Stieg Larsson "Lohetätoveeringuga tüdruk" (6)

Stieg Larsson „Lohetätoveeringuga tüdruk“
TAUST
„Lohetätoveeringuga tüdruk“ on rootsi kirjaniku Stig Larssoni esimene romaan nn Milleniumi triloogiast. Raamat ilmus 2005 aastal ning pälvis avalikkuse poolt kohe suure tähelepanu. 2006. aastal ilmus sarja teine osa „Tüdruk, kes mängis tulega“ ning 2007. sarja kolmas ning ühtlasi ja viimane osa „ Purustatud õhuloss“.
AUTOR
Rootslane Stieg Larsson oli uuriv ajakirjanik, keda tunnustati kui paremäärmuslaste ja rassismi eksperti. See ei olnud ohutu tegevus, 32 aastat Larssoniga vabaabielu elanud Eva Gabrielsson tunnistab, et nad pidid kogu aeg jälgima ettevaatusabinõusid. Kui Larsson oli kirjutanud oma kolm romaani valmis, hakkas ta neid saatma kirjastustele. Üks teise järel tulid eitavad vastused, kuid lõpuks saatis ta ühe tuttava kaudu käsikirjad Rootsi ühte suurimasse kirjastusse Norstedts. See võttis ta loomingu vastu ning hakkas neid raamatuid trükkima.
Kahjuks ei saanud Stieg Larsson häkkeritüdruku megaedust teada, kuna ta suri 2004 aastal, aasta enne raamatu ilmumist, 50-aastasena infarkti. Raamatut oli väga põnev jälgida, sest Stieg Larsson ise on töötanud ajakirjanikuna ning seega oli lugu väga detailiderohke ning äärmiselt kaasahaarav.
Larsson oli maksimalist, kes ei hoolinud oma tervisest ega võtnud kuulda teiste nõuandeid. Ta suitsetas 60 sigaretti päevas ning oli jäägitult tööle pühendunud.
SISUKOKKUVÕTE
Raamat jälgib tegevust kahte liini pidi. Ühest otsast jälgib ta majandusajakirjaniku Mikael Blomkvisti tegevust ja teiselt poolt autistliku maailmatasemel häkkeri, raamatu nimitegelase, Lisbeth Salanderi tegemisi.
Mikael Blomkvist on majandusajakirjanik, kes on ühe juhtivaima ajakirja Millenium osanik. Talle on äsja ärimehe Hans- Erik Wennerströmi laimamise eest kolmekuuline vanglakaristus määratud. Kogu ta karjäär ähvardab kokku kukkuda ning ta vajab aja mahavõtmist. Samal ajal teeb üks riigi legendaarsemaid tööstureid Henrik Vanger talle ettepaneku.
Mikaelile pakutakse hakata uurima seda, mis juhtus Henriku vennatütre ja Henriku arust ühe andekaima ja teraseima inimesega nende suguvõsast, noore Harriet Vangeriga, kes on 40 aastat tagasi saarel jäljetult kadunuks jäänud, arvatavasti mõrvatud. Tütarlapse kadumise päeval oli saar muust maailmast ära lõigatud, sest seda mandriga ühendaval sillal oli toimunud liiklusõnnetus. Samal ajal toimus saarel Vangeri suguvõsa kokkutulek, seega peaks mõrvar olema keegi saarel viibinud sugulastest. Henrik on Harrieti kadumist uurinud 40 aastat ning pole kuhugi jõudnud, ta on palganud mitmeid detektiive ja otsustab veel viimast korda proovida.
Henrik ja Mikael sõlmivad lepingu, et kui Mikael proovib välja uurida Harrietiga juhtunu (isegi kui see tulemusi ei anna) ja töötab saarekesel aasta otsa, siis Henrik annab talle kompromiteerivat infot Wennerströmi kohta ja muidugi ka kopsaka rahasumma. Mikael Blomkvist asubki tööle väiksel Hedeby saarel, kus elavad ka mitmed teised selle suguvõsa liikmed, kelle hingedel on mitmeid kuritegusid ja kellel on palju varjata. Et õelad ja valelikud suguvõsaliikmed teada ei saaks, mida Mikael ja Henrik plaanivad, tehakse Mikaelile suitsukatet: väidetavalt kirjutab ta Vangeri suguvõsa kroonikat. Mikael Blomkvist võtab selle ülesande suhteliselt vastumeelselt vastu, kuid vastupidiselt ta ootustele hakkab välja kooruma mitmeid võikaid seiku selle suguvõsa ajaloost.
Aja möödudes saab Mikael endale abiliseks Lisbethi Salanderi, kes on selle raamatu üks huvitavamaid tegelasi. Ta on autistlik, maailmast täiesti eraldatud, neetidega, nahkriietega, seljal suur lohe tätoveering ja alaealise anoreksiku välimusega noor kahekümnendates neiu , kes ei räägi palju ja välimuse ning hoiaku järgi võiks arvata, et ta on hullumaja esikandidaat. Ta on tunnistatud emotsionaalselt ebastabiilseks ning tema rahaasju kamandab hooldaja -järelvalvaja. Praegune hooldaja on sadistlike seksuaalsete kalduvustega advokaat, kes tüdrukut piinab. Tegelikult on pealtnäha arengupeetusega tütarlapse kesta all tegu väga terase ja nutika maailmatasemel häkkeriga, kellel on ülihea fotograafiline mälu ja suurepärased oskused.
Mida rohkem Mikael ja Lisbeth Vangeri suguvõsa ajalukku süübivad, seda verisemaks ja õudsemaks lugu kisub. Koostöö käigus hakkab nende vahele tekkima midagi usaldusega sarnasevat, mis on suur ime, sest Lisbeth on inimene, kes ei usalda kedagi kunagi.
LÕPPLAHENDUS
Lõpus selgub , et Harriet ei olnudki mõrvatud. Teda oli vägistanud ta oma isa ja hiljem ka vend Martin Vanger, kes kusjuures elab ka Hedeby saarel. Harriet oli põgenenud Austraaliasse ja nüüd pidas seal farmi, tal on ka poeg.
TEGELASED
Mikael Blomkvist
Mikael Blomkvist oli idealistlik ajakirjanik, kes töötas juhtivas majandusajakirjas Millenium. Ta oli tööle pühendunud, õiglust ja õigust nõudev inimene, kellele on samal ajal omased ka kõik inimlikud nõrkused.
Lisbeth Salander
Lisbeth Salander on aga tegelane, kellesarnast pole enne nähtud. Stieg Larssoni sõnul püüdis ta kujutada ette, milline võiks olla täiskasvanud Pipi Pikksukk. Pipilgi oli omamoodi arusaam ühiskonna toimimisest ja väga arenenud õiglustunne. Lisbethi eripära kirjeldamisest jääb sõnadest puudu. Juba ta välimus oli väga eriline. Lisbeth Salander nägi välja nagu anorektiline alaealine, tal olid cm pikkused juuksed, selja peal asus suur lohetätoveering (sealt raamatu nimigi), nägu oli needistatud ja ta kandis nahktagisid ja muid selliseid rõivaid. Tema minevik on väga hämar, teda peetakse tihtipeale alaarenenuks, kuigi tegelikult on tegu maailmatasemel häkkeriga, kes lahendab meelelahutuseks keerulisi matemaatikaülesandeid ja on treeninud ennast igas mõttes ellujääjaks. Tema tegutsemine saab kohati lausa muinasjutulise mõõtme.
Henrik Vanger
Henrik Vanger oli Vangeri suguvõsa üks normaalsemaid ja vanimaid liikmeid. Tema tahtiski teada saada, mis Harrietiga juhtunud oli. Ta meeldis mulle, sest ta ei andnud alla – pärast 40 aastat otsimist leidis ta ikka veel endas jõudu teha veel üks katse saamaks teada mis ta lemmiktüdrukuga siiski juhtus. Ta oli küll vana, kuid mõistus lõikas hästi. Ta oskas inimestega manipuleerida , et oma tahtmist saada, teadis täpselt, mida Mikaelile pakkuda, et ta Vangeri suguvõsa kroonikat uuriks.
Erika Berger
Erika oli Mikaeli armuke ning kolleeg ja Milleniumi üks juhte. Neil oli tegelikult selline ilma kohustusteta vabameelne suhe. Selle vabaduse pärast, arvan, et see suhe saigi toimida. Mõnikord ei puutunud nad tihti kokku, kuid kui vaja, olid nad alati üksteisel olemas.
Cecilia Vanger
Elas Hedeby saarel, Henriku vennatütar. Ta oli Mikaeliga suhtes. Oli abielus, kuid mees elas kuskil kaugel.
Martin Vanger
Henriku venna, Haraldi , poeg. Üks Vangeri kontserni juhtidest, raamatu lõpus tuleb välja, et sadistlik siga ja vägistaja.
PEALKIRI
Rootsi keelest tõlgituna oli raamatu originaalpealkiri „Män som hatar kvinnor“ eesti keeles „Mehed, kes vihkavad naisi“.
PROBLEEMID
Kas vaimne vägivald polegi vägivald?
Miks luuakse inimestest eelarvamusi pelgalt nende välimuse põhjal?
Miks leidub mehi, kes vihkavad naisi? Kas selles on süüdi naised või mehed?