50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2018-03-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
beatricev
Õppematerjali autor
......................................................15 Karoliiklus keskaegses Eestis.............................................................................................. 15 Reformatsioon Eestis........................................................................................................... 16 Kultuur Eestis...................................................................................................................... 16 Muistne vabadusvõitlus kui pöördepunkt eestlaste ajaloos................................................17 Mil moel mõjutas ristiusk Eesti vaimuelu keskajal............................................................ 17 Liivi sõda (1558-1583)............................................................................................................. 19 Kolme kuninga aeg..............................................................................................................19 Rootsi aeg................................................
Asva Asva, Kõik kivikirved, kammke- IX-VI saj eKr Jäbara eelnevad pronks esemed raamika ja venekirve elanike järeltulijad MUINAS EESTI 1030 - Jaroslav Tark rajas eestlaste muistse linnuse kohale Jurjevi. Esimene ajalooline märge Jurjevi (Tartu) kohta. `Jutustus möödunud aegadest' - Vanim vene kroonika, mille kirjutas Kiievi munk Nestor. Tzuudid - eestlaste nimetus slaavlaste seas muinas ajal (Tzudskoje osero - Peipsi järv). 1 Eestlaste seas valitses usundina animism ja totemism. Eestlaste jumalad olid: Taara (sündis Ebavere mäel ja lendas sealt Saaremaale). Uku Tõnn - pärnu- ja viljandimaal.
Aastaid 800-1050 nim. Euroopas viikingiajaks. Sel perioodil domineerisid viikingid ühel või teistsugusel moel kogu Euroopas kas vallutajatena, röövlitena, kaupmeestena või valitsejatena. Viikingite sõjakus tähendas arvukate relvakonfliktide olemasolu ka Eesti aladel, sest Eesti jäi viikingite idapoolsemate kaubateede lähedusse. Püsivat edu viikingisõdalased siiski ei saavutanud ja skandinaavia ruunikirjadel on kirjeldatud mitmegi tähtsa viikingite pealiku langemist, samuti eestlaste vasturetki Rootsi. Suhted venelastega olid kuni 10.sajandini rahumeelsed. Vene kroonikates nim eestlasi tsuudideks ja esialgu toimus naabrite vahel peamiselt kaubavahetus. II aastatuhande algul olukord muutus. Mitmel korral tungisid siia sõjakad Vene vürstid. Tuntuim on 1030.a toimunud Jaroslav Targa retk. Ta võitis eestlasi lahingus ja rajas Tartu kohale Jurjeviks nimetatud tugipunkti (seda aastat peetakse Tartu esmamainimiseks). Venelaste võim püsis kuni 1054
„Koduarmee“, 1942-43 pärast Andersi armee NL-st lahkumist ja Sikorski arupärimist hakkas Moskva toetama Armia Krajowa välist prokommunistlikku vastupanuliikumist, mille nimeks sai esialgu Gwardia Ludowa (Rahvakaart). Poola sees oli kaks vastupanuorg-i, esimene rahvuslikul alusel, teine prokommunistlik, Moskvaga seotud. Poola territooriumini jõudis Punaarmee oper Bagration tagajärjel 1944 juunis, Lõuna-Poolas hõivati juunikuu jooksul Galiitsia alad, Lvivi linn ka, põhja pool jõuti välja Sani, Visla ja Bugi jõgedeni. Visla jooneni jõudmine tähendas välja jõudmist Varssavini, 1.aug puhkes Varssavis Armija Krajowa ülestõus, suurim väljaastumine Saksa okupatsioonivõimude vastu üleüldse. Armija Krajowa lootis ühelt poolt, et Punaarmee, mis on jõudnud Vislani välja ja sisenenud Varssavi eeslinnadesse, osutab neile abi, teisalt loodeti ülestõusu õnnestumisel võtta riigi pealinn enda kätte, kutsuda Londonist
Eesti Keskaeg 1. Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: Mõiste kasutuselevõtt- Mõistet "keskaeg" kohtame kirjasõnas juba alates 14. sajandist, kuid ajaloolise perioodi nimetusena kinnistus see 17. sajandil. Nimetus "Eesti" ulatub ajas kaugemale, Tacituse (u. 55-120) "Germanias" mainitud aestide hõimu, kuid allikas ei viidanud eestlaste praegusele asualale. "Eesti" nime järjepidev traditsioon sai alguse muinaspõhjala Eistland'ist ja eistr'idest ning jõudis sealt 11.-12. sajandil ladina kirjasõnasse. 13. saj hakati "Eestimaaks" kutsuma Taani kuninga valduseid Põhja-Eestis. Sünkroonsus Lääne-Euroopa keskajaga- Eesti keskaeg (1200-1550) pole sünkroonis Euroopa keskajaga (500-1492). 20. sajandi viimastest kümnenditest on eelistatud rääkida euroopa eksapnsioonist ja läänemere piirkonna euroopastumisest.
Kolmas üksus tegutses lokaalselt, näidati põhiliselt oma jõudu. ~ 300 000 inimest tapetud. Sõja eesmärk oli oma jõu näitamine. Osad kroonikud kirjeldasid seda õudsad sündmust nii õudsalt, et kujutasid tatarlasi kui kannibalidena. Saksamaal ilmus lendleht Vene-Liivimaa sõjast. Ivan IV mõistis, et Liivimaa ei suuda vastupanu osutada, sest kuu aega laastamine ja mõned rünnakud olid juhuslikud. See näitab, et Liivimaal puudub ühtsus. Narva langeb venelaste kätte. Tallinnas tõsiselt hoiti silma peal Narval, sest järgmine sihtpunkt oleks olnud Tallinn. Öeldakse, et Narvast tulistati kahuritest esimesena, teised ütlevad, et venelased tulistasid esimesena. Linnas tekib paanika. Vaherahu, Linnas algavad läbirääkimised. Tuleb saata saadikud Venemaale, Joachim Krumhusen ja Arnd von Deden saadetakse. Neid valiti, sest nad on kaubelnud Venemaal ja neil on hea vene keele oskus.
2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. ) Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud võeti kasutusele u. 5000 aasta paiku e. Kr. Neid on leitud Narva piirkonnast. 4000 a. paiku e. Kr. levis Eestis uus arheoloogiline kultuur. Kasutusele tulid savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täketega. Viimaseid tehti kammi meenutava esemega. Siit nimetus- kammkeraamika kultuur. Oletatakse, et selle kultuuri asutajad olid eestlaste eelkäijad. Umbes 3000 a. paiku e. Kr. hakkas Eestis levima uus kultuur. Savinõusid kaunistati nöörijäljenditega. Kasutati hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirveid, mis meenutasid venet ehk paati. Siit nimetus-nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur. Selle kultuuri asutajateks loetakse lätlaste ja leedulaste eelkäijaid. Nooremal kiviajal hakati tegelema algelise maaviljelusega, karjakasvatusega. Asustus kaugeneb veekogudest. 3. Pronksiaeg (1800-500 e. Kr)
rassi, soo, vanuse ja vahel ka läbipöetud haigused. o Numismaastikud tegelevad aaretes ja kaevamistel välja tulnud müntide määramisega. o Etnoloog- rahvusteaduste uurija. o Uurimisele aitab kaasa veel rahvaluule ja keele uurimine ning naabrite kirjalikud allikad. o Meie esivanemaid puudutavad teated kajastuvad skandinaavia ja islandi saagad, kuigi need on kirjapandud alles XIIIsaj pKr. o Eestlaste sõjalisi konflikte venelastega kajastab Vana-Vene kroonika ehk letopissid. o Kõige informatsiooni rikkam on muidugi Henriku Liivimaa kroonika. o Muinasaja periodiseerimine- kivi-, pronksi- ja rauaaeg. o Paleoliidikum- vanem kiviaeg- algas I inimeste kujunemisega ja lõppes jääajaga. Sellest ajast me veel inimisasustust ei tunne.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid