Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mihkel Raud "Musta pori näkku" (0)

1 HALB
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Mihkel Raud-Musta pori näkku #1 Mihkel Raud-Musta pori näkku #2 Mihkel Raud-Musta pori näkku #3 Mihkel Raud-Musta pori näkku #4 Mihkel Raud-Musta pori näkku #5 Mihkel Raud-Musta pori näkku #6 Mihkel Raud-Musta pori näkku #7 Mihkel Raud-Musta pori näkku #8 Mihkel Raud-Musta pori näkku #9
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mait152 Õppematerjali autor
Esitlus

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Mihkel Raud "Musta Pori näkku"

,,Musta pori näkku" Mihkel Raud Teosest: - tegevusaja ja -koha lühitutvustus Tegevus toimub 1976-1990 Eestis - peategelaste lühitutvustus Mihkel Raud - laulja ja kitarrist; tema vanemad - lastekirjanikud Eno Raud ja Aino Pervik; Mihkli vend - Rein Raud - nüüdne Tallinna Ülikooli rektor; varalahkunud Nõukogude Liidus kuulsust kogunud laulja ja kitarrist Gunnar Graps; praegune ansambel "Smilers" solist ja Mihkli noorpõlvesõber Hendrik Sal-Saller; laulja ja kitarrist Kojamees - nüüdne Tallinna Volikogu saadik Tarmo Kruusimägi; igavene punkar Villu Tamme - praegu ristsõnade koostaja ja vabameelne punkar; punkar Ivo Uukkivi - praegu Draamateatri näitleja; laulja

Kirjandus
thumbnail
4
docx

Mihkel Raud "Musta Pori Näkku"

Referaat Mihkel Raud Kirsi Eelmaa 12k Pelgulinna gümnaasium Tallinn 2009 Mihkel Raud sündis 1969. aastal 18. Jaanuaril. Tema vanemad on tuntud Eesti kirjanikud Aino Pervik ja Eno Raud. Tema vanem vend Rein on tuntud jaapani filoloog. Mihkli isa Eno tegeles noorpõlves viiulimänguga, mille vastu ka poeg huvi tundis. Esimest korda astus Mihkel publiku ette 5. klassis, kui tegi kaasa Tallinna Draamateatri lavastuses "Kalevala". Mihkel mängis etenduses plokkflööti. Teater hakkas poisile meeldima ja ta tegi kaasa veel

Kirjandus
thumbnail
6
docx

Mihkel Raud, tema elu ning raamat „Musta pori näkku“

jaanuaril 1969 Tallinnas) on eesti laulja, kitarrist, ajakirjanik ja kirjanik. Lapsena mängis ta filmides "Keskpäev" (1981) ja " Nukitsamees" (1981). Sisukord 1 Muusika 2 Televisioon 3 Kirjandus 4 Isiklikku 5 Raamatud 6 Albumid 6.1 Merry Christmas Mr. Lawrence 6.2 Mr. Lawrence 7 Viited 8 Välislingid 8.1 Artiklid 8.2 Audio Muusika Raud on mänginud kitarri ansamblites Golem, Metallist, Singer Vinger, Ba-Bach ja Merry Christmas Mr. Lawrence. Televisioon Raud juhtis koos Tuuli Kochiga TV3-s saadet "Koosolek", mis lõpetati 2005. aastal.[1] Ta on üks kohtunikest saates "Eesti talent". Ta on telekonkursi "Eesti otsib superstaari" üks kolmest kohtunikust ja on juhtinud telesaatesarja "7 vaprat" (ETV).

Uurimistöö
thumbnail
8
odt

Mihkel Raud

Kuressaare Ametikool Toitlustus õppesuund TTP-10 Gristi Adrat REFERAAT Elulugu, Mihkel Raud Juhendaja: Sirje Paakspuu Kuressaare 2012 SISUKORD Elulugu..............................................................................3 Ülevaade loomingust........................................................4 Teose iseloomustused.......................................................4 3 artiklit mis on raamtust tagasi sidemeks tulnud.............5 Kokkuvõtte.......................................

Eesti keel
thumbnail
25
odt

Mihkel Raud ja tema edulugu

TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Ly Unga MIHKEL RAUD & TEMA EDULUGU uurimistöö Juhendaja: Aaro Pertmann Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................3 1. Mihkel Raud...................................................................................4 2. Telekarjäär.....................................................................................8 3. Muusikukarjäär...............................................................................12 4. Kirjanikukarjäär............................................................................15 5. Poliitikukarjäär...............................................................................18

Kuulsused
thumbnail
69
doc

Suuline exam

,,Litograaf Fr. B. Dörbeck, rätsepmeistri poeg Viljandist, on ta kuju portreteerinud sünnipäevakingiks 1822; sõbralik vahekord nähtub nimeandmisest: ,,Iaak". Seal Dörbecki akvatintalehel seisab täisfiguuris see K. J. Peterson, kelle saleda keha hoiakus ja näoilmes on enesekindlust, kelle kahele poole kammitud pikad juuksed ja lõuani ulatuv põskhabe avaldavad eneseteadlikku trotsi. Parem käsi on pistetud suletudhõlmalise pika musta kuue põue, vasem toetub kõrvaloleva raamatulaua nurgale, ja üle laual lahtilöödud raamatu on pooleldi rullitõmbunud paberipoogen, sellel selgete tähtedega lugeda Veritas (tõde)." Gustav Suits, 1953 Eesti rahvuskirjanduse poole Petersoni luulepärand ei ole suur: ühtekokku on säilinud 21 eestikeelset luuletust, nende hulgas 10 oodi ja 5 pastoraali. 18. sajandi lõpus tegi ood kui zanr Saksamaal läbi uuenduse: stiil jäi küll endiselt ülevaks ning

Kirjandus
thumbnail
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu
thumbnail
112
doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Ovidius oli aga hoopis pärit jõukast perest, sai hea hariduse, kuid erilist karjääri ei tee. Ilmselt ei olnud tal viitsimist. Kaasajal (omal ajal) oli ta kõige populaarsem autor üldse. Temaatikaks jättis ainet oma elust (oli vähemalt kolm korda abielus), aga mitte ei luuletanud ta ainult oma naisest. Kuigi ta oli kõige populaarsem, saadeti ta 50-aastaselt pagendusse, aga see oli tol ajal väga ränk karistus. Rooma oli tollel ajal maailma keskpunkt. Kõik oli Roomas. Tema saadeti ära Musta mere äärde perifeeriasse. Põhjused on ebamäärased. Ovidius annab ise mõista, et põhjuseks on tema teos „Armastuse kunst“, kuna see oli liiga vabameelne ja Augustusele see ei meeldinud (teose avaldamisel ja pagendusse saatmise vahel on 8 aastat). Kahtlustatakse teist põhjust: Augustuse vabameelset tütretütart... Kuigi Ovidius saadab hiljem palvekirju ja suhtub ülistavalt Augustusesse, jääb ta pagendusse. OVIDIUSE LOOMING. Eristatakse kolme perioodi:

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun