Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tramm Nimega Iha (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Arutlus " Tramm nimega iha" probleemide üle - Blance 'i kannatused
Filmis "Tramm nimega Iha" oli keskseks tegelaseks Blance, kes otsustas oma nooremat õde, Stellat, New Orleansis külastada. Algul tundus see olevat lihtne puhkus, kuid pärast filmi vaatamist võib nentida, et tegemist oli traagiliste kannatustega, läbi peategelase silmade. Ajaliselt toimus sündmustik pärast Teist maailmasõda ning tol-ajal oli ühiskond pingeline ja rahutu . Lihtsaks ei teinud naise elu ka asjaolu, et noorem õde elas vaeses piirkonnas ning inimene,kes oli mugavustega harjunud , vajas kohanemiseks aega.
Blance'i elu varasemad aastad, mis tulevad jutuks alles filmi keskpaigus, ei olnud rõõmsameelsed. Naine abiellus noorelt mehega nimega Allan , kes kahjuks suri. Lähedase inimese kaotamine on alati raske, eriti abikaasa, ning leseks jäänud naine elas kaotust väga tugevalt üle. Ta piinleb ka filmis armastatu lahkumise pärast, kuigi möödunud on palju aastaid. Selline traagiline kogemus jättis talle hinge suure haava, mis ilmselgelt süvendab järgnevate sündmuste raskust ja valu. Üheks probleemiks, mida mainitakse linateoses mitmeid kordi , saab Belle Reve. See oli õdede maakodu, mille valduses suurusugune perekond oli mitmeid aastaid. Belle Reve jäi aga ajalooks, sest nad kaotasid selle. Vanem õde rääkis kuidas maalapp juba varasemalt vähenes. Selles olid süüdi eelnevad põlved, kes oma rikkaliku elulaadiga raha tuulde viskasid ning ka maast osakesi müüsid. Kuid maamaja kaotus ei olnud Blance'i elus kõige suurem hoop - ka vanemad olid siit ilmast lahkunud ning teised lähedased sugulased. Stella oli küll sellest teadlik ning käis ka matustel, kuid Blance pidi olema see, kes kõike korraldas ja majanduslikult organiseeris. Lisaks pidi ta nägema neid surnukehi mitmeid kordi ning noorena kaotatud armastusest haav kisuti mitmeid kordi lahti. Peategelane arvatavasti tundis kuidas ta maailm on kokku varisenud ning ainuke inimene, kes on ta juurde jäänud, on ta õde. Kaotanud kõik, tuli ta õele külla, et leida lohutust ja ka elujõudu.
Laurelist New Orleansi tulek ei jätnud aga muresid maha. Kui Stella oli mõistev Belle Reve suhtes, siis ta abikaasa mitte. Stanley leidis, et kõik, mis kuulub ta naisele, kuulub ka talle. Lisaks polnud tal varem olnud kokkupuuteid naise õega, seega ei usaldanud ta teda ning arvas , et too proovib neid tüssata ja raha neist varjul hoida. Tõde aga jäi Blance'i juurde ning tal oli ka tõestusmaterjale selleks. Alates tollest hetkest oli tunda pinget Blance ja Stanley vahel. Samas oli ka peategelane väga flirtiv karakter ning tegi vihjeid kõikidele meessoost tegelastele, keda ta kohtas , Stanley polnud erand . Nende omavaheliste nääklemiste keskmes oli ka Stella, kes üritas olla neutraalne ning palus mõistmist mõlemalt poolelt. Üheks flmi haripunktiks sai Stanley vihahoog, mille käigus lõi ta oma naist, kes kandis samal ajal last. See andis loomulikult Blance'le võimaluse veenda oma õde ümber oma mehe suhtes, kuid naine siiski andestas oma abikaasale. Sellega ta õde muidugi ei nõustunud ning laimas Stanley't igal võimalikul hetkel. Kui lapseootel Stella haigasse läks, siis otsustas mees oma naise õe paika panna ning vägistas ta. See sai ka pöördepunktiks Blance mõistuses, kes oli algusest peale olnud malbe ja nõrguke.
Abi ja tuge nõudev vanem õde sai ka natukene rõõmu ja turvalisust tunda, kuid see jäi üürikeseks. Tema New Orleansi reisi sisemise rahu hetk oli Mitchi saavutatud. Mitch oli Stalney sõber, omavahel tunti üksteist mitmeid aastaid. Blance kohtas meest ühel õhtul, kui mehed pokkerit mängisid. Kohe algusest peale oli nende vahel tunda romantilisi tundeid. Blance'i silmarõõmu ema oli aga väga haige, mis oli ka põhjuseks, et Mitch oli mõistev ja kaastunnet otsiv . Nad sobisid üksteisele, sest mõlemad otsisid kedagi, kellega olla ja keda armastada. Juttu tuli ta tõelisest koosolemisest ja abielust , kuid see aeg jäi väikseks. Stanley rääkis kuulujutte Mitchile, mis ei hoidnud ta südamedaami heas valguses. Jutud vastasid aga tõele ning mees leidis, et naine ei ole talle sobiv ja eriti ta emale. See andis loomulikult Blance'le tugeva emotsionaalse hoobi, too ootas teda oma sünnipäeval, süda täis rõõmu ja õnne, kuid mees ei ilmunud. Naisele, kes on nii habras ja haavatav, on vaja meest kõrvale. Leian, et ta süüdistas end ning leidis, et ta jääbki elu lõpuni üksikuks. See mõte omakorda viis ta aina lähemale hulluks minemisele. Ta pidas end ka süüdlaseks oma esimese abikaasa surmas. Ta oli tabanud Allani koos teise mehega. Kui ta otsustas lõpuks selle koha pealt meest rünnata, siis Allan oli endalt elu võtnud. Pärast seda oli Blance'i elu halvemuse poole läinud ning pärast kõiki neid perekondlikke kaotusi ja majandusliku kindlustuse kaotust, ei suutnud ta enam traagilisi sündmusi üle elada.
Blance'i hullumeelsus ei jäänud teisel kahe silma vahele. Pärast vägistamist Stanley poolt kaotab naine oma viimase reaalsus taju. Ühel päeval ta istubki voodi peal ning ootab üht meest, kes ta kaugele ära viiks ning kes tema eest hoolt kannaks. Ta ootab härra Huntley'd, kellele on ta jätnud mitmeid telegramme. Oodates on ta rahulik ja räägib merest. Ta on rõõmsameelne, kuid teised seal ruumis teavad, et talle ei tule järgi too mees, vaid hoopis hullumaja arstid. Kui lõpuks Stella õde arste märkab hakkab tal hüsteeriahoog. Ta karjub ja väidab, et kuuleb hääli. Tema vaimne tervis on väga tugevalt kahjustada saanud, kõik need üleelamised on röövinud temalt ta hinge, jättes alles vaid pettekujutelmad õnnest ja rahust. Ta tuli New Orleansi ihaga leida midagi uut, midagi elu väärilist, kuid kõik sealsed sündmused viisid teda veel kiiremini kuristikust alla. Arstidega kaasa minnes tõuseb veel Mitch püsti ja süüdistab Stanleyt. Tema muidugi ei teadnud vägistamisest, kuid kõik on teadlikud sellest, kuidas Stanleyga suhted olid teravad ja kuidas too üldsegi Blance'i omaks võtta ei tahtnud. Stella õde oli omamoodi inimene, ta võis olla küll luksust armastav ning uhke inimene, kuid selliseid hingelisi piinu ei vääri keegi meist. Need hävitasid ta.
Tramm Nimega Iha #1 Tramm Nimega Iha #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 74 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Future00 Õppematerjali autor
(A Streetcar Named Desire) arutlus.

Sarnased õppematerjalid

Tramm nimega Iha-arvustus
2
docx

„Tramm nimega Iha“ arvustus

,,Tramm nimega Iha" arvustus ,,Tramm nimega Iha" on modernistlik teos, mis rääkis peategelase Blanche traagilisest saatusest. Blanche tuli oma noorema õe Stella juurde New Orleansi. Sündmustik leidis aset pärast Teist maailmasõda ning tol-ajal oli ühiskond pingeline ja rahutu. Õde Stella elas vaeses piirkonnas ning Blanche polnud harjunud sellise eluga. Tema oli harjunud mugavustega, käitus nagu kõrgseltskonna daam ning riietus alati maitsekalt ja lugupeetult.

Kirjandus
Tennesse Williams-Klaasist loomaaeg ja teisi näidendeid
14
pptx

Tennesse Williams "Klaasist loomaaeg ja teisi näidendeid"

istub pimedas saalis ja vaatab pealt." · Amanda: "Kas pole elekter üks salapärane asi? See oli vist Benjamin Franklin, kes leiutas piksevarda? Maailm on üldse nii salapärane, kas pole? Mõned ütlevad, et teadus lahendab kõik mõistatsed, aga minu arust toob ta neid aina juurde!" · Amanda: "Tüdrukud, kellel ei ole eeldusi iseseisvaks eluks, abielluvad üldiselt varem või hiljem mõne kena mehega. Seda teed ka sina, "Tramm nimega ´Iha´" · Blance Dubois; · Stella Kowalski-eitab reaalsust; · Stanley Kowalski- elujõu võrdkuju; · Harold Mitchell (Mitch); · Belle Reve. "Tramm nimega ´Iha´" · II maailmasõja järgne elu ülesehitamine; · Stanley sõjast tulnud- peksab naist, vägistab naise õe; · Reaalsus ja fantaasia ­ piir selle vahel puudub; · Karistab Blance- läheb hulluks; · Kõik su patud tulevad su juurde tagasi ning elus pead kannatama kõikide tehtud vigade

Teater
Karl Ristikivi-Hingede öö-sisukokkuvõte
8
doc

Karl Ristikivi "Hingede öö" sisukokkuvõte

Ent tütarlapsele tuli kuskilt suurest linnast järele keegi noormees, kes ta naiseks võttis ja linna ära viis. Jutustaja küsib, ega see neiu juhuslikult samas majas ei viibi, pidades Bellat just selleks neiuks. Olle kinnitab, et too neiu on tõesti samas majas, ent ei kinnita, et see just Bella on. Olle jutustab, et Bella kihlub sama õhtu jooksul kellegi Allani nimelise noormehega, keda Jutustaja ekslikult ukse juures seisnud sõduriks peab. Üldse on kogu teose vältel segadus nimega Allan. Jutustaja peab Allaniks igat tundmatut noormeest ja ei ole lõpuks isegi kindel, kes on tegelik Allan. Ta armastab üldse tegelasi kutsuda nii kuidas juhtub ja tunnistab seda ise. Tegelaste nimed ei ole antud teoses tegelikult üldse olulised. Nii näiteks nimetatakse Bellat veel Amarülliseks. Jutustaja ja Olle vestlus jõuabki mingis punktis nimede välja mõtlemise juurde. Olle justkui teaks, et Jutustaja armastab nimesid välja mõelda ja heidab seda mõnes mõttes ette

Kirjandus
Karl Ristikivi-Hingede öö-sisukokkuvõte ja lühike analüüs
18
doc

Karl Ristikivi „Hingede öö“ sisukokkuvõte ja lühike analüüs

Karl Ristikivi ,,Hingede öö" sisukokkuvõte ja lühike analüüs Raamat koosneb kolmest osast ­ ,,Surnud mehe maja", ,,Kiri proua Agnes Rohumaale" ja ,,Seitse tunnistajat". Esimese osa peatükid ei ole nummerdatud. Iga uus peatükk algab tsitaadiga, tavaliselt värsireaga mõnelt luuletajalt. Esimene osa algab kirjeldusega vana-aasta õhtust. Autor jutustab kogu lugu mina-vormis, seega nimetagem peategelast siin ja edaspidi jutustajaks. Jutustaja kirjeldab oma suhtumist vana-aasta õhtusse. Ta on loo toimumise hetkel üksi pagulasena võõras riigis, Rootsis, ja hulgub mööda Stockholmi tänavaid, lihtsalt et vana-aasta õhtut mitte kodus mööda saata. Jutustaja ei tahtnud õhtuks minna tuttavate poole, ehkki oli kutsutud. Ta sooviski veeta õhtu teatud üksinduses. Niimoodi mööda tänavaid hulkudes kohtab ta igalpool rõõmsaid nägusid, mis temas vastumeelsust tekitavad. Ta püüab leida kõrvalisemat tänavat, et mööda seda edasi liikuda ja satub nii ühele väiks

Eesti keel
Jumalaema kirik Pariisis - V Hugo
8
doc

Jumalaema kirik Pariisis - V.Hugo

,,Jumalaema kirik Pariisis" Victor Hugo See prantsuse kirjaniku tuntud romaan räägib mitme tegelase elust 15. sajandi Pariisis. Oskuslikult on vahele põimitud peatükid, mis käsitlevad Pariisi arhitektuuri. Jutustuse peategelasteks on noor poeet Pierre Gringoire, ülemdiakon Claude Frollo, kellalööja Quasimodo ja ilus mustlasneiu Esmeralda, kes ühendab tegelased jutustuseks. Vähesel määral on mainitud kuulsaid tolle aja inimesi. Tegelased on väga erinevad: Claude Frollo on paheline isiksus. Jutustuses jääb kõlama Claude Frollo moto:" Kui ei saa mina teda, ei pea teda keegi saama." Seevastu Quasimodo, poolenisti valmis, nagu ta ise ütleb, on läbinisti hea. Olles kirikus varjul, ei ole ta näinud inimeste viha ja silmakirjalikkust. Kuigi loodus pole temaga helde olnud, suudab ta rõõmu leida sealt, kust keegi teine seda otsidagi ei oska. Quasimododoga peaaegu ühele pulgale võib ka Esmeral

Kirjandus
Jumalaema kirik pariisis
19
odt

Jumalaema kirik pariisis

Antsla Gümnaasium Jumalaema kirik pariisis referaat ..... 12.b klass Õpetaja, juhendaja: I Antsla 2010 Sisukord Sissejuhatus Victor Hugo Raamatu tegelased Teose probleem Raamatu sisu: · 1. raamat · 2. raamat · 3. raamat · 4. raamat · 5. raamat · 6. raamat Filmid selle teose põhjal kokkuvõte Sissejuhatus See referaat räägib teosest nimega ,,Jumalaema kirik Pariisis". Selle raamatu valisin ma ise, kuna õpetaja välja pakkutud raamatutest ei leidnud ma ühtegi mis mind ennast huvitaks ja motiveeriks mind seda tööd tegema. Kuna umbes aasta aega tagasi alustasin ma selle raamatu lugemist ja pärast paari kümmend lehekülge jäi see mul pooleli otsustasingi selle raamatu kasuks. Kuna nüüd ma sain selle raamatu ikkagi lõpuni loetud. Sellel raamatus oli palju mõistmatut meile, kuna me elame teises kultuuris aga ka samas sarnast

Kirjandus
Kirjandus
9
docx

Kirjandus

,,Isa Goriot"-Balzac Tegelased: Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua. Ahne, kuid võttis inimesi oma katuse alla. Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud härrasmees, hakkas mõjutama Eugene'i->hakkas kasutama inetumaid võtteid oma eesmärkide täitmiseks. Üritas Eugen'i kasutades raha, tahtis et ta abielluks Victorine'iga. Libeda keelega, sujuva jutuga mees. Tegelikult oli ,,surmanarritaja" ja suli. Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast, kes isegi tema matuste eest ei maksa, vaid saadavad ainult kaariku. Isa Goriot üritas oma laste armastust osta neile kõige jaoks raha andes-> ärahellitatud lapsed. Eugene de Rastignac ­ Vaene, tahtis paremat elu ja läks juurat õppima. Küsib perekonnalt toetust, et näha välja rikas ja piisavalt sulanduda kõrgklassi. Ta oli noor, meeldiv ja libeda ke

Kirjandus
G Flaubert i romaani-Madame Bovary-kokkuvõte
5
doc

G.Flaubert'i romaani "Madame Bovary" kokkuvõte

Gustave Flaubert ,,Madame Bovary" Tähtsamad tegelased: Emma Bovary ­ peategelane, õnnetu naine, kes unistab paremast elust Charles Bovary ­ Emma arstist abikaasa Härra Homais ­ Apteeker, Charles'i hea sõber ja abiline Leon ­ Emma sõber, kellest hiljem sai tema armuke Rodolphe Boulanger ­ Emma esimene armuke Härra Lheureux ­ rahalaenaja ja kaval kaupmees, kelle pärast tekkis Emmal nö ostusõltuvus Berthe ­ Emma ja Charles'i tütar Justin ­ apteekri abiline, kes armub Emmasse ja kelle abiga Emma ennast mürgitas Tegevuskoht: 19.sajandi Prantsusmaa. Tegevus algab väiksest maakohast Tostes'is, hiljem kolib see üle väiksematesse linnadesse Yonville'i, Rouen'isse. Raamat algab külakoolist, kuhu saabub uus õpilane. Ta nimi on Charles Bovary. Poiss on ääretult häbelik ja pisut uje. Pärast külakooli asub noormees õppima arstiteadust, mille lõpetamisega tekkis algul probleeme. Eksamid õnnestusid alles teisel korral. Charlesi ema korraldab pärast õpinguid

Kirjandus




Kommentaarid (1)

kellyx12 profiilipilt
kellyx12: Väga tuli kasuks. :)
12:11 10-04-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun