Tuumaenergia, tuum, tuumkütus, radioaktiivsus, tuumareakts. (0)

Radioaktiivsus – mingit liiki osakeste iseeneslik kiirtumine tuumadest. α-, β-, γ-radioaktiivsus.
Radioaktiivse kiirguse kahjulikkus - põhjustab tuumareaktsioone aatomites, millest koosnevad rakkude biomolekulid ja normaalsed aatomid muutuvad sobimatu aine aatomiteks, mis põhjustavad elusorganismide hukkumise .
γ- kiirgus – tuum on ergastatud olekus ning prootonite süsteemis on auk. Auku langeb prooton kõrgemalt tasemelt ja kiirgab γ- kvandi .
β-lagunemine – tuumas on neutroneid liiga palju. Neutron muutub prootoniks ja selle protsessi käigus tekib elektron. β-kiirgus on elektronide voog . Tekkiv uus tuum on ergastatud ja β-lagunemisega kaasneb γ-kiirgus.
α-lagunemine – tuumast vabaneb α-osake ehk heeliumi tuum. See juhtub, kui tuum on liialt suur. Kaasneb γ-kiirgus
Seoseenergia – iseloomustab osakeste seotust tuumaga, energia, mis utleks anda osakesele, et ta vabaneks tuumast.
Isotoop – keemilise aine teisendid , mis erinevad üksteisest neutronite arvu poolest.
Poolestusaeg – aeg, mille jooksul antud isotoobi kogus väheneb radioaktiivse lagunemise tõttu kahekordselt.
Tuumajõud – tugevaim jõud looduses, aga väikse mõjuraadiusega.
Tavaliselt on aatomituumad stabiilsed. Kui vähemalt üks neist tingimustest pole täidetud, hakkab tuum lagunema
1.)uma võimalik suurus on piiratud, suured tuumad muutuvad ebapüsivaks prootonite tõukumise tagajärjel.
2.)stabiilsetel tuumadel on energiatasemed täitunud järjest.
3.)stabiilses tuumas peab alati olema neutroneid veidi rohkem kui prootoneid.
Kui üks tuuma stabiilsuse tingimustest pole täidetud, hakkab tuum lagunema.
Tuumareaktsioonid : 2 liiki
1.)raskete tuumade lõhustumine
2.)kergete tuumade liitmine ehk termotuumareaktsioonid
Tuumade lõhustumise ahelreaktsioon – Tuum ergastub ehk neelab neutroni.selle tulemusena aatomituum jaguneb kaheks osatuumaks ja vabanab2-3 kiiret neutroni,mis omakorda võivad põhjustada naabertuumade lõhustumise. Tekib ahelreaktsioon ehk reaktsioon , mis põhjustab iseenda jätkumist.
Termotuumareaktsioonid – toimuvad tähtedes sh päikeses. Toimub kergete tuumade liitumine. Kõrgel temperatuuril gaasi osakeste põrkumise energia ületab selle tõukumisbarjääri. Tuleviku energeetika alus.
Tuumkütuse tsükkel:
1.)uraani kaevandamine ja eraldamine
2.)konversioon
3.) rikastamine
4.)rekonversioon
5.)tuumkütuse valmistamine
6.)jäätmete ladustamine
Tuumaenergia tekkimine

Tuumade lõhustumisel vabaneb energia

reaktoris toimub ahelreaktsioon ning energia vabaneb soojusena

energiat kasutatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks

auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid.
Tuumkütus: keraamilise uraanoksiidi tabletid . Kasutatakse kas 235U suhtes rikastatud või looduslikku uraani. MOX- kütus – uraani- ja plutooniumoksiidide segu.
Tuumareaktori osad:

• aeglusti – aeglustab neutroneid, et nad kohtaksid aatomi läbimisel tuuma ja ergastaksid selle.
  
• Juhtvardad – neutroneid neelavat ainet sisaldavad vardad, mille vläjatõmbamisel reaktorisüdamikust või sellesse sisselükkamisega saab ahelreaktsiooni kiirust muuta või lõhustumisprotsess üldse seisata.
  
• Soojuskandja – vedelik või gaas , mis raktorisüdamikust läbi minnes võtab soojuse endaga kaasa ja toodab turbogeneraatori käivitamiseks vajalikku auru. Aur käivitab turbiini .
  
• Surveanum , survetorud – terasanum, kuhu paigutatakse reaktorisüdamik tuumkütusega, aeglusti ja soojuskandja. Sruvetorudes asub tuumkütus ja sellest juhitakse läbi soojuskandja vool
  
• Aurugeneraator – jahututssüsteemi osa, milles soojuskandja annab reaktorisüdamikust väljakandus toojuse veele ja tekitab auru turbogeneraatori käivitamiseks.
  
• Kaitsekest – raudbetoonist ehitis reaktori kaitsmiseks
  
• Jahutusreservuaar – jahutusvee hoidla
  

Tuumapomm - lõhustuv aine paikneb kahes osas, mis mõlemad on piisavalt väikesed, et juhuslikul tuuma lõhustumisel tekkinud neutronid valdavalt väljuvad ainest ilma uusi tuumi kohtumata. Pommi lõhkamisel surutakse kaks poolkerakujulist ainekogust tavalise lõhkeaine plahvatuse abil kokku, mille mass on üle kriitilise . Ülekriitlises  ainekoguses neeldub nii palju neutroneid, et nende hulk kasvab järjest ning areneb kontrollimatu ahelreaktsioon.