Ökoloogia konspetk II (0)

Mõisted
Parallelism – evolutsiooniliselt ühtmoodi kulgemine . Ühesugused evolutsioonilised muutused lähedastel taksonitel. Nt lennuvõimetute lindude tänapäevane asetus .
Konvergents – organismi rühmade erinevuse vähenemine. Evolutsioonis organismidel tunnuste sarnasuste suurenemine. Erineva arengukäiguga koosluste sarnanemine.
Divergents – populatsioonide erinevuste suurenemine evolutsioonis. Seda põhjustab erinevate tunnuste ilmnemine organismidel või variatsiooni amplituutide muutumine.
Analoogia – elundite sarnasus, mis johtub nende ühesugususest funktsioonist. Nt putukate ja indude tiivad (päritolult erinevad)
Homoloogia – elundite sarnasus, mis johtub nende seesmise ehituse ja nende tekkelaadi ühtsusest. Homoloogilised elundid on ehituselt ühesugused, asetsevad teiste elundite suhtes sarnaselt või on arenenud ühesugustest embrüonaalsetest algetest . Nt nahkhiire tiivad, hülge loivad , inimese käed.
Organismi ja tema keskkonna vahelist sobivust vaadeldadakse sageli kui sarnasust ühesugustes keskkonnas elavate, kui evolutsioonipuul eerinevatel harudel elavate organismide vahel. fülogeneetiline puu.
Iga keskkonna jaoks leidub kõige sobivam organism.
Kui need struktuurid on ana, mitte homoloogsed, see tähendab, et nad pole arenenud ühesugustest vanematest. Konvergentne arenemine Nt 1. Suured ujuvate kiskjate areng, tänapäeva kahepaiksed , krokodillid, ka pingviinid . ????  mina kustutaks ära Vormi lahknevus näitabki evolutsiooni käiku. Evolutsiooni areng on jälgitav nt taimede sisemises struktuuris ja ka ainevahetuses.
Loomade, kukkurloomade radiaalne sündroom. ????  ei leidnud õiget mõistet. Nad jõudis austraaliasse 9 milj aastat tagasi. Selle ajani olid seal monotremaadid ehk nö linnumoodimunejad. Tänapäeval on alles jäänud 2: sipelgaõgija ja nokkloom . Monotremaadid ongi nokkloom ja sipelgasiil ning nad on ürgsemad loomad kui kukkurloomad - viimased on elussünnitajad, monotremaadid on munejad.
Jänes sünnitab nägijad, küülik pimedad .
Kuulus ökolood Wood Rod võttis kasutusele termini gild: tähistas liikide gruppe, kes tarvitavad ühesuguseid toite. Seega sattuski ühte gildi loomad, kes väliselt väga ei sarnane (jänes ja küülik – väike erinevus, kits ja lammas - suurem erinevus)

• Konvergentne ja paralleelne evolutsioon näitab, et kahe piirkonna liikide, perekondade ja sugukondade loetelu ei tarvitse meiel anda mingi teavet nende alade ökooloogilise iseärasuse/sarnasuse kohta.
  

Enamikel juhtudel sisaldavad kooslused laia spektri eluvorme.
Meie maismaabioomid.
Bioomide ehk biogeograafiliste vöödete arv.
1. tundraalad - paiknevad põhjas polaarjoone ümbruses, merepiirist alates. Põhja-jäämerest lõuna poole. Tundrat leidub ka lõunapooles arktilistel saartel ja euroopa Alpi mägedes. Ka Aafrikas, Kilimnajnaros. Igikelts ehk kirsmaa , kus vesi on pinnases pidevalt tahkes olekus ja vedelat vett leidub aastas väga lühikesel perioodil. Tüüpiline tundra taimestik koosneb sammaldest, (kambjlkj) samblikest, üksikutest kääbuspöösastest, millet mõned harva kasvavad pahkluu kõrguseni. Palju on putukaid, sääsed, muskauraad. Tundras pole sademeid, haruharva peen uduvihm tuleb vahel alla. Püsilinde pole, on migreerunud taigaalalt. Talv parem, kui suvi, sest suvel on kõik need kihulased .
2. taiga on põhja parasvöötme mandrilise kliimaga ala, kus valitseda okasmetsad. Läbi euraasia põhja-ameerikasse välja.
Taigas on vähe vedelal kujul H2O-te.
Iseloomulik ühe liigi suur levik, kas siis kuused või lehised nt. Paljude lomade elutegevus talvel on soikunud (?). kõikide organismide elutegevus talvel nendes piirkondades langeb. Taiga jätab tumedate kuuskede tõttu sünge (nii ta ütles, ja nii ju ka on) mulje.
3. parasavöötme metsad , mis ka meil on, on mitmekesised. Valitsevad okas . lhet ja segametsad, mis katavad suure osa ameerikast ja kesk-põhja euroopa. Taimestik ja loomastik mitmekesine. Enamikus niisugustes metsades on perioode, kus vedelikuga perioodid on napid.
4. rohumaad nemad levivad troopika vöötmete kuivemates piirkondades. Rohumaadel on erimaades eri nimed: preeriad ameerikas, stepid venemaal ja ukrainas, pampa Lõuna-Ameerikas, pusta Ungaris, savann Aafrikas, mis on puisrohtla , palju rohttaimi, vähe puid. Veenappusega prk.
5. võsametsad on levinud vahemerelise kliimaga piirkondades, kus talved pehmed ja niisked ning suved põuased. Levivad peale euroopa ka kalifornias ja mehhiko edela osas, vähesel määral ka austraalias, tsiilis ja lõuna aafrikas. Kõik võsametsad kasvavad niisuguses prk-s, kus sademeid on vähem kui parasvöötme prk.-s. Domineerivad põuakindlad liigid.
6. kõrb, msi haldab maismaa piirkonnast 23%. Laiuvad veevaestes prk-s, kus aastane sademe hulk ei ületa 25 cm ning aurustumise hulk ületab sademe hulga. Suur temp skaala, kuum Sahara kuni külmakõrbed. Külmakõrbetes päeval päike sulatab õhukese kihi ja öösel jälle sulatab, maa koguaeg liigeb seetõttu. Inimtegevus on kaasa aidanud kõrbete levikule.
7. troopilised vihmametsad on äärmiselt liigirikkad. Nemad ei kannata vedela vee puuduse all. Aastane kesk sademe hulk on 200 cm. Isegi kõige kuivematel perioodidel sajab seal, kasvõi ainult öösel. Asub põhja – ja lõuna pöörijoone vahel.
8. merevee bioom. Ookeanid katavad 71% maakera pinnast. Sügavus 11 km. Ookeanides toimub intensiivne veemasside liikumine.
9. magevete bioom, kuh kõik jõed, järved, tiigid.
Bioomidest rääkisime seepärast, et näidata koosluste vahelisi sarnasusi ja erinevusi. Kuid nendest bioomidest võib teha vaid jämedaid järeldusi, kuna ühes bioomis võivad olla suured erinevused. ( Mõtles sellega koosluste erinevusi, või liikide, indiviidide erinevusi nt rohumaal elajate vahel)
Põõsas – pähklupuu, tikri
Puhmas - nagu mustikas