50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-02-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
23 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaMariaT
Õppematerjali autor
saab plaatidele anda igasuguse värvuse. Keraamiliste plaatidega sein on veekindel, kergelt pestav ega vaja mingit viimistlust. 3) Mosaiikplaadid on väga väikesed, servapikkusega 20-50mm. Plaadid liimitakse alumise küljega võrgule. Mosaiikplaate turustatakse enamasti ca 1m2 suuruste vaipadena(vaipkeraamika). Seinapaneelide puhul laotakse vaibad vormi põhja ja betoon valatakse neile peale. 22. Kergkruus-tootmine, omadused, kasutus. Keramsiit ehk kergkruus üldnimetus ehitus- ja täitematerjalidele, mis on looduslikuga võrreldes neli korda kergem. Tuntuimad kaubamärgid on Fibo, Leca ja Exclay. Kergkruus on sõmer materjal, mis saadakse savi paisumisel 1150°C pöördahjus. Tootmine: Eriliste omadustega savi segatakse ühtlaseks massiks Mass kuivatatakse ja töödeldakse pöördahjus Savi paisub temperatuuri tõustes põletustsoonis 1150°C-ni Tekivad poorse struktuuri ja tugeva koorikuga graanulid Omadused:
..95% rauda, 2...4% süsinikku ja vähemal määral räni, mangaani, väävlit, fosforit jne. Kahjulikud lisandid on väävel ja fosfor, nad muudavad malmi väga hapraks. Malmid jagunevad 3 alaliiki: valumalmid, toormalmid ja erimalmid. Valumalmi nimetatakse ka hallmalmiks. Tema murdepind on hall, mis on tingitud sellest, et kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt ühinenud vaid osa temast on vabas olekus väikeste grafiidihelbekestena rauaosade vahel. Valumalmist tooted saadakse valamise teel. Ehitusel enamkasutatavad malmtooted on: kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad jne. Keskmine valumalmi tõmbetugevus on ca 200N/mm2, paindetugevus ca 400N/mm2 ja survetugevus ca 750N/mm2. Malmi erimass on 7,1... 7,3g/cm3. Malmi tõmbetugevus on survetugevusest 3...4 korda väiksem ja seetõttu on malm habras metall ega saa teda kasutada kohtades, kus esineb suuri tõmbejõude või lööke.
tellise mõõtmetele vastav savipruss, mis lõigatakse tellise paksusteks lõikudeks. Toortellised (plonnid) tehakse 5...10% suuremad, kuna kuivatamisel ja põletamisel nad kahanevad. Poolkuiva meetodi puhul pressitakse niiske savipulber metallvormides suure rõhu all kokku. Lobrimeetodi puhul vedel savimass valatakse vormi. Toodete kuivatamine on vajalik seepärast, et märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt ja toode võib praguneda. Märjad ja plastsed tooted võivad ka deformeeruda. Kuivatamine toimub tunnelkuivatis. Kuivatisse lähevad tooted vagonetile laotult. Toodete põletamine toimub enamal juhul tunnelahjus. Ahju suunatakse tooted kas vagonetil või konveieril. Tooted läbivad ahjus 3 temperatuuritsooni: eelkuumendus, põletus ja jahutustsoon. Toodete temperatuur ahjus ei tohi muutuda järsult (toodetesse jäävad sisse temperatuuripinged ja võivad praguneda).
puidust keskkonda võõraid aineid. 10. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine- · Malme toodetakse kõrgahjudes ja tema tooraineteks on rauamaak, koks ja räbustaja. · Valumalmi nimetatakse ka hallmalmiks. Tema murdepind on hall, mis on tingitud sellest, et kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt ühinenud vaid osa temast on vabas olekus väikeste grafiidihelbekestena rauaosade vahel. Valumalmist tooted saadakse valamise teel. · Toormalmi kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Ta on heleda murdepinnaga ja nimetatakse teda seetõttu ka valgeks malmiks. Hele värvus on tingitud sellest, et kogu malmis olev süsinik on rauaga keemiliselt ühinenud. Ta on veel hapram. · Erimalmid (ferrosulamid) on väga mitmesuguste omadustega ja leiavad ehitustehnikas vähe kasutamist. 05.05.2014 11
Kõrgahjust saadav malm sisaldab 93...95% rauda, 2...4% süsinikku ja vähemal määral räni,mangaani, väävlit, fosforit jne. Kahjulikud lisandid on väävel ja fosfor, nad muudavad malmi väga hapraks Malmid jagunevad 3 alaliiki: valumalmid, toormalmid ja erimalmid.Valumalmi nimetatakse ka hallmalmiks. Tema murdepind on hall, mis on tingitud sellest, et kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt ühinenud vaid osa temast on vabas olekus väikestegrafiidihelbekestena rauaosade vahel.Valumalmist tooted saadakse valamise teel.Keskmine valumalmi tõmbetugevus on ca 200N/mm2ja survetugevus ca 750N/mm2. Malmi erimass on 7,1...7,3g/cm3.Malmi tõmbetugevus on survetugevusest 3...4 korda väiksem ja seetõttu on malm habras metall ega saa teda kasutada kohtades, kus esineb suuri tõmbejõude või lööke.Toormalmi kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Ta on heleda murdepinnaga ja nimetatakse teda seetõttu ka valgeks malmiks. Hele
See on ülikerge materjal, sest kuulikestes olevatele mikropooridele lisanduvad veel kuulikeste vahelised tühemed. Granuleeritud vahtplasti tehakse kõige sagedamini fenoolformaldehüüdvaikude (mipoori) baasil. 11 2.3 Keramsiidi valmistamise põhimõte, omadused ning kasutamine. Kergkruus on sõmer materjal, mis saadakse savi paisumisel kõrgtemperatuursel põletusel pöördahjus. FIBO kergkruus on valmistatud vaid looduslikest lähteainetest, on põlematu ja külmakindel, on tugev vaatamata kergusele, on hea soojus- ja heliisolaator, ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase, ei karda niiskust ega kemikaale, ei hallita ega mädane, ei meeldi närilistele ega putukatele, omab DIN-sertifikaati. Kergkruusa toodetakse Häädemeestel Pärnumaal. Peale esmast töötlemist põletatakse savi pöördahjus umbes 1150ºC juures. Savi massile lisatakse veel täitematerjali, mis
............ 225 16.7. Õlivärvid ............. 226 16.8. Vesivärvid ............. 226 16.9. Pahtelsegud ja kitid ............. 228 16.10. Kleebitavad seinakattematerjalid ............. 230 17. Klaastooted ............. 232 17.1. Klaasi valmistamine ............. 232 17.2. Lehtklaasist tooted ............. 232 17.3. Muud klaastooted ............. 235 7 1. SISSEJUHATUS Käesolev raamat on mõeldud ehitusmaterjalide üldkursuse omandamise abivahendiks. Ehitusmaterjalide valik on lai. Tehnika ja tehnoloogia arenemisega tekib vanade tuntud ehitusmaterjalide kõrvale uusi materjale. Ehitusmaterjalidest tutvustatakse raamatus:
............ 225 16.7. Õlivärvid ............. 226 16.8. Vesivärvid ............. 226 16.9. Pahtelsegud ja kitid ............. 228 16.10. Kleebitavad seinakattematerjalid ............. 230 17. Klaastooted ............. 232 17.1. Klaasi valmistamine ............. 232 17.2. Lehtklaasist tooted ............. 232 17.3. Muud klaastooted ............. 235 7 1. SISSEJUHATUS Käesolev raamat on mõeldud ehitusmaterjalide üldkursuse omandamise abivahendiks. Ehitusmaterjalide valik on lai. Tehnika ja tehnoloogia arenemisega tekib vanade tuntud ehitusmaterjalide kõrvale uusi materjale. Ehitusmaterjalidest tutvustatakse raamatus:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid