Kolmandaks põhjuseks on see, et inimesed olid pettunud demokraatlikus riigikorralduses, sest loodeti majanduslikku õitsengut pärast esimest maailmasõda, kuid paraku seda ei tekkinud. Ning neljas põhjus oli see, et olid majanduslikud raskused ja tulevased diktaatorid lubasid kiiret elujärje paranemist ja lahendada riigi kitsaskohad. Totalitaarne diktatuur tähendas seda, et võimul oli 1 parteid või üks isik, valitses üks mõtteviis. Oli palju hukkamisi ja ka koonduslaagreid. Pidevalt rikuti inimõigusi, oli totalitarismi kontroll inimeste mõtteavalduste ning tegevuse, tegelikult kogu nende elu üle. Autoritaarne diktatuur oli pisut leebem, sest seal oli vähem hukkamisi. Poliitiliste erakondade on kas lõpetatud või piiratud, rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada. Lääne-Euroopas tekkis kõige esimesena diktatuur Itaalias, täpsemini fasistlik diktatuur.
Päev keskaegses linnas timukana. Oli kena päev ja ma ärkasin oma toas mis asus kolmandal korrusel. See oli üsna tavaline päev. Läksin kööki ja nägin, et naine oli söögi valmis teinud. Söögiks oli ikka tavaline kört ja natuke liha. Sõin oma toidu ära. Täna oli mulle ette nähtud veel mitu hukkamist. Läksin siis linna keskväljakule, et viia läbi oma hukkamisi. Esimene ohver oli mingi abielu rikkuja ja siis mees andis ta ülesse. Ma pidin siis selle naisega jälle arved klaarima. Nii ma siis otsustasin proovida tema peal oma uut mõõka mille olin ma saanud eile sepalt. Ma polnud eriti kindel kui terav ta on. Naine toodi paku juurde. Preester tegi talle veel viimase palvuse mis aitaks tal veel taevasse saada. Siis õpipoisid tõid naised ja asetasid ta pea pakule ja sidusid ta käed ümber paku
Kippel hakkas varakult ajaloo vastu huvi tundma. Romaanides on ta käsitlenud Läänemere maades olnud sõdu ja ülestõuse, alates liivlaste võitudest saksa vallutajate vastu 13. sajandi alguses. Tema teoste tegelased mõjuvad puiselt ja kohmakalt, tsiteerivad peast vanasõnu. Väärtuslikuks osaks on asjatundlikud ja detailsed relvade (Enn Kippel oli tuntud vanade relvade kollektsionäär) ja sõjatehniliste võtete kirjeldused. Ilmse mõnu ja detailsusega on kirjeldatud ka piinamisi ja hukkamisi, milliseid kirjeldusi kaasaegne kriitika nimetas kippelismideks. Enn Kippeli tuntuim teos on aastal 1941 raamatuna ilmunud noorsoojutustus "Meelis", sest Eesti NSV ajal oli enamik tema teisi teoseid keelatud nendes kirjeldatud võitluste tõttu venelastega ja Karl XII positiivse kirjeldamise pärast. Erandina käsitlevad romaanid "Ahnitsejad" ja "Kuldvasikas" autori kaasaega. "Kuldvasika" sündmused toimuvad romaanis Mõigu aleviks nimetatud Jõgeval
1941. a algas Suvesõda, tekkisid kodusõjaga metsavendade salgad, Omakaitse. NSVL lõi Massilised hukkamised; Massilised hukkamised; hävituspataljone, sundmobilisatsioon, Ei toimunud massilisi hukkamisi. tööpataljonid. Sakslased suutsid aga sunnitöö(vangi)laagrid. küüditamised; vangilaagrid. Tallinna vallutada, algas uus okupatsioon
riigile olulises valdkonnas tootmisega hakkama.Kehtestati Sarnaselt NSV Liidule kehtestas Hitler agressiivse poliitika, mis keskendus rasketööstuse arendamisele ning rahvuse puhastamisele, mille üheks jubedaks näiteks on juutide tagakiusamine. Lisaks hukati ka Hitleri konkurente. Teistes riikides kehtestatud diktatuurid ei olnud nii jubedad ja karmid. Näiteks Mussolini Itaalias jäeti võimule küll ainult fasistid ning kiusati taga antifasiste, kuid ei toimunud massilisi hukkamisi. Diktatuurid kehtestati veel ka näiteks Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Austrias ja Albaanias. Diktatuur levis pärast Esimest maailmasõda kiire tempoga, kuna rahvas vajas muutust ning eluolu paranemist. Oli riike, kus säilis tugev demokraatia, aga paljud riigid läksid üle diktatuurile. Sedasi haarasid võimu maailma ajalukku karmide valitsejatena läinud Hitler ja Stalin, kelle nimi küll kellelegi võõraks ei jää.
elukohta, kus liiguks rohkem rahvast, et oleks võimalik oma kaupa müüa. Sellisteks kohtadeks olid feodaalide lossid, mis olid ehitatud sakslaste poolt, eestlaste keskustesse. Neile oli vaja kaitset ja seetõttu ümbritseti linnad algselt puittara, hiljem kivimüüriga. Seal elasid rüütlid, preestrid ja sõjasulased. Käsitöölistel ja kaupmeestel oli seal lihtne oma kaupa müüa.Linn tõmbas inimesi ohtralt ligi, sest turuplatsidel viidi läbi hukkamisi, peeti pidu, seal esinesid rändmuusikud,tähtsate pühakute mälestuspäevadel etendati nende piibliainelisi elulugusid. Ehitati eluasemeid ja laoplatse väljapoole müüregi, algas inimeste kiire areng ja koondumine turuplatside ja kaubakeskuste ümber. Soodne elupaik oli ka liiklusteede sõlmpunktides või sadamates, kus oma kaupa sai kergemini turustada või hõlpsamalt toorainet hankida
aja pärast juba välja. Inimesi ka vahistati. Esmajärjekorras kuulusid vahistamisele juhtivad poliitikud (eelkõige endised Eesti siseministrid, keda süüdistati võitluses kommunistide vastu), Kaitseliidu üleriiklikud ja kohalikud juhid, mõned riigiametnikud jt. Erilise tähelepanu all olid vene valgekaartlike organisatsioonide tegelased ja isikud, keda süüdistati luuretegevuses NSV Liidu vastu kolmandate riikide teenistuses. Toimus ka hukkamisi. Nõukogude okupatsiooni taastamine Eestis 1944. aasta sügisel tõi ettearvatult rahu asemel kaasa uued repressioonide lained. 1941. aastal kogetu ja halvema kartuses põgenes nõukogude okupatsiooni eest kodumaalt umbes 70 000 inimest. Kardetu ei jäänud tulemata.19441945 vangistati umbes 10 000 inimest, kellest pooled surid kahe esimese aasta jooksul. Vangi- ja sunnitöölaagrisse saatmised olid sõjajärgses Eestis väga mastaapsed, olles koos
aastal. Veel on seal käsitöökoda, kus iga sisseastuja võib näha, kuidas käsitöömeistrid oma igapäevatööd teevad. Teine koht on Raeapteek. Ma tean, et Raeapteek on Euroopa üks vanemaid tänaseni samades ruumides töötavaid apteeke. Lisaks kaasaegsetele ravimitele on müügil kuulus Klarett, martsipan, tinktuurid, salvid ja õlid, ürditeed ja palju muud. Järgmise koht on Raekoja Plats. Raekoja ees asuv plats on Tallinna vanalinna süda. Platsil on ajaloo käigus toimunud hukkamisi, festivale, karnevale ja pulmatseremooniaid. Jõulude ajal püstitatakse platsile jõulukuusk. Suvel ma elan Narvas, aga ma lugesin, et Raekoja platsil toimuvad iga aasta juunis vanalinnapäevad, juulis keskaja päevad ning suvi läbi on see välikohvikute ja vabaõhukontserdite tegevuspaik. Veel mulle väga meeldis Tallinna Aleksander Nevski katedraal. Ajaloost ma tean, et Novgorodi vürst Aleksander Nevskile pühendatud historistlikus stiilis õigeusu kirik ehitati ajal, mil Eesti kuulus
tsiviilisikute massimõrvad, mis 20. sajandil aset leidsid. Näiteks venelaste korraldatud julmad juudiprogrammid, Türgi vägede poolt korraldatud etniline puhastus ehk Armeenia genotsiid, mille toimumist Türgi veel tänapäevalgi eitab. Selle käigus hukati ligikaudu poolteist miljonit inimest. Samuti oli väga karm okupatsioonireziim Belgias, kus vastupanuliikumise mahasurumiseks võtsid sakslased pantvange ja korraldasid hukkamisi. Samuti oli julm argielu sõja ajal. Polnud ju arvestatud, et sõda kestab nii kaua ja muutub nii ulatuslikuks. Tänu sellele puudusid igasugused varud. Kitsas oli käes tarbekaupadega, seati sisse ranged normid. Piirama pidi toiduainete, näiteks munade ja kalatoodete tarbimist. Samuti oli kehv lugu käes kartuli ja suhkruga. Näljale ja pidevale puudusele lisandusid haigused, mis lisaks sõduritele vaevasid ka tsiviilelanikke.
üle 30 ha, selle arvelt said nn. uusmaasaajad maad. Tehti ettevalmistusi kollektiviseerimiseks (=ühismajandite loomiseks). Viidi läbi rahareform, mille tulemusel rahva elatustase langes (krooni asemele tulid rublad). * korraldati ümber kultuurielu Suruti peale nõukogulikku, kommunistlikku ideoloogiat. Vana kultuuri lõhuti, purustati, hävitati (mälestussambad, ideoloogiliselt "valed" raamatud jne.) * viidi läbi repressioone (=karistamisi, hukkamisi, tagakiusamisi) Kannatasid nii nõukogude korra vastased kui lihtsalt süütud inimesed. Arreteerimised algasid juba 17. juunil 1940. Tuhandeid inimesi vangistati ja hukati nn. esimesel nõukogude aastal (1940-41). 14. juunil 1941 küüditati nõukogude võimu poolt Venemaale u. 10 000 inimest st. saadeti Eestist välja ilma kohtuotsuseta. Mehed viidi vangilaagrisse, naised-lapsed asumisele. Vähesed tulid tagasi. Perioodi Eesti ajaloos 1940. aasta suvest kuni 1941
aastast asuv tuulelipp Vana Toomas on kujunenud üheks Tallinna sümboliks. Torni kõrgus maapinnast on 64 meetrit. Raekoja plats Raekoja plats on Tallinna vana keskpunkt, kus liituvad paljud tänavad. Plats, mis on ääristatud ilusate keskaegsete ehitistega, on läbi aegade olnud seltskonnaelu keskus kõige suurema rahvahulgaga koht linnas turulettide, majade ja häbipostidega. Platsil on toimunud hukkamisi, festivale, karnevale ja pulmatseremooniaid. Läbi ajaloo on plats säilitanud oma vana funktsiooni: see on populaarne turistide ja kohalike seas kohtumispaigaks või vaatamisväärsuste alguspunktiks. Plats on ka asukohaks eesti tähtsamaile jõulupuule Häbipost Vana vaekoja kagunurgal, umbes väljaku keskel asus häbipost kaak kaheksatahuline kõrge alus
kõigi meetodite ja võimalustega võimu säilitamisele ning vastaste hävitamisele. Punaarmee ülemana andis ta korralduse hävitada rindepiirkonnas asuvad kontrrevolutsioonilised valged ohvitserid, andis käsu nr 31, esimesed koonduslaagrid Nõukogude Venemaal ja paigaldada kõhklevate Punaarmee üksuste tagalasse nn tõkkeüksused, kes hukkasid taganevaid sõjaväelasi, ning korraldas ka taganenud sõjaväelaste seas avalikke hukkamisi, valides ülesrivistatud sõjaväelaste seast iga kümnenda isiku, kes hukati teistele hoiatuseks taganemise eest rindelt. Eksiil ja surm • 1929. aasta veebruaris saadeti Trotski laeval "Iljitš" maalt välja Türgisse, İstanbuli lähedale Büyükada saarele., 1933. aastal asus ta elama Prantsusmaale, kuid oli 1935. aasta juunis sunnitud sealt lahkuma ja läks Norrasse. Kuid Norra valitsus sattus Nõukogude Liidu surve alla ja 1936. aasta
Caligula Capri-aegsed sammud olid peamiselt ellu jäämiseks. Caligula jaoks oli Capri'l elamine väga ohtlik, aga ta oli vaoshoitud ja ei öelnud kunagi midagi liiga palju, nagu ta perekond varemalt oli seda teinud. 4 Tiberius võttis enda peale vastutuse noort meest harida ning Caligula oli inspireeritud Tiberiuse intellektuaalsetest saavutustest, mis tekitas talle tahtmise ka ise õppida ja hea haridus saada.5 Caligula käis tihti vaatamas piinamisi ja hukkamisi. Ta ei väljendanud mingit emotsiooni, mille tõttu on arvatud, et ta olevat nautinud neid üritusi. Küll aga ei saa seda liiga tõsiselt võtta, sest kõiki inimesi jälgiti tõhusalt sel ajal, kui süüdimõistvad kohtuotsused välja kuulutati või hukkamisi läbi viidi, et märgata, kas keegi tundus vaenulik imperaatori suhtes. Selle põhjal võib ka arvata, et 1 A. Winterling. Caligula: A Biography. Berkeley, Los Angeles, London: University of California Press. Sine anno, lk 9. 2 C
USA käskis Jaapanil alla anda ja tunnisatada oma kaotust, kuid kui ta seda ei teinud, otsustas USA rünnata Jaapani kahte linna tuumapommiga. 260 000 inimest sai selle rünnaku läbi surma ja Jaapan sai osaks suurele kaotusele. 2. septembril 1945. aastal allkirjastasid USA ja Jaapan tingimusteta kapitulatsiooniakti. Sellega lõppes II Maailmasõda. Teist maailmasõda nimetatakse Totaalseks sõjaks, sest tegemist oli sõjaga, kus toimus rekordiliselt hukkamisi, lepingute murdmisi ja sellega oli seotud praktiliselt terve maailm. Saksamaa ja NSV Liidu aladel toimus hulgaliselt tapmisi, vangistamisi, küüditamisi. Eriti kiusati taga juute, kes saadeti koonduslaagritesse, kus sai surma vähemalt 12 miljonit inimest. Massilist juutide hukkamist nimetatakse holokaustiks. Pärast sõda toimus Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste üle. 24 natsistlikku sõjategelast karistati. 12 nendest mõisteti surma, teised said pikaajalised vanglakaristused
"Post" oli üks piinavamaid karistusmeetodeid. Karistusi viidi täide tavaliselt kas 11 osakonnas või selle hoovis. Ohvri käed seoti tihedalt seljataha ja ta riputati posti otsa nii, et ta jalad maapinda ei puudutanud. Karistust viidi täide mitu tundi ja tund aega järjest. Vangid kaotasid tihti valust teadvuse. Hukkamised Mahalaskmine Auschwitzi algus aastatel viidi mahalaskmisi läbi laagri läheduses, kruusa aukudes. Alates 1941 aasta sügisest kuni 1943 aasta sügiseni viidi enamus hukkamisi läbi 11 osakonna hoovis. Hukkamine toimus spetsiaalselt ehitatud " Surma seina" ees. Süüdimõistetud pidid ennem hukkamist alasti võtma. Kui naisi viidi hukkamisele, siis nad reeglina hukati ennem mehi. Süüdimõistetud viidi "Surma seina" juurde paari kaupa. SS-laste timukas tappis süüdimõistetud lasuga kuklasse. Hukkamist viidi läbi spetsiaalse väikese kaliibriga relvaga. Pärast hukkamist tõstsid väljavalitud vangid laibad auto kasti ja nad viidi krematooriumisse
Sageli tekkis aga üsna pea vajadus uusi hooneid ehitada ja siis kasutati ära needki alad. Keskaegse linna turuplatsil seisis tavaliselt kõige esinduslikum ja tähtsam hoone raekoda. Turuplatsi serval võis näha veel paari meie jaoks harjumatut asja. Esiteks oli seal püsti suur rist, mis pidi hoiatama: jumal jälgib, et keegi ei rikuks tururahu. Teiseks oli häbipost neile, kes olid juba mõne seadusega pahuksisse sattunud. Mõnede ränkade kuritööde eest toimetati seal isegi hukkamisi. Kuid turuplatsil peeti ka pidu. Seal esinesid rändmuusikud ja veiderdajad. Tähtsate pühakute mälestuspäevadel etendati nende piibliainelisi elulugusid. Raad ja raekoda Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad. Selle liikmeskond koosnes tavaliselt jõukatest linnakodanikest, enamasti kaupmeestest. Nende otsustada olid kõik linnaelu puudutavad asjad, alates tähtsatest lepingutest ja lõpetades näiteks naiste kleitide lubatava pikkusega. Raad käis koos raekojas
ülempreetriks kinnitada. Paralleelselt sellega eksisteeris ka "Mõistuse kultus", kummardati Mõistuse, Tarkuse ja teiste analoogsete nähtuste ja omaduste personifikatsioone, Notre Dame'i (Püha Jumalaema) kirik kuulutati Mõistuse Templiks. Jakobiinide kukutamine 1794. aasta juuliks oli rahulolematus terrori ning ka muu senise poliitikaga tunginud ka Robespierre'i lähikonda, üha intensiivsemalt protesteeris tema süsteemi vastu ka Konvent. Vastuseks sellele plaanis Robespierre uusi hukkamisi, et oma lähikonda ja ka parlamenti "puhastada". Nii ei jäänudki meeleheites saadikutel muud üle, kui 27. juulil Konventi kõnet pidama tulnud Robespierre avalikult türanniks kuulutada ning ta arreteerida. Arreteeriti ka tema mitmed lähikondlased, kuid sellega polnud riigipööre veel siiski lõppenud, kuna Robespierre'ile jäi ustavaks Pariisi Kommuun. Ka paljud sõjaväeosad asusid tegutsema tema vabastamise nimel. Kuid Konvendi toetuse kaotanud
Kell üks tegi ta lõunavaheaja ja läks nurgapealsesse poodi,et endale midagi osta lõunaks peamiselt vorsti,salatit,kartuleid,piima,õhtuks heeringaid.Kell pool kolm istus ta jälle kirjutuslaua taga ja töötas kella kuueni.Siis ta enam ei jaksanud. Tema raamat rääkis põhimõtteliselt Sokratesest ja kolmekümnest päevast, mil Sokrates ootas oma surmaotsuse täideviimist.Ta pidi ootama 30 päeva mürgikarika joomiseni, sest sel ajal toimus ohvrilaeva merereis ja sel ajal ei tohtinud hukkamisi toimuda.Ohvrilaev pidi noorte neidude ja noormeestega sõitma Delose saarele, et ohverdada Apolloni templis tänutäheks selle eest,et Theseus kord tappis Kreeta saarel labürindis elava Minotauruse. Teisel hommikul,istus ta oma kirjutuslaua taha hirmutundega,sest ta ei teadnud millest kirjutada.Kui ta püüdis mõtteid koondada märkas ta rohelisi kapsausse, kes olid venelase suures kapsaaias kapsataimed armetuks söönud. Ühel päeval kohtub ta 22-aastase Isabellaga
Tuues ettekndeks tulevast ametikrgendust ja soovi phendada Sokratesest raamatu kirjutamisele loobub petaja abikaasa ja trega koos Narva-Jesuusse puhkama sitmast ning jb nende linnakorterisse. Raamat Sokratesest on plaanitud nitama kaasaja inimestele, kuidas filosoof talle mratud surmaotsust trkumata ja hirmuta vastu vttes ji tegelikult vitjaks oma vaenajate ja olude le. Sokrates ootas 30 peva surmaotsuse tideviimist, kuna sel ajal toimus ohvrilaeva merereis ning siis ei tohtinud hukkamisi toimuda. (Ohvrilaevaga sitsid neiud ja noormehed Ateenast Delose saarele Apolloni pidustuste puhul ohvriande tooma.) Martin mtiskleb selle le, et enne surma hakkas Sokrates - suur loogik ja filosoof ning analtiline mistuseinimene - kirjutama luuletusi. Suvi on erakordselt rohke kapsaussidest, kes aedades kike rohelist jravad. Martin vaatab aknast mda tnavat liikuvat leinarongi, mis tuletab talle meelde ta enda surelikkust. Nii leinarong kui ussid (nagu laipa givad vaglad)
Teda koolitanud eraõpetaja Panglossi arusaamade järgi on meie maailm parim kõigist maailmadest ning kui selles praegu kõik ei olegi veel hea, siis läheb vastuvaidlematult kõik aina paremuse poole. Loogika ja reaalne elu on Voltaire´il teineteisega vastuolus. Viies Candide´i eluga silmitsi, sunnib Voltaire oma tegelase optimismifilosoofias pettuma. Candide ei suuda uskuda, et Eldorados pole munki, kes õpetavad, vaidlevad, juhivad, korraldavad hukkamisi ja põletavad teisitimõtlejaid.Samuti paneb ta imeks seda, et likööri purskavaid kaevusid, mis on tehtud suhkrupilliroost ja kaunistatud kalliskividega, ei hinnata siin rohkem kui teistes maades sillutuskive. Panglossi optimismist jõuab Candide pessimismi, mida propageerib teine filosoof Martin, kes nüüdsest saab tema teekaaslaseks. Martin on Panglossile täielik vastand, sest ta ei usu jumalikku mõistusesse ega arvamusse, arvab, et mitte jumal, vaid saatan ise valitseb maailma,
Gosebruchiga korralduse vangistada Tartu juudid ja paigutada nad kommunistlike kurjategijate kinnipidamiseks rajatud Tartu koonduslaagrisse. Osa neist hukati Tartu tankitõrjekraavis. Esimesed Pärnu juudid hukati juba 13. juulil 1941 viis päeva pärast sakslaste tulekut. 10. septembriks oli 46 juudi mehest tapetud 44. Naised lasti maha Rae metsas 2. novembril, kõik lapsed hukati samal ajal sünagoogis. Ligi tuhandest Eestisse jäänud juudist pääses vähem kui tosin inimest. "Hukkamisi korraldas Eesti Poliitiline Politsei," on ajaloolase Meelis Maripuu seisukoht. Maripuu osales Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvahelise Komisjoni töös. "Juutide mahalaskmisi Pärnus teostasid poliitilise politsei eestlastest töötajad ja Omakaitse liikmed. Oli moodustatud 30meheline erikomando kapten Villem Raidi ja Arkadi Valdini juhtimisel, kes pidi poliitilise politsei määratud surmanuhtlused täide viima.
miljonit Auschwitzi gaasikambrites ,, . Esimene avalik avaldus sellest , et Auschwitzis hukkus minimaalselt 4.000.000 , ilmus 7 mail 1945 a. Sellel päeval teatas United Press , et vene (peetakse silmas nõukogude) ,,Erakorraline riiklik komisjon ,, teatas ametlikult täna , et üle 4.000.000 miljoni liitlasriigi kodaniku oli tapetud Auschwitzis . Peamiseks selle informatsiooni allikaks oli sakslasest laagri komandant Rudolf Hoess , kes tunnistas üles , et juhtis umbes 4.000.000 inimese hukkamisi , kes olid olnud tema käsutuses Auschwitzis . Tema tunnistus , mis piinamiste käigus saadi , rääkis: ,, Ma isiklikult organiseerisin kahe miljoni inimese gaasidega mürgitamist perioodil juuni-juuli 1941 kuni 1943 a. lõpuni , mil ma olin seal (komandant) ,, . Kuid peale 1945 a. Auschwitzi ohvrite arv aina hüppas üles-alla , jõudes lõppude-lõpuks numbrini ,,vähemalt 1.000.000 ,, .Poleks paha tutvuda selle ,,numbrite mänguga" , alustades ,,kõrgetest" ja lõpetades ,,madalatega" .
nii populaarsed. Populaarsemad staadioniteks olid Colosseum on maailma suurim amfiteater, mis võis mahutada kuni 50 000 inimest, keskel asuvat areeni ümbritses metallvõre , mis kaitses pealtvaatajaid raevunud metsloomade eest, lisaks etendustele, mis kujutasid kuulsaid ajaloolisi lahinguid, sealhulgas ka merelahinguid (naumachiae) veega üleujutatud areenil või linnade piiramisi, mis lõppesid ehtsa verevalamisega, võis Colosseumis vaadata pealt hukkamisi, ristilöömisi ja inimeste kiskjatele söödaks heitmise õudset vaatemängu ja oma kavandi poolest on Circus Maximus maailma, keset kosmost asuva Maa sümboolne võrdkuju. Tribüüne ümbritsev kraav (euripio) kujutab merd, spina`l seisev obelisk Päikest, kaksteist carceres`it loomaringi kaheteist märki, võistlusraja seitse ringi seitsme planeedi orbiite ja nädalapäevi. Kasutatud kirjandus https://sites.google.com/site/vanarooma/kunst-ja-arhitektuur/avalikud-maengud http://www
Petrogradi kaitsel 1918. aasta maikuus Loodearmee pealetungi ajal; Lääne- ning Lõunarindel ja 1920. aastal Looderindel Nõukogude-Poola sõjas Mihhail Tuhhatsevski ebaõnnestunud maailmarevolutsiooni viimisel Poola ja Lääne-Euroopasse. Kodusõja vältel konkureeris ta mõjuvõimu ja Lenini isikliku soosingu pärast sõja tegeliku juhi Lev Trotskiga, korraldades näiteks Trotski poolt Punaarmees rakendatud endiste tsaariarmee ohvitseride massilisi hukkamisi. Üks Stalini tuntumaid saavutusi oli Nõukogude Venemaad viljaga varustanud Tsaritsõni(hilisema nimega Stalingradi) kaitse organiseerimine. 1920-1930 aastad 1920-1930ndail aastatel töötas J. Stalin peamiselt VK(b)P KK aparaadiga ja esines avalikkuse ees harva. VK(b)P peasekretäri ametikoha rajas Lenin 1922. aastal spetsiaalselt Stalinit silmas pidades ning sellele ametikohale võlgnes Stalin hiljem oma kõigutamatu positsiooni NSV Liidu juhina. VK(b)P
Vaatamisväärsused Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik keskaegse linna dominandid: kirikud, ühiskondlikud hooned, keskaegne Raekoda koos Raekoja platsiga ning Toompea nõlval paiknev ordulinnus. Raekoja plats Raekoja platsi on sajandite jooksul kasutatud turu- ja laadaplatsi ning kogunemiskohana. Raekoja ees asuvat platsi kasutati kauplemiseks juba enne raekoja ehitamist. Platsil viidi läbi pidustusi, aga ka hukkamisi. Raekoja platsil korraldatakse vabaõhukontserte, käsitöö- ning keskaja teemalisi laatasid. Talvel köidab rahva tähelepanu kuuks või poolteiseks toodud jõulupuu ja jõululaat. Raekoja platsist on kujunenud ka iga-aastaselt korraldatavate Vanalinna päevade traditsiooniline keskpunkt. Ei puudu juba möödanikust tuntud traditsioonid, nagu paraadid, rüütliturniir, "papagoilaskmine" ega Maikrahvi valimine. Vanalinna tänavad
Sageli tekkis aga üsna pea vajadus uusi hooneid ehitada ja siis kasutati ära needki alad. Keskaegse linna turuplatsil seisis tavaliselt kõige esinduslikum ja tähtsam hoone – raekoda. Turuplatsi serval võis näha veel paari meie jaoks harjumatut asja. Esiteks oli seal püsti suur rist, mis pidi hoiatama: jumal jälgib, et keegi ei rikuks tururahu. Teiseks oli häbipost neile, kes olid juba mõne seadusega pahuksisse sattunud. Mõnede ränkade kuritööde eest toimetati seal isegi hukkamisi. Kuid turuplatsil peeti ka pidu. Seal esinesid rändmuusikud ja veiderdajad. Tähtsate pühakute mälestuspäevadel etendati nende piibliainelisi elulugusid. All-linn 1248. aastal kinnitati Tallinna elukorralduse aluseks Lübecki õigus, mis kehtis ainult all linnas, Toompeal valitses maaõiguse alusel Saksa ordu. Seega jagunes Tallinn ametlikult kaheks iseseisvaks üksusega all-linnaks ja Toompeaks. Linna tähtsaim seadusandlik,
keegi ei rikuks tururahu. Teiseks oli häbipost neile, kes olid juba mõne seaduseda pahuksisse sattunud. Turuplatsil peeti pidusid, kus esinesid rändmuusikud.Turuplatsil viidi täide ka kohtuotsuseid. Linnakodanikud ehk pürjelid kogunesid häbiposti juurde, kuhu kohtualune kõigile vaatamiseks välja seati, või ümber tapalava, kus päid maha raiuti. Samuti jälgis rahvas, kuidas surmamõistetu võlla tõmmati. Seesuguseid avalikke hukkamisi peeti rahvale kasulikuks õppetunniks. Raad ja raekoda: Linna elu juhtis linnanõukogu ehks raas. Selle liikmeskond koosnes tavaliselt jõukatest linnakodanikest, enamastikaupmeestest. Nende otsustada olid kõik linnaeldu puudutavad asjad, alates tähtsatest lepingutest ja lõpetades näiteks naiste kleitide lubatava pikkusega. Raad käis koos raekojas. Kui tegemist oli korralise koosolekuga, siis istuti raekirjutaja ruumis, sest kõik tähtsad dokumendid olid seal kohe käepärast
täielikus reeturlikkuses, tungis taas Tuileries' lossi ning püüdis kuningat vangistada, võimalik, et ka tappa. Kuningas viidi kiiresti Seadusandliku Kogu kaitse alla, see lasi monarhi peagi aga sisuliselt vangistusse viia. Võimule tõusid taas zirondiinid. Seega kõrvaldati kuningas reaalselt võimult ning sellest peale hakkas Prantsusmaa liikuma vabariikliku riigikorra suunas. Kasutusele võeti ka giljotiin ning peagi tekkis poliitilise kurjategija mõiste. Esialgu laialdasi hukkamisi siiski ei korraldatud, pigem püüti päästa revolutsiooni puhtalt sõjalisel teel, mis ka õnnestus. 20. septembril suutis kindral Kellermann Valmy lahingus peatada Braunschweigi hertsogi pealetungi ning sundida teda pärast lahingut lahkuma. Võit oli küll kaheldava väärtusega kuid seda loetakse siiski revolutsioonilise Prantsusmaa saatuse pöördepunktiks, kuna esimest korda saavutati välilahingus võit vastaste üle.
kommunist, kes hiljem kujunes Stalini tingimusteta pooldajaks. Erinevalt Sverdlovist ei mänginud Kalinin bolsevike parteis kuigi suurt rolli. Sisejulgeolek: Võimu kaitsmiseks ja opositsiooni likvideerimiseks loodi 20.12.1917 Erakorraline Komisjon ehk Tsekaa ( - ), hilisema KGB eelkäija. Tsekaa ja seda 1922 asendanud GPU juht oli 1917-1926 poolakas Felix Dzerzinski (1877- 1926). Tsekaa hakkas läbi viima arreteerimisi ja hukkamisi, kodusõja lõpus ulatus tsekistide poolt tapetud inimeste arv kümnetesse tuhandetesse. Ilmselt enim kajastamist on leidnud viimase keisri Nikolai II ja tema perekonna (naine, neli tütart ja poeg) hukkamine bolsevike poolt 17.07.1918 Jekaterinburgis. Tsarevits Aleksei oli mahalaskmise ajal alles 13-aastane. Partei juhtimine ja roll 1917-1922: Parteid juhtis Keskkomitee, mille sees alates 1919. aasta märtsist eksisteeris veel omaette juhatus poliitbüroo (selle ametlik eesmärk oli tegeleda
Taludelt võeti ära maa, mis oli üle 30 ha, selle arvelt said nn. uusmaasaajad maad. Tehti ettevalmistusi kollektiviseerimiseks (=ühismajandite loomiseks). Viidi läbi rahareform, mille tulemusel rahva elatustase langes (krooni asemele tulid rublad). * korraldati ümber kultuurielu Suruti peale nõukogulikku, kommunistlikku ideoloogiat. Vana kultuuri lõhuti, purustati, hävitati (mälestussambad, ideoloogiliselt "valed" raamatud jne.) * viidi läbi repressioone (=karistamisi, hukkamisi, tagakiusamisi) Kannatasid nii nõukogude korra vastased kui lihtsalt süütud inimesed. Arreteerimised algasid juba 17. juunil 1940. Tuhandeid inimesi vangistati ja hukati nn. esimesel nõukogude aastal (1940-41). 14. juunil 1941 küüditati nõukogude võimu poolt Venemaale u. 10 000 inimest st. saadeti Eestist välja ilma kohtuotsuseta. Mehed viidi vangilaagrisse, naised-lapsed asumisele. Vähesed tulid tagasi. Perioodi Eesti ajaloos 1940. aasta suvest kuni 1941
Laiendati valitsusjuhi (Mussolini) õiguseid, kes enam ei vastutanud parlamendi ees, vaid ainult kuninga ees (samas oli kuningas pideva fasistide poolt lähtuva surve all). Keelustati kõik parteid peale fasistliku; kehtestati üheparteisüsteem. Suleti opositsioonilised ajalehed ja kehtestati tsensuur. Propageeriti rahvuslust. Kiusati taga antifasiste; suleti neid koonduslaagritesse (NB! Erinevalt Saksamaast ja NSV Liidust oli terror Itaalias palju pehmem; massilisi hukkamisi ei toimunud). Parlamendivalimised muudeti farsiks; parlament kaotas oma senise tähtsuse. Kehtestati kontroll hariduse, armee ja ühiskondlike organisatsioonide üle. Riigis toimusid propagandistlikud massiüritused ja tekkis Mussolini isikukultus. Peep Reimer 8 · Majanduses: Riik sekkus aktiivselt majandusse. Eraomand säilis, ent ettevõtte omanik vastutas riigi ees tootmisküsimustes (riik võis
kelle elu on juhtinud ta suurushullustuses naine. Ajaloolased on Claudiusele tihti pahaks pannud, et ta lasi end kergesti abikaasadel ja vabakslastutel juhtida. Graves lükkas selle oletuse kaasaegsete ajaloolaste kombel Claudiuse tööde ja heategude vallas ümber. Sellegipoolest kasutab autor seda oletust, et vabandada Claudiuse väheb mõistetavaid, halbu tegusid. Enamus Claudiuse apsakaid (kapriisidena paistvaid hukkamisi ja muid ämbrisseastumisi), mis tema valitsemise mainet rikkusid, pannakse Messalina, Agrippinilla, Narcissuse ja Pallase planeerimise süüks. Sedamoodi tõlgendab Graves ka asjaolu, et kõik hukatud ei paistnud olevat süüdi kuritegudes, mis vääriksid sellist karistust. See on ajalooliste allikatega selgelt vastuolus. Claudiust prooviti mõrvata rohkem kordi, kui ühtki teist imperaatorit. Selle ajendiks võib olla
Taludelt võeti ära maa, mis oli üle 30 ha, selle arvelt said nn. uusmaasaajad maad. Tehti ettevalmistusi kollektiviseerimiseks (=ühismajandite loomiseks). Viidi läbi rahareform, mille tulemusel rahva elatustase langes (krooni asemele tulid rublad). * korraldati ümber kultuurielu Suruti peale nõukogulikku, kommunistlikku ideoloogiat. Vana kultuuri lõhuti, purustati, hävitati (mälestussambad, ideoloogiliselt "valed" raamatud jne.) * viidi läbi repressioone (=karistamisi, hukkamisi, tagakiusamisi) Kannatasid nii nõukogude korra vastased kui lihtsalt süütud inimesed. Arreteerimised algasid juba 17. juunil 1940. Tuhandeid inimesi vangistati ja hukati nn. esimesel nõukogude aastal (1940-41). 14. juunil 1941 küüditati nõukogude võimu poolt Venemaale u. 10 000 inimest st. saadeti Eestist välja ilma kohtuotsuseta. Mehed viidi vangilaagrisse, naised-lapsed asumisele. Vähesed tuid tagasi. Perioodi Eesti ajaloos 1940. aasta suvest kuni 1941
või kvartal maha põleda. Linna turg Linna südameks oli turuplats. Turgu peeti raekoja esisel platsil. Turuplatsilt hargnesid mitmes suunas tänavad, mis olid väga kitsad ja kõverad. Turuplatsi serval võis näha veel paari meie jaoks harjumatut asja. Esiteks oli seal püsti suur rist, mis pidi hoiatama: jumal jälgib, et keegi ei rikuks tururahu. Teiseks oli häbipost neile, kes olid juba mõne seadusega pahuksisse sattunud. Mõnede ränkade kuritööde eest toimetati seal isegi hukkamisi. Kuid turuplatsil peeti ka pidu. Seal esinesid rändmuusikud ja veiderdajad. Tähtsate pühakute mälestuspäevadel etendati nende piibliainelisi elulugusid. Kirikud Keskaja linnade kõige vägevamad ehitised olid kirikud, mille püstitamiseks kulus palju aastaid. Kirikutesse telliti kunstiteoseid parimatelt maalijatelt ja kiviraiduritelt. KESKAEGSE LINNA ELANIKUD Linnaelanike peamisteks tegevusaladeks olid küll käsitöö ja kaubandus, kuid kaua aega ei
Husi reeturlik vangistamine ja hukkamine kutsusid tsehhide hulgas esile laialdase rahutuse. Mõne aja pärast puhkes Tsehhimaal üldrahvalik ülestõus. See muutus 15 aastat kestvaks vabadusvõitluseks-talurahvasüjaks katoliku kiriku ja feodaalkorra vastu. Feodaalisandatel tuli pingutada kogu jõudu, enne kui neil läks korda see laialdane rahvaliikumine maha suruda. Esialgu deklareerisid ketserid oma vaateid avalikult ja julgelt. Pärast mitme liikumise hävitamist ning ketserite massilisi hukkamisi hakkasid ketserid oma seisukohti varjama ning tegutsema salaja. Et saada salajastele ketseritele jälile, paani paavstivõo, XII sajandi lõpul ja XIII sajandi algul aluse katoliku kiriku uuele organisatsioonile inkvisitsioonile*. 9 *Indulgents on patukustutuskiri, mida müüdi paavsti nimel raha või kirikule osutatud teenete eest. *Inkvisitsioon oli kohtuvorm keskaegses Euroopas. See ladinakeelne sõna tähendab
Laiendati mussolini kui valitsusjuhi õigusi. Ta ei vastutanud enam parlamendi ees, vaid ainult kuninga ees. Kuningas oli aga pideva fasistide poolt lähtuva surve all. Keelustati kõik parteid peale fasistliku ning kehtestati üheparteisüsteem. Suleti opositsioonilised ajalehed ja kehtestati tsensuur. Propageeriti rahvuslust. Kiusati taga antifasiste neid koonduslaagritesse sulgedes. Kuid erinevalt Saksamaast ja NSV Liidust oli terror Itaalias palju pehmem: massilisi hukkamisi ei toimunud. Kehtestati kontroll hariduse, armee ja ühiskondlike organisatsioonide üle. Parlamendivalimised muudeti farsiks ning seetõttu kaotas parlament oma senise tähtsuse. Riigis toimusid propagandistlikud massiüritused ning tekkis Mussolini isikukultus. Sarnaselt Saksamaaga oli Itaalia eesmärk välispoliitikas Vahemere ääres domineeriva ja itaalia rahvusel põhineva ,,Suur-Itaalia" loomine. Kuna seni oli Itaalia koloniaalpoliitikas
vangistada, võimalik, et ka tappa. Kuningas viidi kiiresti Seadusandliku Kogu kaitse alla, see lasi monarhi peagi aga sisuliselt vangistusse viia. Võimule tõusid taas zirondiinid. Seega kõrvaldati kuningas reaalselt võimult ning sellest peale hakkas Prantsusmaa liikuma vabariikliku riigikorra suunas. Kasutusele võeti ka giljotiin ning peagi tekkis poliitilise kurjategija mõiste. Esialgu laialdasi hukkamisi siiski ei korraldatud, pigem püüti päästa revolutsiooni puhtalt sõjalisel teel, mis ka õnnestus. 20. septembril suutis kindral Kellermann Valmy lahingus peatada Braunschweigi hertsogi pealetungi ning sundida teda pärast lahingut lahkuma. Võit oli küll kaheldava väärtusega (prantslasi hukkus rohkem kui nende vastaseid), kuid seda loetakse siiski revolutsioonilise Prantsusmaa saatuse pöördepunktiks, kuna esimest korda saavutati välilahingus võit vastaste üle.
Teda koolitanud eraõpetaja Panglossi arusaamade järgi on meie maailm parim kõigist maailmadest ning kui selles praegu kõik ei olegi veel hea, siis läheb vastuvaidlematult kõik aina paremuse poole. Loogika ja reaalne elu on Voltaire´il teineteisega vastuolus. Viies Candide´i eluga silmitsi, sunnib Voltaire oma tegelase optimismifilosoofias pettuma. Candide ei suuda uskuda, et Eldorados pole munki, kes õpetavad, vaidlevad, juhivad, korraldavad hukkamisi ja põletavad teisitimõtlejaid. Samuti paneb ta imeks seda, et likööri purskavaid kaevusid, mis on tehtud suhkrupilliroost ja kaunistatud kalliskividega, ei hinnata siin rohkem kui teistes maades sillutuskive. Panglossi optimismist jõuab Candide pessimismi, mida propageerib teine filosoof Martin, kes nüüdsest saab tema teekaaslaseks. Martin on Panglossile täielik vastand, sest ta ei usu jumalikku
· Laiendati valitsusjuhi (Mussolini) õiguseid, kes enam ei vastutanud parlamendi ees, vaid ainult kuninga ees (samas oli kuningas pideva fasistide poolt lähtuva surve all). · Keelustati kõik parteid peale fasistliku; kehtestati üheparteisüsteem. · Suleti opositsioonilised ajalehed ja kehtestati tsensuur. · Propageeriti rahvuslust. · Kiusati taga antifasiste; suleti neid koonduslaagritesse (NB! Erinevalt Saksamaast ja NSV Liidust oli terror Itaalias palju pehmem; massilisi hukkamisi ei toimunud). · Parlamendivalimised muudeti farsiks; parlament kaotas oma senise tähtsuse. · Kehtestati kontroll hariduse, armee ja ühiskondlike organisatsioonide üle. · Riigis toimusid propagandistlikud massiüritused ja tekkis Mussolini isikukultus. · Mussolini isikukultuse näiteid fasistliku propaganda põhjal: Mussolini riigimehena: Itaalia päästja. Jumala saadik ja tema poolt kaitstu. Ülim patrioot ja rahvuse kehastaja.
uusi hooneid ehitada ja siis kasutati ära needki alad. Keskaegse linna turuplatsil seisis tavaliselt kõige esinduslikum ja tähtsam hoone raekoda. Turuplatsi serval võis näha veel paari meie jaoks harjumatut asja. Esiteks oli seal püsti suur rist, mis pidi hoiatama: jumal jälgib, et keegi ei rikuks tururahu. Teiseks oli häbipost neile, kes olid juba mõne seadusega pahuksisse sattunud. Mõnede ränkade kuritööde eest toimetati seal isegi hukkamisi. Kuid turuplatsil peeti ka pidu. Seal esinesid rändmuusikud ja veiderdajad. Tähtsate pühakute mälestuspäevadel etendati nende piibliainelisi elulugusid. Raad ja raekoda Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad. Selle liikmeskond koosnes tavaliselt jõukatest linnakodanikest, enamasti kaupmeestest. Nende otsustada olid kõik linnaelu puudutavad asjad, alates tähtsatest lepingutest ja lõpetades näiteks naiste kleitide lubatava pikkusega. Raad käis koos raekojas
vangistamiseks omaalgatuslike relvastatud üksuste poolt. Kinnipidamiskohtadena võeti maakonnakeskustes kasutusele varasemad vanglahooned, väiksemates asulates rajati improviseeritud vanglad. Moodustati ka välikohtud, mis langetasid ka surmaotsuseid, mis koheselt täide viidi. Osaliselt toimus see sakslaste korraldusel (enne nende kohalejõudmist) kui rinde vahetu ümbruse puhastamine. Toimus ka ilma kohtuta hukkamisi. Reeglina anti vangid siiski üle Saksa politseivõimudele. Eesti Vabariigi kodanike ja alaliste elanike vastu toime pandud repressioonide tulemusena hukati või hukkus 7800 inimest. 70% repressioonidest toimusid okupatsiooni esimese aasta jooksul. Hukkunutest eestlased 70%, venelased 15%, juudid 12%. Enamik kinnivõetutest ei lastud maha, nad said vanglakaristuse, kõige levinum oli 6 kuud. Kinnipidamiskohad paiknesid maakonnakeskustes ning Tallinna ümbruses ning see võrgustik püsis
vaadetest vabatahtlikult, rakendati karistusmeetmetena rahatrahve, lühiajalist vangistust, häbipingis istumist ja palvete lugemist. Nende suhtes, kes oma vaateid vabatahtlikult ei soovinud muuta, rakendati piinamist, vara konfiskeerimist, eluaegset vangistust või äärmuslikul juhul ka surmanuhtlust tuleriidal põletamise läbi. Ülekuulajateks ning protokollijateks inkvisitsioonikohtus olid dominikaani mungad ning piinamist teostasid ja hukkamisi viisid läbi ilmalikud timukad. Islam ja ristiusu kirik KESKAEG II Koostaja: P.Reimer
kuninga ees (samas oli kuningas pideva fasistide poolt lähtuva surve all). Keelustati kõik parteid peale fasistliku ning kehtestati üheparteisüsteem. Suleti opositsioonilised ajalehed, kehtestati range tsensuur ja propageeriti rahvuslust. Kiusati taga antifasiste ja suleti neid koonduslaagritesse, kuid erinevalt Saksamaast ja NSV Liidust oli terror Itaalias palju pehmem ja massilisi hukkamisi ei toimunud. Parlamendivalimised muudeti farsiks ja parlament kaotas oma senise tähtsuse. Kehtestati kontroll hariduse, armee ja ühiskondlike organisatsioonide üle. Riigis toimusid propagandistlikud massiüritused ja tekkis Mussolini isikukultus. Majanduses eraomand säilis, ent ettevõtte omanik vastutas riigi ees tootmisküsimustes (riik võis sekkuda tootmisküsimustesse, kui eraalgatus polnud küllaldane või puudus).
pideva fasistide poolt lähtuva surve all). Keelustati kõik parteid peale fasistliku ning kehtestati üheparteisüsteem. Suleti opositsioonilised ajalehed, kehtestati range tsensuur ja propageeriti rahvuslust. Kiusati taga antifasiste ja suleti neid koonduslaagritesse, kuid erinevalt Saksamaast ja NSV Liidust oli terror Itaalias palju pehmem ja massilisi hukkamisi ei toimunud. Parlamendivalimised muudeti farsiks ja parlament kaotas oma senise tähtsuse. Kehtestati kontroll hariduse, armee ja ühiskondlike organisatsioonide üle. Riigis toimusid propagandistlikud massiüritused ja tekkis Mussolini isikukultus. Majanduses eraomand säilis, ent ettevõtte omanik vastutas riigi ees tootmisküsimustes (riik võis sekkuda tootmisküsimustesse,
mis muutsid ta kodanike silmis imetlusväärseks ja sõduritele meelepäraseks: ta oli vapper sõjamees ja väga vastupidav mis tahes pingutustele, igasugu peenemate toitude ja kõiksugu muude õrnuste põlgaja - see asjaolu muutis ta kogu armee poolt armastatuks; kummatigi oli tema metsikus ja julmus sedavõrd suur ja nii ennekuulmatu - oli ta ju pärast lõputuid üksikuid hukkamisi tapnud maha suure osa Rooma kodanikest ning kõik Aleksandria kodanikud - et ta muutus sõna tõsises mõttes vihatuks kogu maailmale; teda hakkasid kartma isegi need, kes teda ümbritsesid, nii et tema tapeti ühe tsentuurio poolt omaenese armee keskel. 24. Siinkohal tuleb märkida, et seesugust, vääramatu ja kaljukindla vaimu otsusele järgnevat surma pole valitsejal võimalik vältida, sest tema elu kallale võib kippuda igaüks, kes ei hooli suremisest; et aga
See on traditsioonide, keeldude, käskude ning õpetuste kogum, mis kujundas tervet sõdalase elu. Aukoodeksi hulka kuulus õiglus, julgus , halastus, viisakus, ausus ja siirus, au, ustavus, enesevalitsus, enesetapp ja kättemaks, mõõka suhtumine, samurai hing, samurai kasvatus ja ettevalmistus. Vanemad kasvatasid oma lapsi karmide, julmade meetoditega. Efektiivseks kasvatusvahendiks peeti näiteks ootamatut nälga või pikaajalist külma talumist. Lapsi sunniti hukkamisi pealt vaatama. See pidi kasvatama neis külmaverelist rahu ning kontrolli oma tunnete- hirmu ja viha üle. Et kasvatada halastust, oli noorte meeste nõutavaks ja armastatud harrastuseks musitseerimine. Eesmärgiks oli kasvatada hingehellust, rahustada sõjakust ning viia mõtted verest, vägivallast ja lahingust kaugemale. Luuletamine oli samuti kasvatusvahend. Rituaalne enesetapp- seppuku_ oli üks kindel mõiste samurai kasvatuses. Selle sooritamine oli auasi.
a. Valitsusest eemaldati kõik mittefasistid b. Laiendati valitsusjuhi õiguseid, kes enam ei vastutanud parlamendi ees, vaid ainult kuninga ees c. Keelustati kõik parteid peale fasistliku; kehtestati üheparteisüsteem d. Suleti opositsioonilised ajalehed ja kehtestati tsensuur e. Propageeriti rahvuslust f. Kiusati taga antifasiste; suleti neid koonduslaagritesse NB! Erinevalt Saksamaast ja NSV Liidust oli terror Itaalias palju pehmem; massilisi hukkamisi ei toimunud. g. Parlamendivalimised muudeti farsiks; parlament kaotas oma senise tähtsuse h. Kehtestati kontroll hariduse, armee ja ühiskondlike organisatsioonide üle i. Riigis toimusid propagandistlikud massiüritused ja tekkis Mussolini isikukultus · Majanduses: a. Riik sekkus aktiivselt majandusse. b. Eraomand säilis, ent ettevõtte omanik vastutas riigi ees tootmisküsimustes c
sõda juudibolševismi vastu, millest ta lootis väljuda põhiliste ideoloogiliste vastaste hävitamisega ning vallutada maa tulevase Saksa asustuse jaoks. Slaavi elanikkonda peeti kas ohverdatavaks või määrati pärisorjusesse. Juudi populatsioon oli kavas hävitada massimõrvadega. Saksa armee kannul tungisid edasi julgeolekupolitsei ja SD liikmetest koosnevad mobiilsed eriüksused, viies läbi kommunistliku juhtkonna ning alguses ka juudi meeste suureulatuslikke hukkamisi. See laienes varsti kogu juudi elanikkonna massiliseks mõrvamiseks. Ei ole teada otseseid käske, kuid enamiku uurijate järgi toimus see nihe täieulatusliku genotsiidi suunas 1941. aasta suvel või sügisel. Lõpliku käsu puudumine ei tõenda, et 18 Hitler poleks teadnud, mis toimus või et genotsiidi poleks olnud, nagu mõnikord pakuvad välja mõned revisionistid. Tolleaegsetes dokumentides on piisavalt tõendeid, et Hitler oli keskne kuju holokausti
18. juulil 1943. aastal nõuti 270 000 inimese ümberasustamist Saksamaale tööteenistuseks, ebaõnnestus. 1944. aastal anti luba luua Leedu kohalikud kaitsejõud, mis pidid kaitsma Nõukogude armee vastu. Armeega registreerus 20 000 meest, siis saksa võimud mõistsid, et nad kasutavad seda sõjaväge enda eesmärkide saavutamiseks. Holocaust- Saksa okupatisooni tulemusena tapeti 90% leedu juutidest (200 000). Saksa okupatsiooni ajal hävitati Leedus üle 250 000 juuti. Juutide hukkamisi teostasid spetsialiseeritud natsiüksused. Ei saa eitada massilise juudivaenulikkuse puhangut leedulaste hulgas ja aktiivset osalust, omaalgatuslikkust juutide mõrvamisel ning nende vara röövimisel. Juutide tapmisega oli seotud Leedu politseipataljonid - 15 pataljonist osales selles vähemalt 10. Uus nõukogude okupatsioon- 1944-1945. aastal toimus Nõukogude Liidu pealetung Valgevene rindel, mis viis ka Leedu hõivamiseni. Leedu vallutus lõppes 1945. aastal
Kolhooside ja sovhooside (riigimõisad) asutamine. Uued söe-ja maagikaevandused tagasid rasketööstuste rajamise. Elektrifitseerimine. Isevarustus söe ja nafta osas. Inimtööjõu ekspluateerimine. Suurpuhastus ehk tšistka 36-38 on Stalini lõplik arveteõiendamine oma vastastega 20ndatest. Vanade revolutsionääride kõrvaldamine parteist ja sõjaväest. Siberisse 5-6mln inimest ja 40-42 arv kahekordistub. NKVD hakkab teeostama vahistamisi ja ülekuulamisi ja hukkamisi. Välispoliitikas 29' Litvinovi protokoll (Briand-Kellogi pakti ennetähtaegne jõustumine): lepingusüsteem vältimaks nõukogudevastase rinde moodustumist paktis osalevate riikide poolt. 32' ka mittekallaletungilepingud Lääne- ja Ida-Euroopa riikidega. 34' võeti Rahvasteliitu. 35' Prantsusmaaga abistamise ja mittekallaletungi leping. II MS MRP ilmselt tähtis 23 august 39' . 28.09 Saksa-Nõuk sõprus ja piirileping, Leedu NSV mõjusfääri. Poola ümberkorraldamine 39' okt
annaabi.ee 
