Kas tõerääkimine päästab maailma?
Kurb on mõelda, et maailm
meie ümber ei ole aus. Igapävaselt kohtume me valelikkusega
isiklikult, see on paratamatu, kuid vahel on lihtsalt parem, kui kõik ei teaks . Me oleme nii erinevad iseloomude ja põhimõtete
poolest ning olude sunnil tuleb vahel varjata, sest kunagi ei või
keda täiesti usaldada . Võttes kasvõi näiteks riigisaladused, kus
ülisalajasi ning tähtsaid fakte teavad ainult usaldusisikud. Eesti varal võib näite tuua Herman Simmist, kes edastas Vene luurele meie
koduriigi ülisalajast informatsiooni näruste kopikate eest. Tekib
küsimus kus on austus ?
Mihhail Bulgakovi ,,Meister ja
Margarita’’, on näiline streik kahekümnendate-kolmekümnendate
Venemaa vastu, kus ei nõustutud muudatustega, hinnatud õigeid
väärtusi ning vihati teisitimõtlejaid. Raamatu peategelane
kirjanikust Meister, püüdis edasi elada revolutsioonieelsete
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-10-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
139 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
gizzie
Õppematerjali autor
Mihhail Bulgakov "Meister ja Margarita" Bulgakovi teoses toimub tegevus kolmel tasandil: minevikus, olevikus ja igavikulises teispoolsuses. 20. 30. aastate Moskvasse saabub koos oma saatjaskonnaga pimedusevürst Woland. Kelle külaskäigu ajal linna hakkavad inimestega toimuma eriskummalised juhtumid, mida keegi terve mõistusega inimene kuidagi uskuda ei taha. Bulgakovi kirjeldatud revolutsioonijärgne Venemaa, armastajatest mahajäänud, püüdis üles ehitada kommunistlikku riiki, kartis teisitimõtlejaid. Kõik, kellel näis olevat muu arvamus ja seda välja julgesid öelda, tehti kommunistide poolt maha. Nii juhtus ka teose ühe peategelase Meistriga, kes kirjutas raamatu Pontius Pilatusest. Selle teose kriitilise sisu tõttu ei avaldatud seda. Meistri osaks said hoopis karmid kriitikalained. Seesugune vastukaja tema teose kohta viis mehe vaimselt tasakaalust välja, millele järgnes hullumaja. Raamatu kirjutamise ajal oli Meistri elus olemas kõik, mis ta õn
kirikuisad vabastatakse hoopis Bar-Raban, röövel-mõrvar. Pilatus ehk ratsanik Kuldne Oda ähvardab ülempreestrit Kaifat, asjatult. Minnakse Kolgata mäele, palavus. Üks pealtvaataja on mäe teisel küljel Levius Matteus. Algul püüab platsile pääseda, kuid siis loobub. Süüdistab ennast. Varastab leivakaupmehelt noa, neab Jumalat. Kolm surmamõistetut piinlevad ja tapetakse viimaks. Levius lõikab Jesua ristilt maha ja viib kaasa; päästab köidikutest ka teised. Vihm. Prokuraator mõtleb, joob. Saabub külaline Afranius. Pilatus räägib, et Juudast tahetakse tappa. Külaline hakkab toimetama. Prokuraatori truu sõber, koer Banga. Niza ja Juudase kohtumine, Juudas tapetakse. Paasaöö pidustused, Levius Matteuse ja prokuraatori jutuajamine. Maailm, kus kõik on võimalik, ei ole elada võimalik. Mihhail Bulgakovi "Meistri ja Margarita" põhjal.
Hegel käsitles ajalugu spiraalina, mis suundub üha kõrgemale, kordudes keerukamal, täiuslikumal moel. Vead saavad parandatud. Ajaloo teisel ringil sekkub Afranius/Woland isiklikult ning võtab meistri ja Margarita kaasa. Wolandi sekkumine lõpetab selle liini spiraalse liikumise ning paneb punkti Pilatusele andestatakse ning ta vabastatakse piinadest, Kristus saab päästetud ning armastajad jäävad kokku. Romaan, mis on täis sümboleid, mitmetimõistetavusi, päästab meistri ja Margarita uppuvalt Venemaalt nagu Noa sai päästetud. Bulgakov ei nõustunud muudatustega, mis Venemaal kahekümnendatel-kolmekümnendatel läbi viidi, ta teadis, mis toimus tegelikult, ta nägi selle allakäiku. Ülistati valesid muusasid, valesid väärtusi. Romaan, mille ta kirjutas, pidi olema tema kirjanduslik testament, täis pikitud autobiograafilisi kujundeid, mis pidi kirjeldama maailma läbi tema silmade, ausalt ja valetamata.
Zeus paneb Thetise mehele pulmapidu kuninglik. Kutsutakse kõik, va tülijumalanna Eris. Too solvus ja otsustas kätte maksta. Viskab kuldse õuna pulamkülaliste sekka. Õunal oli kiri "Kõige kaunimale". Kolm kõige kaunimat olid Hera (abielu), Athena (tarkuse), Aphrodite (ilu, armastus), kohtunikuks kutsuti Paris (Trooja kuningapoeg). Jumalannad pakkusid seda, mis said. Hera võimu, Athena kangelase kuulsust/tarkust, Aphrodite ilusaimat naist. Paris annab õuna Aphroditele. Maailma ilusaim naine oli Ilus Helena, kes oli juba abielus Sparta kuninga Menelaosega. Paris läks Spartasse, kus kuningas ta soojalt vastu võttis. Parisel õnnestus Helena röövida. Kui Menelaos koju tuleb, märkab ta, et naist pole ja kuulutab Troojale sõja. Menelaose vend Agamemnon saab kreeklaste ülemjuhatajaks. Otsiti kokku kreeka kuulsaimad kangelased. Odüsseus on üks neist. Ta ei tahtnud sõtta minna ning seetõttu mängis hullu. Ta külvab põllul soola, vastab küsimustele jaburalt
Lüürika liigid: 1) ood – pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks (Peterson); 2) eleegia – nukrasisuline luuletus; 3) pastoraal ehk karjaselaul; 4) epigramm – satiiriline luuletus (Puškin); 5) sonett (it.k sonare – helisema) – 14 luulerida, igas reas 11 silpi, kokku 154 silpi. Meisterlik sonett lõppeb puändiga, st üllatuslikult. Klassikaline sonett: kaks katrääni ja kaks tertsetti, kahes esimeses süliriim A-B-B-A, kahes viimases C-D-C, D-C-D. Selle toob maailma G. Petrarca 14-15. sajandil. Shakespeare'i sonett: kolm katrääni ja üks tertsett. 6) ballaad (it.k ballare – tantsima) – algselt tantsulaul, hiljem jutustava sisuga luuletus. Aluseks mõni ajalooline, rahvalooline, jne sündmus. Peamine sisu armastus ja surm. DRAMAATIKA: näitekirjandus. Draamale on omane, et realiseerub lõplikult laval,lavastaja nägemus, kuid on ka lugemisdraamasid. Remark – autoripoolne märkus. Draama jaguneb kolmeks:
aastal. Lapsepõlves oli väga andekas, väidetavalt suuts läbi lugeda piibli. Esialgu õppis Võnnu külakoolis, hiljem Tartus algkoolis ning gümnaasiumis, kus õppis vene, saksa, prantsue ja kreeka keelt. 1904. aastal siirdus ka Tartu Ülikooli, kuid suundus sealt peagi Helsingisse. Teda huvitas kirjanduslugu ja rahvaluule, kuid ka soomekeelne kirjandus. 1905. aastal ilmus mehelt esimene luulekogu pealkirjaga ,,Elutuli", mille lõi maailma muutmise vaimus. Iseloomulik ka jõulisus, arusaadavus ning vormimeisterlikkus. 1910. aastal ülikooli lõpetanuna töötas esialgu Helsingi ülikooli raamatukogus ning hiljem gümnaasiumi keeleõpetajana. 1913. aastal avaldas teise luulekogu ,,Tuule maa", mis oli kirjutatud veidi teises võtmes. Suits oli saanud vanemaks, küpsemaks ning mõistis, et ideed ühiskonna muutmisest on utoopilised. 1914. saab stipendiumi, et minna Prantsusmaale, kuid I ms puhkemise tõttu osutub see kasutuks. 1919.
Kutsutakse kõik, va tülijumalanna Eris. Too solvus ja otsustas kätte maksta. Viskab kuldse õuna pulamkülaliste sekka. Õunal oli kiri "Kõige kaunimale". Kolm kõige kaunimat olid Hera (abielu), Athena (tarkuse), Aphrodite (ilu, armastus), kohtunikuks kutsuti Paris (Trooja kuningapoeg). Jumalannad pakkusid seda, mis said. Hera võimu, Athena kangelase kuulsust/tarkust, Aphrodite ilusaimat naist. Paris annab õuna Aphroditele. Maailma ilusaim naine oli Ilus Helena, kes oli juba abielus Sparta kuninga Menelaosega. Paris läks Spartasse, kus kuningas ta soojalt vastu võttis. Parisel õnnestus Helena röövida. Kui Menelaos koju tuleb, märkab ta, et naist pole ja kuulutab Troojale sõja. Menelaose vend Agamemnon saab kreeklaste ülemjuhatajaks. Otsiti kokku kreeka kuulsaimad kangelased. Odüsseus on üks neist. Ta ei tahtnud sõtta minna ning seetõttu mängis hullu. Ta külvab põllul soola,
Ühel meeletushetkel annab ta Jaani kirele järele, ent hiljem, tajudes mehe omakasupüüdlikke tagamõtteid, keeldub uhke neiuna oma saatust temaga sidumast. Kaarel osutub Jaanist kõlbeliselt tugevamaks: ta andestab Leenale ning on valmis üles kasvatama Jaani lapse, keda Leena kannab. Näidend on psühholoogiliselt keerukas ja tegelasi võib tõlgendada mitmeti. ,,Libahunt": aluseks võttis autor oma varem ilmunud jutustuse. Teos käsitleb mineviku uskumuste ja kommete maailma ning sellega seoses erandliku inimese probleemi. Kirjanik uurib, miks püütakse teistest andekamaid või millegi poolest erinevaid inimesi sageli maha suruda või ühiskonnast välja tõrjuda. "Libahunt" põhineb armastuskolmnurgal. Marguse armastuse nimel võitlevad teoses kaks neidu: Tiina ja Mari. Tiina on eesti kirjanduse poeetilisemaid karaktereid. Ta on naise sümbol: kirglik, tundeline, uhke. Ta põlgab orjameelsust ja tuimust. Tiina on erakordne nagu ta emagi, kelle saatuseks oli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid