Koidula veri (1)

1 HALB

Lavastuse üldised omadused
Üldmulje on hea. Mulle väga meeldis. Ei meeldinud ainult, et lõpp veidi pikaks venis. Niimoodi muutun kannatamatuks ja võib juhtuda, et inimene kaotab huvi. Varasematest teatrikogemustest on see kõige parem. Minu arvates sidus tervikuks selle etenduse peategelane.

Lavakujundus
Laval kujutati Jannseni trükikoda või kabinetti ja ka tsaar Aleksander II korterit , Kreutzwaldi kodu, Lydia Koidula mehe kodu, Liivi kodu ja hullumaja tuba. Lavakujundus mõjus üsna realistlikult. See oli väga lihtne ja laval oli vähe mööblit ning aksessuaare. Ei saaks öelda, et see väga ilus oleks olnud, sest see polnud peenutsev ega midagi, aga see meeldis mulle just oma konkreetsusega.

Valguskujundus
Valgus oli mahe , rahustav. Kõik oli väga hästi paika pandud. Mingeid värvilisi tulesid ei olnud. Oli ainult tavaline kollakasvalge, mis mõjus realistlikult.

Esemed
Põhiesemetena laval kasutati ilusat suurt raudvoodit ja uhket massiivset puust lauda, mis ühendasid erinevaid kujutatud ruume laval. Kreutzwaldi kodus kaeti laud ka kohvi ja koogiga. Lydial oli ka lõpu poole patakas lehti, mis olid tema luuletused ning alguse poole kasutati neid pabereid Jannseni ajalehe dokumentidena.

Kostüümid, grimm , maskid
Kostüümid olid uhked. Naised kandsid ilusaid maani kleite. Lydia kandis veel enamasti värvilisi, kriiskavaid toone nagu Kreutzwaldile külla minnes. Samas olid madalat sugu eestlased räbalates, võiks öelda, et kartulikotis, piha ümber vöö asemel nöör.

Tegelased
Peategelane Lydia oli väga peenike ja pikk noor neiu , mustade pikkade juustega. Hääl oli tal õrn ja hele. Minule peategelane ei meeldinud. Minu arvates välimuselt ei sobinud ta Lydiat etendama. Mina näen Lydiat kui tugeva karakteri ja kehaehitusega võimukat naist ja Ragne Pekarev seda ei kujutanud. Lisaks käitus ta kohati liiga lapsikult, mitte jättes muljet nagu ta peabki selline olema, vaid ta ei oska paremini.

Muusika , helid, vaikus
Vahepeal lasti laulu Lydia Koidula sõnadega, mispaelus mind väga ning etenduse lõpus näidati ka lühikest videolinti eestlastest. See oli eriline ja läks mulle hinge.

Loo lugemine lavastuses
Jutustatakse lugu eestlastest ja nende olukorrast ärkamisajal. Räägitakse ühest tarmukast eesti naisest, kellel on süda õiges kohas ja ta läheb Venemaalt eestlastele õigust nõudma. Ta sai sellega ka hakkama, kuid sellest alates muutus tema elu täielikult. Ta jäi tsaarist rasedaks ja ta isa üritab lapsest lahti saada ja tahaks kõike normaalseks ja endiseks tagasi. Tegelikult on ta argpüks. Lydia jääb ilma nii lapsest kui isast, sest mis isa see on, kes oma tütart litsiks sõimab ning seepärast nii häbi tunneb, et isegi ei julge kellelegi teda mehele panna, kartes, et kõik välja tuleb. Lõpuks Lydia paneb ennast põhimõtteliselt ise mehele, kuid see mees ei suuda elada Lydia minevikuga. Lõpuks kaotab ta ka teise lapse. Lydia ei saa elada õnnelikult minevikus ühe tehtud vea pärast. See kummitab teda elu lõpuni, sest inimesed tema ümber on nõrgad ega saa sellest üle. Segaseks jääb mulle Liivi lugu.
Ma ütleks, et lavastuse anr on draama .

Etenduselt ootasin tõde. Meelde jäi etendus ise, sest see meeldis mulle väga.
Kõige enam mõjus mulle see lõpp, kus video tööle pandi ja laul. See oli nii ilus. Publik oli, ma ütleks, et vaimustuses, nagu ma isegi. Soovitaksin minna vaatama kõigil, kes pole näinud ja kõigil, kes on näinud veelkord.

Kokkuvõte
Selle etenduse kaudu saadi teada, et eestlased suudavad, kui tahavad. Puudu on tahtmisest. Ka meie seas on võimsaid inimesi. Lydia peaks näitama eeskuju kõigile meile oma julguse ja südamlikkusega.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 12 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

niuts Õppematerjali autor

retsensioon etendusest "Koidula veri"

koidula koidula veri

Sarnased õppematerjalid

docx

Kirjanduse koolieksam 2011 piletid

ohverdab. Porfiri Petrovits oli 35-aastane politseiametnik ning kohtu-uurija. Ta oli väga kaval, asjalik, enesekindel ning suurepärane manipuleerija. Porfiri Petrovits oli sügavalt veendunud, et Raskolnikov on tapja, sest tema oli ainuke pantija, kes polnud oma asju tagasi nõudma läinud. Kokkuvõttes on ,,Kuritöö ja karistus" psühholoogiline ideeromaan, nii-öelda ühe mõrvaloo päevik. Teos on kirjutatud realistlikus laadis. PILET NR.3 1.LYDIA KOIDULA ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE. Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. aastal Vändras köstri ja kihelkonnakooli õpetaja J. V. Jannseni tütrena. Ta õppis aastatel 1854-1861 Pärnu tütarlastekoolis. Sooritas eksami 1862. aastal Tartu ülikooli juures ja sai koduõpetaja kutse. Töötas isa abilisena "Perno Postimehe" ja 1863 aastast Tartus "Eesti Postimehe" toimetuses. 1873. aastal abiellus Tartus arstiteadust õppinud Eduard Michelsoniga ja asus elama Kroonlinna. Lydia Koidula suri Kroonlinnas 11. augustil 1886.

Kirjandus

doc

Suuline exam

Päevaraamat on eestikeelne, kuid seal esineb mitmes võõrkeeles tsitaate. Mõni uitmõte puudutab kodu, kodumaad ja emakeelt, peamiselt aga arutletakse abstraktsetel teemadel, nagu usk, inimvaimu tähendus, kõlblus. Noorelt surnud andekas luuletaja on eesti kirjanduslukku jäänud püsima üksikuna, tema luule ei loonud traditsiooni. See vähene, mis oli enne teda, ja see, mis tuli teatava katkestuse järel (Kreutzwaldi ja Koidula looming), on stiililt ja vormilt sootuks teistsugune: mitte kõrges stiilis vabavärss, vaid saksa eeskujul rangelt silpe ja rõhke loendav korrapärane luule. Vabavärss tuli eesti luulesse tagasi alles 20. sajandi alguses. Peterson rõhutas oma eestlust ka väliselt: ta olevatki kandnud ,,talupojakuube" musta pikka maamehe vammust. Ka eestikeelne luuletamine polnud sel saksakeelse kultuuri ajastul tavaline.

Kirjandus

174

doc

Kirjanduse mõisted A-Z

kes jälgib sündmusi kõrvalt või on selles osaline. Jutustaja pidev kohalolek on üks jutustuse põhitunnus ning muudab süzee arengu aeglaseks. Tuntud jutukirjanikud on venelased Ivan Turgenev (18181883), Anton Tsehhov (18601904); ameeriklased Mark Twain (18351910), Jack London (1876 1916); eestlased Eduard Vilde (18651933), Mati Unt (1944). jutustav novell vt novell. jämekoomika veiderdamine. Jämekoomikat kasutatakse sageli jantides. Näiteks: Lydia Koidula (18431886) "Saaremaa onupoeg" (1870). järelsõna teosele lisatud tekst, milles autor või keegi teine selgitab teose sünnilugu, väljendab oma arvamust mingi probleemi suhtes vmt. K kaader filmilindi lõik, üksikvõte filmilindil, mis väljendab tegevustiku üht osa; üksik fotokujutis. kalambuur vaimukas sõnamäng, mis põhineb homonüümial ja sõnade mitmetähenduslikkusel. Sõnamängu kasutatakse nii rahvanaljandites kui ka kunstkirjanduses. Näiteks:

Eesti keel

odt

11. klassi kirjanduse eksam

Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, Uku Masing, Paul Viiding, Kersti Merilaas, Mart Raud Sisu: esimene eesti keelse kõrgharidusega haritlaste põlvkond, püüd vaimsele iseseisvusele, oma kogemuste kaudu tõe tunnetusele, hindas kunsti, taunis väikekodanlikkust, luule romantiline, täpne vorm ja keeleline puhtus, mitte elulähedane, individuaalsed. Kriitikud nimetasid neid vaimuaristokraatiaks 4. Saaremaalt pärit kirjanikud Kasutanud nn saarlase tüüpi: Lydia Koidula "Saaremaa onupoeg" 1870 Eduard Vilde "Muhulaste imelikud juhtumised Tartu juubelilaulupeol" 1894 August Kitzberg "Püve-Peetri riukad" ja "Püve talu" tegelane S pärit Peeter Hans Leberecht "Valgus Koordis" 1953 sai Stalini preemia Kraavihall- saare mehed kaevasid mandril väikese raha eest kraavi. Maksti laupäeval, kohe jõid maha. Omadega puntras, perest kaugel. Esimesed Saaremaalt pärit kirjanikud olid balti-saksa päritolu kirikuõpetajad.

Kirjandus

rtf

Kirjanduse eksam erinevad PILETID

haiku - Jaan Kaplinski ood (pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul,) eesti kirjandusse tõi oodi Kristtjan-Jaak Peterson eleegia (kurb laul) - J.Liiv "Helin" pastoraal (karjase laul) - August Alle "Eesti pastoraal" III Dramaatika ehk näitekirjandus tragöödia - "Romeo ja Julia" William Shakespeare komöödia - Ed.Vilde "Pisuhänd" draama - A.H.Tammsaare "Kuningal on külm" , "Kauka Jumal" August Kitzberg jant - O.Luts "Kapsapea" , "Säärane mulk ehk.." Lydia Koidula libretto - "Carmen" Prosper Merimee ,( muusikale ümber kohandatud) dramatiseering - "Nimed marmortahvlil" Albert Kivikas IV Lüroeepika eepos - "Kalevipoeg" F.R. Kreutzwald poeem - " Talgud Lööne soos" Debora Vaarandi värssromaan - Aleksandr Puskin " Jevgeni Onegin" valm - Jakob Tamm " Luik , haug ja vähk" Ilukirjanduse funktsioonid: tegevust arendab, samuti ka eesti keele oskust, enda väljendamist, silmaringi avardamist, infoallikas, kommunikatiivne, pakub elamuslikkust(katarsis).

Kirjandus

docx

Kirjanduse eksamipiletid

Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin

Kirjandus

doc

Kirjanduse eksam

Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................

Kirjandus

doc

Eesti kirjanduse ajalugu I eksam

1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osu

Eesti kirjandus

Rohkem sarnaseid