Evolutsioon (1)

Evolutsioon -on mingi kinda suunaline muutumine,tavaliselt lihtsamalt keerulise suunas. Evolut alguses on areng suhteliselt kiire,hiljem aeglustub.neli evolutsooni tüüpi.
1.Füüsikaline-suurpauk-aatomite teke.2.Keemiline-molekulid-org.aine molekulid(valk,lipid,polüsahhariid),3.Bioloogiline-eeltuumsedorg-Homo sapiens .4.sotsiaalne-homosapiens.
Evolutsiooni idee kujunemine.
G. Cuvier -uuris kivistike,liigid muutuvad,katastroofi teooria,selletõttu osad liiggid paleontoloogia välja surnud.
E. Darwin -poeetiliselt faktilised,mörkas üleproduktsiooni.
J.B. Lamarck -zoloogia filosoofia,esimene evolut õpetus,1.elu on ise tärganud-isetärkamise teel,mis on kordumatu ,2.muutused on tingitud.Tegurid:1.Täiustumisetund(sisemine tung)2.Keskkonnategurite muutused.3.Tunnuste pärandumine järglastele.
C.Darwin- elu on maapeal tekkinud ise tärkamise järgi (loodusliku valiku õpetus).Looduslikvalik:1.liigi üleproduktsioon.2.olelusvõitlus-paremini kohastunu.3.pärilik muutlikus.Looduslikule valikule annab materjali pärilikmuutlikkus.Olelusvõitlus on aga looduslikuvaliku tööriist.
Evolutsiooni tõendid
1.Paleontoloogia(G.Cuvier)-teadus möödunud aegade org,mis on tuvastatud kivististest e fossiilide kaudu.
2.Võrdlev embrüoloogia(.K.E von Baer )-Bigogeneetiline reegel(müller).Embrüogeneesi läbitakse lühidalt,selle liigi ajaloolised etapid.nt inim lootel on saba e seljakeelik.
3.Võrdlev anatoomia-1. homoloogsed org-sarnase ehituse ja päritoluga,erineva ül-ga .2.Analoogilised or-erinev ehitus ja päritolu,kuid ül. On sarnane.3.Rudmentsed-elundid millel puudub ülesanne/mandunud.
4. Molekulaargeneetika - geenide ja DNA uurimine .
5.Biograafia-.liikide levikut uuriv
6.Sordi ja tõuaretus-
Elu teke maal.:
1.loodud,2.Isetärganud,3.transporditud.
Eluareng Maal: 1.Suur pauk,2.Päikese sünd,3.Maa sünd.
Füüsigaline evolu-keemiline evol (RNA-DNA – Rakk )-bioloogiline evol
Ürgatmosfäär sisaldas:UV,Radiaktiivsus kiirgus,kõrgetemp:NH3,Ch4,N2,H2S,CO,CO2,HCN.
Ürgookean:CH4,NH3,H2S,HCN,CO,H20=H2CO3,C6H2o6,
Rakus-valgumolekulid,rasvamolekulid. RNA-DNA-RAKK
Rakk –prokarioot e eeltuumne.- heterotroofid (toitu elukeskkonnast,fotosün baktereid).siis alles autotroofid.
Eukarioot -epäristuumne(endosümbioosi tagajärg,membraani sissesopistumine)`=Hulkraksed organismid-taimed,seened,protistid.Taimede loomade spetsialiseerumine kekkonnast.
Antropogeen-Inimese välja kujunemise ajastu.
Taimeriigi evol jada.
Fotosünteesiv bakter -rohelinesilmviburlane-vetikad- samblad -sõnajalgtaimed- paljasseemnetaimed -õistaimed e. katteseemnetaimed .
Loomariigi evol jada.
Bakter-amööb-käsnad( ussid ,lülijalgsed,molleeskid)-ainu õõsed( korallid ,meduus,hüdra)- okasnahksed (meritöht,merisübli)- selgroogsed -kalad(kõhr,luu)-kahepaigsed-roomajad( linnud ,imetajad-alam,ürg ja päris).
Darwin-üleproduktsioon-olelusvõitlus-looduslikvalik-sugulinevalik
Evolutsioonilised muutused populatsioonis
1.Populatsioonigenofond- popul kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomide muude elementude kogum.
Geen-DNA teadud lõik,mis määrab ära valgumolekulid.
Pseudogeen-geen,mis enam ei avaldu.
Genotüüp-isendi geenide kogum,mis tekib pärast viljastumist.
Fenotüüp-tunnuste kogum.
2.Populatsiooni geneetiline struktuur-erialleelide ja genotüüpide arvulist suhet. X=k(kpluss1)/2
3.Pärilike muutuste allikad-1- mutatsioonid -muutused DNA molekulis v geneetilises materjalis (geen, kromosoom ,genoomimutatsioon)
Genomut -kui kromosoomide arv kasvab v väheneb(taunitõvi 2korda 3pluss XX=46 pluss 1).
3, Kombinatiivne muutlikus-kui kaks sugurakku yhinevad /meioos ja viljastumine
4.Geeni vool-uute geenide liikumine populatsiooni.
5. Geenitriiv -Puhtstatistilisel põhjustel võib alleelide sagedus põlevest põlve juhuslikus suunas muutuda/juhuslikud muutused,mis kutsuvad esile genotüüpide sageduse muutumist)Põlengud,maavärinad.
Loodusliku valiku vormid,tüübid.
1.Stabiliseerivvalik-kinnitab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi kekmiste tunnustega isendite ülepaljunemist suhteliselt püsivates keskkonna tingimustes./valgusüntees,kood,fotosüntees)
2. Suunav valik-seisneb tavaliselt vormist mingil viisil erinevate isendite eelapljunemisel.Erinevus võibolla kvalitatiivne v kvanitatiivne.Toimub elutingimuste kindlasuunalise muutumise korral v populatsioon asub uude keskkonda(uued
3.Lõhestav valik-seisneb kahe keskmise erinnevate tunnustega isendirühma eelpaljunemises võrreldes nende hübriididega./inimrassidm,liigiteke.Hakkab tööle kui sellel territooriumil on erinevad elupaigad, elutingimused .
Kohastumine
Evolutsiooni adapsioon.Kohastumine-protsess. Kohastumus -kindel tunnus omadus.
Genotüübile –mõjuvad erisugused tunnused abiootilised ja biootilised tegurid.
Fenotüüp-muutub samuti,kontrollib fenotüüpide sobivust tingimustega.
Kohastumine-uued genotüübid võivad läbi elada muutused,mutatsiooni,kombinatiivne muutlikus.Kõige paremad kohastumused antakse edasi.Ehitus ja käitumine kohastumused.
Kaladel-lõpused-ehitus,talitlus,uimed- liikumis elundid,kehavoolujooneline-väikene takistus,külgjooned-kalda kauguse tunneb ära,kehakatteks- soomused ja lima.Lõpused-hõõrdumine keha väline viljastumine.Käitumine-muudavad värvi, ränded.
Keskkonna tingimused muutuvad kiirenemini,kui org kohaneb. Kohanemine pole absoluutne! NT jänes.Lendamine lindudel-tiivad,toruluud,kahekordne hingamine .
Polaaralade taimed:väikesed,madalad,mutatsiooni periood kiire ja lühike.
Loomadel:karvkate,talvel magavad ,rasva kogumine,nina ja jäesemed on lühemad.
Elu keskkonna kujundab genotüüpi-kõige üle võtab kontrolli looduslik valik.
Kohastumine- pöördumatu ja tingimatu,popul tasandil,evolutsi muutumine
Kohanemine- isend kohaneb tingimustega-kohanemus,pöördubprotsess,sõltub organismi reageerimisesrKohastumine-kohastumusi loob,muudab ja säilitab looduslik valik.
Uuue liigi teke- on populatsiooni kogu,kus isendid reaalselt ristuvad.
Ristumisbarjäär-geograafiline isolatsioon -kaudu uue liigi teke.,ökoloogiline isolatsioon,geneetiline isolatsioon-takistab liikide ristumist
Liigiteke-geenitriiv,mutatsioon,kohastumne,bioloogiline isolatsioon.
-