Eesti haldussuutlikkus keskkonnapoliitikas (2)

Kodune töö IV Eesti haldussuutlikkus keskkonnapoliitikas
Peamine uurimisküsimus selle tööks on uurida kas M.R. Aueri hinnang Eesti keskkonnapoliitikaalastele reformidele on õigustatud või mitte?
M.R.Aueri järgi Eesti saavutas keskkonnapoliitikas palju rohkem edu, kui teised Balti maad (nt Läti ja Leedu), kuigi post-kommunismi alguses Eesti oli kõige halvem keskkonna seisundis. Vaatamata sellele Eesti oli ja jääb iseseisvaks energeetikas, mida ei saa öelda Lätist ja Leedust – Eestis on põlevkivi. 1980ndates oli selgeks teinud kogu maailmas, et Eesti on suur põlevkivi hoidla. Eestis aga oli ka palju rohkem probleeme, kui Leedus või Lätis, sest Venemaa uputas 1990. aastate lõpus oma tuumajäätmed Läänemerre. Just sellepärast Eestimaa oli sunninud kulutama miljonid krooni keskkonna taastamiseks ja teha suurejoonelise keskkonnapoliitika reforme, mida ta ja teeinud.
26. oktoobril 2005. aastal Riigikogu otsustas heaks kiita ”Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030”. Selle strateegia eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele.
”Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030”` puudutab ka põlevkivi probleem, kuna põlevkivi kaevandamisega ja kasutamisega kaasneb paratamatult oluline keskkonnamõju. Siin räägitakse nii plussidest, nt majandusliku poolt ja miinusedest, et kaevandamine mõjub keskkonnale negatiivselt (CO2 jne). Põlevkivi kaevandamise ülempiiri sätestamise eesmärk on tagada põlevkivibvaru säästlik kasutamine ning pekemaajalises perspektiives võimaluste leidmine põlevkivi aastase kasutusmahu järk-järguliseks vähendamiseks, et põlevkivi kasutamisega kaasnevat negatiivset keskkonnamõju oluliselt vähendada.
Eesti suundumused:
a. Põlevkivi kaevandamisest tingitud veekõrvaldus on püsivalt suur.
b. Põllumajandustootmise intensiivistumine toob kaasa nitraatioonide ja võib kaasa tuua taimekaitsevahendite sisalduse suurenemise maapinnalähedastes põhjaveekihtides.
Analüüsis „LifeCycle Analysis of the Estonian Oil Shale Industry” räägitakse sellest, et põlevkivi globaalsed ressursid ületavad nafta tagavarasid mitmekümnekordselt. See urimus avab põlevkivi kasutamisega seotud varjatud ohte ja riske kahes mõttes. Ühelt poolt on tegu tõepoolest kõige ehtsama varjamisega Eesti põlevkivitööstuses; teine aspekt varjatusest, nimelt kergesti kättesaadavate ja ka mittespetsialistidele arusaadavate koondteadmiste puudumine põlevkivienergeetika keskkonnamõjude kohta.
1980. aastal, põlevkivi kaevandamise maksimumaastal kaevandati paaegu 30 miljonit tonni põlvekivi, millest 26 miljonit tonni kulutati elektritootmiseks. 1990.a. - Kyoto protokolli baasaastal kaevandati siiski veel 21 miljonit tonni põlevkivi. Kyoto protokolli Lisa B riigina on Eesti võtnud endale kohustuse vähendada CO2 heitmeid atmosfääri võrreldes 1990 aastaga (32 miljonit tonni, millest 20 miljonit tonni CO2te tekkis põlevkivi põletamisest) aastaks 2008-2012 8% võrra. Praeguseks on põlevkivi kasutamine võrreldes üleminekukriisi aastatega veidi kasvanud ning 2004. aastal kaevandati 13 miljonit tonni põlevkivi, millest 80% kasutati elektri ja ülejäänu peamiselt põlevkiviõli tootmiseks.
M.R. Auer ka kirjutas, et igapäevase põlevkivi kasutamise ja kaevandamise pärast suurenevad keskkonna probleemid. Põlevkivi kulud ja areng mõjuvad keskkonnale negatiivselt. Arvestades aga energiaprobleemide tõsidust ning seda, et globaalsed põlevkiviressursid on hiiglaslikud, peaks Eestis siiani saadud kogemus põlevkivienergeetika arendamisel omama hoopis laiemat tähendust. Aueri artikkel on ilmunud aastal 2005 – seega, edusamme on küll tehtud selles valdkonnas. Seda saan tõendada sellega, et näiteks aastades 2009-2010 KKM muutunud keskkonna seaduse, sätestades mõjuvad meetmed põlevkivi kaevandamise korral. Sellega saan öelda, et M.R. Aueri hinnang Eesti KKP reformidele on õigustatud.
Kasutatud kirjandus:
Auer, Matthew R. 2005. "Estonian Environmental Reforms: A Small Nation's Outsized Accomplishments" – Auer, M. R. (ed.) 2005. "Restoring Cursed Earth: Appraising Environmental Policy Reforms in Eastern Europe and Russia " Rowman and Littlefield Publishers: US., pp. 117-141
Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030
Euroopa Liidu Life Environment program
Põlevkivi arengukava
Eesti põlevkivitööstuse elutsükli analüüs . Põlevkivi varjatud ohud.