha,
Maailma keeleline mitmekesisus hüve või nuhtlus? Keeled on inimkonna üks suuremaid saavutusi. Keelte vahendusel saame suhelda, emotsioone väljendada ning kanda edasi oma riigi kultuuri. Maailmas on hilisemate andmete kohaselt umbes 6000-7000 keelt, seega saab väita, et maailm on keeleliselt väga mitmekesine. Siiski on võimalik vaielda, kas suur keelte arvukus on ühiskonna jaoks pigem hüve või nuhtlus. Maailma keeleline mitmekesisus on hüve. Osates kõnelda erinevates keeltes, arendatakse erinevate väljendusviiside kasutamise oskust ning tehakse tutvust erinevate kultuuridega, mis laiendavad silmaringi. Teadusuuringud on tõestanud, et rohkem kui ühte keelt kõnelevad inimesed kasutavad rohkem avastavat ehk divergentset mõtlemist, on loovamad ja suhtlustundlikumad. Sellest saab järeldada, et maailma keeleline mitmekesisus on ühs oluline loomingulisemate ja
Vestles moraaliküsimustest huvitatud Akadeemia. üldist korraldust aristokraatlike noortega Ta vaated põhinesid eelkäijate Sõnastas oma vaated arvukates põhjalikul tundmisel. Tema veendumuste kohaselt olid dialoogides, milles kujutas Sokrates voorus ja hüve midagi püsivat, vaidlemas paljude sofistidega. Tegutses peamiselt Ateenas reaalset ja inimeste omavahelisest asutas oma kooli Lykeion kokkuleppest sõltumatut gümnaasiumis. Dialoogid - Sokratese seisukoht
Siiski tunnistab ta olulisimaks "hüve/headuse idee" - ta seab selle õiglusest ja kaunist kõrgemale. Ta peab seda päikeseks "ideede" riigis, mis koondab "ideed" ja muudab nad eesmärgipäraseks. Maailmas valitsev kord oneesmärgipärane: kõik suundub hea eesmärgi poole. Kõrgeimaks peab ta hüve/headust ka seetõttu, et iga suhtelise hüve/headuse tunnuseks ja aluseks on absoluutne hüve/headus ning ainult hüve "ideest" juhindumisel muutubõiglane kõlvuliseks ja kasulikuks. Kõik pürgib hüve/headuse poole ning kõige elava eesmärgiks on õnn, mis seisneb hüve/headuse valdamises. Hüve/headuse tunnetamine pole sugugi lihtne, kuna Platon ütleb, et "ideed" on inimesele tabamatud ja nende hoomamiseks läheb vaja jumalikku mõistust ja jumaluse olemasolu. Hüve ongi Jumal, kes loob maailma omaenese näo järgi ja Jumal on kõige algus, olemus ja lõpp.
uurimisel-suhete ,,ideed".Nii tõestas Platon,et võrdsuse määratlus või hinnang eeldab ,,võrdsuse omaette" olemasolu,s.t. võrdsuse ,,idee" olemasolu,mis pole tunnetatav meeltega,vaid mõistusega. Idee mõistesse koondub Platonil see,mis teeb ,,ideest": 1)asjade olemise,omaduste ja suhete põhjuse(aitia) või allika; 2)näidise(paradeigma),mida demiurg asjade maailma loomisel silmas peab; 3)eesmärgi(telos),mille kui kõrgema hüve poole kõik eksisteeriv püüdleb. Nimetatud tähenduses pole Platoni ideede mite olemine ise,vaid olemisele vastav olemise mõiste,kavatsus,juhtprintssip,mõte jms. Platonil endal seisid esiplaanil sõna ,,idee"(eespool antud mõttes) ontoloogiline ja teleoloogiline tähendus.Ent kuna Platoni veendumuse järgi-olemise liikide erinevusele rangelt vastab olemisele suunatud tunnetuse liikide erinevus,siis vastab tunnetuslikus plaanis ,,ideele",s.t
rühmitus, mille liikmed kavatsevad õhiselt tegutseda konkurentsivõitluses poliitilise võimu pärast. Schumpeter on oma teooriates keskendunud valitsemisaparaadile. Autori esindatud kriitika annab ruumi tõestamaks, et teine demokraatiakonseptsioon annab otsustamisõiguse isikutele, kes on saanud selle konkurentsivõitluses rahva häälte pärast. Joseph A. Schumpeter väidab oma klassikalise demokraatiakontseptsiooni kriitikas, et pole olemas sellist asja nagu üheselt määratud üldine hüve, milles kõik inimesed võiksid ühel nõul olla või millega neid ratsionaalse arutluse varal saaks nõustuma panna. See ei ole põhjustatud eeskätt mitte asjaolust, et mõned inimesed võivad tahta asju, mis ei ole üldine hüve,vaid hoopis fundamentaalsemast asjaolust,et erinevate indiviidide ja gruppide jaoks tähendab üldine hüve paratamatult erinevaid asju. Väitega saab igati nõustuda, me ei saa eeldada, et kõik riigi kodanikud suhtuksid kultuuripärandisse samamoodi
3. Kas tänapäeval eksisteerib Eesti ühiskond? Poolt ja vastu argumendid. Jah, tänapäeval eksisteerib Eesti ühiskond. Siin saan välja tuua ainult poolt argumendid, sest minu arvamusel vastu argumente ei eksisteeri. Eesti on niivõrd pisike riik ja siin on inimesed lihtsalt kokkuhoidvamad ja ühtsed. Meil on siin nii vähe rahvast, et meil ei jää muud üle, kui end kõvasti kokku hoida. 4. Tabel ühiskonnaelu tasandid riikliku võimukorralduse tingimustes. Mittemajanduslik hüve Majanduslik hüve Ühistasand Eratasand Ühistasand Eratasand Valitsemine Eraelu Riigiettevõtlus Eraettevõtlus Valitsusasutuse Pere- ja sõpruskond; d; sise ja Täielikult või Erakapitalil huvidest ja
Siiski on see kaasvangide jaoks võõras ja sobimatu. Ta ei suuda enam sobituda vanasse (tema jaoks pimestatud) keskkonda, kuna ta ise on muutunud. Ja otsuste langetamine temast teistmoodi mõtlevate inimeste üle ja veel täiesti teises keskkonnas põhjustab vaid naeru ja arusaamatust. 4) Millist mõju avaldab koopast väljunule päikese valgus ja kuidas selle allegooria kaudu selgitab Platon hüve ideed? Koopast väljunu silmadele teeb päikesevalgus valu ja ei suudaks sädeluse tõttu enam näha neid varje, mis ta varem nägi. Ta satuks segadusse, kui talle räägitakse, et varasemad varjud olid tühised ja nüüd on ta õigele lähemal. Pigem läheks ta tagasi varjude juurde, mis tundusid talle loogilisemad ja tõelisemad. Inimesed ei mõista kohe hüvesid, nad vajavad harjumiseks ja mõistmiseks aega, et näha suuremat pilti (maailmast, polisest, valitsemisest).
Tark suudab tunnetada raskesti tunnetatavat ja inimesele mitte kergesti taibatavat; igas teaduses põhjuste asjus täpsemat ja õpetamisvõimelisemat. Kõige teadmisväärsemad on esimesed alged ja põhjused, sest läbi nende ja nendest tunnetatakse kõike muud. Otsitav nimi langeb ühele ja samale teadusele, sest see peab olema see teoreetiline alus, kõigi esimeste algete ja põhjuste kohta, sest nii hüve kui ka põhjus, mille pärast, on üks põhjustest. Inimesi ärgitab filosofeerima imestus. Alguses imestati käepärast olevate kohatute asjade üle, edaspidi tõstatati küsimusi ka suuremate asjade kohta. Hämmelduja peab ennast mitteteadjaks, seetõttu on ka müüdiarmastaja kuidagi filosoof; müüt pannakse kokkuimestusväärsetest asjadest; filosofeerima hakati nitteteadmise vältimiseks, püüeldi teadmise ja arusaamise, mitte kasu poole
Vladislav Virtonen, 10. Kl NVRK 2017 Keeleline mitmekesisus - hüve või nuhtlus? Keel on kõigepealt märgisüsteem, infoedastamise vahend, emotsioonide ja kuuluvuse väljendaja, mida kasutatakse igas riigis igal mandril. Maailmas on viimaste andmete järgi umbes kuus-seitse tuhat keelt ja seega saab öelda, et maailm on keeleliselt üsna mitmekesine, aga on teada, et keelepiirid on mõnikord väga hägused. On keeruline lugeda keelte täpset arvu. Probleemiks on murded ja nende eristamine. Georgaafiliselt lähedastel
inimlikumat küsimust- kuidas elada ja kuidas olla õnnelik. Aristoteles vaatleb küsimust, kas elada tunnete või mõistuse järgi. Uurimisobjektiks on toimiv ja tegutsev inimene, kes peab teiste keskel elades tegema otsuseid õige tegutsemisviisi kohta. Mina uurin lähemalt Aristotelese Nikomachose eetika I ja V raamatut, võttes aluseks professor Anne Lille kommenteeritud nind tõlgitud väljaande. Nikomachose eetika I raamatust leiame vastuse, mis on see hüve, mille poole inimesed püüdlevad. Samuti uurib Aristoteles ka seda, et milline on teiste inimeste keskel elades õige tegutsemisviis. Viiendas raamatus on peamiseks teemaks õiglus ja selle olemus, samuti ebaõiglus ja õiglane tegu. 1. ARISTOTELESE I RAAMAT Aristoteles on jaganud inimtegevused neljaks valdkonnaks: - Technê - praktiline oskustöö. Aluseks on teatud seadmus ( hexis ) millegi loomiseks (poiêtikê).
Ükski kirg ei ole Erosest tugevam. Eros vabastab meid võõrdumisest ja jagab külluses intiimsust. Sokrates: ...ihaldatakse just seda, mis puudub, ega ihaldata siis, kui puudust ei tunta. hea ja kauni puudumise tõttu ihaldab ta(Eros) seda, millest puudust tunneb. Eros pole kunagi ei vaene ega rikas; ta asub kuskil tarkuse ja võhikluse vahepeal ARMASTATU on kaunis, õrn, täiuslik ja ülimalt õndsaks kiidetud. Põhiolemuselt on see(armastus) igasugune hüve ja õnne ihaldus- igaühele aga suur ja salakaval armastus. Niisiis on armastus kokkuvõttes soov alati hüve omada. Armastus püüdleb sigitamise ja sünnitamise poole ilus
raamatus (peatükkides 38:41). Headus tähendab ka omavahelist seotust, mis on ökoloogiline printsiip. Jumal kuulutab kogu loodu ’’väga heaks’’(1 Ms 1:31). See kuuendal päeval väljendatud kiitus ei ole mõeldud ainult inimestele, nagu inimene oma isekuses on tõlgendanud, Jumal kuulutab siiski väga, väga heaks pärast seda, kui ta on vaadanud kõike ja näinud , kuidas kogu loodu üheskoos toimib nagu omavahel seotud elav ökosüsteem. Loodu headus või hüve tekitab meie jaoks tänapäeval eetilisi küsimusi. Hüved võidakse võrdsustada eraomandi mõistega ( Jeesuse lugu mehest, kes ehitab suuremad aidad, et mahutada ära kogu oma vara lk. 12:18, 19) olles sellega eksiteel. Jeesus hoiatab ohtude eest, mis kaasnevad vaid iseendale vara kogumisega. Mees arvab, et ta on oma vara ise tekitanud ! Ta ei taipa, et tema rikkaliku viljasaagi tõi esile Maa. See mees kaotab oma hinge. Tänapäev pakub ka arvukalt selliseid näiteid
Tegevused peavad vastastiku üksteist toetama, mitte lõhestavalt toimima 6. Järjepidevuse tagamine Sagedane korporatiivne "uuestisünd" on kehva strateegia tunnusmärk 3 www.local.ee/.../turunduse_juhtimine_1_-_loengud_5-7.doc Positsioneerimise alused KONKREETSE POSITSIOONI VALIK Ettevõte4 peab positsioneerimisel edasi liikuma ja välja mõtlema konkreetse toote hüve ja ostupõhjuse. Konkreetset positsiooni otsivad firmad peavad silmas pidama järgmisi positsioonimise võimalusi. · Omadused- Ettevõte positsioonib ennast mingi atribuudi või iseloomuliku omaduse järgi. Õlletootja kinnitab,et tema on vanim; hotell kirjeldab end kui linna kõrgeimat hotelli. Kuid see positsioonimise alus pole kõige parem, sest selgesõnalist kasu kliendile ei väljendata · Hüve- Toode lubab mingit hüve
Aristotelest, kuid tema muutis selle iseseisvaks distsipliiniks. ● Nikomachose eetika on inimolemust puudutav filosoofia – püüab leida vastust küsimusele, mismoodi peab inimene elama, mis hea ja mis halb tema enda suhtes ja suhetes teistega. ● Sellise küsimusteasetusega pani Aristoteles aluse eetika teooriale. ● Tegemist on praktilise õpetusega, mille eesmärgiks on näidata vahendeid õigeks käitumiseks. ● Aristotelese jaoks ei ole hüve ja õnn abstraktne nähtus, vaid see avaldub tegevuses ja on teatud elamise viis. I RAAMAT „Eesmärk ja Hüve“ Mida tähendab inimese jaoks hüve: kui hüve seisneb selles, et ollakse õnnelik, siis mida tähendab olla õnnelik? Igaks tegevuseks peab olema mingisugune liikumapanev jõud. Iga tegevuse eesmärgiks peab Aristoteles hüve. „Näib, et igal kunstil ja igal uurimistööl, aga ka igal praktilisel
) küsimustega. Teise järgu küsimus küsib aga selle järgi, mida üldse mõistetakse skisofreenia all. 2. Millega tegeleb meditsiinifilosoofia? Milliseid teemasid kajastatakse meditsiinifilosoofias? MF käsitleb kriitiliselt meditsiini ainest ja püüab määratleda meditsiini olemust, MF on sama vana kui meditsiin ja filosoofia. Meditsiin on enam kui teadus.Teemad mida MF käsitleb : tervis, haigus, surm, haiguste ennetamine, ravi, abi, hooldamine, patsiendi hüve, kliinilise kokkupuute olemus jne. Meditsiin huvitub patsiendi hüvest ja patsiendi hüvel on 4 mõõdet:biomeditsiiniline hüve, patsiendi arusaam sellest, mis on tema jaoks hüve, patsiendi hüve inimesena, patsiendi hüve vaimse olendina 3. Mis eristab üksteisest empirismi ja ratsionalismi? Millised võiksid olla empirismi ja ratsionalismi tugevused ja puudused? Klassikalise empirismi seisukoht on, et kõik teadmised pärinevad kogemusest. Ratsionalismi seisukoht
Majandusteadus -Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib kuidas piiratud ressursside tingimustesrahuldada inimeste kasvavaid vajadusi. -Turg on igal pool ja igal ajal seal, kus toimub vabatahtlik vahetusprotsess. Toode või teeenus vahetatakse raha vastu. -Toode on materiaalne hüve, mida toodavad ettevõtted. -Teenus on immateriaalne hüve, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt. -Tootmistegurisd e tootmisressursid: LOODUS TÖÖJÕUD KAPITAL ETTEVÕTLIKKUS Maa Töö Hooned, Loov ja ettevõtlik seadmed lähenemine TEGURITULU Rent Palk Intress, Kasum dividend
peitub. Armastus on iha head jäädavalt vallata. Ent miks siis kõik inimesed kogu aeg ei armasta? Asi on selles, et armastust tuleb mõista laiemalt, kui seda tavaliselt tehakse. Inimene võib armastada näiteks tarkust. Kui inimene midagi ihaldab, siis alati hea pärast, mida see endas kätkeb. Nii teevad inimesed kõike armastuse pärast. Tulebki välja, et ilma armastuseta poleks midagi. Ent vähesed teavad, mida nad lõppkokkuvõttes tegelikult ihaldavad. See on hüve idee või ilu idee. See, mis on tõeliselt kaunis, peab olema hea, ja see, mis on tõeliselt hea, peab olema kaunis. Kes näeb, et kehaliselt inetu inimene on hea, see näeb, et ta on kaunis. Inimene peab jõudma äratundmisele, mida ta tegelikult ihaldab ja armastab. Ideaalne armastaja läbib viis staadiumi. Kõigepealt armub ta konkreetsesse inimesse, kelle välimus on eriti ligitõmbav
,, Ainult hea toidab head, ainult kuri kasvatab kurja.'' (H. Runnel) ,,Suure õpetuse kulg elab, teeb kirkaks kirka väe, elab, teeb uueks inimrahva, elab, teeb piiriks ülima hüve,'' õpetas aastasadu tagasi Konfutsius. Huvitav on teada, milles väljendub õpetuse suursugusus, kuidas ta muudab rahvast, mis on ülim hüve, mil moel suudab inimese vaimne vägi leida tasakaalu hea ning kurja vahel. Järgnevalt on püütud diskuteerida eeltoodud teeside üle. Teatavasti ei saa miski sündida mittemillestki. Nii õelusel kui ka lahkusel on oma juur ja vili. Oluline on vaid situatsioonide kulg, inimese reaktsioon ärritajatele, teod, mis võivad olla kõrgeimalt vooruslikud või inetult patused. Oluline on kogemus, kuid sellest veel
Sokrates leidis oma kaitsekõnes, et surma kartmine ei ole midagi muud, kui et kujutled endale nagu oleksid tark, tegelikult aga ei ole, nagu uhkustaksid, et teada midagi, millest sul tegelikult aimugi pole. Keegi ei tea, mida endast kujutab surm; v-b on ta inimesele suurimaks hüveks, ent inimesed kardavad surma, nagu teaksid nad kindlasti, et ta on suurim pahe. Sokrates kaalutles selle üle, kui palju on põhjust loota, et et surm on hüve? Tema arvates oli surm üks kahest: kas muutumine eimiskiks, tähendab, surnul ei ole enam mitte mingeid tundeid, või vastavalt pärimusele teatud muudatud, hinge ümberasetumine siinsetest paikadest mingisse teise kohta. Sokrates leidis, et surmaga seoses tuleks säilitada hea lootus, ja kui midagi tõeks pidada, siis eeskätt seda, et tublile mehele ei juhtu midagi halba ei elus ega surmas ja et jumalad ei lakka iial tema saatuse eest hoolt kandmast.
jagueb? Kuidas on õnn sellega seotud? Viiendas raamatus on peamiseks teemaks õiglus ja selle olemuse laad. Korraldav õiglus. Kas on võimalik ennast ebaõiglaselt kohelda? I Raamat Aristotelese inimtegevuse valdkondi puudutavad tähtsamad neli mõistet : Technê (praktiline oskustöö), methodos (teoreetiline uurimistöö), praxis (tegutsemine üldiselt) ja proairesis (tegutsemine kindla valiku alusel). Igal tegevusvaldkonnal alates kunstis kuni praktiliste aladeni on suundumus mingi hüve poole. Hüve (kr.agathon) on mõeldud tähenduses, mis võib erinevatel juhtudel eesmärgiks olla, see mida tahetakse saada, sõltumata seosest eetilise plaaniga. Ühe juhtivama ja mõjukama ala alla peaks kuuluma poliitika. See määrab ära millised teadused peavad riigis olema, milliseid neist on vaja igalühel teada ja mil määral. Isegi, kui eesmärgid riigi ja üksiku inimese puhul langevad kokku, paistab riigiga seotu olevat olulisem ja kõrgem saavutada ning alal hoida
AVALIKUD PIDUSTUSED. SPORDIVÕISTLUSED, LÜÜRIKA JA TEATER. FILOSOOFIA JA TEADUS 1. Milline ühiskonnakiht ja miks tegeles spordiga enim?aristokraadid,püüdlesid täiuslikkust igas vallas ja kandsid pidevalt hoolt oma keha ning füüsilise võimete eest 2. Mis on gümnastika?spordi harjutused 3. Kuidas kujunesid gümnaasiumid hariduskeskusteks?kuna poisid ja noorukid veetsid gümn.palju aega tänu spordiharjutustele siis õpetlased hakkasid seal oma loneguid ja vestlusi pidama 4. Millal toimusid esimesed olümpiamängud?380 ekr 5. Kus olümpiamängud toimusid?Zeusi pühamus Olümpias Lõuna-Kreekas 6. Kelle auks toimusid olümpiamängud?Zeusi 7. Kes võtsid olümpiamängudest osa?sinna kognes võistlejaid ja pealtvaatajaid ,osalesid ainult hellenid,naistele oli pääs keelatud 8. Millistel spordialadel võisteldi?kiirjooks-staadionijoox;pikemad jooxudistantsid;maadlus;rusikavõitlus;kombineeritud...
Moraalifilosoofia vastab küsimusele ,,Mis peaks olemas olema?" Inimeseprobleemi ja moraaliprobleemid iseseisvate küsimustena püstitas Sokrates (469 399 eKr). Praktiline filosoofia (eetikateooria) algab Aristotelesest (384 322 eKr). Praktiline filosoofia · tegeleb küsimustega, mis kerkivad esile igapäevases elus; · ei jaga tegutsemisretsepte vaid selgitab mõisteid ja argumenteerib; · mõtestab küsimusi: mis on hea elu? mis on hüve ja pahe? mis on õnn? mis on õiglus? mis on südametunnistus? mis on kohus? mis on vabadus? mis motiveerib inimest moraalselt käituma? missugused moraalsed õigused peavad olema kõigile tagatud? Moraalifilosoofia suurkujud on Aristoteles (384 322 eKr) ja I. Kant (1724 1804) Vanakreeka filosoofid seostasid küsimuse miks olla eetiline inimese (isiksuse) vaimse tervise ja harmooniaga. Alates 18. 19
kasutatakse dilemmade lahendamisel. Deskriptiivne kirjeldab midagi, ei anna hinnangut, Normatiivne Annab hinnangu, Metaeetiline uurib semantilisi küsimusi. 4. Me vajame moraali, et vältida loodusseisundit. Hobbesi kohaselt oleks ilma normideta kõikide sõda kõigi vastu. 5. Inimese huvides on pikemas perspektiivis olla moraalne, kuid alati on neid, kes lepingust taganevad ning saavad sellega hetkelist hüve. Moraali funktsioonid Hobbesi kohaselt: hoida ühiskonda lagunemisest,leevendada kannatusi,soodustada inimõitsengut,lahendada huvikonflikte mõistlikult,jagada kiitust ja laitust. 6. Eetilise hinnangu sfäärid: Tegu(akt) õige,väär,kohustuslik,vabatahtlik;Tagajärjed hea,halb,neutraalne;Iseloom vooruslik,paheline,neutraalne;Motiiv hea tahe,kuri tahe, neutraalne. 7. Moraal ja teised normatiivsed süsteemid. Moraal-õigus:Mõned seadused võivad olla
Aristoteles: loomutäius on õnne olemuslik osa, kuid täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid: head teod nõuavad vastavat varustust. 1 Keha hüved ja välised hüved on vajalikud hinge pärast, mitte vastupidi. Platon: Erinevatel eluetappidel erinevad vastused. Stoikute vastus: Õnn tähendab kindlust hüve omamises, ent ainult tõelise hüve omamises saab olla kindel 3. Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast Riigimehe elu Poliitiline juht, kes rakendab õigluse, julguse, eneseväärikuse voorusi kogukonna hüvanguks Ta ei suuda aga rakendada tarkuse voorust oma elus Rakendab oma voorusi ebatäiuslikes tingimustes Filosoofi elu - eelistatud Kõige täiuslikumalt praktiseerib tarkuse voorust Tarkuse saavutanu, kes mõtleb maailma üle oma teadmiste valguses
2019/2020 1. a) Millised tingimused põhjustavad ühismaa tragöödiat (tragedy of freedom in a commons)? Argumenteerige artikli põhjal. Ühismaa tragöödia põhjuseks on, et avalike hüvede kasutamisel ei kanna üksikisik oma tegevuste kõiki kulusid. Maa-ala on avatud kõikidele piiranguteta (piiratud alal). Üksikisiku kulud avaliku teenuse kasutamisel on madalad, kuid kasu on suur. Inimesed tegutsevad omaenda huvides ja jätkavad hüve kasutamist hoolimata tagajärgedest. Kui valida enda kasu maksimeerimise või kellegi teise kasu sama hüve kasutamisest, siis inimese loomulik käitumisviis on enda huvidele toetuv. Kasutades maa-ala avaldub ka negatiivne mõju. Kuigi iga isiku poolt tulenev negatiivne mõju maa-alale ei pruugi olla niivõrd suur kahju, siis kõikide indiviidide mõjud kokku võivad viia traagiliste tagajärgedeni. Selle tulemuseks võib olla maa-ala viljatus ning kasutuskõlbmatus.
on tehtud hädakaitseseisundis ja seaduses toodud tingimusi järgides, ei ole õigusvastane, st ON LUBATUD. Hädaseisund · Hädaseisund on ohtlik olukord, mida teatud eeldustel võõrastesse õigushüvedesse sekkudes vältida võib · Hädaseisundi puhul puudub õigusvastane rünne vaid ähvardab või eksisteerib oht (see võib ka olla muu hulgas looma "rünne", aga ka inimese rünne, mis ei ole kantud tahtest) · Hädaseisund annab õigustuse ohverdada üks hüve teise hüve päästmiseks · Seetõttu tuleb hüvesid kaaluda (ei ole lubatud ohverdada väärtuslikumat hüve vähemväärtusliku hüve päästmiseks) proportsionaalsuse nõue · Hädaseisundu tegevus on ühe hüve ohverdamine teise hüve päästmiseks (st ohustava hüve kahjustamise v hävitamise läbi) Seega ka tegu, mis on tehtud hädaseisundis ja seaduses toodud tingimusi järgides, ei ole õigusvastane, st ON LUBATUD. Aegumise mõiste
Küsimuseasetus mida tuleks teha: Eetiline egoism: igaüks peaks tegema Deontoloogiline ja teleoloogiline seda, mis edendab tema enda hüve. eetika küsivad: milline tegu on Utilitarism: me peaks tegema seda, mis moraalselt õige, mida tuleb edendab üleüldist hüve. teha? Kanti eetika: inimene peaks järgima
riigihangetes jne Korruptsiooni liigitatakse väike- ja suurkorruptsiooniks ning bürokraatia ja poliitika korruptsiooniks. Suur- ja sageli ka poliitika korruptsioon väljendub näiteks infrastruktuuride ja relvadega seotud tehingutes ning erastamistes, samal ajal kui väike, aga ka bürokraatia korruptsioon on enam levinud seoses maksude ja tollide ning korrakaitsega. · Altkäemaks - on vaadeldav nii rahaline kui muu hüve (kingitused, koolitusreisid, soodustused jms), mida ametiisik saab teenistusülesannete rikkumise eest. Altkäemaksu eesmärgid on väga erinevad, seda antakse nii selleks, et kiirendada teatud protsesse (speed money), kui selleks, et saada teavet, teenust jm, mis vastasel juhul poleks kättesaadav, või selleks, et ära hoida mõne teo tagajärge (nt lubade äravõtmine).
Mis on hea Aristotelese eetika järgi? Aristoteles peab oma uurimuse eesmärgiks leida, mida tähendab õnn erinevate inimeste jaoks. Ta nimetab inimese tegutsemise eesmärgina hüve saavutamist, mis tähendab aga hüvedele vastavaid toiminguid. Praktilises elus ei saa vaadelda eesmärki tegevusest eraldi -- eesmärgile viivad üksikud toimingud moodustavad osa sellestsamast eesmärgist. Aristoteles on öelnud:"Hüve olekski see, mida tegutsemisel saavutatakse /.../ see mida järgime ta enda pärast, mitte vahendina muu jaoks" Aristoteles tegeleb eetikaküsimustega analüütiku vaatekohalt. Võib öelda, et ta küll vaatleb moraali, kuid ise ei moraliseeri
Mõned samastavad õnneliku juhuse õnnega Õnn paistab aga olevat jumalik isegi siis, kui ta pole jumala saadetud, vaid on saavutatud kas loomutäiuse, teatud õpimise või treenimisega. Inimese toimingutes ei esine mitte millegi juures nii suurt sihipärasust, kui seda on loomatäiusele vastava toimevõime juures On selge, et loomutäiusega seotut tuleb vaadelda inimesega seosesm sest me uurime ju inimese hüve ja inimese õnne. Inimese loomutäiusest ei räägi me aga mitte seoses keha, vaid hingega ja nimetame ka õnne hinge toimimisvõimeks. On kaht liiki loomutäiust: üks mõistuslikkuse ja teine eetose juurde kuuluv. See, mille kaudu ja mille abil igasugune loomutäius tekib ja hävib, on üks ja see sama nagu ka kunsti puhul: kaarat mängides võib sündida ju nii hea kui halb kitaaramängija.
-õiglus:iga osa täidab oma funktsiooni -mõistus valitseb, emotsioonid toetavad ja instinktid ohjeldatud Platoni hilised dialoogid:(Pidusöök) -vooruslik elu sünnib ilupüüdlusest (armastusest) -erinevate ilupüüdlustega seotud erinevad õnnelikkuse määrad -õnn peegeldub ka meie subjektiivses naudingutundes -naudingud-meelelised ja vaimsed ARISTOTELES (384-322 eKr) *Õnn on hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna. *Analoogia kunstnike funktsioonidega -suurim hüve oma funkt. teostamine parimal viisil *Inimhinge funkt. Mõistuspärane toimimine *Inimese suurimaks hüveks on täiuslikemalt mõistuspärane toimimine kogu elu jooksul *Õnn on ,,parim,kauneim,nauditavaim" -ugaühele pakub naudingut see, millesse ta on kiindunud.Kuid üüluseramastajale meeldib see,mis on loomu poolest nauditav. Kas voorusest piisab õnneks?Platoni ja Aristotelese vastus *Platon:varane-jah, hilisem-ei
" Otsime vastust sellele, kes peaksid riiki juhtima. Riiki ei saa juhtida harimatud, sest neil puudub suund kuhu liikuda. Nad ei tea mida teha. Teiselt poolt ei saa riiki juhtida ka liiga kõrgelt haritud või need kes eneseharimisele täielikult pühendatud on. Seda seepärast, et neil puuudub tahe püüelda millegi poole. Ehk esimestel puuduvad oskused, teistel tahe. Parim valitsejad on need, kes seda ei ihka nii väga. Ega võim ei ole hüve. Parim valitseja on inimene kes tõuseb vaikselt. Ta silm harjub erinevate valgustega ehk ta mõistab ja saab aru erinevate elanike vajadustest. Ta tõuseb kuni on mäe tipus. Kuid nüüd, erinevalt üldlevinud tavadele, ei tohi see inimene jääda sinna tippu. Vastasel juhul nagu eelpool mainitud kaob sel valitseja tahe. Valtsemist tuleb võtta kui paratamatust mitte kui hüve.
Pascali sõnade kohaselt esitas Montaigne vooruse nii meeldiva, naiivse ja kõikidele kättesaadava asjana, mis lubab õdusalt rahulikku jõudeelu. Montaigne´i jaoks ei olnud miski kindel ega tõene. Pascal arvas, et sellepärast seisneski tema peamine käitumisregel rahus ja mugavuses. Montaigne´i soovitused on kergesti järgitavad, sest nad on inimloomuse suhtes vägivallatud. Kuid nad on hukatuslikud kõikide jaoks, kellel vähegi on autuid või pahelisi kalduvusi. Paljude ülima hüve mõistmiste peamiseks puuduseks pidas Pascal seda, et "ülim hüve" arvatakse asjadesse, millest ühe puudumine hävitab meis rõõmu teise asja omamisest. Tõele lähemal on need, kes peavad teda niisuguseks, "mis võib kahanemata ja kadedust tekitamata kuuluda korraga kõigile ning mida ei saa keegi vastu oma tahtmist kaotada". Pascal jaotas "ülima hüve" otsijad kaheks. Esimesed arvavad selle välisesse maailma, teised meisse endasse(stoikud)
Seega on Platoni järgi meie teadmine anamnesis - meeldetuletamine. Kui me siin muutuvas maailmas õpime, siis ei õpi me midagi uut, vaid õppimise protsessi kaudu üksnes meenutame seda, mida teadsime varem. Ideed on omavahel järjestatud: ühed on kõrgemad, teised madalamad. Ideede omavahelist suhet võib kujutada ette püramiidina, kus tipu pool asuvad kõrgemad ideed - nagu samasus, erinevus jms, allpool aga kitsama määratlusega ideed. Kõige kõrgemal asub hüve idee , mille kohta ütleb Platon, et see on teiselpool olemusi, mistõttu ei saa seda rangelt võttes ideeks pidada. Hüve "idee" on seega ideede suhtes nagu päike nähtavate asjade suhtes: nii põhjus kui võimalikkuse tingimus. Nagu päike annab loodusele elu ja silmadele tunnetusvõime, samamoodi annab hüve ideedele "elu" ja mõistusele nende tunnetamise võime. Hüve langeb Platonil teatud mõttes ühte jumalusega, kuna on kõige muu suhtes aluseks ja paikneb teiselpool olemist.
Aristoteles vastupidiselt ei pidanud õigeks Platoni ideeõpetust. Tema meelest ei saanud ideid ja meeleorganitega tajutavat lahutada eraldiseisvateks asjadeks. Kuigi on olemas juhuslikkus ning organismid ei pruugi iga kord täiuseni välja areneda. Kui inimese psüühiline toimimine on korras, siis tal on võimalik tunnetada füüsilist maailma. Sellest kujunes välja Aristotelese tunnetusteooria. Platon pidas kõige olulisemaks hüve ideed. See oli idee, mis tegi arusaadavaks kõik ülejäänud ning mida mõistmata polnud tõeliselt vooruslik käitumine võimalik. Tema jaoks oli ideaalne riik see, kui riiki juhiks üksnes need, kes said hüve ideest aru. Esmalt tuli eraldada võimekad vähem võimekatest. Vähem võimekate osaks jäi töötegemine, esimesed aga pidid pühenduma oma võimete ja vooruste arendamisele. Aristoteles pidas aga ideaalseks riigiks sellist riiki, kus
Supermarketid asuvad enamasti suurtes elamurajoonides. · Tarbija on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. · kaupleja isik, kes oma majandus- või kutsetegevuses pakub ja müüb või muul viisil turustab tarbijale kaupa või osutab teenust · kaup kaupleja pakutav, müüdav või muul viisil turustatav asi või õigus; · teenus kaupleja pakutav, müüdav või muul viisil turustatav hüve, mis ei ole kaup; · tootja toote ohutuse seaduses määratletud isik · Müügihind on kaubaühiku või kaubakoguse eest tarbija tasutav lõpphind. · Ühikuhind on kauba ühe kilogrammi, ühe liitri, ühe meetri, ühe ruutmeetri või ühe kuupmeetri lõpphind. Ühikuhinnaks võib olla ka tükihind, kui kaupa ei mõõdeta eelnimetatud ühikutes. · Kauplus-asub linna keskel, sest inimeste teed ristuvad.
Thalese meelest oli kogu mitmekesisuse ühtseks aluseks vesi,mis viitas kõige oleva üha voolavale muutlikusele Demokritose meelest koosnes maailm tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest aatomitest 15.Sofistide õpetus , Õpetasid oskusi, mis vajalikud eduks muutuvas ühiskonnas, eelkõige kõneoskust. Rõhusid konkreetsetele tehnikatele, mitte filosoofiale.Ei loonud süsteemset teooriat ega institutsiooni. 16.Sokratese õpetus Sokratese veendumuse kohaselt olid voorus ja hüve midagi püsivat, reaalset ja inimeste omavahelisest kokkuleppest sõltumattut ja sokratese meelest pidi õpilane ise mõistmiseni jõudma,õpetaja võis teda üksnes suunata. 17.Platoni ideede õpetus Plaaton uskus ,et hüve on igavene ja muutumatu sellepärast,et põhineb igavestel ja muutumatutel ideedel, Palton kujundas ka terviliku õpetuse riigist,riiki pidi põhinema hüvel,olema muutumatu ja täiuslik. 18.Aristotelese nägemus inimese ja riigi vahelistest suhetest?
oma erialase kompetentsi, mis on tõeline teadmine, väljapoole oma eriala piire, sellega aga 2 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. muutuvad nad ise seda märkamata ebakompetentseteks. Inimlik mitte-teada-suutmine käibki Sokratese käsitluse kohaselt ilmselt just nende “kõige tähtsamate küsimuste” kohta, millest eelpool toodud tsitaadis juttu oli. Inimese jaoks tähtsaim on küsimus: mis on hüve? Hüve on antiikse eetika üks kesksetest mõistetest ja Sokrates on antiikeetika küsimuseasetuse väljakujundaid. Kuid enne kui selle juurde jõuda, vaatame tema õpetuse epistemoloogilist komponenti lähemalt. Millist rolli mängib see tunnetus – “ma tean, et ei tea” – inimteadmises? Mõistmaks ühte filosoofilist väidet tuleb mõista seda küsimust, millele too väide on vastuseks. Sokratese osutatud seisukohta võiks vaadelda vastusena küsimusele: millistel eeldustel inimteadmine areneb
kasulikkust. Mida kaugemal nullpunktist asub samakasulikkuse kõver, seda suuremat kogukasulikkuse summat see esindab. 12.Miks on samakasulikkuse kõver nõgus? Samakasulikkuse kõver on nõgus, sest mida enam on indiviidil üht hüvet, seda väiksema koguse on ta nõus loovutama midagi muud, et seda üht veel juurde saada (langeva piirkasulikkuse seadusest lähtuvalt). Suure koguse omamisel hindab indiviid hüve kasulikkust väiksemaks võrreldes hüvega, mida tal on vähe. 13.Miks on asendatavuse piirmäär erinevates samakasulikkuse kõvera punktides erinev? Asendatavuse piirmäär on erinevates samakasulikkuskõvera punktides erinev, sest samakasulikkuse kõver on nõgus ning asendatavuse piirmäär on selle kõvera tõus. Matemaatiliselt on nõgusa joone tõus igas punktis erinev. Miks aga kõver nõgus on, sai seletatud punktis 12. 14
tagab kaaskodanike austuse, eneseteostamine suurendab eneseusku, selle läbi ka enda armastamist, endast lugupidamist. Huvitav on ka see, et intelligentsed inimesed on seltskonnas populaarsemad ning vastassoo seas suuremas soosingus. Tõepoolest, inimene, kellega on huvitav rääkida ning kellel on lai silmaring ja põnevad vaatenurgad, on sageli sümpaatsem, kui mõni väljapaistva välimuse, kuid tagasihoidliku mõistusega isik. Filosoofide meelest püüdlevad kõik inimesed ühe teatud hüve poole. Selleks on ideaalne elu, üldiselt võttes õnn. Väidetavalt on igal tegevusel ja valikul suundumus mingi hüve poole ning hüveks nimetab Aristoteles midagi lõplikku; midagi, mida järgime ta enda pärast, mitte vahendina millegi muu jaoks. Seega ei saa raha, kuulsus või miski muu argipäevane asi olla hüve, sest materiaalsete väärtustega proovitakse alati midagi muud saavutada. Inimesed püüdlevad algse õnnetunde tekitaja poole, raha aga ei ole otsene põhjus
või sõlmib töölepingu Poliitiline ideoloogia Usulised religioonid Vaba eneseteostus - soov otsustada, et missugune on isiku identiteedi väljakujunemine Enesemääratlemine indiviidina - erinevate sotsiaalsete ja tööalaste rollide järeleproovimine Eraelu õigused Eraelu võib kokku viia mõistete: privaatsuse, turvalisuse, vabaduse ja õigustega Iga inimese eraellu sekkumine on tema privaatsuse ohustamine Eraelu puutumatus on siiski sotsiaalne hüve, mida tuleb õiguslikult kaitsta Tänan kuulamast!
Panen kirja mõndagi, mis neile kasu võiks tuua. Kirjutan tervislikke manitsusi, otsekui kasulike arstimite retsepte, olles kogenud nende tõhusust omaenda haavadel, mis, olgugi veel paranemata, on lakanud edasi arenemast. (3) Näitan teistele õiget teed, mida eksimustest väsinuna õppisin tundma hilja. Hüüan: "Vältige seda, mis lihtrahvale meeldib, mida juhus pakub! Jääge kahtlevaiks ja kartlikeks iga juhusest tuleneva hüve puhul; ka metsloomad ja kalad saavad mõnelt ahvatlevalt lootuselt petta. Saatuse kinkideks peate neid? Need on lõksud. Kes teist elu ohutult tahab veeta, see vältigu niipalju kui suudab noid lõksupüüdvaid kinke, mille puhul eksime rängalt ka selles, et peame neid endile kuuluvaiks, kuid tegelikult oleme nende küljes. (4) Kuristikku viib säärane jooks. Sellise kõrgusse tõusnud elu lõpuks on langus. Vastugi ei saa panna,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
