sajand kahe maailmasõja ja paljude muude konfliktidega sellist usku kõigutanud. Kaasaja humanism on agnostiline http://progressiveliving.org/humanism.gif või lausa atesitlik (nt Nietzsche lähenemine). 7 1.3. Mõned kaasaegse humanismi esindajad John Stuart Mill Friedrich Nietzsche Sir Julian Huxley Bertrand Russell 8 1.4. Kokkuvõte nüüdisaja humanismist (Raeper, Smith 2003:105) Humanism on veendumus, et praegune elu on ainus elu, mis meil on, mistõttu on tähtis, et see oleks hea. Humanism põhineb agnostitsismil ja ateismil. Humanistid peavad inimmõistust elu juhtivaks jõuks. Nad on ilmalikud ja soovivad ühiskonda vabastada religioossetest uskumustest, mis nende arvates vaid pärsivad inimprogressi. 9 Humanistid on materialistid, kes ei usu vaimsesse maailma; nad on empiirikud
1.MILLAL VALITSES KESKAEG, SELLE PERIOODI OLULISEMAD TEADUSSAAVUTUSED. 5. 16. SAJAND TRÜKIKUNSTI ARENDAMINE, KOOLIDES VABAKUNSTI JA MEHHAANILISTE KELLADE LEIUTAMINE 2.KESKAEGSED RAHVUSEEPOSED ,,LAUL MINU CIDIST" ,,LAUL IGORI SÕJARETKEST" ,,ROLANDI LAUL" ,,NIBELUNGIDE LAUL" 3. RÜÜTLILUULE LIIGID KANTSOON, SIRVENTES, TENSOON, PASTORELL, ALBA, SERENA, BALLAAD, ROMANSS 4. RENESSANSS- AEG, MÕISTE SISU. RENESSANSS OLI 14-16 SAJAND ITAALIAST ALGUSE SAANUD ANTIIKSEST HUMANISMIST JA KUNSTIST MÕJUSTATUD MURRANGULINE LIIKUMINE EUROOPAS. ARHITEKTUURIS LOOBUTI GOOTIKA KAANONITEST, TAAS TÕUSID AUSSE ANTIIKARHITEKTUURILE OMASED EHITUSVÕTTES, PROPORTSIOONID JA HARMOONIA. EESTISSE JÕUDIS RENESSANSI MÕJU 16. SAJANDI ALGUL PEAMISELT SAKSA- JA MADALMAADE KAUDU. 5. PETRARCA- "LAULUDE RAAMAT", SONETI MÕISTE. ,,LAULUDE RAAMAT" JAGUNEB KAHTE OSSA: ,,MADONNA LAURA ELUAJAL" JA ,,PÄRAST MADONNA LAURA SURMA", SISALDADES 366 LUULETUST, NEIST 317 SONETTI.
rahvuskeeled. Lisaks ilmalikule kirjandusele nni Boccaccio tekkis ka vaimulik kirjandus. Renessanss 14-16 saj Seades esiplaanile inimeste oma huvide Dante ,,Jumalik õiguste ja püüdlustega komöödia" nägi renessanss ideaali maises õnnes ja harmoonias. Humanismist sai ,,Romeo ja Julia". kogu renessansskultuuri maailmavaatelin Shakespeare e algus . Tuli esile kirjalik poeetiline vorm, mis eksisteeris ilma taustamuusikata. Dialoog oli humanistide armastatuim kõnepidamise ja suhtlemise viis
kõrgetasemelist peenmaali, õlivärvide võimalusi ja neile võõrapärast inimese- ja usukäsitlus Portnari altar Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hieronymus bosch (u. 1450-1516) Kõige kaugem itaallialikust humanismist on pessimistliku fantaasia Hieronymus Boschi looming Inimene on tema tõlgenduses armetu, loomalik ja irratsionaalne olend, kes on määratud hukkamisele Tavaliselt on kujutatud pattulugemine ja Paradiisist pagendamine Uusaegne jäljenduslik maalimisviis muutis ka kõik koletised üllatavalt reaalseteks Boschi piltide unenäolik põnevus koos peenete värvimängudega on inspireerinud 20. saj sürrealiste Click to edit Master text styles Second level Third level
Renessansikirjandus Renessansiks ehk taassünniks nimetatakse Euroopas toimunud vaimset murrangut, uut mõtteviisi, mis hülgas keskaegsed arusaamad ja elutunnused, kuulutades naasmist antiikkultuuri juurde. Sai alguse 14. Sajandil Põhja-Itaaliast. Renessanss tähendas vaimset ja kultuurilist üleminekut keskajast uusaega. Renessanss nagi ideaali maises õnnes ja harmoonias. Inmene luumult hea ja tema õnne eest tuleb võidelda. Individiaalsuse tõusmine ja vabadus. Humanismist sai kogu renessansikultuuri maailmavaateline alus. Inimese suhtumiselt sarnanesid humanistid antiikaja mõtlejatega. Uute ideede levikut soodustas trükikunsti areng. Renessansikultuur hakkas rääima rahvuskeeles. Kunsti arengut mõjutas loodusest, õppisid kasutama valgust ja andma edasi tundeid ja liikumist. Leonardo da Vinci `' Püha õhtusöömaaeg''. Kuntsnike nimesid hakati teadma ja kirjutama teoste alla.
16. sajand - kõrgrenessanss Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirduks ainult vana meeldetuletamisega. Seades esiplaanile inimeste oma huvide, õiguste ja püüdlustega, nägi renessanss ideaali maises õnnes ja harmoonias. Humanismist sai kogu renessansskultuuri maailmavaateline algus. Tuli esile kirjalik poeetiline vorm, mis eksisteeris ilma taustamuusikata. Dialoog oli humanistide armastatuim kõnepidamise ja suhtlemise viis. Novell ja sonett olid zanrite uue süsteemi esimesed lülid. Dante Aligheri(1265-1321) - "Jum9alik komöödia", "Uus elu", "Pidusöök" Francesco Petrarca (1304-1374) - "Aadressita kirjad", "Laulude raamat", "Africa"
eksport, tollimaksud, et import väheneks, kolooniatest algmaterjal. Oluline võimalikult suur eksport ja kolooniate omamine. Jean-Baptiste Colbert oli prantsuse majandustegelane, kuningas Louis XIV finantside peakontrolör (majandusminister) aastatel 16651683. Teda peetakse prantsuse merkantilistliku majanduspoliitika loojaks. 6.Valgustusfilosoofia ja mõtlejad (lk 30-37) Valgustus on 18. sajandil Euroopas tekkinud mõtteviis ja ellusuhtumine. Välja kasvanud humanismist(nn uus humanism). *inimmõistuse väärtustamine ja alus *loodusseaduste austamine Filosoofid Descartes, Voltaire, Rousseau, Diderot', Leibniz, von Herder, Montesquieu, Locke. 7.Valgustatud absolutismi mõiste (konsp.) 1)valitseja võim rahvalt 2)reformid ja seaduste parandused 3)valitseja kirjanikelt mõjutusi 8.Euroopa tähtsamad dünastiad Venemaal Romanovid Inglismaal Tudorid, Stuartid Saksamaal Habsburgid Prantsusmaal - Bourbonid 9
Renessanss-tuleneb humanismist, võeti kasutusele 15-16 saj., tähistamaks tagasipöördumist antiik-kreeka kultuuri. Renessansiajastu hõlmab 14-16 saj., sai Itaaliast alguse, maailmavaate keskmeks oli humanism. Muusikaajaloos räägitakse renessansi asemel Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. R: maalikunst-kajastati reaalset maailma, teovõimelist inimest, inimese keha oli proportsioonis, inimene oli endast lugupidav. R:arhitektuur-hakatakse ehitama sammaste ja õudega paleesid, ilmalikud ehitised, kirikud olid kuplitega, kasutatakse ornamentikat. R:skulptuur-tehakse alasti inimkehast(täiuslikus proportsioonis), kandilisi ja kondilisi figuure ei tehtud(paksemad, ümarad) R:kirjandus-Shakespeare, G.Boccaccio, F.Petrarca itaaliast R:teadus-15.saj keskel leiutati trükikunst, nooditrükikunst. Humanistlik iluideaal-toob välja vaba, haritud inimese. Kõik mida nähakse/kuuldakse peaks olema harmooniline, ilus, kooskõlas. Vokaalpolüfooniline-mitmehääln...
``Mis teeb 19. sajandist uusaja?`` Piibe Kadak 10A Uusaja mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16.sajandil, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Lähtuti uuest ideoloogiast humanismist, mis kujunes välja renessansiajastul. 19. sajandil- Napoleoni sõdade järel kutsusid võitjariigid Viinis kokku rahvusvahelise kongressi- Viini kongressi. Kongressil püüti taastada Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade käigus segi paisatud Euroopa poliitiline kaart ning endiste valitsejasuguvõsade võim. Kongressi juhtriigid olid Prantsusmaa-vastase koalitsiooni juhtriigid Inglismaa, Venemaa, Austria ja Preisimaa
Kordamisküsimused 1. 1802/1804 talurahvaseaduste vastuvõtmise põhjused Eestis levisid valgustusideed, hakati rääkima humanismist (keskne inimene oli Rousseau); Toimusid muutused mõisnike elulaadis suurte losside ehitamine, mõisnike töö ei kandnud enam sellist luksust välja; Siinsed mõisnikud olid baltisakslased, kes olid mõjutatud Lääne arengust ja kultuurist; Eesti oli Tsaari-Venemaa näidisriik. 2. 1802/1804 talurahvaseaduste sisu Eestimaal, Liivimaal Liivimaa 1804 Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine;
Renessanss 14.-16. sajandil Euroopas pr. renaissance - ümbersünd järgnes keskajale antiikaja kunsti/kirjanduse taassünd seati esile ühiskond,tähtsustati iseenda universaalsust inimeste usku jumalasse nõrgestasid: -leiutised(tükikunst,mikroskoop) -uued teoorias(Kopernik,Galilei,Gutenberg) -maadeavastused(Kolumbus,Vasco de Gama,Marco Polo) Renessanss on lahutamatu humanismist ja humanistide tegevusest. Nad olid veendunud inimeste piiramatus arenemisvõimes. Keskuseks sai Firenze. Kirjanikud Fransesco Petrarka-sonett Giovanni Boccaccio-novell Thomas Moore-utoopia Michel de Montaigne Fransesco Petrarca: ,, ...see vaid näib nii, et ma elasin vürstide juures, tegelikult elasid vürstid minu juures,'' 1304-1374 Oli päris Firenze lähedalt 1312. aastast elas Prantsusmaal ja õppis õigusteadust.
Williami matused toimusid Westminster Abbey kirikus ning maeti Baron, Stamfordi St Martin’i kirikus, mis oli ka tema soov. Haridus ja kujunemistee William, kes oli ainuke poeg, sai hariduse Granthami ja Stamfordi Grammar koolidest. 14. aastasena läks ta St. Johni Kolledžisse, Cambridge’s, kus ta viidi kokku selle aja tähtsaimate kasvatusteadlastega Roger Aschami ja John Chekega. Omandas ebatavalised tedmised kreeka keeles, sattus protestantliku mõjuvõimu alla ning oli mõjutatud humanismist. Samad isikud mõjutasid ka religiooset poliitikat 16. sajandi teises pooles. Pärast kuut aastat Cambridges sai ta kraadi ja peale seda läks ta Londonis asuvasse Gray’s Inni väljaõpet saama. 1543. aastal sai Cecilist Parlamendi liige ning lühikese aja jooksul sai ta administraatoriks. Lühikirjeldus tööst konkreetse ülemuse juures William Cecil töötas Elizabeth I alluvuses. Nad tundsid üksteist sellest ajast, kui Elizabeth I printsessiks sai
Villon seisis ka luules väljaspool seadust ja kaanoneid, segas mängurina stiile ja keeli, kasutas vargazargooni. Kirjutas paroodiat. Renessansikirjandus: renessansiks nimetatakse Euroopas toimunud vaimset murrangut, uut mõtteviisi, mis hülgas keskaegsed arusaamad ja elutunnetuse, kuulutades naasmist antiikkultuuri juurde st. antiikkultuuri taassündi ja tõstes esile humanismi ideed. Sai alguse 14. saj Põhja-Itaaliast. Humanismist sai kogu renessansikultuuri maailmavaateline alus. Uute ideede levikut soodustas suuresti trükikunsti areng, renessansikultuur hakkas rääkima rahvuskeeltes, eriti soodus oli see aeg kunsti arengule. Algas kunstiteoste signeerimine. Kirjanikud pöördusid realismi poole, kirjandusteoste peamiseks kujutamisobjektiks sai inimene kogu oma keerukustega, kangelane, kes tunneb rõõmu oma maisest elust. Kirjanduse keskuseks kujunes Firenze, mis oli koduks ka Leonardo da Vinci'le, Michelangelo'le,
kunstiliikide kõrval kõige iseseisvam. Maal tegi läbi keeruka arenemisprotsessi, mille tulemusena saavutati inimese, looduse ja esemete tõepärane kujutamine. Vararenessansi maalikunsti esimene väljapaistev esindaja oli Masaccio, kelle uuendused Masaccio, sünninimega Tommaso Cassai, mõnel pool märgitud ka Tommaso di Ser Giovanni di Mone, sündis 21. detsembril 1401. aastal. Masaccio oli esimene suursugune maalija vararenessansi ajastul. Tema freskod on kõige varasemased näited humanismist ning need olid kui eeskujuks hilisematele suurmeistritele. Masaccio ühines 1422. aastal maalikunstnike gildiga Firenzes, mis oli tol ajal üks jõukamaid linnu maailmas. Tema tähelepanuväärselt omalaadne stiil oli paljuski eeskujuks ka gildi teistele liikmetele. Masaccio oli esimene, kes kasutas oma töödes teaduslikke uuendusi, näiteks fokusseerimist, mida varem polnud keegi veel oma töödesse sisse toonud, samuti
1489). Memlingi õpilane oli ka Tallinnast pärit Michel Sittow. HIERONYMUS BOSCH (1453-1516) Üleminekuaja meister, kes kuulub ajaliselt 15. sajandisse, kuid tema tööde maaliline rikkus laseb teda vaadelda uue suuna teerajajana. Boschi looming on veider ja fantastiline segu naturalistlikest ja nägemuslikest elementidest. Tema loomingut seostatakse Flandrias levinud hiliskeskaegse müstitsismiga. Kõige kaugemal itaalialikust humanismist, pessimistlik. Erakordse sugestiivsusega loob ta sümboleid, mis kehastavad iroonilist paroodiat oma aja kommetest. Tõlgendab inimest kui armetut, loomalikku ja irratsionaalset olendit, kes on hukkumisele määratud. Boschi kolmeosaliste altarimaalide vasakpoolsel pildidl on tavaliselt kujutatud pattulangemine ja Paradiisist väljaajamine, keskel maine elu oma pattudega, paremal servas aga vääramatu karistus põrgupiinade näol. Eriti armastab ta põrgustseene ja
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Das_J%C3%BCngste_Gericht_%28Memling%29.jpg HIERONYMUS BOSCH (1453-1516) Üleminekuaja meister, kes kuulub ajaliselt 15. sajandisse, kuid tema tööde maaliline rikkus laseb teda vaadelda uue suuna teerajajana. Boschi looming on veider ja fantastiline segu naturalistlikest ja nägemuslikest elementidest. Tema loomingut seostatakse Flandrias levinud hiliskeskaegse müstitsismiga. Ta oli kõige kaugemal itaalialikust humanismist ning oli väga pessimistlik. Erakordse sugestiivsusega loob ta sümboleid, mis kehastavad iroonilist paroodiat oma aja kommetest. Tõlgendab inimest kui armetut, loomalikku ja irratsionaalset olendit, kes on hukkumisele määratud. Boschi kolmeosaliste altarimaalide vasakpoolsel pildil on tavaliselt kujutatud pattulangemine ja Paradiisist väljaajamine, keskel maine elu oma pattudega, paremal servas aga vääramatu karistus põrgupiinade näol. Eriti armastab ta põrgustseene ja
sõnu; uuris põhjalikult eurooplaste poolt kolonialiseeritud maade keeli; keelte viis staadiumit Adam Smith soti filosoof, ühiskonna- ja majandustegelane, tänapäevase majandusteooria looja, liberaalse turumajanduse pooldaja; tüpoloogiline lähenemine keelele Johann Gottfried von Herder saksa poeet, kriitik, teoloog ja filosoof; sõnastas võrdleva filoloogia alused; huvitus rahvalauludest ja humanismist Sir William Jones kõmri filoloog, muistse India uurija, indoeuropistika looja; Indo- Euroopa keelte suguluse postuleerija; pani aluse võrdlevale keeleteadusele; 1786. aastal pidas kõne hindude ajaloost ja kultuurist, mida peetakse võrdleva filoloogia ja indoeuropistika alguseks Wilhelm von Humboldt diplomaat, keeleteadlane, haridusteoreetik, Humboldti ülikooli rajaja Berliinis; uuris baski keelt ja kohanimesid, kawi keelt, mesoameerika keeli; keel on
(Muud illustratsioonid on töövihikus must-valged). Näide 7. (1) Varem oli tuntud huvi peamiselt Jumala ja selle vastu, mis ootab inimest pärast surma, nüüd aga tõusis tähelepanu keskmesse inimene ise ja tema maine elu. See ei tähenda sugugi, et Jumalat poleks enam usutud. Kuid leiti, et inimene on Jumala loomingu tipp ja nii tema tundeelu kui ka kaunis välimus väärivad senisest palju enam tähelepanu. [humanismist] (2) Huvi antiikmaailma vastu muutis inimeste maailmapilti. Usule jäi endiselt tähtis koht, kuid järjest enam hakati huvituma tegelikust maailmast. [renessanssist] Välja toodud lõigukesed mängivad suurt rolli inimese enda kujunemises ning on seega kasvatuslikuks elemendiks. Usust rääkimine teeb õpilased julgemaks oma vaadetest ja uskumustest rääkimisel, samuti nende väljakujunemisel. Samas on jäädud neutraalseks, pole
1. Uue maailmapildi kujunemine: Renessanss- (itaalia k ,,taassünd")- Itaaliast alguse saanud antiiksest humanismist ja kunstist mõjustatud murranguline liikumine Euroopas 14.-16.sajand. Ajastust iseloomustas eemaldumine religioonikeskselt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Võimalikud renessanssi põhjused- must surm seadis jumala olemasolu kahtluse alla, kabanduse ja käsitöö areng, feodalismi kokkuvarisemine, rahvakeelse kirjanduse ja ülikoolide teke. Perioodid- protorenessanss (13.sajand), eelrenessanss (14.sajand, katoliku kiriku poliitiline
kuuluva melanhoolia, igatsuse ja tundelisusega. Petrarkistid olid Petrarca luulekunsti ja armastusfilosoofia järgijad. Ekloog Karjaselaul, mis pärines juba Vergiliuse ,,Bucolicast" ja oli enamasti kirjutatud kahe karjase dialoogina. Madrigal lembeteemaline naljatlev lühiluulevorm. 2. Humanism ja humanistid. Kuidas on humanism tänapäeva muundunud? - võrdle tänapäevaga Renessanss on lahutamatu humanismist ja humanistide tegevusest. Humanism (ld. humanus inimlik) -inimese ja inimlikkuse väärtustamine. Alates Petrarcast: inimese ja inimlikkuse kaitse, võitlus inimese kui isiksuse vabastamise ees ning aktiivne vastuseis inimese sõltuvusele kirikust. Humanistid õpetlased, kes süvenesid antiiksesse kultuuri ja tutvustasid sellest ammutatud teadmisi kaasajale. Humaniste vastandati keskaja ainsatele õpetlastele teoloogidele ja vaimulikele. Nt
linnakodaniku seisuse kujunemist. Seoses sellega lõi ta õpetuse õiglasest hinnast ja laenuprotsendi patususest./1, lk 18/ Kuna raha laenamine on seotud riskiga, siis leidis ta, et laenuprotsent on vajalik./1, lk 19/ 5 3. MERKANTILISM Esimeseks turumajandusliku tootmisviisi teoreetiliseks töötluseks on merkantilism. Merkantilism tekkis 15. sajandil, mille põhimõtted olid pärit humanismist. /1, lk 19/ Merkantilistidel oli tähelepanu keskpunktis kermanistika raha loob raha. /1, lk 22/ Merkantilistide põhiseisukohad olid: · rikkuseks saab olla vaid see, mida saab realiseerida (realiseeritakse rahas); · tootmine on rikkuse loomise eeldus; · otseseks rikkuse allikaks on ringlus; · rikkuse allikaks pole igasugune ringlus, vaid riikidevaheline ringlus; · ringlus on kasumi allikaks, sest kaup müüakse kallimalt kui see osteti.
*Uusaja lõpuks peetakse tavaliselt esimest maailmasõda, mis oli aastatel 1914-1918. *Uusajale on iseloomulik kapitalismi areng, valgustus (teadus arenes, keskajal oli piiblipõhine elutegevus), revolutsioon, rahvuslik liikumine milleläbi saadi sõnaõigust (keskajal usklik liikumine) ja parlamendismi areng (keskajal oli kuningas). *Humanismi keskpunktis oli inimene. Inimene oli olulisem kui jumal. Arenes inimlikkus. *Renessanss ehk taassünd ehk antiikaja taassünd arenes humanismist. Renessanssi ajal hakati inimest väärtustama. Sel ajal olid kuulsad inimesed nagu Leonardo Da Vinci, Michelangelo, Shakespeare, Kopernik. *Esimesed maadeavastajad olid hispaanlased ja portugallased. Kõrgaeg oli 15-16.sajand, kui avastati Ameerika, India ja Aafrika. Maadeavastaja Amerigo Verpucci avastas selle näiteks, et Kolumbus jõudis ikkagi Ameerikasse, mitte Indiasse (mida arvas Kolumbus). *Uue maailma avastamise mõjud Uue-Maailma jaoks- kohalik indiaanlaste rüüstamine,
trubaduurid(rändlaulikud) .linnakirjandus-roosiromaan,rebaseromaan(loomad tegelasteks) *"Rolandi laul" "Nibelungide laul" "Laul minu Cidist" RENESSANSS 14.saj-17.saj *Prantasuse keeles tähendab see taassündi *renessanssiks nim. Euroopas toimunud vaimset murrangut,uut mõtteviisi,naasmist Antiikkultuuri *Termini resnessanss võttis kasutusele Itaalia kunstnik Giorgio Vasari 1550a. *R rähendab vaimset ja kultuurilist üleminekut keskajast uusaega (teadmised,looduslähedus) *humanismist sai kogu Rkultuuri maailmavaateline alus Humanism-mõtteviis kus esikohal oli inimene ''Jumalik komöödia'' Dante Aligthieri Teos algab pimedas metsas ja teda jälitavad 3 kiskjat.emahunt(kasuahnus,enesearmastus,panter(valelik),lõvi(upsakas).See on D.A. Hingerännaks põrgust paradiisi.saatajsks vergelius.Teoses on palju sümboleid. Domineerib number 3 ( lõpetatuse arv). Teosel on 3 osa, milles igas on 33 laulu, Kristus suri 33 aastaselt ning tõusis surnust 3 päeva pärast surma.
Itaalias iga renessansi sajand omaette ajajärk: trecento -14. saj (alates 1300. a) quattrocento -15. saj cinquecento -16. saj. · Humansimi ajalugu Itaalias renessansilku mõtte sünniga seotud parimate lootuste täitumine ja järgnenud pettumus. · Esimene renessansi uurija Sveitsi filosoof ja kunstiteadlane Jacob Burckhardt, raamatu ,,Itaalia renessansikultuur"(1860) autor. renessanss kui vabanemine kristlikust dogmatismist. ! Uus ajastu algas humanismist (renessansi filosoofia). · Esimesena kasutas sõna ,,humanism" Leonardo Bruni (1374-1444) ühendas ettekujutuse õpetatusest inimese harituse ja kõlbelise väärikusega. · Humanistid pühendusid teadmisele maiste asjade ja inimese kohta, mida nimetati studia humanitatis. Selle tarkuse tipuks pidasid humanistid antiikaja kirjandust ja filosoofiat. · Taaselustasid antiikkultuuri. Tõlkijate ja ümberkirjutajate poolt moonutatud
Humanismist aurumasinateni 2.9 Uue maailmapildi kujunemine, Renessanss (14.-17.saj) ja humanism Itaalia, 14. saj. Humanism, ehk suhtumine, milles keskmes ja kõigi väärtuste hierarhia tipus oli jumala asemel inimene, võttis võimust. Tänu sellele lõppes keskaeg ja algas uusaeg. Renessanss oli suur teaduse arengu ajajärk. Empiirikale toetudes! Gootipärane kõrgustesse kerkimine asendus horisontaali ja maisusega. perspektiiv! Poliitikas arenes pragmaatiline ja küüniline lähenemisviis ja pangandus majanduses. Palgaarmeede tekkimine ja merenduse areng! Jan Hus- mõjuka usulise reformatsiooniliikumise algataja Tsehhis(pole vaja palju vaimulikke ega nii rik. kirikut) Itaaliast välja liikus reness. 16. saj suuresti tänu trükikunsti leiutamisele. Mis mõjutab meid veel tänini? > Tänu humanismile on meil inimõigused, sots. garantiid ja isikuvabadused. Võitlus surmanuhtluse vastu. Heliotsentriline maailmamudel, Mona Lisa, Shakespeare, Galilei, Reforma...
(kunsti, kirjanduse, filosoofia ja igapäevaelu) uurimise ja tutvustamisega. Antiiki tunti ka mõningal määral keskajal, antiikkirjandus on säilinud suuresti tänu keskajal elanud munkade ümberkirjutustele, kuid siis ei oldud veel antiigi mõistmiseks valmis. Humanistid vastandusid suuresti teoloogidele ja vaimulikele, kes olid keskajal ainukesed õpetalsed. Alates Petrarcast saab humanismist rääkides seda vaadelda kui inimese ja inimlikkuse kaitsjat, inimese vabastajat nii kiriku kui seisuslike normide orjusest. Sellepärast tuntakse humanistidena nii renessansiaegseid õpetlasi, kes enamasti kirjutasid ladina keeles ja uurisid mingit kitsast ala antiigis, kui ka kirjanikke (nt Boccaccio & Shakespeare), kes n-ö võitlesid inimeste õnne eest. Taolised uued teadmised ja silmaringi avardumine hakkasid inimesi üha rohkem eemaldama/võõrandama kirikust, mis seni oli
feministide ja teiste hulgas. Järelikult avaldus: "Esiajaloos pidid mehed olema rohkem sõjakad kuivõrd neil puudus emainstinkt" on essentsialistlik avaldus. Essentsialismi on sageli toetatud viidetega bioloogilistele väidetele (näiteks, et mehe ja naise ajud on erinevalt ülesehitatud); seetõttu on essentsialistlikud väited sageli sotsiobioloogilise taustaga või seotud vastavate mõttekoolkondadega. Alternatiivselt on essentsialism tuletatud humanismist. Essentsialism tähendab seisukohta, et iga asja teatud omadused on paratamatud, sest tulenevad asja olemusest. Näiteks arvas Rene Descartes, et hinge essentsiaalne omadus on mõtlemine. Samas on aga kalduvus mõelda palju tarku mõtteid vaid juhuslik omadus. Operatsionalism (ld operari ´töötama, tegevuses olema´) Percy Williams Bridgmani arusaam, et mõiste tuleb defineerida juhendi kaudu (tegevuseks ja tulemuse jälgimiseks), kuidas eristada antud mõistega hõlmatavat ülejäänust
Ta mõistis hukka skeptikud, kes tema arvates rõhutasid liialt inimese "viletsust" ja pidasid teda loomasuguseks. Pascal eitas meeleheitefilosoofiat. Ta kõneles küll inimese "viletsusest", kuid tegi seda tema "suurusest" ja väärkusest lähtudes. Inimeste puudstele osutas ta kui sõber, soovides, et inimesed lõpmatult täiustuksid, s.t muutuksid oma "inimkuju" väärilisteks. Reaalsele ja ebatäiuslikule inimesele tundis Pascal kaasa. Seega saab kõnelda Pascali humanismist. 4. Kokkuvõte Pascali arvates on lõpmatuse mõistet tarvis nii üli suure universumi mõistmiseks, kui ka lõputult väikeste asjade aru uurimisel, sest me ei tohi otsustada oma meeltega tajutava tunnetuse põhjal. Kuna inimese mõistus on piiratud, ei suuda me lõpmatust oma meeltega tajuda, meie mõistus läheb segadusse või eksitusse. Tõeliselt suudab lõpmatuse olemust tunnetada vaid inimese süda. Inimest
HIERONYMUS BOSCH (1453-1516) Üleminekuaja meister, kes kuulub ajaliselt 15. sajandisse, kuid tema tööde maaliline rikkus laseb teda vaadelda uue suuna teerajajana. Boschi looming on veider ja fantastiline segu 4 naturalistlikest ja nägemuslikest elementidest. Tema loomingut seostatakse Flandrias levinud hiliskeskaegse müstitsismiga. Kõige kaugemal itaalialikust humanismist, pessimistlik. Erakordse sugestiivsusega loob ta sümboleid, mis kehastavad iroonilist paroodiat oma aja kommetest. Tõlgendab inimest kui armetut, loomalikku ja irratsionaalset olendit, kes on hukkumisele määratud. Boschi kolmeosaliste altarimaalide vasakpoolsel pildidl on tavaliselt kujutatud pattulangemine ja Paradiisist väljaajamine, keskel maine elu oma pattudega, paremal servas aga vääramatu karistus põrgupiinade näol
See sai alguse 14. sajandil Põhja-Itaaliast, kus oli ka kõige ulatuslikum, ning levis sealt teistesse maadesse. Renessanss tähendas vaimselt ja kultuurilist üleminekut keskajast uusaega, see oli pööre teadmiste, loodusläheduse, loomulikkuse ja vabamate inimsuhete poole. Renessansiaja mõtlejad ja kunstnikud leidsid, et inimene on loomult hea ning tema õnne eest tuleb võidelda. See oli inimese hinge vabanemise aeg, julgete mõtete, suurte tegude ning lootuste aeg. Humanismist sai kogu renessansikultuuri maailmavaateline alus. Uute ideede levikut soodustas suuresti trükikunsti areng. Renessansikultuur hakkas rääkima rahvuskeeltes. Eriti soodus oli renessansiaeg kunsti arengule. Maalikunsti tõi renessanss uue hinguse, tolleaegsetelt maalidelt hoovab eriliselt helget ja pühalikku meeleolu. Maalijad lähtusid loodusest, õppisid kasutama valgust ja varju, andma edasi loomulikke tundeid ja liikumist.
Penno kuulusid G. Martinoff, R.Kaasik, H. Ronimois, A. Linkhorst jt., seisnes Soomes olevatele eestlastele kiire ülesõiduvõimaluse muretsemises. Kuidas Rootsi avalikkus vastu võttis põgenike saabumise, selle kohta on ajakirjanduses arvukaid näiteid. Kirjeldadakse merereisi, üldist olukorda, põgenemise põhjusi. Sõjast eemal olnud Rootsi nägi esmakordselt näost näkku sõjatsoonis olnuid. Kirjeldusi iseloomustab sügav kaastundmus ja põgenejate olukorra ja elamuste mõistmine. Humanismist kantud suhtumine merelt tulijate vastu nii avalikus sõnas kui ametivõimude esindajate, organisatsioonide ja üksikisikute poolt äratas tänutunde ja ja lõi soodsa õhkkonna uue maa ja ta rahva suhtes. Pärast sõdu ja okupatsioone, hirmu ja kannatusi, leiti end sõbralikult ja rahuaegsel maal, kus oli tahet mõista ja aidata. Rannavalve, sõjaväeüksused, politsei, kodukaitse, lotade organisatsioon, Päästearmee, Punane Rist, kogudused jt
Rooma kirjanduse kaudu on antiikkirjandus mõjutanud hilisemat Euroopa kirjandust ja selle kaudu ka kogu maailmakirjanduse arengut. Siin mängib rolli just keeleline aspekt, sest Euroopa ühiskeeleks sai pikaks ajaks roomas valitsnud ladina keel. Antiikkirjandus on paljude kirjanduszanride looja (dramaturgia, eeposed, retoorika). Näiteks renessanssi perioodil lähtuti paljuski kirjanduses antiikkirjanduse olnud humanismist ja inimese esikohale seadmisest. Klassitsismiperioodid seati jälle kirjanduses eeskujuks antiikdraama kindlaid reegleid ja struktuuri. Keskaegsed autorid austasid tihti antiikkirjanikke ja kirikuisasid ning kaldusid pigem kuuldud ja loetud lugusid ümber jutustama ja ilustama kui uusi lugusid leiutama. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega
mõtlen sellest teisel tasandil. Mul on selline elunägemus. Ma ei samasta ennast oma lõpnud laibaga. Mõtleva, tunnetava ja tundva olendina ma ei saa ennast absoluutselt samastada lõppeva, kooleva loodusega. Vahe on tunnetuses. Berk Vaher: Nikolai Baturinit loomingut on aeg-ajalt kritiseeritud ka humanistlikult positsioonilt: just põhjusel, et ta on mingis mõttes liiga estetiseeritud. Samas on ta humanistlik positsioon väga tugev. Aga ju on kujunenud selline traditsioon humanismist arusaamise kohta, et kannatusi peab kujutama realistlikult, tähendab – koledalt. Kannatus on kole, keha ei tohi katki minna, kannatust tuleb kujutada kirjanduses niimoodi, et teaksime seda vältida. Et võita sõpru ja mõjutada inimesi ja olla muidu selline lõbus rukkilill. Aga mis tulebki Nikolai Baturini puhul välja: just ettevalmistamine kannatusteks läbi ilu – ilu päästab maailma. Ma ei mäleta, kes tegi vahe julmuse ja jõhkruse vahel
nähtusega, millel puuduvad otsesed eelkäijad ja eeskujud. Kuid rooma kirjandus on suurelt osalt lähtunud ja kopeerinud just kreeka kirjanduse töid ja saavutusi. 7. Milline on olnud antiikkirjanduse mõju maailmakirjandusele erinevatel aegadel? Tooge näiteid. Antiikkirjandus on paljude kirjanduszanride looja (dramaturgia, eeposed, retoorika). Näiteks renessanssi perioodil lähtuti paljuski kirjanduses antiikkirjanduse olnud humanismist ja inimese esikohale seadmisest. Klassitsismiperioodid seati jälle kirjanduses eeskujuks antiikdraama kindlaid reegleid ja struktuuri. 8. Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks? Tooge zanriti näiteid murrete kasutamise kohta. Kreeka murded, mis kujunesid kirjanduskeelteks: 1) Aioolia murre ( ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" on kirjutatud aioolia murde sugemetega ) 2) Dooria murre ( Alkmani koorilüürika ) 3) Joonia murre ( Herodotos ,,Historai")
UUSAEG Kokkuvõte SISSEJUHATUS Uusaja mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16.sajandil, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Lähtuti uuest ideoloogiast humanismist, mis kujunes välja renessansiajastul. Uusaja algust on erinevate autorite poolt erinevalt määratletud. Enam on pakutud järgnevaid sündmusi: 1. 1453.a. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt, kus purunes Bütsantsi tuhandeaastane riik, 2. 1492.a. Ameerika avastamine, mis muutis eurooplaste maailmapilti ja Euroopa majanduselu, 3. 1517.a. usupuhastuse algus Saksamaal, mille järel hakkas levima uus
Arutle. Rooma kirjanduse kaudu on antiikkirjandus mõjutanud hilisemat Euroopa kirjandust ja selle kaudu ka kogu maailmakirjanduse arengut. Siin mängib rolli just keeleline aspekt, sest Euroopa ühiskeeleks sai pikaks ajaks roomas valitsenud ladina keel. Antiikkirjandus on paljude kirjanduszanride looja (dramaturgia, eeposed, retoorika). Näiteks renessansi perioodil lähtuti paljuski kirjanduses antiikkirjanduse olnud humanismist ja inimese esikohale seadmisest. Klassitsismiperioodid seati jälle kirjanduses eeskujuks antiikdraama kindlaid reegleid ja struktuuri. Keskaegsed autorid austasid tihti antiikkirjanikke ja kirikuisasid ning kaldusid pigem kuuldud ja loetud lugusid ümber jutustama ja ilustama kui uusi lugusid leiutama. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega
-Baltierikord- Venemaa koosseisu kuulunud Eesti ja Liivimaa provintsi eriseadustele tuginev omavalitsussüsteem, mis erines muu Venemaa omast ning kinnitati pärast põhjasõda Peeter I ning Eesti ja Liivimaa rüütelkondade vaheliste kapitulatsioonilepetega. Tunnusteks: saksa keel ametikeelena, balti aadlike privileegid ja ülemvõim; luteri usk; tollipiir. -Talurahvaseadused ja pärisorjus- 1802/1804 seaduste vastuvõtmine põhjused: Eestis levisid valgustusideed, hakati rääkima humanismist. Toimusid muutused mõisnike elulaadis suurte losside ehitamine, mõisnike töö ei kandnud enam sellist luksust välja Eesti oli Tsaari-Venemaa näidisriik. Sisu Liivimaal 1804. keelati talupoegade müümine ja võõrandamine; Talude pärandava kasutamisõiguse kehtestamine.Loodi vallakohtud ning mõisnikud olid nüüd kontrolli all.suhted mõisa ja talurahva vahel olid reguleeritud. Karl XI algatatud reduktsiooniga kaasnes
Kuid 17saj juba muutus ta euroopa keskpunktiks. Pärast rooside sõda oli võimule saanud tuudorite dünastija ja valitsema hakkas kuningas henri 7mes. Kehtestas range kokkuhoiu poliitika. Parandas siseriiklike suhteid asutas tähekoja ,kuninga kohus poliitiliste vaenlaste vastu ja tugevndas kuninga võimu. 1. 1509 päris trooni henry 8sas jätkas kuningavõimu tugevndamist on üks olulisemaid inglismaa valitsejaid. Oli äärmiselt karm julm kuid sammas mõjutatud humanismist ja renesansist. Sekkus oma poliitikaga euroopa riikide siseasjadesse. Majanduses soodustas tarastamist ja manufaktuuride arengut. Mis aitas kaasa raha majanduse laiale levikule. 1534a otsustas lahku lüüa rooma kirikust. Inglismaa parlamendi supremaadiakt inglismaa ütles lahti rooma kirikust ja kuningast sai kiriku pea. See reformatsioon ei toimunud mtte usulistel kaalutlustel vaid kuninga isiklikes huvides. Kirikut hakati nim ankiklaani, kasutusele võeti emakeelne piibel, keelati
Keskajal arenes ka kirikuõigus (legistid vs kanonistid), kust tuleneb ka ,,pacta sunt servanda". Glossaatorite järglased on postglossaatorid, kes peavad andma tekstidele detailseid kommentaare. Tuntuim on Sassoferrato. Renessansile oli löögiks 15. sajandil kujunenud humanistlik suund tagasipöördumine antiiki, esile tõusis Prantsusmaa. Moc gallicust (huvitavad nii Corpus iuris kui Codex Theodosianus ja XII tahvli seadused. Humanismist arenes välja praktiline dogmaatika (Leyser, ei huvitanud ajaloolised arengud) ja loodusõiguse õpetus (Grotius). See oli moodsa rahvusvahelise õiguse algustähiseks. Loodusõiguse õpetus avas tee eraõiguse kodifikatsioonidele. Savigny kujundas välja ajaloolise koolkonna (õiguse areng, retsepteeritava õiguse allikate analüüs, õpetus tehingutes), mis sünnitas ka teatud teelahkme kontinentaalses õigussüsteemis eristus romaani ja germaani õigus
Rassism on inimkonna jaotamine erinevateks, eri arengu/ühiskondlikul, kultuurilisel tasemel olevateks rassideks. Algselt põhineb euroopalikel ilu ja kombeideaalidel ning väärtuskriteeriumitel (ristiusk, eurooplaste edukas vallutustejada kogu maailmas). Euroopakeskne mõtlemine pani ka indoeuroopa keeltele nende paremust rõhutava rolli. Oma ajas oli pigem tegemist siira teadusliku lähenemisega, kuigialgusest peale jäi puudu muidugi sallivusest ja humanismist. Raskekujulisemad rassismi vormid kujunesid välja piirkonnis, kus oli vaja õigustada orjandust (Ameerikas), või tulla vastava propaganda kaudu võimule (fasistlik Saksamaa). Rassismi ja ksenofoobia ajalugu (järg 3) Rassism oma olemuses oli olemas juba ammu enne seda, kui sõna ise 20. sajandi alul tarvitusele võeti. Oli ka enne seda, kui teadlased 18. sajandil rasside mõiste valja mõtlesid. Rassism tekkis 17. sajandil ja võimendus 18
Tervikpilt kaob, samamoodi üksikasjade mõte. MICHELANGELO (1475-1564): talle on pühendatud suur ruum Firenze akadeemias, kus on tema inimkujud. Inimene teeb ennast ise suureks. Inimene võidab/vabastab end looduse rüpest. "Taavet" (1504) - ei ole Piibli Taavet. Renessansi puhul räägitakse ilusast inimesest, nähakse ideaalset Taavetit. Ei olnud ühtki temataolist inimest. Inimene usub oma mõistusesse, samas ei kanna seda kõike välja (vari kasvab). Elu lõpul märkas Michelangelo, et humanismist üksi ei piisa. "Pietas" - Maarja kuju, kus hoiab surnud Kristust kätel; pilt murdunud humanismist. SAKSAMAAL: 1483-1546 annab tooni reformatsioon eesotsas Lutheriga. Põhjused: paavstide ilmalikud ambitsioonid, madalama preesterkonna puudulik haridus, kiriklikud kuritarvitused, üleüldine moraalne langus (ladvaõunad hakkavad kõigepealt ussitama). Sellele reaktsiooniks reformatsioon. Luther tahab asendada kiriku autoriteedi pühakirja omaga ("paberist paavst").
pakutava ideoloogia. Ei piisa ainult poliitilisest võimu saavutamisest, vaid tuleb muuta inimeste teadvust. Kapitalistliku ühiskonna arenedes kasvab hegemoonia osatähtsus võimu kindlustamisel. Louis Althusser: Oli marksistlik filosoof. Ta sündis Alžeerias ja õppis Pariisis École Normale Supérieure'is, kus temast sai filosoofia professor.1960 aastatel üritas Althusser koos oma õpilastega radikaalselt puhastada Marxi filosoofia igasugusest humanismist, historitsismist ja hegeliaanlusest.Althusseri kogu teoreetiline ettevõtmine on kantud ühest eesmärgist, mille ta sõnastab järgmiselt:“Marxi filosoofilise mõtte tundma õppimine, mis on hädavajalik, kui soovitakse väljuda sellest teoreetilisest tupikust, millesse ajalugu on meid juhtinud“. Oma kirjutises lõi Louis Althusser ka oma ideoloogiakontseptsiooni. Althusser tõi välja, et erinevad režiimid ja riigid suudavad hoida kontrolli, tootes subjekte, kes usuvad, et nende
Eesti ajaloo historiograafia II loeng Balti-Saksa valgustuslik ajalookirjutis 18. sajandi keskpaik 19. sajandi algus. Rõhk harimisel, põhiliselt 18. sajandi mandri Euroopa. Sest rahulolematu feodaalkorraga, kodanluse esiletõus ja hariduse levik on eelduseks uue ideoloogia tekkele. Võimalik muuta maailma. Lähtub varasest ratsionalismist ja humanismist (inimese vabastamine teadmatusest, vabanemine vaimuvaldkonnas kiriku võimust. Valgustajate ideaal: iseseisev, kriitiliselt mõtlev inimene. Püüdlused ühiskonna teenistusse, teenida ühiskonda. Üleüldise hüve mõiste teke. ,,Ideed ja ühiskond" Balti valgustusliikumine. Balti provintsides vararatsionalism. Saksa pietismi katsed reformida sotsiaalset olustikku. Baltimaades ideede eripära, et lähtuvad poliitilistest oludest tugevalt. Vene tsentralismi taotlused
Renessanss järgnes keskajale. Antiigist ja loodusest tiivustatud vaimuliikumine eelkõige Lä-Euroopas 14.16.saj. Renessansiajal toimus murranguline pööre looduse, loomulikkuse, ratsionaalsete teadmiste ja vabamate inimsuhete poole, tähistades uue aja algust. Inimene kui isiksus vabaneb keskaja kirikudogmade, skolastilise teadmise ja seisuslike normide kammitsatest. Renessansis vallandus täiel määral inimese individuaalsus, leides eriti avara peegelduse kunstiloomes. Renessanss on humanismist lahutamatu. Humanistid on renessansiaegsed õpetlased, kes süvenesid antiikkultuuri ja tutvustasid sealt saadud teadmisi kaasajale. Humaniste vastandati keskaja õpetlastele teoloogidele. 15. 16.saj toimunud maadeavastused võimaldasid esmakordselt kujutlust maailmast tervikuna. Suurt hoogu said loodusteadused, mis panid mõistma looduse lõpmatust ja harmooniat. Inimesi hakati tajuma looduse osana. Tekkis uus usk inimesse ja elu tähenduslikkusesse
indulgentse müünud, jäid kirikud tühjaks, sest rahvas oli end vabaks ostnud nii juba sooritatud kui veel teha kavatsetavate pattude eest. Just Saksamaal oli rahulolematus katoliku kiriku vastu suurim. Kui Prantsusmaal, Hispaanias ja Inglismaal oli paavstivõim sunnitud tegema tugevnevale kuningavõimule mööndusi, siis riiklikult killustunud Saksamaal oli Roomal märksa vabam voli toimetada. Reformatsiooni Saksamaal aitas ette valmistada ka humanismi mõju. Erinevalt itaalia humanismist, mis avaldus eelkõige antiikaja kultuses, meditsiinis ja õigusteaduses, toetus saksa humanism moraali ja filosoofia küsimustele, seades eesmärgiks viia ka teoloogia teaduslikule alusele. Reformatsiooni seisukohalt oli oluline ,,Saksamaa kaheks silmaks" tituleeritud Rotterdami Erasmuse (14671536) ning Johann Reuchlini (14551522) piiblikriitika. Pärast põhjalikku tutvumist antiikautorite tööga, avaldas Erasmus 1516 Uue Testamendi kreekakeelse tekstikriitilise
saab pildil luua sügavusillusiooni, maalides eespool olevad objektid soojemates, tagapool olevad külmemates toonides. Näiliselt ainult ilmalikus teoses ,,Arnolfini abielupaar", mis kujutab itaalia kaupmehe Arnolfini abiellumist, on van Eyck seinal olevasse peeglisse maalinud ka iseenda kui sündmuse tunnistaja ning mitmete detailidega vihjanud abielu pühadusele. Kõige kaugemal itaalialikust humanismist on pessimistliku fanatisti H Boschi looming. Inimene on tema tõlgenduses armetu, loomalik ja irratsionaalne olend, kes on määratud hukkumisele. Tema kolmeosaliste altarimaalide vasakpoolsel pildil on tavaliselt kujutatud pattulangemine ja Paradiisist väljaajamine, keskel maine elu oma pattudega, paremas servas aga vääramatu karistus põrgupiinade näol. Saksa kõrgrenessansi esindaja on Albrecht Dürer. Ta oli mitmekülgne kunstnik ja
Renessansi mõiste, Dante elu ja looming, ülevaade ,,Jumalikust komöödiast” Renessanss toimus Lääne-Euroopas 14.-16. sajandil. Oli antiigist, loodusest tiivustatud vaimuliikumine. Murranguline pööre looduse, loomulikkuse, ratsionaalsuse ninga vabamate inimsuhete poole tähistas ka uusaja algust. Renessansis vallandus inimese individuaalsus, inimesed said vabaks keskaja dogmadest ja skolastiliste teadmiste kammitsaist. Eriti avaralt peegeldus kunstiloomes. Renessanss on lahutamatu humanismist. Humanistid – õpetlased, kes süvenesid antiiksesse kultuuri ja tutvustasid seda kaasajale. Antiik oli tunginud läbi veidi ka keskajal munkade ümberkirjutamise tõttu, kuid tol ajal polnud maailm sellele vastuvõtlik. Humaniste vastandati keskaja õpetlastele ja vaimulikele, kuid alates Petrarcast hakkas humanism tähendama inimese ja inimlikkuse kaitset, võitlust inimese kui isiksuse vabanemise eest ning vastuseisu kiriklikele dogmadele
Ja kõik on tume ja kõik on lige. Aeg irvitab nagu hambutu ige. Kõik kordub, et uuesti tunda ja salata, ja väsinult surra ja jällegi alata .... Pilet 7 1. Renessansi mõiste Renessansiks nim. keskajale järgnevat ning uusajale eelnevat perioodi, mis sai alguse Itaalias 14 sajandil. See tähendab taassündi, eelkõige antiigi taassündi kultuuris, mis ei tähendanud iseenesest kopeerimist, vaid pigem parema loomist, võttes aluseks antiikteosed. Renessansi puhul ei saa üle ega ümber ka humanismist- inimesekeskne ilmalik maailmavaade, mis seisnes selles, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng ; inimesi ei hinnatud enam päritolu järgi, vaid pigem isikuomaduste põhjal. Renessansi aegsed tuntumad kirjanikud: antiiki uurisid: Dante, Petrarca; maisuse ülistamine: Boccaccio; enesekahtlused: Shakespeare, Montaigne. Renessansiks ( prantsuse keeles renaissance `taassünd') nimetatakse keskajale järgnenud murrangulist pööret looduse,
13. RENESSANSI MÕISTE, DANTE ELU JA LOOMING, ÜLEVAADE ,,JUMALIKUST KOMÖÖDIAST" Renessanss oli Lääne-Euroopas 15.-17. saj. Oli antiigist, loodusest tiivustatud vaimuliikumine. Murranguline pööre looduse, loomulikkuse, ratsionaalsuse ninga vabamate inimsuhete poole tähistas ka uusaja algust. Renessansis vallandus inimese individuaalsus, inimesed said vabaks keskaja dogmadest ja skolastiliste teadmiste kammitsaist. Eriti avaralt peegeldus kunstiloomes. Renessanss on lahutamatu humanismist. Humanistid õpetlased, kes süvenesid antiiksesse kultuuri ja tutvustasid seda kaasajale. Antiik oli tunginud läbi veidi ka keskajal munkade ümerkirjutamise tõttu, kuid tol ajal polnud maailm sellele vastuvõtlik. Humaniste vastandati keskaja õpetlastele ja vaimulikele, kuid alates Petrarcast hakkas humanism tähendama inimese ja inimlikkuse kaitset, võitlust inimese kui isiksuse vabanemise eest ning vastuseisu kiriklikele dogmadele
1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalust vabastada karistusest kuni viieaastase vangistusega karistatava kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isik, kes on ise kuriteo toimepanemise tagajärjel raskelt kannatada saanud. 2) kuriteo kui minevikusündmuse asjaolude selgitamine; Mis tahes riigipoolset karistusõiguslikku reageeringut ei saa loogiliselt olla enne, kui on alust rääkida kuriteo toimepanemisest.Kuriteo
annaabi.ee 
